2-19-12063/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12063

Kohtuasi

XX kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku

30. juuli 2019. a otsusele täiteasjas nr 008/2015/683.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Kadak,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-12063

osas, millega Tallinna kohtutäiturilt Mati Kadakult mõisteti XX kasuks välja maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud 530 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud 530 eurot ületavas

ulatuses Tallinna kohtutäiturilt Mati Kadakult XX kasuks välja mõistmata.

3. Rahuldada Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku määruskaebus osaliselt.

4. Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

4.2. Määrata XX menetluskulude suuruseks 530 eurot ning mõista Tallinna

kohtutäiturilt Mati Kadakult XX kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud 530 eurot.

4.3. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 530 eurot.

4.4. Määrata

kindlaks

menetluskulude

kohtulahendi

täitmise

kord:

menetluskulud tuleb tasuda Basalt OÜ (registrikood 11543991) pangakontole

nr EE507700771000700574 LHV pangas.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2 (5)

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud XX (avaldaja) avaldust, milles avaldaja palus

kohtutäituri Mati Kadaku (puudutatud isik) 30. juuli 2019 otsuse täiteasjas nr 008/2015/683 p-

de 1 ja 2 osas tühistada ning kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja 05. juuli

2019. a kaebuse.

Harju Maakohus rahuldas 18. septembri 2019. a määrusega avaldaja kaebuse osaliselt ning

jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. märtsi 2020. a määrusega Harju Maakohtu 18. septembri

2019. a määruse osaliselt ja tegi uue määruse, millega rahuldas avaldaja kaebuse ja tühistas

kohtutäituri otsuse. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

2. Avaldaja esitas 28. augustil 2019 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos

menetluskulude nimekirjaga, millega palus puudutatud isiku poolt hüvitavate menetluskulude

suuruseks määrata maakohtus 423 eurot (käibemaksuta). 28. oktoobril 2019 ja 23. märtsil 2020

palus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes puudutatud isiku poolt

hüvitavate menetluskulude suuruseks määrata ringkonnakohtus 639 eurot (käibemaksuta).

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 6. oktoobri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja 1062 eurot, samuti seadusjärgses määras viivise. Kohus määras kindlaks menetluskulude

lahendi täitmise korra.

Maakohtu hinnangul olid avaldaja lepingulise esindaja kulud 1032 eurot (käibemaksuta) täies

ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Samuti tuli puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista

riivilõivud 30 eurot. Maakohus leidis, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu sai selles

menetluses olla 120 eurot (käibemaksuta).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Puudutatud isik esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub kohustada

avaldajat esitama kohtule oma menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, nende

esitamisel tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja

menetluskulud 510 eurot ületavas osas. Kui avaldaja ei esita menetluskulude kandmist

tõendavaid dokumente, siis palub puudutatud isik tühistada maakohtu määruse osas, millega

mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja muud menetluskulud peale riigilõivude (30

eurot). Määruskaebuse menetlemise kulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole avaldaja kantud lepingulise esindaja kulud täies ulatuses

vajalikud ega põhjendatud. Avaldaja ei ole tõendanud 1032 euro ulatuses lepingulise esindaja

kulude kandmist. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetavate kulude kandmise kohta

(sh arveid), millest nähtuks, et avaldajal lasub kohustus väidetud suuruses õigusabikulusid

kanda.

Avaldaja

esitatud

suuruses

lepingulise

esindaja

kulude

kandmine

on

ebaproportsionaalne, arvestades, et põhimenetluses vaidlustas avaldaja kohtutäituri tasu

summas 18,60 eurot.

Avaldaja lepingulise esindaja kulud maakohtus ei ole täies ulatuses vajalikud. Avaldaja

konsultatsioon 1 tunni ulatuses kliendiga ei ole vajalik ega põhjendatud, mida saaks teistelt

menetlusosalistelt välja nõuda. Täitedokumendiga tutvumise ajakulu on põhjendatud 1 tunni

asemel 0,5 tunni ulatuses. Avalduse ettevalmistamiseks, põhjendamiseks, koostamiseks ja

3 (5)

tõendite kogumiseks on 1,2 tunni asemel põhjendatud 0,5 tundi. Maakohtus on avaldaja

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses.

Ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult kõrged. Avaldaja

lepingulisel esindajal kulus koos maakohtu menetluses toodud ajaga maakohtu määrusega

tutvumisele ja analüüsile 1,2 tundi. Sellises ulatuses ajakulu on ülepaisutatud ja ebavajalik ning

põhjendatud on 0,5 tundi. Kohtutäituri lühikese seisukohaga tutvumiseks on 0,5 tunni asemel

põhjendatud 0,25 tundi. Põhjendamatu on 0,5 tundi kohtutäituri seisukohaga tutvumisele ja 0,5

tundi avaldaja seisukoha koostamisele. Ringkonnakohtus on avaldaja lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatud 3 tunni ulatuses.

Puudutatud isik leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendamatult kõrge.

Tegemist oli lihtsa vaidlusega ning avaldajat esindas menetluses jurist. Riigikohus on võtnud

seisukoha, et mõistlik on vandeadvokaadist esindaja tunnitasu summas 120 eurot.

Vandeadvokaadist esindajat ei saa samastada juristist esindajaga, mistõttu ei ole põhjendatud

juristi tunnitasu samas ulatuses nagu vandeadvokaadi tunnitasu keerulises kohtumenetluses.

Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasuks on mõistlik lugeda 90 eurot tunnis.

5. Avaldaja oma seisukohta määruskaebusele ei esitanud.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja avaldaja menetluskulud 530 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud 530 eurot ületavas ulatuses

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2² koosmõjus

TsMS §-ga 659).

8. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu

määruse osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja lepingulise

esindaja kulud 1032 eurot. Seega ei vaidlusta puudutatud isik riigilõivude 30 euro ega nendelt

viivise väljamõistmist seadusjärgses ulatuses. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud

(TsMS § 466 lg 3).

9. Kolleegium märgib seoses puudutatud isiku taotlusega kohustada avaldajat esitama

menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, et ei pea selliste dokumentide nõudmist

avaldajalt põhjendatuks. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja

hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid

tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente

esitama.

Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu,

et menetlusosaline on need kulud kandnud. Maakohtul ei tekkinud kahtlust avaldaja kohustuses

lepingulise esindaja kulusid kanda. Seda kahtlust ei teki ka ringkonnakohtul, sest asja

materjalidest nähtuvalt on avaldajat maa- ja ringkonnakohtus esindanud lepinguline esindaja

ning ei saa eeldada, et avaldajale on õigusabi osutatud tasuta. Seega on usutav, et avaldajal on

tekkinud lepingulise esindaja kulude kandmise kohustus.

10. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel

ületanud diskretsioonipiire ning ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud

TsMS § 175 lg-t 1. Kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise

esindaja kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab

4 (5)

kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud

toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik.

Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus

sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

ületanud diskretsiooni piire.

10.1. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust ei ole

avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 8,6 tundi ja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) täies

ulatuses põhjendatud. Puudutatud isik peab kandma avaldaja lepingulise esindaja kulud üksnes

ulatuses, mis on vajalik ja põhjendatud.

10.2. Maakohtus kantud menetluskulude osas heidab puudutatud isik määruskaebuses

maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja

konsultatsiooni kliendiga 1 tunni ulatuses. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole selles osas

ületanud diskretsioonipiire ning 1 tund kliendiga konsulteerimiseks, et koostada kohtule

menetlusdokument, on põhjendatud.

Määruskaebuse väite kohaselt on täitedokumentidega tutvumiseks põhjendatud 0,5 tundi ja

avalduse koostamiseks 0,5 tundi. Kolleegium leiab, et 12. augustil 2019 kohtule esitatud

avaldus ei olnud õiguslikult keerukas ning sisaldab suuremas osas asjaolude kirjeldamist.

Täitedokumentidega tutvumine ja analüüs kuulub avalduse koostamise aja hulka, mistõttu on

avalduse koostamiseks põhjendatud 1 tund.

Maakohtu menetluses on seega põhjendatud ajakulu 2 tunni ulatuses.

10.3. Puudutatud isik leiab, et ringkonnakohtus on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalik

ja põhjendatud 3 tunni ulatuses. Kolleegium nõustub puudutatud isiku seisukohaga.

Määruskaebuse menetlemisel saab pidada avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja

põhjendatuks 3 tunni ulatuses, mis sisaldab endas määruskaebuse koostamist (2 tundi) ja

kohtutäituri seisukohtadele vastamist (1 tund).

10.4. Puudutatud isik leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendamatult kõrge.

Kolleegium nõustub puudutatud isiku seisukohaga. Menetlusosalise esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt

Riigikohtu

11. veebruari 2015. a

määrus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14,

p 14;

13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on

juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.

Arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust, peab ringkonnakohus avaldaja lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on

kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

11. Eeltoodut arvestades on avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute

ajakulu kokku 5 tundi. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud

maa- ja ringkonnakohtus 500 eurot (käibemaksuta).

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

13. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

5 (5)

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)