2-20-4946/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4946

Tsiviilasi

A. R.i hagi N. R., S. S. ja N. G. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja nõuded kostja 1 vastu 175,55 eurot

Hageja nõuded kostja 2 vastu 175,55 eurot

Hageja nõuded kostja 3 vastu 1228,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. R. (isikukood 35311110229), lepinguline

esindaja A. R.

Kostja 1 N. R. (isikukood xxx)

Kostja 2 S. S. (isikukood xxx)

Kostja 3 N. G. (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista N. R.lt, S. S.lt ja N. G.lt solidaarselt A. R.i kasuks 177,67 eurot.

3. Välja mõista N. G.lt A. R.i kasuks 953,34 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja väitel kuulus hagejale ja kostjatele kinnisasi aadressil xxx. Korterist 4/6 kuulus J.

R.le, 1/6 hagejale ja 1/6 ühisomandis kostjatele 1, 2 ja 3. 2018. aasta oktoobriks tekkis

korteriga seoses korteriühistu ees võlgnevus summas 4213,95 eurot. 17.10.2019

kohtuotsusega tsiviilasjas 2-18-119507 mõisteti hagejalt korteriühistu kasuks välja võlgnevus

1624,21 eurot ja 630,81 eurot viiviseid ning kuni põhinõude tasumiseni tekkivad viivised

seadusjärgses määras. Lisaks mõisteti hagejalt korteriühistu kasuks välja menetluskulud

summas 605 eurot. Hageja leiab, et korteriühistu nõue oli solidaarkohustuseks hagejale ja

2(5)

kostjatele, mistõttu võib hageja nõuda kostjatelt nendele langevas osas solidaarkohustuse

täitmist. Hageja nõuab kostjatelt 1 ja 2 kummaltki 159,68 eurot välja mõistmist ja kostjalt 3

1437,13 euro välja mõistmist.

2. Hageja pidas kostjate vastuväiteid asjakohatuks.

3. Hageja täpsustas 02.10.2020 vastavalt kohtu selgitamiskohustusele enda nõuet. Vastavalt

17.10.2019 ja 19.03.2020 kohtumäärustele tsiviilasjas nr 2-18-119507 on hagejalt

väljamõistetud summa suuruseks 3160,62 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjad vastutavad

vastava kaasomandi osale (1/6) vastavate kulutuste eest ühiselt solidaarvõlgnikena ning

hageja palub kohtul välja mõista kostjatelt solidaarselt 526,67 eurot. Kostjalt 3 palub hageja

välja mõista 1053,34 eurot. J. R. suri xxx ning tema pärijad on hageja ½ mõttelises osas ja

kostja 3 ½ mõttelises osas ning seega kuulub kostjale 3 täiendavalt 1/3 kaasomandist.

Pärijatele läksid üle ka pärandaja võlad xxx korteriühistu ees. Hageja esitab kostjate vastu

tagasinõude võlgnevuse eest mis tekkis ajavahemikul 30.06.15-31.10.2018. Tallinna

kohtutäituri Mati Kadaku poolt oktoobris 2018 korraldatud enampakkumisel müügist saadud

rahalistest vahenditest kuulus xxx korteriühistule tasumisele korteri majandamiskulude

põhivõla katteks 2589,74 eurot. Sellest tulenevalt vähenes põhivõlg kuni 1624,21 euroni

(4213,95 – 2589,74 eurot). Summale lisandusid sissenõutavaks muutnud viivised 630,81

euro.

4. Tallinna Krematoorium väljastas 29.06.2018 hagejale arve 177387, mille hageja samal

päeval tasus ositi 350 euro sularahas ja 174 pangakaardiga. Kostja 1 väitel on ta tasunud

panga kaudu Loksa kalmistule matuse kulutuse summas 50 eurot, kuid makse saajaks on

hoopis kirik. Kostja 1 poolt kalmistutöötajale tasutud 30 eurot on tõendamata. Kostja 1

peielaua eest ei tasunud. Kostja märkis ise, et tasus hagejale J. R.le kuuluvast rahast 1000

eurot, mis oli kostja 1 käes hoiul. Nimetatud raha kasutati J. R. eest hoolitsemisele. Seega oli

tegemist just J. R.le kuuluva rahaga, mitte kostjale 1 kuuluva rahaga ja selle eest ei pidanud

korteriühistu võlga tasuma. Kostja 1 andis raha üle 17.12.2014 ning võlgnevus tekkis alles

30.06.2015. Kõik matustega seotud kulud kandis hageja. Kohtule esitatud pärandist

loobumise avaldusest ei tulene, et kostja 2 loobus pärandist hageja kasuks.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja 1 vaidles hagile vastu. Kostja 1 keeldus võlgnevust tasumast, kuna on tasunud

hagejale 1000 eurot J. R.le kuulunud rahast, mis oli kostja 1 käes hoiul. Raha oli mõeldud J.

R. eest hoolitsemiseks. Kui J. R. suri, siis ei olnud hagejal raha matusekuludeks ja kostja 1

kandis kulud 254 eurot ja matusega seonduvaid kulusid 150 eurot. Kuna hageja sai J. R.lt

kostja 1 kaudu raha 1000 eurot ja matusega seoses linnavalitsusest 230 eurot ning ta

matusteks kulutas ainult 350 eurot, siis oleks hagejal pidanud jääma korteriühistu ees olnud

võlgnevuse katteks 880 eurot.

6. Kostja 2 vaidles hagile vastu. Kostja 2 väitel loobus ta hageja kasuks oma kaasomandist

kinnisasjas xxx väärtusega 716,08 eurot. Kostja 2 loobumise tõttu sai hageja korteriomandi

müügist 2148,23 eurot.

7. Kostja 3 vaidles samuti hagile vastu. Kostja 3 väitel kasutas võlgnevusega korterit alates

2015. aastast hageja. Kuna hageja kasutas korterit üksi, siis sai üksnes tema mõjutada

korteriga seoses tekkinud võlgnevust. Kostjad pakkusid, et kingivad enda osad hagejale, kuid

hageja ei reageerinud sellele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

3(5)

9. Kohus tuvastab, et kuni 22.10.2018 kuulus aadressil xxx korter x kaasomandina J. R.le

(4/6 kaasomandist), hagejale (1/6 kaasomandist) ning 1/6 kaasomandist kuulus

ühisomanikele S. S. (kostja 2), N. R. (kostja 1) ja N. G.le (kostja 3) (lk 5). Hageja esitas

kostjate vastu tagasinõude perioodi 30.06.2015-31.10.2018 eest (lk 66 pöördel). Tsiviilasja

nr 2-18-119507 17.10.2019 kohtumäärusest nähtavalt oli ajavahemiku juuni 2015-

30.10.2018 eest korteri xxx võlgnevus KÜ X eest 4213,95 eurot (lk 8 pöördel). J. R. suri xxx

(lk 69). J. R. pärijad olid hageja ja N. G. (kostja 3) ning mõlemad pärisid ½ J. R.

kaasomandiosast (lk 69-70). Korteriomandi enampakkumisel müügist laekus 2589,74 eurot.

Tsiviilasjas nr 2-18-119507 mõisteti 17.10.2019 kohtumäärusega hagejalt korteriühistu

kasuks välja võlgnevus 1624,21 eurot ja 630,81 eurot viivised, kokku 2255,02 eurot ning

kuni põhinõude tasumiseni tekkivad viivised seadusjärgses määras (lk 7-10). 19.03.2020

kohtumäärusega mõisteti samas tsiviilasjas hagejalt välja menetluskulud summas 605 eurot

(lk 12-14). Hageja on kohtulahenditega välja mõistetud summa 2860,02 eurot tasunud (lk 15-

17).

10. Kohus selgitas 21.09.2020 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte

tõendamiskoormist (lk 63-65).

11. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 69 lg 2. Solidaarkohustuse täitnud

võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale

langevas osas (VÕS § 69 lg 2). Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse

täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti

(VÕS § 69 lg 1). Korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad

korteriomandi ühised omanikud solidaarselt (KrtS § 15 lg 2). Ühine omand on kaasomand,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 70 lg 5). Kaasomanik kannab vastavalt temale

kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise,

valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi (AÕS § 75 lg 1). Seega oli iga xxx asuva

korteri kaasomanik kohustatud kandma tema kaasomandile vastava osa suurusele vastavas

osas korteriga seoses tekkivaid kulutusi, sh kommunaalkulusid ja kui hageja kandis kulud

tervikuna, on hagejal tagasinõude õigus teise kaasomaniku (kostja 3) vastu tema kaasomandi

osale vastavas ulatuses.

12. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas

kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt

kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 4). Seega tuleb seaduse

järgi eristada kaasomandit ja ühisomandit ning kui kaasomand kuulub isikule kindlaks

määratud osas, siis ühisomandi puhul ei ole võimalik ühisomandist tuletada konkreetset osa,

mis isikule kuuluks, vaid kaasomandist tulenevad õigused kuuluvad kõigile ühisomanikele

ühiselt. Kostjatele kuulus 1/6 kaasomandist ühiselt ja nad vastutavad vastava kaasomandi

osale kulutuste eest ühiselt solidaarvõlgnikena. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist

leidnud, et hageja on tsiviilasjas nr 2-18-119507 välja mõistetud võlgnevuse 2860,02 eurot

tasunud (lk 7-14). Nimetatu on tõendatud ka hageja pangakonto väljavõtetega, millest nähtub,

et hageja on tasunud tsiviilasja nr 2-18-119507 raames 2860,02 eurot. Hageja ei ole

selgitanud ega tõendanud kuidas kujunes tsiviilasjas nr 2-18-119507 võlgnevuse suuruseks

3160,02 eurot. Seega arvestab kohus summaga 2860,02 eurot ning kostjatele 1, 2, 3 langevaks

summaks 1/6 ühisomanikena on 476,67 eurot.

13. Kostja 3 ja hageja pärisid kumbki ½ xxx J. R.le kuulunud kaasomandiosast. Kohus

arvestab tagasinõude suuruse põhjendatuse hindamisel kulude tekkimise ajal olnud

omandisuhteid. Kostja 3 vastutab pärijana enne J. R. surma tekkinud võlgnevuse eest ja edasi

kaasomanikuna. J. R. suri xxx. Seega on kostja 3 võlgnevus hageja ees 953,34 euro osas.

14. Kostja 1 esitas 07.10.2020 kohtule tasarvestusavalduse 299 euro osas. Kui kaks isikut on

kohustatud maksma üksteisele rahasumma, võib isik, kellel on õigus oma kohustus täita ja

nõuda teiselt poolelt täitmist, teise poole nõude tasaarvestada (VÕS § 197 lg 1). Tasaarvestus

4(5)

toimub tasaarvestuse avalduse tegemisega (VÕS § 198). Tasaarvestus toimub avalduse

tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). Avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal

(RKTKo 3-2-1-30-16, p 12). Teistsuguse kokkuleppe puudumisel lõpevad tasaarvestuse

tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada

(VÕS § 197 lg 2 ls 1).

15. Kohtu hinnangul võib esitatud asjaoludel kostjal 1 olla hageja vastu alusetu rikastumise

nõue 299 euro osas. Kohus mõistab kostja1 tasaarvestusavaldusest, et kostja 1 soovib hageja

nõudega tasaarvestada matusekuludeks tasutud 50 eurot ja 174 eurot ning ülejäänud osas

moodustub tasaarvestusnõue osaliselt hagejale antud matuserahast 1000 eurot. Kui isik

(saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust

ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1).

16. Kohus leiab, et kostjal 1 ei olnud kohustust J. R. matuse korraldamiseks hagejale raha

anda ega matusega seotud kulutusi kanda. Kostja 1 ei ole J. R. pärija. Hagejal oli pärijana

nimetatud kohustus.

17. Pärandaja jättis hagejale 1000 eurot tema eest hoolitsemiseks. Selle raha andis kostja 1

hagejale enne J. R. surma. Kohtule esitatud tõendiga on tõendamist leidnud, et kostja 1 andis

hagejale 17.12.2014 üle 1000 eurot J. R. matuseraha (lk 42). Korteriga seotud võlgnevus

tekkis perioodil 30.06.2015-31.10.2018, ehk suuremas osas enne J. R. surma. Seega on

võlgnevus suuremas osas J. R. kohustuseks ning kostja 1 poolt hagejale antud raha arvelt

saab osaliselt vähendada pärast J. R. surma korteriga seoses tekkinud võlgnevusi. Seega oli

hagejal kohustus 1000 eurot kulutada J. R.le kuulunud korteriga seotud kulude või

matusekulude kandmiseks. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud milleks

nimetatud raha kasutati. Seega saab kohus nimetatud summast osa hageja nõudega

tasaarvestada.

18. Kostja 1 on 29.10.2020 esitanud tõendi selle kohta, et tasus 50 eurot matuse eest (lk 40

ja 96-97). Samuti on kostja 1 esitanud koos vastusega hagile tõendi selle kohta, et tasus

30.06.2018 Tallinna Krematooriumile 174 eurot (lk 41). Tõendamist ei leidnud, et nimetatud

kulu oleks tasunud hageja. Hageja esitas kohtule Tallinna Krematooriumi arve, millelt

nähtub, et 350 eurot on tasutud sularahas (lk 71). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit selle

kohta, et tema tasus pangaülekandega 174 eurot. Kohtule esitatud kviitungilt nähtub üksnes

174 euro tasumine (lk 72). Nimetatud kviitungi neli viimast numbrit on 4055 (lk 72). Kostja

1 poolt kohtule esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on makse selgituselt samuti näha neli

viimast numbrit 4055 (lk 41). Kostja 1 konto väljavõttelt nähtub, et kostja 1 teostas makse

29.06.18 kl 11.23 (lk 41). Hageja poolt esitatud kviitungilt on samuti näha makse teostamise

aeg 29.06.2018 kl 11.23 (lk 72). Makse teostamise kuupäev 30.06.2018 on kuupäev millal

läks raha kostja 1 kontolt üle. Seega esitas hageja kohtule kostja 1 poolt tasutud 174 euro

kohta kviitungi ning tõendamist on leidnud, et 174 eurot tasus kostja 1.

19. Seega on kostja 1 täitnud hageja eest hageja kohustuse summs 299 eurot, hageja on kostja

1 arvelt rikastunud ja kostjal 1 on õigus 299 eurot hageja nõudega tasaarvestada. Kostja 1 ei

ole J. R. pärija ja seega ei olnud tal kohustust matusekulusid kanda. PärS § 130 lg 3 alusel

tuleb lugeda, et J. R. pärijatel oli kohustus pärandvara arvelt täita pärandaja kohustused ning

kohtul on võimalik kostjate 1, 2 ja 3 vastu esitatavat solidaarnõuet 299 euroga tasaarvestada.

20. Seega tuleb kostjatelt 1, 2 ja 3 177,67 eurot (476,67 eurot – 299 eurot) hageja kasuks välja

mõista. Kuna ühisomandis ei ole ühisomanike osasid kindlaksmääratud ei saa kohus

arvestada kostja 1 poolt tasutud 299 eurot tasutuks üksnes kostja 1 eest. Kohus peab ikkagi

177,67 eurot välja mõistma kostjatelt 1, 2 ja 3 solidaarselt.

21. Kostja 2 vaidles hagile vastu põhjusel, et ta loobus pärandist hageja kasuks, mille

tulemusel sai hageja korteri müügist rohkem raha. Pärandist loobumine või pärandi

5(5)

vastuvõtmine reguleerib pärandaja vara üleminekut. Seega omab pärandist loobumine

erinevate isikute vahelistes õigussuhetes tähtsust üksnes konkreetse pärandvara ülemineku

osas. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, ei ole isikul, kes pärandist loobub kellegi teise

kasuks, õigust esitada loobumisest tulenevalt rahalisi nõudeid pärija vastu, kes loobumise

tõttu sai suurema osa pärandi omanikuks. Seetõttu ei võimalda kostja 2 vastuväited

õiguslikult välistada hageja poolt kostja 2 vastu nõude esitamist.

22. Kostja 3 vaidles hagile vastu põhjusel, et hageja üksi kasutas võlgnevusega seotud

korterit alates 2015. aastast ning kostja 3 ei saanud kuidagi mõjutada võlgnevuse tekkimist.

Seaduse kohaselt vastutavad kaasomanikud nende osale vastavate kulude eest sõltumata

sellest, kas nad kaasomandit kasutavad või mitte, välja arvatud, kui kaasomanikud on

sõlminud teistsuguse kokkuleppe. Kohus selgitas, et kui kostja 3 väidab, et poolte vahel oli

kokkulepe, et hageja kasutab korterit ja kannab sellega seoses tekkivad kulud, tuleb kostjal 3

tuua välja kokkuleppe asjaolud ja kokkuleppe olemasolu tõendada. Kostja 3 nimetatut

tõendanud ei ole. Kohus selgitas ka, et kostjal 3 võib olla õigus esitada hageja vastu nõue ka

tulenevalt asjaolust, et hageja on saanud korterist rohkem kasu kui teised kaasomanikud AÕS

§ 71 lg 2 alusel, kui hageja kasutas korterit teiste kaasomanike nõusolekuta. Kohus selgitas,

et kostjal 3 tuleb sellisel juhul esitada nõue kas tasaarvestuse avaldusena või vastuhagina.

Samuti tuli kostjal 3 tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, eelkõige, et hageja

korterit kasutas. Kostja 3 nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole.

23. PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja

õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud

pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärast

pärandaja surma tekkinud võlgnevus tuleb tasuda vastavalt oma osa suurusele

kaasomanikuna. Kostja 3 vastuväited selle kohta, et ta on töötu ja tema ülalpidamisel on

alaealine laps, ei vabasta kostjat 3 oma kohustuse täitmisest.

24. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja 3 vastu osaliselt rahuldada ning kostjalt 3

tuleb hageja kasuks välja mõista 953,34 eurot.

25. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

26. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades vaidluse asjaolusid on õiglane jätta

meentluskulud poolte endi kanda.

27. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik