2-20-13838/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-13838 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi L Bi hagi A M ja N Bi vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Hagihind

2 700 eurot (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

Kostja:

L B (isikukood xxx, viibimiskoht: xxx )

Toila Vallavalitsus, e-post: toilavv@toila.ee

A M (isikukood xxx, elukoht: xxx)

N B (isikukood xxx, elukoht: xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A Mlt elatis L Bi kasuks igakuise elatusrahana 100 (ükssada) eurot alates

23. septembrist 2020. a kuni L Bi täisealiseks saamiseni, so kuni xxx. a.

3. Välja mõista N Bilt elatis L Bi kasuks igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot alates

23. septembrist 2020. a kuni L Bi täisealiseks saamiseni, so kuni xxx. a.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 19.06.2020. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-8719 oli peatatud kostjate A M ja N Bi hooldusõigus (nii isikukui varahooldusõigus) alaealise L Bi suhtes. Alaealine oli perest eraldatud ning tema ajutiseks eestkostjaks on määratud Toila Vallavalitsus. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lg 3 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud. Hageja palub mõista kostjatelt välja elatis seadusega kehtestatud miinimummääras. Toila Vallavalitsus, kui lapse seaduslik esindaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. Hageja esitas omapoolse seisukoha kostjate vastusele. Vastuses märgib hageja, et kostja A M kirjutab, et tal on alaealisi ülalpeetavaid veel 5 ja tema ainukeseks sissetulekuks on käesoleval ajal lastetoetused. Kostja palub mõista temalt välja hageja L B kasuks elatist igakuuliselt 100 eurot. Kostja N B on esitanud samuti kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et temal on kaks alaealist ülalpeetavat last ja sissetulek ei võimalda L Bile igakuuliselt tasuda 292 eurot ning palub vähendada elatise suurust 200 euroni kuus. Toila Vallavalitsus, kui lapse seaduslik esindaja palub välja mõista kostjalt A Mlt alates hagi esitamisest igakuiselt elatist alaealise L Bi ülalpidamiseks summas 100 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista N Bilt alates hagi esitamisest igakuiselt elatist alaealise L Bi ülalpidamiseks summas 200.-eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Kostja A M tunnistab hagi osaliselt. A M märgib, et tal on peale hageja veel 5 alaealist ülalpeetavat ning tema sissetuleku moodustavad peretoetused. A Ml on võimalus hageja ülalpidamiskohustust täita 100 eurot kuus

4. Kostja N B esitas kohtule vastuse, milles tunnistas haginõuet osaliselt ning märkis kuna tal on peale hageja veel 2 ülalpeetavat, tal võimalik maksta elatist hagejale 200 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

L B on A M ja N Bi tütar. A Mi ja N Bi hooldusõigus on tütre suhtes peatatud. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § (2. lause) ei mõjuta muudatused hooldusõiguses ülalpidamiskohustust.

7. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p13 ja 3-2-1-33-11).

Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

8. Hageja vähendas elatise nõuet kostja A M suhtes summani 100 eurot kuus ja kostja N Bi suhtes summani 200 eurot.

Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102).

Kostjad ei vaidle hagile vastu, kuid paluvad otsuse tegemisel arvestada peale hageja veel teiste alaealiste ülalpeetavatega.

Tulenevalt PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

9. Asjas kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et kostjad ei ole suutelised tasuma lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

Rahvastikuregistri andemete kohaselt on A M ülalpidamisel xxx. a sündinud poeg J M, xxx. a sündinud poeg A M, xxx. a sündinud poeg I M, xxx. a sündinud poeg J M ja xxx. a sündinud tütar S M.

N B suhete kohta registris andmed puuduvad kuna kostja elab välismaal.

Kohus arvestab lahendit tehes kostjate vanema ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees olenemata hooldusõiguslikest muutustest, aga ka seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A Mlt välja tütre ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot kuni tütre täisealiseks saamiseni ning N Bilt tütre ülalpidamiseks igakuiselt 200 eurot kuni tütre täisealiseks aamiseni.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik