2-20-124705/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-124705

Tsiviilasi

A.P.C. hagi J.P. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmisese otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.P.C; registrikood XXX; asukoht XXX.

Hageja esindaja: T.I.

e-post XXX

Kostja: J.P, isikukood XXX; elukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.P.C. hagi J.P. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud A.P.C. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.P. võla väljamõistmiseks.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna J.P. ei õnnestunud makseettepanekut

kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 11. novembri 2020 määrusega asja üle Tartu Maakohtu

Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kohus jättis 13. novembril 2020 hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks

hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse

kohta

tõendite

esitamiseks;

andmete

esitamiseks,

mis

võimaldaksid

kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu

tasumiseks vastavalt hagi hinnale.

Hageja esitas 30. novembril 2020 oma nõude ja selle põhjenduse.

KOHTU SEISUKOHT

Avalduse saanud kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2

järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht XXX.

Rahvastikuregistrist, e-maksuametist ega kostjaga sõlmitud lepingust ei nähtu, et see oleks

kostja elukoht. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul ka selgitanud, millal ja mil viisil

hageja sai hagejale teadaolevad kostja viimase elukoha andmed. Korteri XXX omanik kinnitas

5. augustil 2020 maksekäsu kiirmenetluses, et kostja ei ela sel aadressil. Rahvastikuregistri

andmetel on kostja elukoht alates 4. novembrist 2019 Minsk, Valgevene. Kostja isa kinnitas

asjas XXX, et kostja elab XXX. Kostja isa soovitas saata dokumendid aadressile XXX. Kostjale

on 5. oktoobril 2020 asjas XXX dokumendid kätte toimetatud aadressil XXX. E-maksuameti

andmetel ei ole kostja kunagi saanud Eestis maksustatavat tulu. Kohus leiab sellest tulenevalt,

et kostjal ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis

elukohta. Kostja elukoht on XXX.

Kuigi kostja elukoht on XXX, ei kuulu käesoleval juhul kohtualluvuse määramisel siiski

kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta

tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Õigusabilepingu artiklist 1 tulenevalt kohalduks

õigusabileping juhul, kui kostja oleks XXX kodanik. Rahvastikuregistri andmetel on kostja

Eesti Vabariigi kodanik. Õigusabileping käesoleval juhul seega ei kohaldu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei

ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse

kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti.

Kuna antud juhul ei tulene määruse nr 1215/2012 artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning

artiklitest 24 ega 25 teisiti, tuleb kohtualluvus määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.

Füüsilise isiku vastu võib TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitada hagi tema elukoha järgi. Nagu

eelnevalt märgitud, puudub kostjal Eesti Vabariigis TsÜS § 14 lg 1 tähenduses elukoht. Kostja

elab XXX. Tsiviilasi ei allu seega üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja ei ole

kohtu poolt antud tähtaja jooksul TsMS § 363 lg 4 järgi põhjendanud, et kohalduks muu

kohtualluvus kui üldine kohtualluvus. Hageja ei ole ka selgitanud, miks asi võiks alluda Tartu

Maakohtu Tartu kohtumajale.

Hagi tuleb jätta seega TsMS § 371 lg 1 p 2, § 372 lg 7 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik