2-19-15588/40 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-15588

Tsiviilasi

4U OÜ hagi S. A. H. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1051,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: 4U OÜ (registrikood 11009866; asukoht Pikk

tn 54-1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond)

seaduslik esindaja Lasse Pekka Veirala

Kostja: S. A. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetluse viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S. A. H.lt 4U OÜ kasuks 343,62 eurot (põhinõue 319,24 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 24,38 eurot).

3. Välja mõista S. A. H.lt 4U OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 319,24 eurot) alates 08.10.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 30.11.2020

summas 29,32 eurot.

4. Välja mõista S. A. H.lt 4U OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 319,24 eurot)

alates 01.12.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (so otsuse tegemise 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata hageja nõue summas 630,28 eurot (põhinõue 609,50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 20,78 eurot).

6. Menetluskulud jätta 35,28% ulatuses S. A. H. kanda ja 64,72% ulatuses 4U OÜ kanda.

7. Määrata 4U OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 200,00 eurot.

8. Mõista S. A. H.lt 4U OÜ kasuks välja menetluskulu summas 70,57 eurot.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on S. A. H. kohustatud tasuma 4U OÜ-le viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

Tsiviilasi nr 2-19-15588

2 (6)

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS

§ 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

1. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

1.1. 4U OÜ (hageja) esitas 07.10.2019 kohtule hagiavalduse S. A. H. (kostja) vastu. Hagi ja

selle 11.11.2019, 18.11.2019, 27.02.2020 ja 20.03.2020 täienduste kohaselt nõuab hageja

kostjalt võlgnevuse 928,74 euro, sissenõutavaks muutunud viivise summas 45,16 eurot ja

lisanduvate viiviste tasumist ning kohtukulude kokku 625 eurot ja sellele lisanduva viivise välja

mõistmist.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu Xxxxx xx asuva kahetoalise

korteri nr 3 üürimiseks. Kostja pidi üürilepingu kohaselt tasuma igakuiselt üüri 300 eurot,

kommunaaltasusid vastavalt korteriühistu Xxxxx xx väljastatud arvetele (millest on maha

arvestatud remonditasu ja kindlustusmakse) ning interneti ja televisiooni eest igakuiselt 23

eurot. Kostja jättis hagejale tasumata üüri mai 2019 eest summas 300 eurot; kommunaalkulud

jättis kostja tasumata perioodi veebruar kuni mai 2019 eest järgmiselt: veebruar 262,86 eurot,

märts 261,65 eurot, aprill 94,73 eurot, mai 35,50 eurot, kokku 654,74 eurot, interneti ja TV

paketi eest perioodil oktoober 2018 kuni mai 2019 kokku 184 eurot. Samuti jättis kostja korteri

koristamata, millega tekitas hagejale kahju summas 90 eurot. Kostja on tasunud korteri üürile

võtmisel tagatisraha 300 eurot, millise on hageja arvestanud võlgnevusest maha. Lisaks hageja

nõuab, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise kuni hagiavalduse esitamiseni tasumata

kommunaalkuludelt ja üürilt kokku 35,50 eurot, interneti ja TV teenustelt 6,29 eurot ja

lõppkoristuselt 3,37 eurot.

1.3. Kostja on üürilepingut aktsepteerinud vastates sellele e-kirjaga ja saates lepingu tagasi oma

sünniajaga. Kuivõrd kostja on 4 kuud korrektselt tasunud üüri- ja kommunaalkulusid, siis ta on

hageja hinnangul üürilepingut aktsepteerinud. Kostja on ka hagejalt enne korteri rentimist

küsinud kommunaalkulude kohta. Korteris on võimas põrandaküte ja õhksoojuspump, mistõttu

on selge, et hageja ei oleks rentinud korterit nii, et kommunaalid või osa sellest oleks hinna

sees, kuna see oleks tähendanud praktiliselt tasuta rentimist. Üürileping jäi allkirjastamata,

kuivõrd hageja esindaja viibis kostja sissekolimise ajal Soomes. M. P. kinnitab, et kostjale

selgitati eestikeelse üürilepingu punktid ja vee- ja elektriarvesti asukohad siis, kui kostja käis

korterit vaatamas ja avaldasid soovi seda rentida. Kostja soovis siiski soomekeelset lepingut,

mis talle e-kirjaga edastati. Koristamisraha nõue põhineb üürilepingust, kus on kirjas, et üürnik

on kohustatud koristama korteri enne ära minekut. 01.06.2019 kui hageja sisenes Xxxxx xx-3

korterisse oli korter koristamata ning mille tunnistajaks on M. P. ja M. O..

1.4. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud 11.06.2019 arve nr 1810, kostja poolt

allkirjastamata üürilepingu nii eesti keeles kui ka soomekeelsena, hageja ja kostja vahelise

kirjavahetuse, 30.04.2019 arve nr TE021, 28.02.2019 arve nr TE009, 31.05.2019 arve nr

TE027, 31.03.2019 arve nr TE015 ning hageja perioodi 01.10.2018 kuni 31.05.2019

pangakonto väljavõte, M. P.a selgitus, mille kohaselt ta viibis juures kui septembris hageja

esindaja kostjale üürilepingu sisu tutvustas ning 01.06.2019 ta koristas korterit 4,5 tundi

saamata lahti kassi uriini lõhnast.

2. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

Tsiviilasi nr 2-19-15588

3 (6)

2.1. Kostja edastas 28.06.2020 Pärnu Maakohtule vastusena e-kirja, milles vaidles hagile täies

ulatuses vastu ja kinnitas et seda pole juhtunud. Hageja valetab ning kostja soovib õiglust.

Kostja ei saa aru esitatud dokumentidest, sest need on koostatud eesti keeles. Hageja nõue ei

ole seaduslik.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled

võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle,

millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Käesoleval juhul on tegemist korteri omaniku ja üürile võtja vahelise võlaõiguse vaidlusega,

milline on tekkinud üürisuhtest ning asjas tuleb kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) 15.

peatükkis sätestatud üürilepingut reguleerivaid sätteid. Kostja on vastu vaielnud kogu

hagiavaldusele, mistõttu tuli hagejal kõiki oma esitatud väiteid tõendada.

6. Hageja väitel oli menetlusosaliste vahel sõlmitud üürileping. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu

võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 271 tulenevalt on üürileandja põhikohustus anda asi

teisele isikule (üürnikule) kasutada ja üürniku kohustus on maksta asja kasutamise eest üüri.

Hageja on esitanud kohtule kirjaliku üürilepingu, millel puudub kostja allkiri. Seetõttu ei saa

kohus lugeda seda dokumenti tõendiks selle kohta, et menetlusosaliste vahel on sõlmitud

üürileping selles dokumendid märgitud tingimustel. Seaduses ei ole sätestatud üürilepingu

kohustuslikku vormi, mistõttu võib üürilepingu sõlmida ka suuliselt. Hageja poolt kohtule

esitatud hageja pangakonto nr EE201700017000665328 perioodi 01.10.2018 kuni 31.05.2019

kohta (edaspidi pangakonto väljavõte, tl 97 – 107) väljavõttest nähtub, et kostja poolt ja kostja

eest on tasutud üürimaksed (05.11.2018, 05.12.2020, 02.01.2019, 05.02.2019, 01.03.2019 ja

24.04.2019) ja kommunaalmakseid (14.11.2018, 10.12.2018, 09.01.2019 ja 01.03.2019).

Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping.

7. Hageja väitel oli üürileping sõlmitud perioodi 04.10.2018 kuni 31.05.2019 kohta ning kostjal

tuli tasuda üüri igakuiselt 300 eurot, millele lisandusid kommunaalkulud ja tasu interneti ja

televisiooni eest igakuiselt 23 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 292 lg

1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele maksma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui

selles on kokku lepitud.

Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja eest või kostja poolt tasutud üürimakseid koos

kommunaalkulude maksetega eelneva kuu eest. Seetõttu leiab kohus, et tõendatud on hageja

väited selle kohta, et kostja kohustus lisaks üürimaksetele tasuma ka kommunaalkulusid.

Kuivõrd kostja on tasunud üürimakseid ka märtsi ja aprilli kuu eest, siis kohus leiab, et

tõendatud on asjaolu, et üürileping kehtis kuni 30.04.2019. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle

kohta, et üürileping oleks olnud hõlmatud ka perioodiga 01.05.2019 kuni 31.05.2019. Kohtule

edastatud üürilepingu fotost üüriperioodi või –tähtaega ei nähtu (tl 93), allkirjastatud

Tsiviilasi nr 2-19-15588

4 (6)

üürilepingut ei ole hageja kohtule esitanud. Kohus ei rahulda tõendamatuse tõttu hageja üüri

nõuet maikuu eest summas 300 eurot.

8. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja eest või kostja on tasunud kommunaalmakseid

14.11.2018 summas 152,11 eurot oktoobrikuu eest (selgituses Lokakuun), 10.12.2018 summas

179,29 eurot novembrikuu eest (selgituses Marraskuun), 09.01.2019 summas 235,09 eurot

detsembrikuu eest (selgituses Joulukuun) ja 01.03.2019 summas 41,70 eurot. Viimases makses

ei ole kuud märgitud, mille eest kommunaalkulusid tasutakse. Kuna hageja on esitanud

kommunaalkulude nõude alates 2019 veebruarist ja pangakontoväljavõttest ei nähtu 2019

jaanuari kommunaalkulude tasumist, asub kohus seisukohale, et 41,70 eurot on jaanuari kuu

kommunaalkulude tasu. Seega on kostja jätnud tasumata kommunaalkulud veebruar, märtsi ja

aprilli kuu eest. Hageja on esitanud kommunaalmaksete kuludokumentidena 30.04.2019 arve

nr TE021 aprilli eest summas 204,23 eurot (tl 22), 28.02.2019 arve nr TE009 veebruari eest

summas 372,36 eurot (tl 23), 31.05.2019 arve nr TE027 maikuu eest summas 145,00 eurot (tl

25) ja 31.03.2019 arve nr TE015 märtsi eest summas 446,72 eurot (tl 36). Hageja on selgitanud,

et nimetatud arvetelt on maha arvatud hoonekindlustus ja remonditasu, mida kostja tasuma ei

pidanud. Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud lepingu sõlmimisel ettemaksu 300 eurot,

mille ta arvab kogunõudelt maha. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja tasumata kommunaalkulud kokku 277,54 eurot: veebruari kuu eest 262,86 eurot, märtsi

kuu eest 261,65 eurot ja aprilli kuu eest 94,73 eurot, millest tuleb maha arvestada kostja poolt

tehtud 300 euro suurune ettemaks. Kohus ei rahulda tõendamatuse tõttu hageja nõuet mai

kommunaalkulude eest summas 35,50 eurot.

9. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid ka selle kohta, et kostjal oli kohustus tasuda interneti

ja televisiooni eest igakuiselt 23 eurot, kokku 184 eurot. Kohus jätab selle hageja nõude

rahuldamata.

10. Hageja väitel tuli peale kostja lahkumist korteris teha täiendav koristus. VÕS § 334 lg 1

järgi on üürnik kohustatud üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama

seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel

koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS §

334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis

toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või

kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise

lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise või

muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

Asjaolude kohaselt on kostja kahjustanud korterit viisil, mis ei kaasne tavapärase kasutamisega.

Hageja esitas kohtule hageja töötaja M. P.a selgituse (tl 128), millest nähtuvalt M. P. 01.06.2019

koristas korterit kokku 4,5 tundi. Hageja ei ole esitanud kohtule kuludokumente selle kohta, et

hagejal seoses koristamisega on tekkinud kulusid. Hageja enda töötaja poolt korteri koristamine

arvestusega 20 eurot iga koristamisele kulunud tunni kohta ei ole kohtu jaoks kuludokument,

mille alusel saaks kostjalt korteri koristamise eest hüvitist nõuda. Seega jätab kohus hageja

kahju nõude summas 90 eurot rahuldamata.

11. Hageja on esitanud ka viiviste tasumise nõude määras 8% aastas. VÕS § 101 lg 1 punktide

1, 3 ja 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Tsiviilasi nr 2-19-15588

5 (6)

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS

§ 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär on 0,00%.

12. Hagejal on arvestanud viivist tasumata veebruari kuu kommunaalkuludelt alates

20.03.2019, märtsi kuu kommunaalkuludelt alates 20.04.2019, aprilli kuu kommunaalkuludelt

alates 20.05.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni so kuni 07.10.2019 kokku summas 24,38

eurot. Kohus rahuldab sissenõutavaks muutnud viivise summas 24,38 eurot. Kohus jätab

rahuldamata viivisenõude mai kommunaalidelt (0,86 eurot), mai üürilt (10,26 eurot), internetilt

(6,29 eurot) ja lõppkoristuselt (3,37 eurot), kokku summas 20,78 eurot.

13. Tulenevalt hageja edasiulatuva nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates

08.10.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 29,32 eurot (319,24€ x 8%/365kp

x 85kp perioodi eest 08.10.2019-31.12.2019 + 319,24€ x 8% / 366kp x 335kp perioodi eest

01.01.2020-30.11.2020) ning alates 01.12.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

14. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

200,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

15. Hageja taotleb lisaks riigilõivule tema asjaajamisega seotud kulude, tõlgikulude, vaatluse

kulude ja tsiviilasja hinna määramise kulude hüvitamist.

TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Seadus asjaajamisega seotud kulude hüvitamist ette ei näe. Vaatlust TsMS § 290 mõistes

kohus käesolevas asjas läbi viinud ei ole. Tsiviilasja hinna määramiseks pole korraldatud

vaatlust ega teostatud ekspertiisi, mistõttu ei saanud hagejal sellega seoses kulusid tekkida.

Hageja kohtu nõudel on tõlkinud soome keelseid dokumente eesti keelde ja eesti keelseid

dokumente soome keelde. Hageja kinnitusel tegelesid dokumentide tõlkimisega hageja

seaduslik esindaja ja hageja töötaja M. P., mistõttu hagejal tõlkimisega seoses täiendavaid

kulutusi tekkinud ei ole. Lähtudes eeltoodust on hageja asjaajamisega seotud kulude,

tõlgikulude, vaatluse kulude ja tsiviilasja hinna määramise kulude hüvitamise nõue

põhjendamatu.

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tsiviilasi nr 2-19-15588

6 (6)

Kohus rahuldas hagi osaliselt 35,28% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

70,57 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud.

17. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik