1-18-4226/253 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

1-18-4226 ja 1-19-3707

Otsuse kuupäev

27. november 2020

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma

Kohtuasi

Kriminaalasjad Karel Kolgi süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning

§ 424 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-4226 ja Tartu

Maakohtu 8. mai 2019. a otsus kriminaalasjas nr 1-19-3707

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Karel Kolgi kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, teistmisavaldus

Teised teistmismenetluse pooled

Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

28. oktoober 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-4226 osaliselt, täpsemalt Karel Kolgi

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning temalt menetluskulude väljamõistmises,

ning saata kriminaalasi selles osas Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 8. mai 2019. a otsus kriminaalasjas nr 1-19-3707 osaliselt, täpsemalt Karel Kolgile

KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel liitkaristuse mõistmises. Lugeda Karel Kolgile 19. augustil 2017 ja 6. mail 2019

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest KarS § 424 lg 2 alusel mõistetud 9‑kuuline vangistus kantuks.

3. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.

4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid teistmismenetluses Karel Kolgile osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 308,40 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 29. mai 2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-4226 anti kokkuleppemenetluses teiste seas kohtu alla

Karel Kolk süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning Ragnar Kodar süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-

de 1 ja 2 ning § 185 lg 2 p 2 järgi.

2. 15. juunil 2018 eraldati sellest kriminaalasjast materjal R. Kodara süüdistuses ning tagastati prokuratuurile menetluse

jätkamiseks, kuna süüdistatav loobus kohtuistungil kokkuleppemenetlusest. Teised süüdistatavad tunnistati Tartu Maakohtu

20. juuni 2018. a otsusega vastavalt sõlmitud kokkulepetele süüdi. Otsus jõustus 6. juulil 2018.

3. K. Kolk tunnistati süüdi selles, et ta:

1) omandas ühe ecstasy-tableti, mille andis 2017. a novembri alguses edasi R. Kodarale;

2) koos R. Kodaraga käitles 2017. a novembris suures koguses GHB-d;

3) omandas 2017. a novembris R. Kodaralt kokku 17 g amfetamiini ning

4) andis R. Kodaralt omandatud amfetamiinist 2017. a novembris 2 g edasi V. M-ile.

4. K. Kolki karistati eelnevas punktis kirjeldatud tegude eest 3 aasta pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 järgi

arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva. Ärakandmata 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust jäeti 3-aastase

katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. Menetluskuludena mõisteti K. Kolgilt välja 1615 eurot.

5. Tartu Maakohtu 28. märtsi 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6180 mõistis kohus R. Kodara üldmenetluses

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses osaliselt õigeks, kuid kokkuvõttes tunnistati ta süüdi nii KarS § 184

lg 2 p-de 1 ja 2 kui ka § 185 lg 2 p 2 järgi.

6. Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2019. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ning R. Kodar mõisteti täielikult

õigeks süüdistuses KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ning osaliselt õigeks süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. K. Kolgiga

seotult mõistis ringkonnakohus R. Kodara õigeks järgnevas:

1) K. Kolgilt 2017. a novembris ühe ecstasy-tableti omandamises;

2) grupis K. Kolgiga 2017. a novembris suures koguses GHB käitlemises ning

3) K. Kolgile 2017. a novembris amfetamiini edasiandmises.

7. Ringkonnakohtu otsus jõustus 21. aprillil 2020, kui Riigikohus jättis R. Kodara kaitsja esitatud kassatsiooni menetlusse

võtmata.

8. Tartu Maakohtu 8. mai 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3707 tunnistati K. Kolk kiirmenetluses

kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades süüdi KarS § 424 järgi 19. augustil 2017 toime pandud mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimises ning teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. Nimetatud üksikkaristus loeti KarS § 65 lg 1

alusel kaetuks Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4226 mõistetud karistuse ärakandmata

osaga. Seejärel mõistis kohus K. Kolgi süüdi KarS § 424 lg 2 järgi 6. mail 2019 toime pandud korduvas mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimises ning karistas teda selle eest 9 kuu pikkuse vangistusega. Nimetatud üksikkaristust suurendati

KarS § 65 lg 2 alusel KarS § 65 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse võrra ning lõplikuks karistuseks kujunes 3 aastat 8 kuud

27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks määrati 6. mai 2019. Lisakaristusena võttis kohus K. Kolgilt KarS § 50

lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. Menetluskuludena mõisteti K. Kolgilt välja 514 eurot. Otsus

jõustus 24. mail 2019.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. K. Kolgi kaitsja vandeadvokaat Margo Normann taotleb teistmisavalduses esmalt Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a

otsuse tühistamist kriminaalasjas nr 1-18-4226 K. Kolgi süüditunnistamises ja karistamises ning temalt menetluskulude

väljamõistmises. Teiseks taotleb kaitsja tühistada täielikult K. Kolgi suhtes tehtud Tartu Maakohtu 8. mai 2019. a otsus

kriminaalasjas nr 1-19-3707 ning kolmandaks saata mõlemad asjad Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse

korraldamiseks.

10. K. Kolk on kriminaalasjas nr 1-18-4226 kokkuleppemenetluses osavõtjana süüdi tunnistatud tegudes, mis olid otseses

puutumuses R. Kodaraga (v.a V. M-ile kahel korral 1 g kaupa amfetamiini edasiandmine). R. Kodar on aga kriminaalasjas

nr 1-18-6180 üldmenetluses K. Kolgiga seotud etteheidetes õigeks mõistetud. Seega kriminaalasjas nr 1-18-4226 on

teistmise aluseks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p 8. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb sellisel

juhul saata kriminaalasi Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.

11. Tartu Maakohtu 8. mai 2019. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3707 moodustati liitkaristus Tartu

Maakohtu 20. juuni 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4226 mõistetud ärakandmata karistuse suurendamise teel.

Kuivõrd 2018. aasta otsuse puhul esineb teistmise alus ning see otsus on otseselt mõjutanud hilisemat liitkaristuse

mõistmist, ei ole mõistetud liitkaristus seaduslik, mistõttu esineb teistmise alus ka Tartu Maakohtu 8. mai 2019. a otsuse

osas.

12. Prokuratuur leiab, et teistmisavaldus mõlema selles märgitud otsuse peale on põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium hindab esmalt, kas ja milline alus esineb teistmaks Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a (I) ja 8. mai 2019. a

otsust (II), misjärel võtab kokku teistmismenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude hüvitamise taotluse (III).

I

14. K. Kolk on Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4226 süüdi

tunnistatud KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, s.t suures koguses narkootilise aine korduvas käitlemises grupis. Täpsemalt

tunnistati ta süüdi ühe ecstasy-tableti edasiandmises R. Kodarale, viimaselt amfetamiini omandamises ja sellest omakorda

osa edasiandmises, samuti koos R. Kodaraga GHB käitlemises (vt eespool p 3). Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri

2019. a üldmenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6180 mõisteti R. Kodar tõendamatuse tõttu muu hulgas õigeks nii

K. Kolgilt ühe ecstasy-tableti omandamises, viimasele amfetamiini edasiandmises kui ka K. Kolgiga GHB käitlemises (vt

eespool p 6). Seega omavahel seotud tegudes on K. Kolk kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud ning R. Kodar

üldmenetluses õigeks mõistetud. Kaitsja hinnangul on eelkirjeldatud olukorras teistmise aluseks KrMS § 366 p 8.

Järgnevatel põhjustel leiab kolleegium, et Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a otsus tuleb teista KrMS § 366 p-de 8 ja 9

alusel.

15. KrMS § 366 p 8 kohaselt on teistmise aluseks kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos,

milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. Seega on oluline, et

teistetav süüdimõistev kohtuotsus oleks tehtud lihtmenetluses kas kaastäideviija või osavõtja suhtes. Kuigi K. Kolgi

süüdimõistev otsus tehti kokkuleppemenetluses, mis on üks lihtmenetluse liike, ei ole narkootilise aine üleandja ja

vastuvõtja tegevus narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel käsitatav kuriteo kaastäideviimisena ega kuriteost osavõtuna

(Riigikohtu üldkogu 10. aprilli 2012. a otsus nr 3-1-2-2-11, p 45). Seetõttu esineb KrMS § 366 p-s 8 sätestatud teistmise

alus vaid K. Kolgi ja R. Kodara koos ehk kaastäideviijatena suures koguses GHB käitlemises seisnevas teos.

16. Ülejäänud etteheidete puhul, s.t selles, et K. Kolk andis ühe ecstasy-tableti edasi R. Kodarile ning omandas viimaselt

amfetamiini, millest osa andis omakorda ise edasi, on teistmise alus KrMS § 366 p 9. Nimetatud normi kohaselt on teistmise

aluseks üldmenetluses tehtud sellise kohtuotsuse jõustumine, millega tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui

teistetavas asjas on isik selles kuriteosündmuses osalemise eest süüdi mõistetud.

17. Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus KrMS § 373 lg 2 alusel vaidlustatud kohtulahendi ja saadab

kriminaalasja uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule või Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse

korraldamiseks. Kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja

teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda (KrMS § 373 lg 3). Kuivõrd teistmisavaldus on

põhjendatud, siis tühistab kolleegium Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a otsuse kriminaalasjas nr 1-18-4226 osaliselt, s.t

K. Kolgi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning temalt menetluskulude väljamõistmises.

Arvestades, et K. Kolgi süüdistusasi lahendati kokkuleppemenetluses, mistõttu ei nähtu maakohtu otsusest, millistele

tõenditele tuginevalt on K. Kolk süüdi tunnistatud, ning tema käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmine eeldab uute

faktiliste asjaolude tuvastamist, tuleb kriminaalasi tühistatud osas saata Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse

korraldamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2020. a otsus nr 1-17-7212/27, p-d 10 ja 11).

II

18. Kaitsja hinnangul esineb praegusel juhul ka alus Tartu Maakohtu 8. mai 2019. a otsuse teistmiseks. Kuigi kaitsja

konkreetsele normile ei viita, tuleneb see KrMS § 366 p-st 4. Nimetatud sätte kohaselt on teistmise aluseks teistetavas

kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel üheks aluseks olnud teise kohtuotsuse või -määruse tühistamine, kui

sellega kaasneks teistetavas kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või süüdimõistetu olukorra kergendamine.

19. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-4226 on otseselt

mõjutanud Tartu Maakohtu 8. mai 2019. a otsust kriminaalasjas nr 1-19-3707, sest varasema otsusega mõistetud karistus

tingis hilisemas otsuses KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel liitkaristuse moodustamise. Seega olukorras, kus Riigikohus tühistab

teistmisaluse esinemise tõttu Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a otsuse K. Kolgi osas tervikuna, langeb ära ka 2019. a

otsuses liitkaristuse moodustamise vajadus, mis kergendab K. Kolgi olukorda. Sealjuures mõjutas just 2018. a otsusega

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 eest K. Kolgile mõistetud üksikkaristus oluliselt temale 2019. aastal mõistetud lõpliku

liitkaristuse määra.

20. Kuivõrd teistmine on põhjendatud ainult seoses liitkaristusega, siis tühistab kolleegium KrMS § 373 lg-le 2 tuginedes

Tartu Maakohtu 8. mai 2019. a otsuse osaliselt, s.t K. Kolgile KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel liitkaristuse mõistmises.

Ülejäänud osas, s.o K. Kolgi süüditunnistamises KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises 19. augustil

2017 ning 6. mail 2019 ning tema karistamises selle eest 9 kuu pikkuse vangistusega, samuti lisakaristuse mõistmises ning

menetluskulude väljamõistmises, jääb maakohtu otsus muutmata. Mõistetud põhikaristuse loeb kolleegium kantuks.

III

21. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 366 p-dest 8 ja 9 ning § 373 lg-st 2, tühistab kolleegium Tartu Maakohtu

20. juuni 2018. a otsuse osaliselt, s.t K. Kolgi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning

temalt menetluskulude väljamõistmises, ning saadab kriminaalasja tühistatud osas Riigiprokuratuurile uue kohtueelse

menetluse korraldamiseks. Juhindudes KrMS § 366 p-st 4 ja § 373 lg-st 2, tühistab kolleegium Tartu Maakohtu 8. mai

2019. a otsuse osaliselt, s.t K. Kolgile KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel liitkaristuse mõistmises. Ülejäänud osas jääb viimati

nimetatud maakohtu otsus jõusse. Teistmisavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

22. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning õigusabi osutamise ja taotluse esitamise ajal kehtinud justiitsministri

26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 6 ja 10,

§ 14, § 151 lg 1 p 2 ning § 17 lg 2 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse määrata teistmismenetluses K. Kolgile

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 308,40 eurot (sh käibemaks 51,40 eurot). See menetluskulu jääb

KrMS § 186 lg-te 1 ja 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)