2-20-117116/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-117116

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-117116 Tsiviilasi E H ja O H hagi K H vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 5256 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja I: E H (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja II: O H (isikukood xxx, elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja: A M (isikukood xxx, elukoht xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Kristel Kangilaski (e-post kristel@hugo.legal) Kostja: K H (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kohtuistung 03.11.2020.a, osalesid hagejate seaduslik esindaja ja hagejate lepinguline esindaja ning kostja RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista K H igakuine elatis 236 eurot, millest on maha arvestatud ½ osa riikliku lastetoetuse määra (2020.a on riiklik lastetoetus 60 eurot; 2020.a tuleb elatist tasuda

206 eurot kuus), E H kasuks tema ülalpidamiseks alates 04.05.2020.a kuni E H täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista K H igakuine elatis 236 eurot, millest on maha arvestatud ½ osa riikliku lastetoetuse määra (2020.a on riiklik lastetoetus 60 euro; 2020.a tuleb elatist tasuda

206 eurot kuus), O H kasuks tema ülalpidamiseks alates 04.05.2020.a kuni O H täisealiseks saamiseni.

4. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette eelmise kuu viimasel päeval A Mi arvelduskontole xxx , selgitusega „elatis“.

5. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus

2-20-117116

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hagejate nõue ja põhjendused E H ja O H esitasid 04.05.2020.a oma seadusliku esindaja A M kaudu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 10.06.2020.a hagiavalduse K H vastu alammääras elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid hagejate vanemad koos kuni detsembrini 2015.a. Hagejad viibivad kostja juures keskmiselt kaks nädalavahetust kuus ja lisaks kostja puhkuse aja. Läbi aastate on kostja tasunud hagejate telefonikulusid ning lisaks osaliselt huvitegevuse kulusid. Hagejad palud kostjalt välja mõista elatise riiklikus elatise alammääras, käesoleval ajal 292 eurot kummagi hageja kohta alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagejate seaduslik esindaja kohtuistungil selgitas, et on arvestanud, et kui kostja asub tasuma elatist, hakkab hagejate seaduslik esindaja ise kõiki hagejate kulusid kandma.

Kostja vastuväited Kostja palub elatise nõude rahuldamata jätta. Kostja veedab koos lastega palju aega ja tasub lastega seotud kulutusi. Seega kostja juba täidab laste ülalpidamiskohustust. Kostja on alati oma laste elus aktiivselt osalenud. Kostja tasub laste telefonikulusid ning laste huviringide eest. Elatise väljamõistmine nõutud määras, vähendaks kostja võimalusi lastega aega veeta ja teha neile otsekulutusi. Hagejad on harjunud käima reisidel, loodusretkedel, muuseumides, näitustel, iga aastastel xxx kruiisidel. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada, et hagejate emale laekuvad lastetoetused ning hagejate ema saab laste arvelt riikliku tulumaksutagastuse.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: E H on sündinud xxx.a. O H on sündinud xxx.a. Nende vanemad on A M ja K H. Hagejate vanemad ei ela koos alates detsembrist 2015.a. Hagejad elavad koos oma emaga. Kummalgi vanemal ei ole teisi ülalpeetavaid.

Hagejad on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea hagejad oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Hagejate vajaduste suurus on siiski oluline, kuigi nõue on esitatud miinimummääras.

Hagejate seaduslik esindaja on kummagi lapse vajadused nimetanud alljärgnevalt: Eluase

mõlemal 75 Toit

mõlemal 150 Huviringid

mõlemal 85 Telekommunikatsioon

mõlemal 15 Koolikohustuse täitmisega seotud kulud

mõlemal 45

2-20-117116

Koolitoit

mõlemal 8 Riided ja jalanõud

mõlemal 60 Transport

mõlemal 40 Vaba-aeg (sh ka lapse sünnipäeva peo korraldamine, ujumine) mõlemal 50 Hügieenikulud (sh juuksur)

mõlemal 8 Ravimid ja vitamiinid

mõlemal 6 Koduse majapidamise kulud

mõlemal 15 Muud lastega seotud kulu (arendavad mänguasjad, raamatud, sporditarbed jne) mõlemal 20

Kokku kummagi hageja kulud

572 eurot kuus

Hageja seadusliku esindaja nimetatud kuludest on mõistlikud ja põhjendatud eluasemekulu 75 eurot, toidukulu 150 eurot, sidekulud 15 eurot, koolitoit 8 eurot, vaba aja kulud 50 eurot, hügieenikulud sh juuksur 8 eurot, ravimid ja vitamiinid 6 eurot ja lastega seotud üritused 20 eurot.

Kohtu arvates on liialdatud kulud huviringide kulud 85 eurot, koolikohustusega seotud kulud 45 eurot ning riiete ja jalanõude kulu 60 eurot.

Kostja ei ole hagejate kulude suurusele ja põhjendatusele vastu vaielnud.

PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuigi kehtib eeldus, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning sellest tulenevalt ei tohi üldjuhul olla makstav elatis väiksem kui pool töötasu alammäära, on tegu eeldusega ning elatise suurus võib asjaolude hindamisel kujuneda ka teistsuguseks.

Hagejate vanemate seletustest kohtuistungil ilmnes, et hagejate ema on käesoleval ajal töötu ja hagejate isa tasub mitmeid laene. Seega on ei ole kumbki hagejate vanematest ajutiselt materiaalselt heas olukorras. Kui vanemate võimalused on piiratud, siis tuleb laste kulutusi piirata. Ajal, kui vanematel on materiaalselt raske, ei saa lapsed tegeleda kallite huvialadega või kui tegelevad, siis tuleb piirata muid kulutusi, mis ei ole esmase tähtsusega. Tulenevalt eeltoodust ja hagejate vanuses laste elatise kohtupraktikast hindab kohus mõistlikeks huvitegevuse kuludeks 30 eurot kuus, koolikohustusega seotud kuludeks 15 eurot kuus ning riiete ja jalanõude kuludeks 40 eurot kuus. Kohtu arvates on põhjendatud ka hagejate transpordikulu

40 eurot. Seda põhjusel, et hagejad elavad xxx vallas ning seega on lähimaks keskuseks xxx, kuhu tuleb sõita ning samuti ei ole hagejatel, kui xxx valla elanikel, xxx tasuta sõidu õigust.

Hagejate ema arvestusest ilmnes, et hagejad veedavad kostjaga keskmiselt 5-6 päeva kuus. Nimetatud aeg on võrreldes ema juures viibitud ajaga protsentuaalselt (20 %) nii väike, et kohus ei arvesta seda laste kulude jagamisel.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates mõlema hageja mõistlikud ja põhjendatud kulud 472 eurot, millest kostja peaks kandma pool ehk 236 eurot.

Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja tasub täies ulatuses mõlema hageja telefonikulud ja osaliselt mõlema hageja huviringide ja trennikulud.

2-20-117116

Hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et soovib saada elatist ja edasiselt ise kõik laste kulud ise kanda. Seega mõistab kohus elatise välja arvestusega, et edaspidi kannab hagejate kõik kulud hagejate seaduslik esindaja, kes peab lapsi igapäevaselt üleval.

Kostja palus hagejate ema võimekuses elatist tasuda arvestada, et hagejate emale laekub tulumaks, mis suureneb kahe lapse maksuvaba tulu arvelt. Kahe lapse tulumaksutagastuse kogusumma on ligikaudu 370 eurot ja ühe vanema osa sellest 185 eurot. Kohus ei arvesta nimetatud summat elatise väljamõistmisel, kuna summa jagamine 12 kuu ja kahe lapse peale, teeb ühe lapse ühe kuu tagastuseks 7,7 eurot. Niivõrd väikse summa arvestamine käesolevas vaidluses, ei ole arvestades seni lastele tehtud kulutusi, kohane ja õiglane.

Kostja on palunud arvestada ka sellega, et ema saab lastetoetusi. Riigikohus on lahendis 3-2-1- 174-16 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Antud juhul on kostja sellele tuginenud. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kostja osa sellest on ½ ehk 30 eurot, mida tuleb elatise väljamõistmisel arvestada.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatise 236 eurot, millest tuleb maha arvata ½ osa riiklikust lastetoetusest. Käesoleval ajal on lastetoetuse suurus 60 eurot.

Elatis tuleb välja mõista alates nõude esitamisest s.o 04.05.2020.a.

Täitmise kord TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejate seaduslik on nimetanud konto numbri, millele soovib elatist saada. Kohus märgib resolutsiooni nimetatud rekvisiidid ja asjaolu, et tulenevalt PkS § 100 lõikest 4 tasutakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik