3-18-2381/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2020, Tartu

Haldusasja number

3-18-2381

Haldusasi

I .T.i kaebus Keskkonnainspektsiooni 28. juuni 2018. a

ettekirjutuse nr 334 ning hoiatuse ja sunnirahaotsuste

tühistamiseks.

Menetluse alus ringkonnakohtus

I .T.i 21. septembri 2020. a määruskaebus Tartu

Halduskohtu 19. märtsi 2019. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja I .T.

Vastustaja Keskkonnainspektsioon

RESOLUTSIOON

Tagastada I .T.i 21. septembri 2020. a määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I .T. esitas 20. detsembril 2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni

(KKI) 28. juuni 2018. a ettekirjutuse nr 334 ning selle alusel tehtud hoiatuse ja sunniraha otsuste

tühistamiseks. Ettekirjutus kohustas kaebajat likvideerima Võru maakonnas Setomaa vallas

Toomasmäe külas Jõeäärse kinnistul Mädajõe kalda ehituskeeluvööndis asuvad kaks

kasvuhoonetesse ehitatud sauna hiljemalt 4. juulil 2018. Kaebuse kohaselt KKI ei saatnud

ettekirjutust ega ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu rakendatud sunniraha teateid kaebajale.

Kaebaja sai ettekirjutusest ja sunnirahaotsustest teada 22. novembril 2018, kui sai kohtutäiturilt

täitemenetluse alustamise teate.

2. Tartu Halduskohus jättis 28. detsembri 2018. a määrusega kaebuse käiguta, andis

kaebajale tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks ja

palus täpsustada nõudeid hoiatuse ja sunniraha määramise teadete osas. Halduskohus leidis, et

kaebaja on viivitanud kaebuse esitamisega enam kui viis kuud.

3. I .T. vastas halduskohtule 1. veebruaril 2019. a e-posti aadressi xxx vahendusel, et KKI

ei ole talle ühtegi ametlikku dokumenti edastanud ja ta ei ole andnud nõusolekut võtta vastu

ametlikke dokumente e-posti teel. Väidetavalt on e-mailid (xxx, xxx), millele KKI dokumente

saatis, juriidilise isiku e-posti aadressid ja neil ei ole kaebaja kui eraisikuga mingit seost.

Kaebaja lisas, et ta sai 2018. a juuli alguses ka närvivapustuse, põdes depressiooni, stressi ning

oli kuni 2018. a novembrini faktiliselt töö- ja suhtlemisvõimetu ning retseptiravimite mõju all.

4. Tartu Halduskohus jättis 27. veebruari 2019. a määrusega kaebuse korduvalt käiguta

ning palus kaebajal täpsustada, kas ta jääb oma seisukoha juurde, et kaebus on esitatud

tähtaegselt või soovib siiski esitada kaebetähtaja ennistamise taotluse seoses sellega, et ta ei

olnud oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline kaebust varasemalt esitama. Kaebajal tuli

esitada tõendid, mis kinnitavad kaebaja väiteid ning kaebeõiguse realiseerimist takistavaid

asjaolusid. Halduskohus palus täpsustada kaebaja nõudeid seoses hoiatuse ja sunniraha

määramise teadetega.

5. Tartu Halduskohus edastas 27. veebruari 2019. a määruse kaebajale e-kirja teel

aadressile xxx kolmel korral ning määrus tehti kättesaadavaks e- toimiku infosüsteemi

vahendusel. 4. märtsi 2019. a e-kiri sisaldas ka hoiatust, et halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 72 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1 ja 2 alusel loetakse

menetlusdokument saatmisest kolme tööpäeva möödumisel (st hiljemalt 8. märtsil 2019) saajale

kätte toimetatuks. Kaebaja ei kinnitanud kohtumääruse kättesaamist.

6. Tartu Halduskohus tagastas 19. märtsi 2019. a määrusega I .T.i kaebuse KKI 28. juuni

2018. a ettekirjutuse nr 334 ning hoiatuse ja sunnirahaotsuste tühistamiseks.

Halduskohus selgitas, et kaebaja viivitas ebamõistlikult KKI 28. juuni 2018. a ettekirjutuse

nr 334 tühistamisekaebuse esitamisega. Kaebaja viibis 9. juuli 2018. a ettekirjutuse nr 334

täitmise kontrolli juures ning seega sai hiljemalt 9. juulil 2018 teada, et KKI on talle koostanud

kohustava sisuga ettekirjutuse. HKMS § 46 lg-st 7 tuleneb, et kui haldusakt ei ole kaebajale

teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult

kaua tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. I .T. esitas kaebuse

halduskohtule 20. detsembril 2018, seega enam kui viis kuud hiljem.

Halduskohus andis kaebajale kahel korral võimaluse kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks, kuid kaebaja jättis Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2019. a määrusele

vastamata. Kaebaja ei esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ning ei

täpsustanud nõudeid hoiatuse ja sunniraha määramise teadete osas. Kaebaja esitas

tühistamisnõuded, kuid halduskohtu hinnangul ei ole hoiatuse ja sunniraha määramise teadete

näol tegemist haldusaktidega, mida saaks tühistada. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta soovib

oma nõudeid muuta ja esitada kohustamisnõude, kuid kaebaja ei vastanud kohtule.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbi vaatamist. Halduskohtu hinnangul ei ole I .T.i

kaebust võimalik esitatud kujul menetleda ning kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel

tagastamisele.

7. Tartu Halduskohus edastas 19. märtsi 2019. a määruse kaebajale e-kirja teel kolmel

korral (19. märtsil 2019, 26. märtsil 2019, 3. aprillil 2019) ning määrus tehti kättesaadavaks ka

avaliku e-toimiku infosüsteemi vahendusel. Halduskohus edastas määruse kaebaja e-posti

aadressile xxx. 3. aprilli 2019. a e-kiri sisaldas hoiatust, et HKMS § 72 lg 4 ja TsMS § 3141 lg

1 ja 2 alusel loetakse menetlusdokument saatmisest kolme tööpäeva möödumisel (st hiljemalt

9. aprill 2019) saajale kätte toimetatuks. I .T. ei kinnitanud Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2019.

a määruse kättesaamist.

Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2019. a määrus jõustus 25. aprillil 2019. a edasi kaebamata.

8. I .T. esitas 21. septembril 2020. a avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2019. a määruse peale.

Kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu käiguta jätmise määrus 3-18-231/21 ja kaebuse

tagastamise määrus 3-18-2381/25 ja ennistada kaebetähtaeg ning saata kaebaja poolt kohtule

esitatud kaebus KKI ettekirjutuse ja sunnirahaotsuste tühistamiseks, kas kohtusse uues

koosseisus uuesti arutamisele või tühistada KKI 28. juuni 2018. a ettekirjutus nr 334 ja selle

jõustumata haldusakti alusel koostatud sunnirahaotsused. Samuti palub kaebaja mõista KKI-lt

välja kaebaja kohtukulud ning kulud, mis kaebaja on pidanud kandma seoses KKI ebaseaduslike

sunnirahaotsustega.

Kaebaja on seisukohal, et esitas kaebuse KKI ettekirjutuse ja sunnirahaotsuse peale õigeaegselt.

KKI on alusetult lugenud dokumendid kaebajale kätte toimetatuks. Halduskohus tegi

ebaseadusliku otsuse, kui jättis kaebaja kaebuse läbi vaatamata ning rikkus seadust, kui ei

võtnud kaebust menetlusse ning jättis kaebaja otsusest teavitamata. Kaebaja leiab, et nii KKI

kui ka halduskohtu otsused ei ole jõustunud.

9. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. oktoobri 2020. a määrusega I .T.i määruskaebuse

käiguta ja andis tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse

esitamiseks.

Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2019. a määruse peale oli õigus esitada määruskaebus 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ringkonnakohus loeb halduskohtu nimetatud määruse

kaebajale kätte toimetatuks 9. aprillil 2019 ning määruskaebus halduskohtu 19. märtsi 2019. a

määruse vaidlustamiseks oleks tulnud esitada hiljemalt 24. aprillil 2019. Ringkonnakohus leiab,

et I .T.i 21. septembri 2020. a määruskaebus on esitatud tähtaega ületades.

10. I .T. esitas 20. oktoobril 2020. a avalduse, milles rõhutab, et ta on ringkonnakohtule

määruskaebuse esitanud tähtaegselt. Halduskohus ei toimetanud 19. märtsi 2019. a määrust

kaebajale kätte, seega ei ole alust lugeda määrust kaebajale kätte toimetatuks. Halduskohus

jõustas lahendi, kontrollimata, kas dokumendid on kaebajale kätte toimetatud. Kaebaja ei ole

andnud ühelegi ametiasutusele nõusolekut võtta dokumente vastu e-posti teel, seega kõik

dokumendid tulnuks edastada kaebajale nt tavapostiga paberkandjal. Kohus ei ole tõendanud

kaebajale dokumentide elektroonilist kättetoimetamist. Kui kodanik saab ja võtab vastu

kohtudokumendi e-postiga, siis annab ta sellest teada ja siis võib kohus lugeda saadetud

dokumendi kätte toimetatuks. Kaebaja väitel on digitaalses registris näha, millal kaebaja on

dokumendid kätte saanud.

Kaebaja palub haldusmenetluse kaebetähtaeg ennistada ja esitatud kaebus arutlusele võtta,

täpsustades, et mingit tähtaega ei ole ta ületanud ning seetõttu ei ole ka midagi ennistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Tartu Ringkonnakohus tagastab I .T.i 21. septembri 2020. a määruskaebuse põhjusel, et

määruskaebus on ringkonnakohtule esitatud täheaega ületades ning kaebaja ei ole esitanud

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust.

12. HKMS § 207 lg 1 järgi kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja

tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

HKMS § 187 lg 4 esimene lause sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta

ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sama paragrahvi lg 3 p 2 alusel

apellatsioonkaebus tagastatakse kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja

möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega.

13. Kaebaja palub 20. oktoobri 2020. a avalduses ennistada haldusmenetluse kaebetähtaeg

ja kaebus arutlusele võtta ning leiab, et ringkonnakohtule esitatud määruskaebus on tähtaegne.

Ringkonnakohus tõlgendab nimetatud kaebaja taotlust halduskohtule esitatud kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotlusena kuna kaebaja rõhutab avalduses, et tema esitas 21. septembril

2020. a ringkonnakohtule määruskaebuse tähtaegselt. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse,

kuna kaebus esitati tähtaega ületades ning kaebaja ei esitanud kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotlust. Ringkonnakohus ei lahenda halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise küsimust, vaid halduskohtu 19. märtsi 2019. a määruse peale esitatud

määruskaebusega seonduvat. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et määruskaebus

halduskohtu 19. märtsi 2019. a määruse peale esitati tähtaegselt.

14. Halduskohus edastas 19. märtsi 2019. a määruse korduvalt kaebaja e-posti aadressile xx,

mille vahendusel oli kaebaja ka eelnevalt kohtuga suhelnud ja selle e-posti kaudu kohtu

dokumente kätte saanud. Kolmas e-kiri sisaldas viidet TsMS § 3141 lg-le 1 ja 2. Viidatud sätte

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib

saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või

sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva

möödumisel saajale kätte toimetatuks. TsMS § 3141 lg 2 alusel saab samuti menetlusdokumendi

saatmisest

kolme

tööpäeva

möödumisel

saajale

kätte

toimetatuks

lugeda

kui

menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda aadressi või

sidevahendi andmed ja kohus saadab menetlusdokumendi selle kättesaadavaks tegemise kohta

sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades. Halduskohus täitis TsMS § 3141 lg 1 ja 2

kohaldamise eeldused, st kohtuasja toimikus on fikseeritud, kuhu ja millal kohtudokument

kaebajale saadeti ja viimane kiri sisaldas hoiatust viitega TsMS § 3141 lg-le 1 ja 2.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja poolt kohtudokumendi kätte saamise kinnituse

tegemiseta, on vaidlustatav halduskohtu määrus HKMS § 72 lg 4 ja TsMS § 3141 lg 1 alusel

õigesti kaebajale kätte toimetatuks loetud. Eelnevale tuginedes loeb ringkonnakohus, et kaebaja

sai Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2020. a määruse kätte hiljemalt 9. aprillil 2019.

Ringkonnakohus asus juba 15. oktoobri 2020. a määruses seisukohale, et kaebaja jaoks oli

määruskaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2019. a määruse

vaidlustamiseks 24. aprillil 2019. Kaebaja esitas määruskaebuse 21. septembril 2020. Seega

määruskaebus ei olnud tähtaegne ja ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse esitada

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus. Kaebaja jäi seisukohale, et ta

on esitanud määruskaebuse ringkonnakohtule tähtaegselt ja ei esitanud määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Ringkonnakohtul ei ole võimalik nõuetele mittevastavat

määruskaebust menetlusse võtta ega lahendada.

15. I .T. rõhutab 20. oktoobri 2020. a avalduses jätkuvalt, et esitas nii kaebuse halduskohtule

kui ka määruskaebuse ringkonnakohtule tähtaegselt ning tema ei ole andnud kohtutele

nõusolekut kohtudokumentide edastamiseks e-posti teel. Ringkonnakohus selgitab järgmist.

HKMS § 38 lg 1 p 1 näeb ette, et kaebuses peab kaebaja märkima oma aadressi ja sidevahendite

andmed. Kaebaja on kohtule saadetud dokumentides märkinud enda aadressiks Jõeääre, Käre,

Setomaa vald, Võrumaa, kuid edastanud dokumendid kohtutele e-posti või avaliku e-toimiku

infosüsteemi kaudu. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe kohtule ette kaebajalt nõusoleku

küsimist, millise kontaktvahendi kaudu ta soovib kohtudokumentide kättetoimetamist. Kohus

lähtub kohtuasjade menetlemisel asja õigest, kiirest ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemisest, mistõttu eelistas kohus suhelda kaebajaga e-posti ja avaliku e-toimiku

infosüsteemi vahendusel nagu oli seda teinud ka kaebaja.

HKMS § 28 lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi

heauskselt. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab menetlusosaline kohtule ja teisele

menetlusosalisele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest,

sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. Kaebaja esitas kaebuse

halduskohtule e-posti aadressi xxx kaudu ning suhtles ka edaspidi halduskohtuga sama e-posti

aadressi kasutades. Kaebaja ei teatatud menetluse käigus e-posti aadressi muutumisest ega

sellest, et tal ei ole võimalik kohtudokumente e-posti teel kätte saada. Ringkonnakohtule edastas

kaebaja määruskaebuse avaliku e-toimiku infosüsteemi vahendusel. Samuti esitas kaebaja

vastuse ringkonnakohtu 15. oktoobri 2020. a määrusele avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu.

Eeltoodud asjaoludel ei pidanud kohus mõistma, et kaebajale on sobivaim viis

kohtudokumentide kättesaamiseks tavaposti teel ning ühe kohtudokumendi saatmine isikule

mitmel viisil (e-post, tavapost, e-toimik) ei muuda dokumentide kättesaamist efektiivsemaks

ega taga sujuvamat kohtumenetlust.

Asjaolu, et kaebaja ei ole kinnitanud e-posti teel halduskohtu 19. märtsi 2019. a määruse

kättesaamist ning avas nimetatud määruse avaliku e-toimiku kaudu alles septembris 2020, ei

muuda olematuks kaebaja e-posti aadressile nimetatud määruse korduvat saatmist märtsis ja

aprillis 2019. Kui siduda kaebetähtaja kulgema hakkamine antud juhul avaliku e-toimiku kaudu

määruse kättesaamisega, tekib kaebajal võimalus määruse kättesaamist endale sobival hetkel

kinnitada. Selline olukord annab kaebajale võimaluse oma õigusi kuritarvitada ning seeläbi

kaebetähtaega pikendada ja kohtumenetlust venitada.

16. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et juhul kui I .T. oleks esitanud

ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, puudub alus

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus saab tähtaja ennistamise taotluse

rahuldada, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kaebaja 21. septembri 2020. a

määruskaebusest ega 20. oktoobri 2020. a avaldusest ringkonnakohtule ei nähtu mõjuvaid

põhjuseid tähtaja ennistamiseks. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtule

vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või

lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata

või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Kohtupraktika kohaselt peaksid üldjuhul

tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada

ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele

vastavalt juhtida. Õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes

võib olla küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks, kuid ka kogenematul isikul ei ole alust

eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu

16. jaanuari 2009. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 16, 17).

17. Eeltoodu alusel tagastab ringkonnakohus I .T.i määruskaebuse HKMS § 203 lg 2 ja §

187 lg 3 p 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)