2-20-135927/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2020. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-135927 Tsiviilasi Osaühingu Investhaus Pluss hagi E L (L) vastu võla nõudes. Menetlustoiming Menetluse uuendamine ja hagi läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Investhaus Pluss (registrikood 10900035, asukoht Kirde 14, Tallinn 11623); Hageja lepinguline esindaja: Stefani Isotamm (InvestÕigus OÜ, e-post: info@investoigus.ee); Kostja: E L (isikukood xxxx, pankrotis), pankrotihaldur vandeadvokaat Ott Lepmets (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges, e-post: ott@leno.ee). Resolutsioon 1. Uuendada tsiviilasja nr 2-20-135927 menetlus. 2. Jätta Osaühingu Investhaus Pluss hagi E L vastu võla nõudes läbi vaatamata. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 4. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu Investhaus Pluss (hageja) hagi E L (kostja) vastu võla nõudes.

2. 21.10.2020 määrusega nimetas kohus E L ajutiseks halduriks Ott Lepmetsa. Sama määrusega peatas kohus muuhulgas E L vara suhtes toimuva sundtäitmise ja keelas E Ll ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamise (tsiviilasi nr 2-20-14067).

2 3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg 3 kohaselt peatub käsutuskeelu kohaldamise korral enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni.

Käesoleva tsiviilasja menetlus peatus vastavalt PankrS § 20 lg 3 alusel kuni kostja pankroti väljakuulutamiseni.

4. 30.11.2020 määrusega rahuldas kohus E L avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kuulutas välja E L pankroti 30. novembril 2020 kell 13.00.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimese lause kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

Kuna kohus kuulutas 30.11.2020 välja kostja pankroti, kuulub käesolevas tsiviilasjas menetlus uuendamisele.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. PankrS § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

Kohus leiab, et kuivõrd hagi kostja vastu on esitatud enne kostja pankroti väljakuulutamist, siis tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus kostja pankroti väljakuulutamise korral jätta hagi läbi vaatamata sõltumata sellest, kas pankrotimäärus on jõustunud. Pankrotimääruse tühistamine on vastavalt PankrS § 43 lõikele 3 hageja avalduse alusel menetluse taastamise aluseks.

7. Kohus selgitab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

9. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lõike 2 kohaselt esineb alus menetluskulude jätmiseks hageja kanda, sest hagi jäetakse läbi vaatamata. Samas viiks selline menetluskulude jaotus ebaõiglase või ebamõistliku tulemuseni, sest ei arvesta hagiavalduse läbi vaatamata jätmise põhjusega. Kohus jättis hageja hagi läbi vaatamata hagejast mitteoleneval põhjusel, milleks on kostja pankroti väljakuulutamine

3 pärast hagiavalduse esitamist. Nimetatud asjaolu mitteesinemise korral ei oleks esinenud alust hageja hagi läbi vaatamata jätmiseks ning kohus oleks pidanud hagi sisuliselt lahendama. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel riigilõivu tagastamist seoses hagi läbi vaatamata jätmisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik