2-18-39/111 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-39

Kohtuasi

XX hagi Taevaraadio OÜ vastu Facebooki lehe

kasutamise keelamiseks ja tahteavalduse esitamiseks

lehe administraatoriõiguste saamiseks, alternatiivselt

fotode kasutamise keelamiseks ja nende Facebooki

lehelt

eemaldamiseks,

kahju

hüvitamiseks

ja

rikkumisega saadud tulu ning viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. septembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

XX apellatsioonkaebus, hind 78 900 eurot

Taevaraadio OÜ vastuapellatsioonkaebus, hind 4480 eurot

53 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant

ja

vastustaja)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadi abi Mari Must ja vandeadvokaat Ants

Nõmper

Kostja

(apellant

ja

vastustaja)

Taevaraadio

OÜ

(registrikood

10028146),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Martin Männik ja vandeadvokaat Toivo

Viilup

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 27. oktoobri 2020. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. veebruari 2020. a otsus osas, millega maakohus

jättis aegumise tõttu rahuldamata kaubamärgiõiguste rikkumisest tulenevad

nõuded. Teha tühistatud osas uus otsus (vaheotsus), millega jätta kostja taotlus

kaubamärgiõiguste rikkumisest tulenevatele nõuetele aegumise kohaldamiseks

rahuldamata. Saata asi maakohtule nende nõuete lahendamiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 28. veebruari 2020. a otsus osas, millega maakohus

jättis kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude 72 eurot ületavas osas

2-18-39

rahuldamata,

jaotas

menetluskulud

ja

määraks

kindlaks

hüvitatavate

menetluskulude

suuruse.

Saata

tühistatud

osas

asi

maakohtule

uueks

läbivaatamiseks.

3. Asendada autoriõiguse rikkumise lõpetamise nõue rikkumisest hoidumise nõudega.

Jätta nimetatud nõue rahuldamata.

4. Jätta muus osas maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja

täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

5. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Jätta Taevaraadio OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 2. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule Taevaraadio OÜ (kostja) vastu hagi

(nõue täpsustatud 19. jaanuaril 2018, 30. novembril 2018 ja 19. veebruaril 2019), milles palus:

-

keelata

kostjal

Facebooki

lehe

kasutajanimega

„YYY“

(konto

XXXXXXXXXXXXXXXXX) (Facebooki leht) kasutamise ja kohustada kostjat esitama

tahteavaldus Facebook Ireland Ltd’le hagejale Facebooki lehele administraatoriõigustega

juurdepääsu võimaldamiseks ning asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega või

-

keelata kostjal hageja 30. novembri 2018. a menetlusdokumendi lisas 4 toodud fotode

kasutamine Facebooki lehel ja kohustada kostjat fotod eemaldama. Nõude rahuldamisel

lugeda hageja fotod kohtuotsuse resolutsiooni lahutamatuks osaks ning lisada need otsusele

esitatud koondfailina;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 70 940 eurot 50 senti (sh autoriõiguse

rikkumisega põhjustatud kahju 16 180 eurot 50 senti, kaubamärgiõiguse rikkumisega

põhjustatud kahju 14 400 eurot, kaubamärgiõiguse rikkumisega teenitud tulu 40 000 eurot

ja kohtueelsed õigusabikulud 360 eurot) ning alates 24. maist 2017 kuni kohustuse

täitmiseni põhivõlalt seadusjärgses määras viivis;

-

jätta menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja graafiline disainer, kes on töötanud aastaid nii raadios kui

ka klubiüritustel DJ-na. Kostja on raadioteenuse osutaja, kelle nimel on raadiojaama FFF

sagedusluba ning kes korraldab selle raadiojaama programmi tootmist, reklaami ja müüki.

Hagejale kuuluv Q OÜ osutas OÜ-le Gramola (registrist kustutatud) teenust, mille sisuks oli

2-18-39

reede õhtuti raadiojaama FFF eetri sisustamine. Hageja lõi selleks saatesarja nimega Z. Saadet

juhtisid hageja ja WW (kaassaatejuht). Hageja tegi omal initsiatiivil ja kuludega Z logo ning

Facebooki konto kasutajanimega Z. Algselt olid Facebooki konto administraatoriõigused

üksnes hagejal, kuid ta andis need saate kohta info postitamiseks ka kaassaatejuhile. Lisaks

saate juhtimisele korraldas hageja Z nime kandvaid klubiüritusi ning tegi neil pidudes fotosid

ja töötles neid ning laadis 483 fotot Facebooki lehele. Viimane hageja juhitud raadiosaade oli

eetris 15. augustil 2014. Pärast seda jätkas kostja kuni 2016. a septembrini sama nimega saate

tegemist teiste saatejuhtidega. Z nime all oli viimane saade eetris 30. septembril 2016. Pärast

seda sai saate uueks nimeks YYY. Kostja tegevjuhi (peadirektori) VV korraldusel muutis

kaassaatejuht WW, kes oli ühtlasi ka kostja müügiedendusjuht, 2014. a augustis ootamatult

hageja administraatoriõigusi nii, et hageja kaotas Facebooki kontole juurdepääsu.

Hagejale kuulub kaubamärk Z + kuju (kaubamärk) klassis nr 41 (raadiomeelelahutus- ja

raadiolõbustussaated, raadiomeelelahutus, meelelahutus, ajaviide, lõbustus, meelelahutaja

teenused). Hageja esitas 15. juulil 2014 taotluse kaubamärgi registreerimiseks, kostja vaidlustas

edutult hageja taotluse ning hageja kaubamärk kanti 10. jaanuaril 2017 registrisse.

1.2. Hageja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 ja § 1040 alusel õigus keelata kostjal

Facebooki lehe kasutamise ning kohustada kostjat esitama tahteavaldus Facebook Ireland

Ltd’le hagejale administraatoriõigustega juurdepääsu võimaldamiseks Facebooki lehele ja

asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega, või keelata sama sätte alusel kostjal fotode

kasutamine Facebooki lehel ja kohustada kostjat fotod eemaldama.

Hageja lõi Facebooki konto omal initsiatiivil ja omal kulul ning kostja võttis hagejalt

õigusvastaselt sellele juurdepääsu. WW ja VV tegevus on omistatav kostjale ning kostja

vastutab selle eest. Asjaolu, et kumbki ei ole kostja juhatuse liige, ei välista kostja vastutust.

VV oli kostja tegevjuht ning kostja tegevjuhina on ta korduvalt meedias sõna võtnud, samuti

on Inforegister.ee väljavõtte kohaselt VV kostja peadirektor. WW on inforegister.ee portaali

kohaselt kostja müügiedendusjuht ning kostja on kasutanud teda pidevalt saatejuhina

raadioteenuse osutamiseks ja kohustuste täitmiseks. WW rikkus hagejaga sõlmitud

käsunduslepingust tulenevat lojaalsuskohustust. Kostja reklaamib oma saadet Facebooki konto

kaudu ja konto teenib kostja huve.

Hageja on enda tehtud ja töödeldud fotode autor, kellel on õigus lubada või keelata enda tehtud

fotode kasutamist. Hageja ei ole lubanud kostjal kasutada enda tehtud fotosid.

1.3. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja autoriõiguse seaduse

(AutÕS) § 817 lg 1 p 1 alusel autoriõiguste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kostja

rikkus hageja tehtud fotosid Facebooki lehel avaldades hageja kui fotode autori ainuõigust,

millega tekkis hagejale kahju (saamata jäänud litsentsitasu). Hageja keskmine tasu foto eest on

33 eurot 50 senti. Facebooki lehel on 483 hageja fotot. Seega on hageja kahju kokku

16 180 eurot 50 senti.

1.4. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel hageja

kaubamärgiõiguste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kostja kasutas hagejale kuuluva

kaubamärgiga Z + kuju äravahetamiseni sarnast tähist Z alates 2014. a augustist kuni 2016. a

septembrini. Selle aja jooksul oli eetris 100 saadet. Hageja saatis 21. augustil 2014 kostjale

nõude lõpetada hageja kaubamärgi kasutamine, kuid kostja ei täitnud hageja nõuet. Kostja tähis

erines hageja kaubamärgist üksnes kujundusliku elemendi puudumise poolest. Kuulamisel on

hageja kaubamärk ja kostja kasutatud tähis identsed. Ka tähenduslikult on need identsed, sest

mõlemad tähendavad „sisse kirjutama, registreeruma, saabumisest teatama“. Kostja kasutas

2-18-39

tähist identsete teenuste tähistamiseks. Kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine on

tõenäoline. Kuna kostjal on raadio FFF tegevusluba, vastutab kostja kaubamärgiõiguste

rikkumise eest.

Kostja väide tähise Z tavapäraseks keelekasutuseks muutumise ja mittekaitstavaks osaks

olemise kohta on põhjendamata ning paljasõnaline. Lisaks on kostja leidnud, et kuna hageja ise

ei kasutanud kaubamärki perioodil, siis ei ole hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ei kasutanud alates 15. augustist

2014 kuni 30. septembrini 2016 kaubamärki.

Hagejale tekkis kaubamärgiõiguste rikkumisest kahju (hagejal jäi tulu saamata). Osaühing

HT MEELELAHUTUS (aktsiaseltsi TALLINK kruiisilaevade meelelahutusprogrammi eest

vastutav isik) ametlik koostööpartner Trustwell Entertainment OÜ (kehtiv ärinimi Trustevell

OÜ) pöördus 2014. a sügisel hageja poole sooviga alustada koostööd aktsiaseltsi TALLINK

laevadel Z nime kandvate ürituste korraldamiseks. Plaanis oli korraldada üks üritus kuus. Kui

selgus, et kostja raadiojaam FFF jätkas kaubamärgi kasutamist ning sellenimeliste saadete

tegemist, ei pidanud Trustevell OÜ võimalikuks ürituste korraldamist, kuni kostja on täitnud

hageja nõude lõpetada kaubamärgi kasutamine. Esialgse kokkuleppe kohaselt oleks hageja

teeninud ühe ürituse eest 2500 eurot, millele lisanduvad maksud. Ühe ürituse korraldamise

kulud oleksid olnud 1300 eurot. Seega jäi hagejal saamata tulu 14 400 eurot (1200 eurot ×

12 kuud).

1.5. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1039 alusel kaubamärgi- ja autoriõiguste

rikkumisega saadud tulu 40 000 eurot. Kostja oli teadlik hageja kaubamärgi- ja autoriõiguste

rikkumisest, sest hageja teavitas kostjat sellest 2014. aastal. Kostja ei täitnud hageja nõudeid.

Hageja kaubamärgi kasutamine võimaldas kostjal teenida reklaamitulu. Vastavalt kostja

reklaamihinnakirjale

maksab

20-sekundiline

reklaamklipp

eurot.

Keskmine

reklaamisekundite arv ühes kahetunnises saates Z oli 700 sekundit. Seega teenis kostja ühes

saates keskmiselt 1000 eurot. Kostja tegi alates 2014. a augustist kuni 2016. a septembrini

kokku 100 saadet. Järelikult teenis kostja keskmiselt reklaamitulu 100 000 eurot, millel

lisandub käibemaks. Hageja eeldab, et kostja saatega seotud kulud ei ületa 50–60% tuludest.

Kokkuvõttes teenis kostja seega 40 000 eurot. Kostja menetluses esitatud andmed reklaamitulu

kohta ei ole tõesed ning hageja mõõtmised näitavad, et saadete tegelik reklaamisekundite arv

oli suurem. SMS-idega teenis kostja kokku 6714 eurot 40 senti.

1.6. Kuna kostja ei täitnud hageja nõudeid, on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 5 alusel kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejal tekkisid kohtueelsed

õigusabikulud 360 eurot seoses kostja vastu nõuete esitamise võimalikkuse ja nõuete

rahuldamise analüüsiga, samuti tõendite kogumise ja kostjale 24. mail 2017 saadetud

nõudekirja koostamisega. Hageja tasus 24. mai 2017. a nõudekirja koostamise eest 300 eurot

ning tasus 11. juuli 2017. a kaubamärgialase konsultatsiooni eest 60 eurot.

1.7. Kuna kostja ei ole tasunud põhivõlga 70 940 eurot 50 senti, on kostjal kohustus tasuda

hagejale ka nimetatud summa tasumisega viivitamise eest kuni selle tasumiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras viivist.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, sh teha vaheotsuse, millega jätta hagi aegumise tõttu

rahuldamata, ja jätta menetluskulud hageja kanda.

2-18-39

2.1. Hageja nõue Facebooki lehe kasutamise keelamiseks ning administraatoriõiguste

saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Hageja nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi aegunud. Hageja väitel

tegi ta viimase saate Z 15. augustil 2014, mille järel saate kaassaatejuht muutis hagejat

teavitamata Facebooki lehe administraatoriõigusi. Hagi esitamise ajaks (2. jaanuaril 2018) oli

möödunud kolm aastat ajast, mil hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai

või teada saama pidi.

Hageja vastutab VÕS § 101 lg 3 järgi ise Facebooki lehe üleandmisest tekkinud tagajärgede

eest, sest hageja andis ise konto administraatoriõigused kaassaatejuhile. Hageja ei ole

tõendanud kostja seoseid Facebooki kontoga. Kostja ei kasuta Facebooki kontot. Kaassaatejuht

WW tegevust ei saa kostjale omistada, kuna see isik ei ole kostja juhatuse liige ega töötaja. Ka

VV tegevust ei saa kostjale omistada, sest ta ei ole kunagi olnud kostja tegevjuht ega juhatuse

liige. VV on olnud Raadioreklaami OÜ juhatuse liige alates 12. maist 2017. Asjaolust, et VV

on meedias nimetatud kostja tegevjuhiks ja WW müügiedendusjuhiks, ei saa järeldada, et kostja

vastutaks Facebooki lehe ja sündmuste eest, mis toimusid 2014. Kostja ei tea Facebooki konto

kasutajatunnust ega parooli. Hageja faktiväidete kohaselt võiksid konto juurdepääsuandmed

teoreetiliselt olla WW-l, aga mitte kostjal. Seega ei saaks kostja hageja nõuet täita.

Facebooki konto ei saa olla tsiviilkäibe objektiks. Seda ei saa üle anda ning samastada

domeeninimega. Isegi kui Facebooki lehte saab käsitada muu hüvena TsÜS § 48 tähenduses, ei

ole kostja selle hüve omanik ega valdaja.

2.2. Hagejal ei ole kostja vastu autoriõiguste rikkumisest tulenevaid nõudeid.

Hageja nõuded on aegunud. Hagejale pidi õigusvastaselt tekitatud kahju olema teada hiljemalt

2014. a sügisel, kui WW muutis 2014. a augustis hagejat teavitamata Facebooki konto

administraatoriõigusi.

Hageja on ise Facebooki kontole fotod üles laadinud ja on ise administraatoriõigused WW-le

üle andnud, mistõttu vastutab hageja ise tagajärgede eest.

Kostja ei riku hageja autoriõigusi, sest kostja ei kasuta Facebooki kontot. Kuna kostjal ei ole

kontole juurdepääsuõigusi, ei saaks ta ka hageja nõuet fotode eemaldamiseks täita.

Hageja ei ole tõendanud, et ta on fotode autor. Hageja on õigused fotodele võõrandanud, mida

tõendavad ürituste korraldamise arved.

Hageja ei ole autoriõiguste rikkumisest tekkinud kahju tõendanud. Kahju tõendamiseks ei ole

piisavad hageja esitatud arved. Hageja esitatud keskmine ühe foto tasu ei ole õige. Ühe foto

hinnaks võiks kujuneda ligikaudu 75 senti ning 483 foto hinnaks seega 362 eurot 25 senti.

2.3. Hagejal ei ole kostja vastu kaubamärgiõiguste rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise

nõuet.

Hageja nõue on aegunud. Hagejale pidi kahju olema teada hiljemalt 2014. a sügiseks, kui hageja

pöördus Trustevell OÜ poole, kes väidetavalt ei pidanud ürituse korraldamist võimalikuks.

Hageja ei kasuta kaubamärki. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 17 lg 1 kohaselt on kaubamärgi

omanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud

kaupade ja teenuste tähistamiseks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta tegelikult kasutab

2-18-39

või kasutas perioodil 15. augustist 2014 kuni 30. septembrini 2016 kaubamärki Z

meelelahutusteenuse osutamiseks, nt tegi mõnes teises raadiojaamas sellenimelist saadet.

Kostja ei ole hageja kaubamärgiõigusi rikkunud. Kostja ei teinud raadiojaamale programmi ega

müünud reklaami. Kostja ostab teenust sisse kolmandatelt isikutelt.

Hageja kaubamärk erines oluliselt kostja kasutatud tähisest Z. Selline tähis on muutunud ka

tavapäraseks KaMS § 9 lg 1 p 4 tähenduses, mistõttu tuleks see sõnaühend lugeda KaMS § 9

lg 3 mõttes kaubamärgi koosseisus kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, mille kasutamist ei saa

kaubamärgiomanik KaMS § 16 lg 1 p 5 kohaselt keelata.

Hageja ei ole kahju tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema kulud Z ürituse korraldamiseks

oleksid olnud 1300 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli peale kavatsuse reaalselt võimalik

kaubamärki kasutada kruiisilaevadel ürituste korraldamiseks.

2.4. Hagejal ei ole kostja vastu rikkumisega saadud tulu nõuet. Hageja nõue on aegunud.

Hagejale pidi rikkumisest saadud tulu olema teada hiljemalt augustis 2014. Rikkumisega

saadud tulu nõuded, mis on tekkinud enam kui kolm aastat enne hagi esitamist, on aegunud.

Hageja ei ole nõuet tõendanud.

2.5. Kuna hageja nõuded on põhjendamatud, ei vastuta kostja hagejale tekkinud õigusabikulude

eest. Nõudekiri ei ole esitatud ainult kostja vastu. Ebaselge on, millises küsimuses oli hagejale

konsultatsioon vajalik.

2.6. Kuna kostja ei vastuta rikkumiste eest, ei ole hageja viivisenõue põhjendatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 5. septembri 2019. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 4148 eurot 64 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 556 eurot

49 senti ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivise. Hageja menetluskulud jäid tema enda kanda ning kostja

menetluskulud 94,16% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 8179 eurot 68 senti koos kohustusega tasuda sellelt seaduses sätestatud

määras viivist. Ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

˗

kostjale kuulub raadio FFF raadioteenuse osutamise tegevusluba ja sagedusluba;

˗

hageja oli alates 28. septembrist 2012 raadio FFF tantsumuusika saate Z kaassaatejuht;

˗

hageja juhtis saadet Z koos WW-ga;

˗

hageja lõi Facebooki konto nimega Z ning andis konto administreerimise õigused ka

WW-le;

˗

viimane hageja osalusega saade läks eetrisse 15. augustil 2014;

˗

raadios FFF jätkati saate Z edastamist ja viimane seda nime kandev saade oli eetris 30.

septembril 2016; saates kasutati suuliselt väljendit Z; 2016. a oktoobris sai saate uueks

nimeks YYY;

˗

Facebookis on konto YYY, kus on varem avaldatud fotosid Z nime kandvatelt

klubiüritustelt ning fotode avaldamisel on viidatud hageja nimele, hageja laadis ise fotod

üles ning 2016. a juuni seisuga olid fotod endiselt kättesaadavad;

˗

hageja esitas 15. juulil 2014 taotluse kaubamärgi Z + kuju registreerimiseks;

2-18-39

˗

hageja saatis 21. augustil 2014 kostjale, OÜ-le Gramola (kustutatud), Raadioreklaami

OÜ-le ja teistele samasse gruppi kuuluvatele ettevõtetele kirja, milles teatas, et ei luba

logo ja kaubamärki alates 21. augustist 2014 kasutada;

˗

kostja vaidlustas hageja nimele kaubamärgi registreerimise, kuid Tööstusomandi

Apellatsioonikomisjon jättis kostja vaidlustusavalduse 29. septembri 2016. a otsusega

rahuldamata;

˗

hageja kaubamärk registreeriti 10. jaanuaril 2017 klassis 41 (raadiomeelelahutus- ja

raadiolõbustussaated,

raadiomeelelahutus,

meelelahutus,

ajaviide,

lõbustus,

meelelahutajateenused);

˗

kostja esitas 30. aprillil 2015 taotluse sõnalise kaubamärgi Z registreerimiseks klassis

41 (hariduse, väljaõppe, fotoreporteriteenuse, haridusvõistluse korraldamise ja

klubiteenuse osas), kuid taotluse menetlus lõpetati.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja aegumise vastuväited osaliselt

põhjendatud ning hageja kahju hüvitamise nõuded (16 180 eurot 50 senti ja 14 400 eurot) ning

rikkumise teel saadud tulu hüvitamise nõue 7200 euro ulatuses tuleb jätta aegumise tõttu

rahuldamata.

Hageja alternatiivsed nõuded, mis puudutavad Facebooki kontole administraatori õigustega

juurdepääsu saamist ja Facebooki kontol fotode kasutamise keelamist, ei ole TsÜS § 155 lg 1

järgi aegunud. Viidatud sättes sisalduv omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude

aegumistähtaeg laieneb ka intellektuaalse omandi kaitsele, samuti huvidele, mis võivad

isikutele kuuluda.

Hagejale tema autoriõiguste rikkumisega (fotode kasutamisega) tekitatud 16 180 euro 50 sendi

suurune kahju hüvitamise nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Hageja saatis 28. augustil

2014 VV-le, OÜ-le Gramola (kustutatud), kostjale ja Raadioreklaami OÜ-le kirja, milles keelas

alates 29. augustist 2014 hageja loodud ja autoriõigusega kaitstud teoste kasutamise, mille eest

ei ole tasutud. Seega sai hageja talle tekkinud kahjust ning kahju hüvitamiseks kohustatud

isikust teada 29. augustil 2014. Hageja on autoriõigust puudutava kahjunõude seostanud kostja

ühekordse rikkumisega, mis seisnes hageja loata fotode Facebooki kontol kättesaadavaks

tegemises. Kuna hageja sai kahju tekkimisest ja selle eest vastutavast isikust teada 29. augustil

2014, aegus tema nõue kolme aasta möödumisel ehk 29. augustil 2017. Hageja esitas hagi

2. jaanuaril 2018.

Hagejale kaubamärgiõiguste rikkumise (tähise Z kasutamisega) tekitatud 14 400 euro suurune

kahju hüvitamise nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Hageja saatis 2014. a augustis VV-

le e-kirja, milles avaldas, et talle kuulub Z kaubamärk. Trustevell OÜ pöördus 2014. a sügisel

hageja poole sooviga alustada laevadel Z nime kandvate ürituste korraldamist. Kuna raadiojaam

FFF jätkas sellenimelise saate tegemist 2014. a sügisel, ei pidanud Trustevell OÜ võimalikuks

ürituste korraldamist enne, kui kostja on täitnud hageja nõude lõpetada tähise Z kasutamine.

Seega sai hageja kaubamärgiõiguste rikkumisest, rikkumise eest vastutavast isikust ja

rikkumisega tekitatud kahjust teada 2014. a sügisel ning hagi aegus 2017. a sügisel. Hageja

esitas hagi 2. jaanuaril 2018.

Hageja nõue kaubamärgiõiguse rikkumisega saadud tulu 40 000 euro väljaandmiseks on 2014.

aasta (7200 euro) osas TsÜS § 154 lg 1 järgi aegunud, kuid 2015. ja 2016. aasta osas ei ole

rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamise nõuded aegunud. Kostja rikkus 2014–2016 hageja

õigusi korduvalt. 2014. aasta rikkumise puhul algas nõude aegumistähtaeg 31. detsembril 2014

ja aegus 31. detsembril 2017. Hageja palus kõigi Z nime kandvate saadete tegemise eest mõista

kostjalt välja rikkumise teel saadu 40 000 eurot. Hageja väitel oli eetris 100 saadet ning ühe

2-18-39

saate tulu oli 400 eurot (40 000 eurot ÷ 100 saadet = 400 eurot/saade). Hageja esitatud saadete

toimumise loetelust nähtub, et 2014. aastal oli eetris 18 saadet. Nende saadete arvestuslik tulu

oli 7200 eurot. Selles ulatuses on hageja nõue aegunud. Hageja nõue 2015. a eest oleks aegunud

31.detsembril 2018 ja 2016. a eest 31. detsembril 2019. Kuna hageja esitas hagi 2. jaanuaril

2018, ei ole tema rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamise nõuded 2015. a ja 2016. a eest

aegunud.

3.3. Hageja nõue Facebooki konto kasutamise keelamiseks ning administraatoriõiguste

saamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud, nõude rahuldamiseks ei ole õiguslikku alust ja

nõue tuleb jätta rahuldamata.

Kuigi Facebooki kontol võib teatud juhtudel olla majanduslik väärtus, ei ole tegemist esemega,

mis saaks olla õiguskäibes. TsÜS § 48 kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis

võivad olla õiguse objektiks. TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on asi kehaline ese. Facebooki konto ei

ole asi, sest tegu ei ole kehalise esemega. Esemeks võiks TsÜS § 48 mõistes olla hüve, mis võib

alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt ehk sellised hüved, mida saab käsutada ja mis

saavad olla käibe objektiks. Facebooki konto ei ole käibe objekt, sest seda ei ole võimalik

käsutada. Vastupidist ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud. Hageja esitatud

Facebooki reeglitest ei nähtu, et Facebooki konto oleks administraatori või mõne teise isiku

poolt kolmandatele isikutele võõrandatav. Reeglitest nähtub, et juriidiline isik ei saa kontot luua

ega omada. Kuigi Facebooki lehe loomine on ka ärieesmärgil tasuta, saab konto luua ja rolle

täita üksnes kasutajakontoga inimene ning loodav konto peab jääma seotuks mõne füüsilise

isiku isikliku kontoga. Seega ei ole Facebooki konto tsiviilkäibes võõrandatav ega üleantav.

Hageja nõudeõigus ei tulene kohtupraktikast. Riigikohus on leidnud, et asjaolu, kas konkreetset

kontot saab üle anda, määravad eelkõige kasutatud internetiplatvormi eeskirjad ja tehnilised

võimalused (Riigikohtu 11. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-1988, p 18).

Hageja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et kostja kui juriidiline isik valdab Facebooki kontot

ning omab administraatoriõigusega kasutajatunnuseid või paroole. Olukorras, kus kostjal ei ole

ligipääsu kontole, ei ole hagejal võimalik oma nõudega soovitud eesmärki saavutada. Kui kostja

esitaks Facebook Ireland Ltd’le tahteavalduse hagejale administraatoriõigustega kontole

ligipääsu võimaldamiseks, ei tooks see hagejale kaasa tegelikku ligipääsu, sest konto

kasutajaõigused saavad kuuluda vaid mõnele füüsilisele isikule ning mitte juriidilisest isikust

kostjale. Kostja tahteavaldusega ei saaks võimaldada hageja ligipääsu kontole.

Lisaks ei ole hageja tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, et kostja kasutab

kontot enda huvides oma töötajate või enda kontrolli all olevate isikute kaudu. Kuigi hageja

väitel tõkestas hageja juurdepääsu kontole WW, ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutas seda

isikut oma majandustegevuses. TsÜS § 132 lg 1 tähenduses saaks kostja vastutada lepingulise

suhte korral, kuid hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oli kostjaga lepinguline suhe.

Hageja on hoopis väitnud, et kuni 2014 oli tema äriühingul (Q OÜ) lepinguline suhe OÜ-ga

Gramola (kustutatud), kelle tellimusel sisustas hageja raadioprogrammi saatega Z. Hageja ei

ole tõendanud ka seda, et täidetud on VÕS §-s 1054 sätestatud eeldused. Hageja ei ole

tõendanud, et WW oli 2014. a kostja töötaja või saatejuht ega seda, et just kostja kasutas teda

oma kohustuste täitmisel, kui hagejalt võeti juurdepääs Facebooki kontole. Hageja väited selle

kohta, et WW võttis hagejalt juurdepääsu kostja ülesandel, on jäänud paljasõnaliseks. Ainuüksi

2019. a inforegistri väljatrükist ei saa järeldada, kas ning milline oli WW õigussuhe kostjaga

2014. Kuigi hagejal väitel sai WW ülesande VV-lt ja hageja esitatud tõendid kinnitavad seda,

et VV on olnud kostja või kostja tütarettevõttega seotud, ei ole see piisav VÕS §-s 1054

sätestatud eelduste täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud ega väitnud, et VV oleks võtnud temalt

ligipääsu Facebooki kontole. Hageja väiteid ja tõendeid arvestades ei oleks see olnud võimalik,

2-18-39

sest konto administraatoriõigused olid vaid hagejal ja WW-l. Hageja ei ole tõendanud, et VV-l

oli kostja seadusliku esindajana WW üle VÕS § 1054 lg 3 tähenduses juhtimisõigus ja kontroll.

Hageja nõuet ei saa rahuldada ka TsÜS § 131 lg 1 ega VÕS § 1040 lg 1 järgi ning hageja viited

neile normidele on asjakohatud.

Lisaks ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, et tema loodud Facebooki kontol oli kostja

jaoks äriline väärtus ega seda, millised kulud olid hagejal konto loomisega. Asjas kogutud

tõenditest järeldub, et konto loomine ja kasutamine võis olla äriliselt kasulik ja vajalik hagejale

ning kaassaatejuhile. Kuna hageja äriühing Q OÜ esitas erinevatele klubidele arveid Z nime

kandvate ürituste korraldamise eest ja ostis enda korraldatud ürituste reklaamimiseks

raadioreklaami raadiojaamas FFF, võis Facebooki kontol fotode avaldamine ja postituste

tegemine olla vajalik hagejale ja teisele saatejuhile raadiosaatega mitteseotud tegevuste

(ürituste) reklaamimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et see oli vajalik raadiosaate tegemiseks.

Juhul, kui kaassaatejuht WW rikkus konto administraatoriõigusi muutes mõnda hageja ja

kaassaatejuhi vahelist lepingut, saab hageja esitada nõude tema vastu.

3.4. Hageja alternatiivne nõue keelata kostjal Facebooki lehel hageja fotode kasutamine ja

kohustada kostjat fotod eemaldama, tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et

kostja kasutab õigusvastaselt hageja fotosid.

Hagejale kuuluvad fotode varalised autoriõigused. Hageja fotod olid AutÕS § 4 lg 3 p 17

kohaselt kaitstud autoriõigustega. AutÕS § 13 lg 1 p 91 kohaselt kuulub autorile ainuõigus

lubada ja keelata teose üldsusele kättesaadavaks tegemist sellisel viisil, et isikud saavad teoseid

kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal. AutÕS § 28 lg 2 kohaselt on teose

autoriks füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. AutÕS § 29 lg 1 näeb

ette, et isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi

all,

autorsust

presumpeeritakse

(eeldatakse),

kuni

pole

tõendatud

vastupidist.

Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. Lisaks tuleneb AutÕS § 46 lg-st 1, et teose

kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise

(loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud autoriõiguse

seaduse IV peatükis ettenähtud juhud.

Hageja tehtud fotod on avaldatud Facebooki lehel. Kostja väited, et fotod ei olnud enam 2019. a

kättesaadavad, ei ole tõendatud. Kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud fotode tegemist,

on ekslik. Fotode Facebooki lehel avaldamine on nende üldsusele kättesaadavaks tegemine,

mida hagejal kui autoril on igal ajal õigus lubada või keelata. Kostja väited, et hageja on õigused

fotodele kellelegi juba võõrandanud, ei ole tõendatud ning autoriõiguste loovutamist ei saa

järeldada ürituste pildistamise teenuse eest esitatud arvetest.

Hagejal tuli AutÕS § 817 lg 1, VÕS § 1043 lg 1 ja § 1055 lg 1 alusel esitatava nõude

rahuldamiseks tõendada kostja tegu, põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja haldab Facebooki kontot ja talle kuuluvad

konto administraatori õigused, mis annaks kostjale võimaluse otsustada, kas teha hageja fotod

üldsusele kättesaadavaks või mitte.

Kuna hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast tegu, ei oleks kohtul alust rahuldada hageja

fotode avaldamisega seotud kahjuhüvitamise nõuet (16 180 eurot 50 senti) ka juhul, kui nõue

ei oleks aegunud.

2-18-39

3.5. Kostja rikkus hagejale kuuluvat kaubamärgiõigust ning kostjalt tuleb VÕS § 1037 lg 1 ning

§ 1039 alusel hageja kasuks välja mõista rikkumisega saadud tulu 4148 eurot 64 senti.

KaMS § 14 lg 1 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada

äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul,

mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud või õiguskaitse

saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on

identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on

tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh tähise assotsieerumine

õiguskaitse saanud kaubamärgiga. KaMS § 8 lg 2 sätestab, et registreeritud kaubamärgi suhtes

hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib

kümne aasta

möödumiseni

taotluse

esitamise

kuupäevast.

Kaubamärgi

õiguskaitse

kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel kümne aasta kaupa.

Kostja rikkus hageja kaubamärgiõigust, kuna kasutas hageja kaubamärgiga identset tähist Z

ajavahemikul august 2014. a kuni september 2016. a. Hageja ei olnud kostjale kaubamärgi

kasutamiseks luba andnud. Kaubamärgiga identse tähise kasutamine toimus identse teenuse ehk

raadiomeelelahutussaadete osutamiseks. Hageja kaubamärgi ning kostja kasutatud tähise

äravahetamine on äärmiselt tõenäoline.

Kuigi kostja ise ei korraldanud saadete tootmist, vastutab ta VÕS § 1054 järgi rikkumiste eest,

sest kasutas Raadioreklaami OÜ-d pidevalt oma majandustegevuses. Kostja oli raadioteenuse

osutaja. Kostja sõlmis lepingu Raadioreklaami OÜ-ga. Raadioreklaami OÜ kohustus sisustama

omal kulul raadio eetriajad. Edastatav programm ja selle osad pidid olema kooskõlas

raadiojaama senise tegevuse järjepidevuse ja eesmärkidega. Kostjal oli õigus keelata sellise

programmi, selle osade ja reklaami edastamine, mis ei vasta õigusaktides ja

ringhäälingulubades sätestatud nõuetele. Samuti oli kostjal õigus teha Raadioreklaami OÜ-le

mistahes ettekirjutusi seoses raadiojaamade tegevusega. Lisaks oli kostjal õigus anda

Raadioreklaam OÜ-le siduvaid juhiseid turunduse korraldamiseks. Kui saadete eetrisse

andmisel rikkus Raadioreklaami OÜ hageja kaubamärgiõigusi, on sellisest rikkumisest tulenev

vastutus omistatav kostjale. Raadiosaate edastamine kuulus kostja otsese majandustegevuse

hulka ning Raadioreklaami OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel olid kostjal olemas kõik võimalused

õigusrikkumise ärahoidmiseks või lõpetamiseks. Meediateenuste seadusest tuleneb, et teenust

võib osutada üksnes isik, kellel on vastavaks tegevuseks luba. Ka viidatud piirangust järeldub,

et tegevusloa omanik (kostja) vastutab saadete sisu eest.

Tähis Z ei olnud muutunud tavapäraseks väljendiks raadiosaadete tähistamisel. Kostja viited

sellele, et hageja ei ole ise kaubamärki kasutanud, on asjakohatud. Kostja ei ole väitnud ega

tõendanud, et ta esitas KaMS § 53 lg 1 järgse avalduse. Kostja ei ole esitanud KaMS § 59 lg 1

kohaselt vastuhagi kaubamärgi ainuõiguse vaidlustamiseks.

Kostja rikkus hageja kaubamärgiõigust pahauskselt. Hageja teavitas kostjat kaubamärgiõiguste

rikkumisest juba 2014. a augustis ja palus rikkumise lõpetada. Kostja ei ole menetluses

põhistanud ega selgitanud, miks ta rikkumist jätkas ja mis tema tegevust õigustas.

4. Kostja teenis rikkumisega tulu 4148 eurot 64 senti. Kostja ja Raadioreklaami OÜ vahel

sõlmitud lepingust ning lepingu lisadest nähtub, et alates 2014. aastast pidi Raadioreklaami OÜ

tasuma kostjale 10% oma käibest, kuid mitte vähem kui 20 000 eurot kuus, millele lisandus

igakuine Eesti Fonogrammitootjate Ühingule fonogrammide üldsusele edastamisega seotud

kulu. Saatega teenitud tulu seisnes reklaamitulus ja SMS mängudelt saadud tulus.

Raadioreklaami OÜ pidi kostjale tasuma alates 2014. aastast 10% käibest, arvestamata kulusid.

2-18-39

Raadioreklaami OÜ esitatud vastuse kohaselt oli saate Z reklaamikäive 2015. aastal 22 755

eurot 41 senti ja 2016. aastal 13 236 eurot 97 senti, s.o kokku 35 992 eurot 38 senti. SMS-de

käive oli 67 eurot saate kohta. Hageja esitatud väidete kohaselt toimus 100 saadet. Nendest 18

saadet toimusid 2014. Osas, milles hageja nõue ei ole aegunud, oli SMS-dest saadav käive 5494

eurot (82 saadet × 67 eurot/saade). Kokku moodustas käive 41 486 eurot 38 senti (35 992 eurot

38 senti + 5494 eurot), millest kostjal oli õigus saada 10% ehk 4148 eurot 64 senti. Arvestades

hageja nõuet, tuleb kostjal tasuda nimetatud summalt ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

viivist.

4.1. Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

Hageja esitas nõude tõendamiseks kohtule Patendibüroo Turvaja 11. juuli 2017. a arve

kaubamärgialase konsultatsiooni eest summaga 72 eurot. Arvest ei nähtu, millises küsimuses

hagejat konsulteeriti ja kui kaua see kestis. Ainuüksi arve ei tõenda seda, et tegemist oli

praeguses asjas vajaliku kohtueelse nõude esitamise kuluga. Advokaadibüroo TRINITI OÜ

saatis hageja esindajana kostjale ja Raadioreklaami OÜ-le 24. mail 2017 nõudekirja, milles ta

leidis, et nad on kuni 2016. a septembrini kasutanud raadiosaadetes tähist Z. Hageja heitis neile

ette, temalt on Facebooki konto ära võetud. Hageja nõudis mittevaralise kahju hüvitist 10 000

eurot ja varalise kahju hüvitist 60 000 eurot Z nime, identiteedi, kontseptsiooni, varaliste ja

isiklike õiguste rikkumise ja kaubamärgiõiguse kasutamise eest. Selliseid nõudeid ei ole hageja

praeguses kohtuasjas esitanud ning hageja etteheited kostjale seoses autoriõiguste rikkumisega

olid alusetud.

5. Hageja menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi hageja enda kanda ning kostja

menetluskuludest jääb 94,16% hageja kanda. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis 8179 eurot 68 senti koos kohustusega tasuda VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivist.

Apellatsioonkaebus ja vastus apellatsioonkaebusele

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi täielikult

rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

6.1. Maakohus leidis ekslikult, et kaubamärgiõiguste rikkumisest tulenev kahju hüvitamise

nõue on aegunud. Hageja ei saanud kahjust teada ega pidanud sellest teada saama 2014. a

sügisel. Maakohus lähtus kahju teada saamise või teada saama pidamise hindamisel ebaõigesti

Trustevell OÜ kinnitusest. Trustevell OÜ kinnitusest ei nähtu, et ta lõpetas hagejaga koostöö.

Aegumine ei hakanud kulgema kaubamärgi rikkumisest teada saamisega. Aegumine sai hakata

kulgema alles pärast kaubamärgi registreerimist (10. jaanuari 2017. a). Maakohus ei arvestanud

aegumise hindamisel veel sellega, et kostja rikkumine oli korduv.

6.2. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude Facebooki lehe kasutamise

keelamiseks ja administraatoriõiguste üleandmiseks. Hageja jääb enda varem esitatud

seisukohtade juurde.

6.3. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja alternatiivse nõude fotode eemaldamiseks.

Maakohus leidis õigesti, et hagejale kuulusid fotode varalised õigused ning et hagejal on õigus

keelata fotode avalikult kättesaadavaks tegemine. Maakohus leidis vääralt, et hageja ei ole

tõendanud, et kostja tegutses õigusvastaselt.

2-18-39

6.4. Hagejal tekkis autoriõiguste rikkumisest kahju. Hageja on kahju tõendanud. Hageja nõue

ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud. Maakohus tugines aegumise hindamisel ebaõigesti

sellele, et kostja rikkus üks kord hageja autoriõigusi. Kostja rikkumine oli kestev. Kahju fotode

kasutamisest ei tekkinud mitte konto administraatoriõigustest ilmajäämisest, vaid fotode

kestvalt avalikult hoidmisest.

6.5. Hagejal on õigus nõuda nii kaubamärgiõiguste kui ka autoriõiguste rikkumise eest saadud

tulu. Maakohus leidis õigesti, et kostja oli pahauskne rikkuja. Maakohus leidis põhjendamatult,

et hageja nõue on 2014. a osas aegunud. Nõude aegumistähtaeg ei hakanud kulgema enne

kaubamärgi registreerimist 10. jaanuaril 2017. Maakohus ei arvestanud tulu suuruse hindamisel

kõikide tõenditega. Kohus ei andnud hinnangut tegelikule reklaamimahule. Kohus lähtus

ebaõigesti tulu suuruse arvutamisel kostja ning Raadioreklaami OÜ koostöölepingu 2014. a

lisast ning eeldas, et kostja sai 10% Raadioreklaami OÜ tulust ka 2015. a ja 2016. a. Kohus

oleks nende aastate puhul pidanud leidma, et kogu Raadioreklaami OÜ tulu läks kostjale.

Hageja arvutustel teenis kostja ajavahemikul 2014. a kuni 2016. a tulu 89 887 eurot 52 senti.

Kostja jääb enda esitatud nõude juurde summaga 40 000 eurot.

6.6. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamiseks 360 eurot. Hageja nõudekirja kulu seondus praeguse kohtuasjaga. Kohus jättis

nõudekirja kulu hüvitamata ka põhjusel, et hageja nõuded olid aegunud. Nõudekirja esitamise

hetkel ei olnud aga nõuded veel aegunud. Seega kui nõuded olid sisuliselt põhjendatud, on

põhjendatud õigusabikulud välja mõista.

7. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis õigesti hagi apellatsioonkaebuses vaidlustatud

osas rahuldamata. Kostja jäi varem esitatud seisukohtade juurde.

Vastustaja vastuapellatsioonkaebus ja vastus apellatsioonkaebusele

8. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus hagi rahuldas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi täielikult

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

8.1. Maakohus rahuldas ebaõigesti hageja nõude rikkumisega saadud tulu saamiseks.

Hageja nõue on täielikult aegunud (k.a 2014. a osas). Hageja nõue ei hakanud kulgema

kaubamärgi registreerimist 10. jaanuaril 2017. Hageja sai kahjust teada 2014. a augustis, kui

hageja esitas VV-le nõudekirja. Sellest hetkest sai hageja teada tulevikus tekkivast kahjust ning

kahju hüvitama kohustatud isikust. Kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed edaspidi

korduvad, tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. See tähendab, et kohe, kui osa

kahjuhüvitisest saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka edaspidi tekkida

võiv kahju hüvitamise nõue.

Maakohus lähtus vääralt rikkumise teel saadud tulu arvutamisel kostja ja Raadioreklaami OÜ

vahel sõlmitud lepingust. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei võtnud kostja tulu arvutamisel

arvesse saate tegemise kulusid.

8.2. Kuivõrd hageja nõue rikkumise teel tulu saamiseks on aegunud, on ka viivisenõue

põhjendamatu.

2-18-39

8.3. Kuna maakohus oleks pidanud jätma hagi tervikuna rahuldamata, oleks kohus pidanud

hagejalt kostja kasuks välja mõistma kostja menetluskulud 8687 eurot ning mitte 8179 eurot

68 senti koos viivisega VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

9. Hageja palus jätta kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja

kanda. Hageja jäi varem esitatud seisukohtade juurde.

Täiendavalt märkis hageja, et põhjendamatu on arvesse võtta rikkumisega saadud tulu

arvutamisel Raadioreklaami OÜ kulusid. Kostja on maakohtu menetluses ise välja toonud, et

ta ei saanud otse reklaamitulu, vaid vastavalt 1. juulil 2008 sõlmitud lepingule Raadioreklaami

OÜ-ga sai kostja tulu kokkulepitud protsendi ulatuses raadiojaama käibest, mis ei arvestanud

Raadioreklaami OÜ ega saadete tootmise kulusid. Kostja käsitlus nõude aegumisest on ebaõige.

Kostja viidatud Riigikohtu praktika kahju ühtsuse printsiibi kohta seondub üksnes

tervisekahjustusest tuleneva nõude aegumisega.

10. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid pooled, et fotosid ei ole enam Facebooki lehel

avaldatud, ning hageja muutis asjaolude muutumise tõttu fotode kui hageja teoste kasutamise

keelamise ja eemaldamise nõude autoriõiguse rikkumisest hoidumise nõudeks. Kostja vaidles

nõude muutmisele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha

kaubamärgi õiguste rikkumist puudutavate nõude aegumise kohta asjas ise uue otsuse

(vaheotsuse), millega jätab aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata, ja saadab asja selles

osas maakohtule lahendamiseks. Ühes sellega tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, millega

maakohus jättis 72 eurot ületavas osas kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude

rahuldamata. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi

muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus

määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Ülejäänud osas ei anna hageja

apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1

p 2¹ järgi tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Kostja

vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus

selles vaidlustatud osas muutmata.

12. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja nõude keelata

kostjal Facebooki konto kasutamine ning teha tahteavaldus hagejale administraatoriõigustega

kontole juurdepääsu võimaldamiseks, kuid maakohus tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel.

Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja muudab selle nõude osas osaliselt

kohtuotsuse põhjendusi.

Maakohus leidis Facebooki reegleid hinnates põhjendatult, et Facebooki konto saab avada ja

Facebooki lehte saab pidada üksnes füüsiline isik, sh peab iga uus loodav leht olema seotud

füüsilise isiku Facebooki kontoga ning lehe administraatori õigusi saab teostada üksnes

füüsiline isik, kellel on Facebooki konto. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et hagejal

on Facebooki konto ning hageja lõi oma kontot kasutades Facebooki lehe Z. Selle lehe

administraatorid olid kuni 2014. augustini hageja ja WW, sh andis hageja ise WWle lehe

administraatori õigused. Ringkonnakohtu istungil arvas hageja, et WW on tõenäoliselt tänaseni

lehe administraator, kuid kokku on lehel kolm administraatori õigustega kasutajat. Kuigi kostja

2-18-39

väidab, et tal ei ole Facebooki lehe administreerimiseks vajalikke paroole ja juurdepääsu

Facebooki lehele, võib nimetatud Facebooki leht olla iseenesest kostja kontrolli all ka seeläbi,

kui juurdepääsuks vajalikud paroolid on kostja kui juriidilise isiku juhatuse liikmetel, töötajatel

või muudel isikutel, keda kostja kasutab pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses. Samas

saab Facebooki lehe administraatori õigusi anda ja taastada üksnes see isik, kellel on Facebooki

konto, mille kaudu ta haldab administraatorina Facebooki lehte. Arvestades seda, et Facebooki

lehte saavad pidada üksnes füüsilised isikud, mitte juriidilised isikud, saab hageja nõuda lehte

administraatorina oma Facebooki konto kaudu tegelikult haldavalt füüsiliselt isikult

administraatori õiguste taastamist, mitte aga juriidilisest isikust kostjalt, kelle kontrolli all

väidetavalt seda lehte peetakse, sest juriidilisel isikul ei saa olla Facebooki kontot, mille kaudu

ta saaks Facebooki lehe administraatori õigusi hallata.

Praegusel juhul on hageja esile toonud, et Facebooki lehe administraatori õigused võttis temalt

ära WW, kes on tõenäoliselt ka praegu selle lehe administraator. Hageja väitel tegi WW seda

kostja ülesandel ning lehte peetakse endiselt kostja huvides. Kolleegiumi hinnangul ei ole

administraatori õiguste taastamise nõude puhul tähtsust sellel, kelle korraldusel võttis WW

hagejalt administraatori õigused ning kelle huvides ta Facebooki lehte haldab. Kuna Facebooki

lehe administraatori õigused võttis hagejalt ära WW, kes on hageja väitel ka praegu lehe

administraator, siis saaks hageja nõuda administraatori õiguste taastamist WWlt või mõnelt

teiselt lehe administraatorilt, mitte aga kostjalt. Seda arvestades juhis maakohus põhjendatult

tähelepanu sellele, et hageja võib olla valinud oma õiguste kaitseks vale tee ning tal võib olla

õigus nõuda administraatori õiguste taastamist Facebooki lehte tegelikult haldavalt WW-lt.

Kuna kostja kui juriidiline isik ei saa Facebooki reeglite järgi taastada hageja administraatori

õigusi, ei saa kostjal olla ka TsÜS § 68 lg 5 tähenduses kohustust teha tahteavaldus hageja

administraatori õiguste taastamiseks. Kolleegium muudab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi.

Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et Facebooki konto või Facebooki

leht võivad iseenesest olla käsitatavad esemena TsÜS § 48 tähenduses, kuid praegusel juhul ei

ole sellel asja lahendamise seisukohalt tähtsust, sest hageja nõuab enda loodud Facebooki lehe

administraatori õiguste taastamiseks vajaliku tahteavalduse tegemist, mitte Facebooki konto

või lehe esemena endale üleandmist. Seetõttu jätab kolleegium maakohtu otsusest välja

põhjendused, mis puudutavad Facebooki konto käsutamist ja määratlemist esemena.

13. Hageja alternatiivne, ringkonnakohtu istungil asendatud autoriõiguse rikkumisest,

s.o fotode Facebooki lehel avaldamisest hoidumise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei

ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid.

13.1. Kuna tänaseks ei ole hageja fotosid enam Facebooki lehel avaldatud, palus hageja

ringkonnakohtu istungil asendada maakohtule alternatiivselt esitatud fotode avaldamise

keelamise ja eemaldamise nõude autoriõiguse rikkumisest hoidumise nõudega. Mõlema nõude

õiguslikuks aluseks on AutÕS § 817 lg 1 p 2 koosmõjus VÕS §-ga 1055.

Kolleegiumi hinnangul oli hagejal muutunud asjaolu tõttu apellatsioonimenetluses õigus

asendada oma nõue, sõltumata kostja vastuväidetest. Kuigi TsMS § 376 lg 1 I lause järgi võib

hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul, ei loeta hagi muutmiseks

TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme

või muu hüve nõudmist ning sellise taotluse võis hageja esitada TsMS § 376 lg 6 järgi ka

suuliselt kohtuistungil. Arvestades seda, et praegusel juhul ei ole fotosid enam Facebooki lehel

2-18-39

avaldatud, on hagejal õigus nõuda kostjalt fotode kasutamise keelamise ja fotode eemaldamise

asemel fotode avaldamisest hoidumist.

13.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga fotode avaldamisest hoidumise nõuet sarnaselt

hageja algse fotode kasutamise keelamise ja Facebooki lehelt eemaldamise nõudega rahuldada,

sest hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus hageja autoriõigust, kasutades hageja

autoriõigusega kaitstud fotosid enda kontrollitaval Facebooki lehel.

Nii AutÕS § 817 lg 1 p 2, VÕS § 1043 lg 1 ja § 1055 lg 1 alusel esitatava rikkumise lõpetamise

kui ka rikkumisest hoidumise nõude rahuldamiseks tuli hagejal esmalt tõendada, et kostja on

rikkunud hageja autoriõigust ja võib seda ka tulevikus teha. Hageja väitel seisnes kostja

varasem rikkumine selles, et kostja jätkas hoolimata hageja nõudmisest fotode avaldamist

kostja kontrollitaval Facebooki lehel ega eemaldanud fotosid. Kuigi hageja tõendas, et tema

tehtud fotod olid avaldatud Facebooki lehel, laadis hageja ise need fotod sellele lehele ajal, mil

ta oli lehe administraator. Seega avaldas hageja ise enda tehtud fotod Facebookis. Hageja

arusaama järgi asus kostja hageja fotosid õigusvastaselt kasutama pärast seda, kui hageja kaotas

Facebooki lehe administraatori õigused. Kuna hageja on ise väitnud, et Facebooki lehele

juurdepääsu võttis temalt WW, kes haldas administraatorina Facebooki lehte edasi, ning

kolleegiumi hinnangul sai fotosid lehelt eemaldada oma isikliku Facebooki kontot kasutades

WW ning ka tulevikus saaks fotod Facebooki lehele taas üles laadida WW, siis saaks hageja ka

autoriõiguse rikkumist ette heita üksnes WW-le ning nõuda WW-lt fotode eemaldamist ja

rikkumisest edasist hoidumist.

Kuigi hageja väidab, et kostja kasutas WW pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu

vastutav kostja VÕS § 1054 järgi WW rikkumise eest, asus maakohus asjas esitatud tõendeid

hinnates põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole suutnud tõendanud, et kostja kasutas WW

pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on küll tõendanud, et WW kinnitusel

eemaldas ta hageja administraatori rollist VV korraldusel (I kd, tl 86–87), kuid hageja ei ole

suutnud kohtumenetluses tõendada, et VV andis WW-le sellise korralduse just kostja nimel.

Pooled ei vaidle selle üle, et raadiojaamas FFF eetris olnud raadiosaadet Z tootis hagejale

kuuluv äriühing Q OÜ, kes tegi seda OÜ-ga Gramola (kustutatud) sõlmitud lepingu alusel.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub raadio FFF raadioteenuse osutamise tegevusluba

ja sagedusluba. Kostja sõlmis 2008. aastal koostöölepingu Raadioreklaami OÜ-ga (II kd, tl 29–

31), mille p 1.2 järgi müüs kostja mh FFF raadio eetriaja Raadioreklaami OÜ-le ning p 2.2.1

järgi pidi Raadioreklaami OÜ sisustama omal kulul raadio eetriaja, sh sõlmima lepingud

programmi tootmiseks oma nimel ja arvel. Äriregistri väljavõtte (I kd, tl 198) kohaselt oli

Raadioreklaami OÜ juhatuse liige VV. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei ole kostjaga

ega Raadioreklaami OÜ-ga saate Z tootmiseks lepingut sõlminud. Hageja kinnitusel osales ta

saate tootmises talle kuuluva äriühingu Q OÜ ja OÜ Gramola (kustutatud) vahel sõlmitud

lepingu alusel. Pooled ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, millised võisid olla

õiguslikud suhted OÜ Gramola ja Raadioreklaami OÜ vahel. Asjas esitatud tõenditest saab aga

järeldada seda, et VV ei saanud anda seoses saate Z tootmisega ja Facebooki lehe haldamisega

korraldusi kostja nimel. Esmalt märgib kolleegium, et VV ei olnud sel ajal kostja juhatuse liige.

Teisalt ei saanud VV anda kostja nimel korraldusi ka seetõttu, et kostja oli delegeerinud saadete

tootmise Raadioreklaami OÜ-le, mille juhatuse liige oli VV. Seega võis VV anda saadete

tootmist puudutavaid korraldusi Raadioreklaami OÜ nimel, mitte aga kostja nimel. Samuti ei

ole hageja suutnud selgitada ega tõendada WW õiguslikke suhteid kostjaga. Arvestades seda,

et kostja oli saadete tootmise delegeerinud Raadioreklaami OÜ-le, võis WW tegutseda pärast

hageja lahkumist saatejuhina edasi Raadioreklaami OÜ või mõne muu saadet tootva

äriühinguga sõlmitud lepingu alusel, mitte aga kostja töötajana.

2-18-39

13.3. Eelnevat arvestades ei kinnita asjas esitatud tõendid seda, et WW eemaldas hageja

Facebooki lehe administraatori rollist ning jätkas ise lehe pidamist kostja, mitte mõne muu

äriühingu korraldusel. Seetõttu ei saa kostjat pidada ka vastutavaks Facebooki lehel toimuva,

sh fotode eemaldamata jätmise eest, ega ole põhjendatud kohustada kostjat hoiduma edaspidi

Facebooki kontol hageja fotosid avaldamast. Lisaks ei ole hageja esile toonud ega tõendanud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et fotod on kostja käsutuses ning võib need uuesti Facebooki

lehele üles laadida.

14. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hagejale tema

autoriõiguste rikkumisega (fotode kasutamisega) tekitatud 16 180 euro 50 sendi suurune kahju

hüvitamise nõue on TsÜS § 150 lg 1 ja § 151 lg 1 järgi aegunud ning juhul, kui see ei oleks

aegunud, ei ole alust hageja nõuet rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas

hageja fotosid. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6

järgi kordamata.

15. Maakohus asus aga ekslikult seisukohale, et hageja kaubamärgiõiguse rikkumisest tulenev

kahju hüvitamise nõue on täielikult ja rikkumisega saadud tulu väljaandmise nõue on osaliselt

aegunud.

15.1. Esmalt märgib kolleegium, et hageja kaubamärgi rikkumisest tulenevad nõudeid ei ole

asjas tuvastatud asjaolusid arvestades TsÜS § 150 lg 1, § 151 lg 1 ja § 154 lg 1 järgi aegunud.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kaubamärgi registreerimise avalduse 15. juulil 2014

ning saatis 21. augustil 2014 mh kostjale kirja, milles teatas, et ta ei luba logo ja kaubamärki

alates 21. augustist 2014 kasutada. Kuigi kostja vaidlustas hageja nimele kaubamärgi

registreerimise, lõppes see vaidlus kostja jaoks edutult ning hageja nimele registreeriti

kaubamärk 10. jaanuaril 2017. Hageja esitas hagi 2. jaanuaril 2018.

Kolleegium märgib, et kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm

aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi

teada saama. Samuti on rikkumisega saadu väärtuse hüvitamisele suunatud nõude

aegumistähtaeg TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja

kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaubamärgiõiguse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise ja rikkumisega saadu väärtuse hüvitamise nõude puhul tuleb aga lisaks

arvestada seda, et registreeritud kaubamärgiomaniku nõude maksmapanekuks ei saa

aegumistähtaeg alata enne seda, kui kaubamärk on kantud registrisse. Kuigi registreeritud

kaubamärgi suhtes hakkab KaMS § 8 lg 1 järgi õiguskaitse kehtima kaubamärgi

registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni taotluse esitamise

kuupäevast, saab KaMS § 57 lg 1 järgi üksnes kaubamärgiomanik, mitte taotluse esitaja, esitada

hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu. Sellest tulenevalt ei saa ka registreerimistaotluse esitanud

kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise või rikkumisega saadu

väärtuse hüvitamise nõue hakata aeguma enne seda, kui kaubamärgi kohta on tehtud

KaMS § 5 lg 1 p 2 tähenduses registreering. Kolleegiumi hinnangul saab kaubamärk KaMS § 8

lg 1 järgi alles registreeringu tegemisega tagasiulatuva õiguskaitse alates registreerimistaotluse

esitamise kuupäevast. Juhul, kui kaubamärki ei registreerita, ei ole kaubamärgil KaMS § 8 lg 1

järgi alates taotluse esitamisest õiguskaitset olnud. Eelnevat arvestades tuleb kolleegiumi

hinnangul tõlgendada TsÜS § 150 lg-t 1 ja § 151 lg-t 1 selliselt, et sõltumata sellest, millal sai

või pidi saama kaubamärgiomanik teada kahjust või rikkumisest ja kohustatud isikust, ei hakka

kaubamärgiomaniku rikkumisest tulenev nõue aeguma enne seda, kui kaubamärk on

registreeritud.

2-18-39

Praegusel juhul registreeriti hageja kaubamärk 17. jaanuaril 2017 ning hageja esitas hagi

kaubamärgiõiguste kaitseks 2. jaanuaril 2018, s.o kolmeaastase aegumistähtaja jooksul. Seega

ei ole hageja kaubamärgiõiguse rikkumisest tulenevad nõuded aegunud.

15.2. Kuna hageja kaubamärgi rikkumisest tulenevad nõuded ei ole aegunud, tühistab

ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus pidas hageja kaubamärgiõiguse

rikkumisest tulenevaid nõudeid aegunuks, ning teeb kostja maakohtule esitatud taotlust

arvestades TsMS § 449 lg 3 teise lause alusel kaubamärgi rikkumisest tulenevate nõuetele

aegumise kohaldamata jätmise kohta vaheotsuse. Nende nõuete menetlemine jätkub maakohtus

(vt ka Riigikohtu 9. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9434, p 11).

16. Maakohus ei ole eksinud hageja kaubamärgirikkumisega saadud tulu väljaandmise nõuet

lahendades VÕS § 1039 kohaldamisel.

16.1. Osas, milles hageja kaubamärgiõiguse rikkumisega saadud tulu väljaandmise nõue ei

olnud maakohtu hinnangul aegunud, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hagejal on

VÕS § 1039 järgi õigus nõuda kostjalt rikkumisega saadud tulu väljaandmist, st VÕS § 1039

kohaldamise eeldused on täidetud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu

põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Maakohus on võtnud seisukoha kostja

vastuväidete kohta ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

põhjendatuses kahelda.

Vastuseks kostja vastuapellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus asus

põhjendatult seisukohale, et aastatel 2014–2016 raadiojaama FFF eetris olnud saade Z rikkus

hageja kaubamärgiõigust. Kuna hageja esitas 15. juulil 2014 kaubamärgi Z + kuju

registreerimistaotluse ja keelas kostjal alates 21. augustist 2014 kaubamärki kasutada, kuid

sellest hoolimata jätkas raadiojaam FFF kuni 30. septembrini 2016 Z nime kandvate saadete

edastamist ja kasutas saadetes suuliselt tähist Z, on sellega rikutud hageja kaubamärgiõigust.

Hoolimata sellest, et kostja ise ei tootnud saadet, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et

kostja vastutas meediateenuse osutajana raadijaama FFF raadioprogrammi sisu eest ning sellest

tulenevalt vastutab kostja ka hageja kaubamärgiõiguse rikkumise eest. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja nimele olid väljastatud raadijaama FFF tegevus- ja sagedusload, kuid saateid tegi

Raadioreklaami OÜ. Raadiojaama tegevus- ja sageduslubade hoidjana säilis kostjal

toimetusvastutus, millest tulenevalt ei ole asjakohane kostja väide, et tema asemel võinuks

vastutada hageja kaubamärgiõiguste rikkumise eest Raadioreklaami OÜ.

16.2. Arvestades asjas kogutud tõendeid, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja

peab hüvitama hagejale kaubamärgiõiguse rikkumisega 2015–2016 saadud tuluna 4148 eurot

64 senti ja tasuma selle maksmisega viivitamise eest hagejale VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivist. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et

maakohus on tulu suuruse ekslikult määranud.

Kolleegium märgib, et VÕS § 1039 järgi võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele

nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist, seejuures peab rikkuja õigustatud isikule

teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Viidatud sätte tähenduses peab kostja hagejale

kaubamärgiõiguse rikkumise korral teatama, kui suurt tulu sai ta just hageja registreeritud

kaubamärgi kasutamise tõttu.

Praegusel juhul tuleb arvestada seda, et kostja oli sõlminud Raadioreklaami OÜ-ga

koostöölepingu raadioeetri täitmiseks ega tootnud ise saateid. Sellest juhindudes asus maakohus

2-18-39

põhjendatult seisukohale, et kostja ei saanud rikkumise tõttu reklaami ostjatelt otse reklaamitulu

ega tulu SMS-ide saatmise eest. Seda arvestades ei saanud maakohus lähtuda ka hageja esitatud

andmetest ja arvutustest kostja teenitud tulu kohta. Lepingu lisa 6 järgi pidi Raadioreklaami OÜ

tasuma kostjale 2014. a 10% oma käibest, kuid mitte vähem kui 20 000 eurot kuus, millele

lisandub EFÜ-le fonogrammide üldsusele edastamisega seotud kulu vastavalt lepingu

p-le 2.4.4. Seega sõltus kostja tulu eelkõige sellest, kui suur oli Raadioreklaami OÜ käive kõigi

saadete tootmisel. Arvestades seda, et maakohus rahuldas hageja taotluse nõuda

Raadioreklaami OÜ-lt välja andmed selle kohta, millist tulu sai Raadioreklaami OÜ saate Z

tegemisel ning kui palju on laekunud selle saatega seoses SMS-e, tuvastas maakohus nende

taotluste alusel laekunud andmete alusel õigesti kostja teenitud tulu suuruse.

17. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise

nõude Patendibüroo Turvaja OÜ esitatud arvel märgitud 72 euro osas, kuid leidis ekslikult, et

ka Advokaadibüroo Triniti OÜ esitatud arvel märgitud 360 euro osas ei ole hageja kohtueelsed

õigusabikulud olnud praeguse vaidluse kontekstis põhjendatud. Arve selgituse kohaselt esitas

advokaadibüroo arve nõudekirja koostamise eest Z märgi kasutuse osas. Seega seondub

nimetatud arve aluseks olev nõudekirja koostamine hageja kaubamärgiõiguste rikkumisega

ning seoses sellega hageja õiguste maksmapanekuga. Kuna ringkonnakohus saadab

kaubamärgiõiguste rikkumise osas asja maakohtule lahendamiseks ja hageja kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamine sõltub sellest, kuidas maakohus lahendab hageja kaubamärgi

rikkumist puudutavad nõuded, tuleb vaidlus saata ka selle nõude osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

18. Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ja

tühistab

selle

alusel

maakohtu

otsuse

osas,

millega

maakohus

jättis

hageja

kaubamärgirikkumisest tulenevad nõuded osaliselt aegumise tõttu rahuldamata ja kohtueelsete

õigusabikulude hüvitise 72 eurot ületavas osas rahuldamata. Kostja vastuapellatsioonkaebus ei

anna alust maakohtu otsust tühistada.

19. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur Peeter-Liin

Parandatud 09.03.2021 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2020. a otsuse resolutsiooni

p-des 1 ja 2 ilmselt ebatäpselt märgitud kuupäev ning märkida „28. veebruari 2020. a“

asemel „5. septembri 2019. a“.