Legislator Case Law & Legislation
2-14-54428/58 AI generated

2-14-54428/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-14-54428/58
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 01.12.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-54428 Tsiviilasi A V (V, isikukood xxxx, xxxx) kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine Ärakuulamise toimumise aeg 24.11.2020.a RESOLUTSIOON 1. Keelduda A V kohustustest vabastamisest...

Legislator headnote

AI generated
2-14-54428/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Keelduda A V kohustustest vabastamisest... «Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19.08.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi.»

Keywords

AI generated
refusal of legal aid refusal of free legal aid denial of pandemic relief refusal of benefit insurer's denial of benefits refusal of benefits

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 01.12.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-54428 Tsiviilasi A V (V, isikukood xxxx, xxxx) kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine Ärakuulamise toimumise aeg 24.11.2020.a

RESOLUTSIOON 1. Keelduda A V kohustustest vabastamisest. 2. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. 3. Avaldada teade A V kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4. Jätta menetluskulud A V kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu 19.11.2014 määrusega kuulutati välja A V pankrot. 19.08.2015 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus ning algatati A V kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ise.

Kohus määras 30.04.2015 võlgniku aruande esitamise tähtaja ja 31.07.2020 võlgniku aruande esitamise täiendava tähtaja. Võlgnik aruannet ei esitanud.

28.09.2020 esitas Telia Eesti AS seisukoha, mille kohaselt puuduvad võlausaldajal vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele.

05.10.2020 esitas PLACET GROUP OÜ seisukoha, mille kohaselt palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldajale ei ole

2 väljamakseid tehtud.

06.10.2020 esitas Holm Bank AS seisukoha, mille kohaselt palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldajale ei ole väljamakseid tehtud.

08.10.2020 esitas IPF Digital AS (endine MCB Finance Estonia OÜ) seisukoha, mille kohaselt palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldajale ei ole väljamakseid tehtud.

15.10.2020 esitas CONDOR INKASSO OÜ seisukoha, mille kohaselt palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldajale ei ole väljamakseid tehtud ja võlgnik ei ole aruandeid esitanud, mistõttu on võlgnik rikkunud kohustustest vabastamise aluseks olevaid eeldusi.

24.11.2020 toimunud ärakuulamisele võlgnik ja võlausaldajad kohale ei ilmunud.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19.08.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi.

PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vaatamata korduvatele kohtunõuetele, ei ole võlgnik esitanud võlgniku aruannet. Võlgnik ei ilmunud ka 24.11.2020 toimunud ärakuulamisele. Seega on võlgnik rikkunud §-s 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamise ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline.

Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik hoiab

3 kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse.

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A V kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik