1-09-2634/14 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-2634 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.Z

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.Z

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 31.03.2009 ja lõpp 23.04.2011 RESOLUTSIOON

Vabastada U.Z (isikukood xxx) temale Tartu Maakohtu 25.02.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata U.Z-ile katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada U.Z katseajal

järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 - 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxx -

ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda krimi

naalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaa

lhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada U.Z katseajal

järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda

tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest -

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata U.Z kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

poolt

määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada

katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada U.Z karistuse

kandmisest Viru Vanglas peal e käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus

ja määrata tema poolt U.Z-ile

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus

menetluses osalemise eest 1068 (üks tuhat

kuuskümmend kaheksa) k

rooni (s.h. kohtuotsuse

täitmine 250 krooni, käibemaks 50 krooni, tasu

riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks

kulutatud aja eest 400 krooni, sõidukulu 240 krooni, käibemaks 128 krooni).

Jätta tasu U.Z-ile osutatud õigus

abi eest (vandeadvokaat Lembit NIRGI) summas 1068 (üks tuhat kuuskümmend kaheksa) krooni Eesti Vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

U.Z on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.02.2009 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §215 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 24 päeva alates karistuse kandmisele asumisest.

3 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav õpib Viru Vanglas puidupingi töölise eriala Ida-

Virumaa Kutsehariduskeskuses, tööga hõivatud ei ole. Kinnipeetav on läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Võlgnevusi on kinnipeetaval 16 000 krooni

ulatuses. Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa, õed ja vend, suheldakse kirjaja

telefoni teel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust

kannab esimest korda. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja märgib, et kinnipeetav on vangistuses

viibinud ühe aasta. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik

tõestada, et ta soovib ja oskab edaspidi seaduskuulekalt käituda.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele ja mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde. Tegemist on puust eramajaga, mis vajab remonti, toad on viletsas seisus ja sisustus juhuslik. Perekonna majanduslik olukord on rahuldav, ema on kodune ja isa teeb juhutöid. Kinnipeetava isa sõnul on pojal võimalik saada tööle puidutöötlemisega tegelevasse ettevõttesse xxx.

Maakohtu istung

Kinnipeetav U.Z taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi

enne tähtaega ja tegi ettepaneku panna kinnipeetavale katseajaks lisaks

käitumiskontrolli nõuetele järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle 2 nädala jooksul, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalprogrammis.

Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja märkis, et kinnipeetav on distsipliini nõuetest aru saanud, omandanud eriala, tal on olemas töökoht, tal on läbitud sotsiaalprogramm ja suhted perekonnaga on head.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Kriminaalhooldusel on

4 kinnipeetav viibinud, katseaega ei läbinud ta nõuetekohaselt ja pani toime uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust II astme kuriteo toimepanemise eest. Vangistuses on kinnipeetav käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkorras ei ole teda karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest 2 aastat 24 päeva vangistust ära kandnud 1 aasta 1,5 kuud vangistust, kanda jääb veel 11 kuud vangistust.

Eeltoodust nähtub, et kinnipeetavale karistuseks mõistetud reaalne vangistus on oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetav on oma karistustest teinud õiged järeldused ja asunud seaduskuulekale teele, mis nähtub tema käitumisest vangistuses.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta. Tegemist on eramajaga, mis on viletsas seisus, kuid nagu nähtub kriminaalhooldusametniku

kirjalikust arvamusest, peab ta kinnipeetava elamist selles majas katseajal

võimalikuks. Seega on alalise elukoha nõue tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul täidetud.

Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx. Nagu nähtub kohtule esitatud garantiikirjast töökohaga kindlustamise kohta, on tegemist xxx ametikohaga.

Arvestades kinnipeetava haridustaset, töökogemuse ja -harjumuse puudumist ja

vangistuses omandatud puidupingi töölise eriala, hindab maakohus kinnipeetava võimalusi tööle asumiseks ja tööga toimetulemiseks antud ametikohal reaalseteks.

Vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma perekonna juurde. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, moodustavad kinnipeetava sotsiaalse

lähivõrgustiku tema vanemad, kolm nooremat õde ja vend. Samast arvamusest nähtub, et perekonna omavahelised suhted on head. Kinnipeetava ema on käesoleval ajal kodune. Maakohus leiab, et seega on lisaks kriminaalhooldusametnikule tagatud kontroll kinnipeetava üle ka kodus.

Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel peab maakohus positiivseks asjaoluks ka kinnipeetava poolt vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise. Nagu nähtub asja materjalidest, on kinnipeetavat muuhulgas

karistatud KarS §424 järgi. Sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi läbimine vangistuses näitab kinnipeetava poolt probleemi tunnistamist ja tahet sellega

tegeleda. Samuti arvestab maakohus positiivsena kinnipeetava poolt eriala

omandamise ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse poolt väljaantud positiivset iseloomustust.

Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. vähem kui aasta enne karistuse tähtaegset lõppu, on võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ja aitab teda resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt,

puudub igasugune seaduslik alus tema elu ja tegevuse üle teostada järelevalvet.

Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju ohutum ja turvalisem, kui

igasuguse järelevalveta ja abita tähtaegselt vabanenud endine vang. Kinnipeetava

enda kinnitustest maakohtu istungil nähtub, et vaatamata sellele, et ta vabaneks tähtaegselt enne ühte aastat, on ta nõus üheaastase katseaja ja kriminaalhoolduse

5

kontrolliga. Kinnipeetav on kindel, et olles järelevalve all, ta uusi kuritegusid sooritama ei hakka.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega koos 1-aastase katseaja

määramisega. Korduvalt karistatud ja mitu kuritegu sooritanud isikule, kes küll vangistuses on alles esimest korda, on selline järelevalve äärmiselt vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond vähem ohustatud. Kriminaalhoolduse poolt teostatava kontrolli ja

pakutava abiga on lootust, et kinnipeetav asub õiguskuulekale teele ja enam seaduserikkumisi toime ei pane.

Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel määrata ühe aasta pikkune katseaeg.

Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Lisaks

eeltoodule

peab

maakohus

vajalikuks

ja

põhjendatuks kriminaalhooldusametniku poolt kirjalikus arvamuses nimetatud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul

peale vangistusest vabanemist

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning ta

on olnud ka süüdimõistetud KarS §424 järgi. Tööle asumine või töötuna arvele

võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab

nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna

viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud

isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske.

Maakohus ei pea põhjendatuks määrata kinnipeetavale lisakohustuseks prokuröri abi poolt maakohtu istungil nimetatud kohustust osaleda katseajal sotsiaalabiprogrammis.

Prokuröri abi ei nimetatud maakohtu istungil, missuguse suundumusega peab sotsiaalprogramm olema ja ei põhjendanud, miks on programmi läbimine vajalik. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetav oma alkoholisõltuvusega

6

vangistuses tegelenud ja läbinud sõltuvusprobleemiga tegeleva programmi Eluviisitreening.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi

enne tähtaega on käesoleval ajal põhjendatud ja sellekohane taotlus kuulub rahuldamisele.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi.

Seoses sellega, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise

taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, jätab maakohus õigusabikulud vandeadvokaadi taotluses esitatud summas 1068 krooni Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik