1-08-3519/177 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KOH TUMÄ ÄR US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-3519 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi

Viru

Vangla

materjalid Aleksandr M.K

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.K

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 17.01.2008 ja lõpp 17.01.2011 RESOLUTSIOON

Vabastada M.K (isikukood

xxx) temale Viru Maakohtu 01.10.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata

M.K-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada M.K kats eajal

järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalisel elukohas xxx -

ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrol

lile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma

2 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada M.K katseajal

järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume -

asuda tööle või võtta end töötuna

Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist -

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega -

osaleda sotsiaalabiprogrammides Õige hetk ja Eluviistreening.

Määrata

M.K

kriminaalhooldusele

Viru

Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada

katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada M.K karistuse

kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.10.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §202 lg.1 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.1 ja §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat alates 17.01.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav asub alates 29.12.2009 Viru Vangla

avavanglaosakonnas ja alates 24.03.2010 töötab seal välikoristajana.

Sotsiaalprogrammides ei ole kinnipeetav osalenud. Kinnipeetav tunnistab, et tema suhtlusringkonnas on olnud kriminaalse minevikuga tuttavad, kelle mõju ta ei eita. Ka riskivat ja hoolimatut elustiili seostab kinnipeetav mõjutatavusega. Kinnipeetav

tunnistab, et on süstinud heroiini, kuid olnud metadooni ravil, peale mida loobus narkootikumide tarvitamisest. Kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Tal

on realistlikud soovid tulevikuks – töötamine ja pere loomine. Kinnipeetava

3

sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemusele. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna

ta korduvalt kriminaalkorras karistatud, väärtegude eest karistatud 39 korda, kinnipeetav ei ole soovinud psühholoogi või sotsiaaltöötaja abiga asuda lahendama toimepandud kuritegude ajendeid.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava puhul

on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Pärast vabanemist kohaldatav

käitumiskontroll annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada oma suutlikkust elada

seaduskuulekalt. Pärast vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde.

Tegemist on 2-toalise korteriga, kus praegu elab kinnipeetava ema üksinda. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht OÜ-s xxx. Kinnipeetaval on olemas gaasielektrikeevitaja elukutse ja töökogemus sellel alal. Kinnipeetaval on olemas toetus

lähedase inimese – ema poolt, kes toetab teda moraalselt. Kriminaalhooldusametnik

teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või registreerida töötuks nelja nädala jooksul

pärast vanglast vabanemist, osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige hetk ja Eluviisitreening, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Maakohtu istung

Kinnipeetav M.K taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et käib käesoleval ajal keevitajana tööl väljaspool vanglat.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna leidis, et seoses korduva karistatusega on uute kuritegude toimepanemise risk suur.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Käesoleval ajal kannab karistust II astme kuriteo eest. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi. Vangistuse ajal on kinnipeetavale võimaldatud ka lühiajaline väljasõit, probleeme sellega ei tekkinud.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma ema juurde 2-toalisesse korterisse, kus käesoleval ajal elab üksinda kinnipeetava ema ja mis on erastatud

4

kinnipeetava enda nimele. Emaga kinnipeetav suhtleb, suhted on head ja ema on vabanemise korral valmis kinnipeetavat moraalselt toetama.

Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht OÜ-s xxx. Kinnipeetaval on olemas elektri-gaasikeevitaja eriala ja samal erialal asub ta ka tööle. Tööharjumus ja -kogemus on kinnipeetaval säilinud, kuna nii Viru Vangla iseloomustusest kui ka

kinnipeetava seletustest maakohtu istungil nähtub, et vangistuses on ta samuti töötanud.

Viru Vangla ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on korduvalt karistatud nii kriminaalkui väärteokorras ja ei ole

soovinud toimepandud kuritegude ajenditest vestelda psühholoogi või sotsiaaltöötajaga.

Samuti ei nõustu kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega prokuröri abi, kes peab uute kuritegude toimepanemise ohuks ennekõike kinnipeetava korduvat karistatust.

Maakohus leiab, et nimetatud asjaolud ei anna alust taotluse rahuldamata jätmiseks. Toimepandud väärja kuritegude eest on kinnipeetavale juba karistused mõistetud.

Kuritegude põhjustest arusaamiseks on võimlik kinnipeetavale vabastamise korral panna lisakohustuseks sotsiaalprogrammide läbimine, nii nagu on teinud ettepaneku

kriminaalhooldusametnik. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et selliselt on uute kuritegude toimepanemise riski võimalik vähendada.

Kinnipeetav on käesolevaks ajaks kandnud talle mõistetud 3-aastasest karistusest ära 2 aastat 4 kuud ja kanda jääb veel 8 kuud. Seega on kinnipeetav karistust kandnud tunduvalt kauem, kui jääb veel kanda. Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. vähem kui aasta enne karistuse tähtaegset lõppu, on võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ja aitab teda resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub igasugune seaduslik alus tema elu ja tegevuse üle teostada järelevalvet. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju

ohutum ja turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita tähtaegselt vabanenud endine vang. Kinnipeetava enda kinnitustest maakohtu istungil nähtub, et vaatamata sellele, et ta vabaneks tähtaegselt enne ühte aastat, on ta nõus üheaastase katseaja ja kriminaalhoolduse kontrolliga. Kinnipeetav on kindel, et olles järelevalve all, ta uusi kuritegusid sooritama ei hakka.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega koos 1-aastase katseaja

määramisega. Korduvalt karistatud ja mitu kuritegu sooritanud isikule, kes ka vangistuses viibib mitmendat korda, on selline järelevalve äärmiselt vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond vähem ohustatud. Kriminaalhoolduse poolt teostatava kontrolli ja

pakutava abiga on lootust, et kinnipeetav asub õiguskuulekale teele ja enam seaduserikkumisi toime ei pane.

5

Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel määrata ühe aasta pikkune katseaeg.

Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Lisaks

eeltoodule

peab

maakohus

vajalikuks

ja

põhjendatuks kriminaalhooldusametniku poolt kirjalikus arvamuses nimetatud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul

peale vangistusest vabanemist

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammides Õige hetk ja Eluviistreening.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla

iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist ning teda on Alkoholiseaduse järgi ka karistatud. Tööle asumine või

töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Kuigi

kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku anda kinnipeetavale tööle asumise tähtajaks 4 nädalat, peab maakohus vajalikuks seda tähtaega lühendada poole võrra. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Samuti aitab sõltuvusprobleemidega tegeleda ja eluga kohaneda sotsiaalabiprogrammide läbimine.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik