3-20-1167/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-20-1167

Määruse kuupäev

30.11.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja

27.02.2020.

a

teabenõudele/selgitustaotlusele

või

alternatiivselt edastada vastav pöördumine vastamiseks

pädevale asutusele ning Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M.M.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada M.M. kaebus.

2. Jätta M.M. taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti

1 peale võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS)

§ 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetada kätte kaebajale ja edastada teadmiseks Viru

Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik M.M. esitas 27.02.2020 Viru Vanglale pöördumise

pealkirjaga „Teabenõue/selgitustaotlus“ (registreeritud 02.03.2020 nr-ga 6-10/9712-1).

Pöördumises viitas M.M. sellele, et ta sai 26.02.2020 kätte oma tervisekaardi logi (perioodi

29.08.2019 kuni 31.12.2019 kohta) ning logist nähtub, et tema terviseandmeid on vaadanud

kümned talle tundmatud isikud. Pöördumises on soovitud teada saada kõigi nende isikute

ametikohta ja põhjust, miks andmeid on vaadatud. Lisaks soovis M.M., et talle selgitataks, mida

tähendavad terviseandmete logi viimases tulbas olevad kellaajad.

2. Viru Vangla vastas M.M. 26.03.2020. a kirjaga nr 6-10/9712-2. Vastuse kohaselt on

kinnipeetavate terviseandmetele infosüsteemides (Vangiregistri osaks olev „Liisa“) juurdepääs

vangla meditsiiniosakonnas töötavatel tervishoiutöötajatel, kes ei ole vanglaametnikud.

Terviseandmete töötlemine toimub tervishoiuteenuse osutamiseks, samuti vanglale

õigusaktidega

pandud

kohustuste

täitmiseks

–

näiteks

kinnipeetavaga

peetavates

õigusvaidlustes osalemiseks või järelevalve käigus tekkinud küsimustele vastamiseks.

Tervishoiuteenuse osutamisel töötleb andmeid tervishoiutöötaja, muude ülesannete täitmisel

3-20-1167

edastatakse andmed vastust koostavale vanglateenistujale tervishoiutöötaja poolt. Vastuses

paluti M.M. täpsemalt selgitada, millised isikud on talle tundmatud, et vangla saaks täpsustada

nende ametikoha. Lisaks selgitas vangla, et M.M. väljastatud „Liisa“ süsteemi logi on süsteemis

toimunud sündmuste kronoloogiline salvestus, ka näiteks mingi andmehulga salvestamine

mälupuhvrisse. Süsteemi logide kronoloogilise tegevuse lahti seletamine ei kuulu

meditsiiniosakonna pädevusse.

3. M.M. esitas 09.04.2020 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud

09.04.2020 nr-ga 6-10/9712-3), milles märgib, et soovib vaidlustada Viru Vangla 26.03.2020.

a vastust nr 6-10/9712-2.

Pöördumise kohaselt oli M.M. 26.02.2020. a avalduse (õige kuupäev 27.02.2020 – kohtu

märkus) puhul tegemist teabenõude ja selgitustaotlusega, milles ta soovis teada nende ametnike

ametikohta, kes on vaadanud tema haiguslugu, ning selgitust, miks nad seda vaatasid. Samuti

soovis ta teada, mida tähendavad logi vaadanud ametnike nime juures olevad kellaajad. M.M.

hinnangul sisaldas tema 27.02.2020. a avaldus endas nii teabenõuet kui ka selgitustaotlust ning

neile vastamise tähtajad on erinevad. Teabenõudele oleks tulnud vastata viie tööpäeva ja

selgitustaotlusele 30 päeva jooksul või siis oleks tulnud vastata kogu avaldusele viie tööpäeva

jooksul. Seda ei ole tehtud. M.M. märgib, et ta ei saanud vangla 26.03.2020. a vastusest nr 6-

10/9712-2 ühtegi vastust oma taotlustele. Asjakohatu on vangla väide, et haigusloo logide lahti

seletamine ei kuulu meditsiiniosakonna pädevusse. Kui leiti, et vastamine ei ole

meditsiiniosakonna pädevuses, siis oleks tulnud avaldus edastada pädevale osakonnale. M.M.

palus vaides kohustada vanglat vastama tema 27.02.2020. a avalduses esitatud teabenõudele ja

selgitustaotlusele.

4. Viru Vangla vastas M.M. 09.04.2020. a pöördumisele 12.05.2020. a vastusega

nr 6-10/9712-4. Vastuses korrati osaliselt eelnevas 26.03.2020. a kirjas nr 6-10/9712-2

väljatoodut ja selgitati täiendavalt, et meditsiiniosakond ei oska selgitada logide andmete sisu

või tähendust, kuna meditsiiniosakond on vaid andmebaasi kasutaja. Meditsiiniosakond küsib

logide andmed läbi IT-abi AS-lt Medisoft, kes on Vangiregistris kasutusel oleva

terviseinfosüsteemi “Liisa“ volitatud töötleja. Selgitusi logide tähenduste kohta (nt mida

tähendab viimases tulbas olev kellaaeg vms) saab anda Vangiregistri vastutav töötleja ja/või

volitatud töötleja, kelleks on Justiitsministeerium ja AS Medisoft.

5. M.M. esitas 12.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub:

1) kohustada Viru Vanglat vastama tema 27.02.2020. a avalduses sisalduvale selgitustaotlusele

ja täitma samas esitatud teabenõue või kohustada vanglat edastama selgitustaotlus ja teabenõue

vastamiseks pädevale institutsioonile;

2) tuvastada, et Viru Vangla ületas teabenõudele ja vaidele vastamiseks ettenähtud tähtaega

(kaebuse esitamise ajal vastavalt 25 ja 34 päeva võrra);

3) tuvastada, et Viru Vangla rikkus teabenõudele ja selgitustaotlusele vastates hea halduse tava,

selline olukord ei pea vangistusega paratamatult kaasnema ja on alandav.

Kaebuses viitab kaebaja käesolevas määruses eelnevalt välja toodud kirjavahetusele vanglaga

ning märgib, et ta ei ole saanud oma teabenõudele ja selgitustaotlusele vastuseid. Samuti on

jäetud need edastamata. Kaebaja 09.04.2020. a vaidele ei ole vastatud, kuigi vastamiseks ette

nähtud tähtaeg on möödunud. Vaideotsuse asemel sai kaebaja 12.05.2020 dokumendi

nr 6-10/9712-4. Kaebaja põhjendab, et tema tervisekaardi logi andmed peavad võimaldama

teha kindlaks toimingute, s.o lugemine, avalikustamine ja edastamine, tegemise põhjenduse,

kuupäeva ja kellaaja ning teabe isikuandmeid avalikustanud, lugenud või edastanud isiku kohta,

samuti selliste isikuandmete vastuvõtjate nimed (isikuandmete kaitse seaduse § 36 lg 2).

Kaebaja leiab, et tal on õigus need andmed teabenõudega välja nõuda. Kaebaja ei ole teavet viie

tööpäeva jooksul saanud. Kaebaja ei ole ka saanud tema poolt taotletud selgitusi 30 päeva

jooksul, kuigi vastus formaalselt esitati. Kaebaja esitatud vaidele ei ole samuti vastatud ning

3-20-1167

vastamise tähtaega on ületatud. Eeltoodu rikub hea halduse tava. Kaebaja soovib saada

vajalikku teavet ning rikkumiste tuvastamine on talle vajalik selleks, et hoida ära selle

kordumist tulevikus. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada, ning põhjendab erinevate nõuete tagastamist

alljärgnevalt.

I

7. Kaebaja on ühe nõudena palunud kohustada Viru Vanglat vastama tema 27.02.2020. a

avalduses sisalduvale selgitustaotlusele ja täitma samas esitatud teabenõue.

8. Kaebaja

esitas

27.02.2020

Viru

Vanglale

pöördumise

pealkirjaga

„Teabenõue/selgitustaotlus“ ning kaebaja hinnangul sisaldas nimetatud pöördumine endas nii

teabenõuet kui ka selgitustaotlust. Pöördumises viitas kaebaja sellele, et ta sai 26.02.2020 kätte

oma tervisekaardi logi ning logist nähtub, et tema terviseandmeid on vaadanud kümned talle

tundmatud isikud. Pöördumises on soovitud teada saada kõigi nende isikute ametikohta ja

põhjust, miks kaebaja andmeid on vaadatud. Lisaks soovis kaebaja, et talle selgitataks, mida

tähendavad terviseandmete logi viimases tulbas olevad kellaajad.

9. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis

tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses

või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 6 sätestab, et

teabenõue on teabenõudja poolt AvTS-s sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe

saamiseks või taaskasutamiseks.

10. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja 27.02.2020. a pöördumise sisust, et ainuke võimalik

teabenõudena käsitatav osa kaebaja pöördumisest on koht, kus kaebaja palub väljastada talle

isikute ametikoha andmed, kes on vaadanud tema terviseandmeid ja kes on talle tundmatud.

Kaebaja on küll soovinud andmeid isikute ametikoha kohta, kuid samas on see nõue seostatav

just talle tundmatute isikutega. Seega ei selgu kaebaja pöördumise teabenõudena käsitatavast

osast, milliste konkreetsete isikute ametikoha andmeid kaebaja soovib, sest ta ei ole täpsustanud

nende isikute nimesid. Teabevaldajal endal aga selline informatsioon puudub.

11. AvTS § 15 lg 4 sätestab, et kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet

teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga

viivitamata ühendust. Kohtuasja materjalide pinnalt tuleb asuda seisukohale, et kaebajaga ei

võetud viivitamata ühendust, et täpsustada teabenõudes soovitava teabe sisu, kuid kaebajale

26.03.2020 esitatud vastuses nr 6-10/9712-2 on Viru Vangla palunud kaebajal täpsustada,

missugused isikud on talle tundmatud, et vangla saaks nende ametikoha täpsustada. Seega ei

ole vastustaja keeldunud kaebajale teabe väljastamisest, vaid on palunud nõutavat teavet

täpsustada. Asja materjalidest nähtub veel, et kaebaja on seejärel esitanud vanglale

26.03.2020. a vastuse peale vaide, kuid ta ei ole täpsustanud, milliste talle tundmatute isikute

ametikohti ta teada soovib. Kohus märgib, et kohtuotsusega ei ole võimalik kohustada

vastustajat täitma teabenõuet, millest ei tulene selgelt, millist teavet teabenõudja soovib.

Kaebajal on võimalik soovitud teave saada, kui ta oma teabenõuet täpsustab.

12. Eeltoodu tõttu esineb asjas alus teabenõude täitmiseks kohustamise nõude tagastamiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal puudub õigus nõuda teabenõude

täitmist, millest ei selgu, millist konkreetset teavet isik soovib. Seetõttu tagastab kohus

teabenõude täitmiseks kohustamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

II

13. Kaebaja 27.02.2020. a pöördumisele vastamise osas selle selgitustaotlust puudutavas osas

märgib kohus järgnevat.

3-20-1167

14. Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 8 kolmandale lausele antakse selgitustaotlusele vastamisel

isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest

keeldumist.

Seega

on

haldusorganil

seadusest

tulenev

kohustus

talle

saabunud

selgitustaotlustele vastata ja selgitustaotluse esitanud isikul sellele kohustusele vastav õigus

saada pöördumisele vastus, välja arvatud juhul, kui esinevad alused vastamisest loobumiseks

(MSVS § 5 lg 9). Isiku õigust saada tema selgitustaotlusele vastuseid ei ole aga rikutud juhul,

kui haldusorgan on küll selgitustaotlusele vastanud, kuid pole vastanud viisil, nagu seda on

soovinud pöördumise esitaja. Ka kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu

vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on selgitustaotlusele vastamise viisi ja

sisu üle otsustamisel kaalutlusruum. Haldusorgan saab selgitustaotlusele vastata viisil, mida ta

ise õigeks peab (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016. a otsus nr 3-15-1172, p-d 12 ja 16).

15. Praegusel juhul on kaebaja selgitustaotlusele vastatud 26.03.2020. a vastusega

nr 6-10/9712-2 ning kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks asjakohatu

vastusega. Kaebajale on selgitatud, kellel on ligipääs terviseandmetele infosüsteemides ning

mida võivad tähendada logis olevad kellaajad. Asjaolu, et kaebajale ei ole vastatud temale

soovitud viisil, ei tähenda, et tema õigusi oleks selgitustaotlusele vastamisel rikutud. Seetõttu

tagastab kohus ka selgitustaotlusele vastamiseks kohustamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu.

III

16. Kaebaja on alternatiivse nõudena soovinud, et kohus kohustaks vanglat edastama

selgitustaotluse ja teabenõude vastamiseks pädevale institutsioonile.

17. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras

tingimusel,

et

kinnipeetav

on

eelnevalt

esitanud

vaide

vanglateenistusele

või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 47 lg-st 1

tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse

või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik

on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

18. Kohus leiab, et kaebaja alternatiivne nõue ei ole kohtus lubatav, sest kaebaja ei ole sellist

nõuet kohtueelses vaidemenetluses esitanud. Pärast Viru Vanglalt 26.03.2020. a vastuse

nr 6-10/9712-2 saamist esitas kaebaja 09.04.2020 vaide, milles palus kohustada vanglat

vastama tema 26.02.2020. a avalduses esitatud teabenõudele ja selgitustaotlusele. Kui kaebaja

leidis, et tema pöördumine jäeti vangla poolt õigusvastaselt pädevale institutsioonile

edastamata, siis oleks kaebajal tulnud selle edastamist vaides taotleda. Kaebaja on osutanud

vaides küll sellele, et vangla meditsiiniosakond oleks vajadusel saanud edastada tema

pöördumise pädevale osakonnale, kuid ta ei ole selles taotlenud tema pöördumise pädevale

institutsioonile edastamist (nt Viru Vangla 12.05.2020. a vastuses nr 6-10/9712-4 nimetatud

Justiitsministeeriumile või AS-le Medisoft).

19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal on kohustamisnõudes läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus ning selgitustaotluse ja teabenõude edastamiseks kohustamise nõue tuleb

seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

IV

20. Kaebaja on ühe nõudena palunud tuvastada, et Viru Vangla ületas teabenõudele ja vaidele

vastamiseks ettenähtud tähtaega. Kaebaja märgib, et rikkumiste tuvastamine on talle vajalik

selleks, et hoida ära selle kordumist tulevikus.

21. Kohus leiab, et kaebaja 27.02.2020. a pöördumises sisaldunud teabenõudele vastamise

tähtaja ületamise võimaliku õigusvastasuse tuvastamine ei saa sarnaseid juhtumeid tulevikus

3-20-1167

ära hoida. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda Viru Vangla kui haldusorgani teadlikkuses

sellest, et teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul

(AvTS § 18 lg-d 1 ja 3). Praegusel juhul ei olnud kaebaja 27.02.2020. a pöördumisest üheselt

mõistetavalt selge, et tegemist on teabenõudega, vaatamata sellele, et pöördumine oli osaliselt

sellena pealkirjastatud. Pöördumise kvalifitseerimisel tuleb lähtuda selle sisust, mitte

pealkirjast. Kaebaja pöördumisest ei tulenenud selgelt, milliste isikute kohta teavet soovitakse,

ning soovitud teave oli seotud ka isikute tegevuse kohta selgituste saamisega (põhjused, miks

isikud terviseandmeid vaatasid). Sellises olukorras ei pruugi pöördumises teabenõude

olemasolu olla haldusorganile koheselt ära tuntav. Ühtlasi ei saa praeguses asjas konkreetse

juhtumi õiguspärasuse osas seisukoha võtmine hoida ära seda, et tulevikus ebaselgete

pöördumiste puhul nendele vastamiseks ettenähtud tähtaegu ei ületata.

22. Eelnevatel põhjustel leiab kohus, et teabenõudele vastamiseks ettenähtud tähtaja ületamise

õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1) ning

kaebus tuleb selles osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

tagastada.

23. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tuleb tagastada ka kaebaja nõue, milles ta palub tuvastada

vaidele vastamiseks ettenähtud tähtaja ületamise õigusvastasus. Erinevalt kaebajast leiab kohus,

et vastustaja on kaebaja 09.04.2020. a vaidele vastanud. Kuigi Viru Vangla 12.05.2020. a vastus

nr 6-10/9712-4 ei ole pealkirjastatud vaideotsusena, nähtub selle sisust, et tegemist on vastusega

kaebaja vaidele. Vaidele vastamise tähtpäeva (11.05.2020) on küll ületatud ühe päeva võrra,

kuid vastuses on esitatud ka vabandus vastuse viibimise pärast. Seega on vastustaja teadlik, et

vastus on kaebajale esitatud tähtaega ületades ning selle kohtuotsusega üle tuvastamine ei ole

kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1).

24. Viimase nõudena on kaebaja palunud tuvastada, et Viru Vangla rikkus teabenõudele ja

selgitustaotlusele vastates hea halduse tava, selline olukord ei pea vangistusega paratamatult

kaasnema ja on alandav. Kohus leiab, et hea halduse tavast kinnipidamist saab kontrollida

üksnes juhul, kui kohtule on esitatud kaebus haldusakti või toimingu peale, mis on toonud kaasa

ka hea halduse tava väidetava rikkumise. Praegusel juhul tagastab kohus kaebuse ning seetõttu

puudub võimalus sellise eraldiseisva taotluse läbivaatamiseks. Selle kontrollimine, kas

konkreetne olukord on olnud kaebaja jaoks alandav ning vastuolus VangS § 41 lg-ga 1, eeldab

üldjuhul kahju hüvitamise kaebuse olemasolu. Selliste asjaolude kindlakstegemine kahju

hüvitamise kaebusest eraldiseisvalt ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega puudub

kaebajal ka selles osas kaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning esineb

HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.

25. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus

ei ole kohtu menetluses olnud.

26. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust.

(allkirjastatud digitaalselt)