2-18-18949/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-18949

Tsiviilasi

June Paabori hagi Tõnu Laugmaa vastu kinnistu

piiri kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

June Paabori määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): June Paabor (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene

Hallemaa

Kostja

(vastustaja):

Tõnu

Laugmaa

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Margo

Lemetti ja vandeadvokaadi abi Tanel Kask

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. septembri 2020. a määrus osas, millega kohus jättis

hageja 11. veebruaril 2020 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmata (maakohtu

määruse resolutsiooni p 1). Saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule 11. veebruaril 2020

esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. June Paabor (hageja) esitas 14. detsembril 2018 kohtule hagi Tõnu Laugmaa (kostja)

vastu kinnistu piiri kindlaksmääramiseks ja piirinaabri piiri kindlaksmääramises osalemiseks.

Hageja palus määrata kindlaks X (katastritunnus 38301:002:0105) katastriüksuse ja X

(katastritunnus 38301:002:0290) katastriüksuse vaheline piir selliselt, et piir läbiks

kinnistutele jäävat elumaja sirgjooneliselt elumaja võrdselt pooleks jagavalt, ei läbiks

kinnistutel asuvaid kõrvalhooneid ning kulgeks piirimärkide nr 13, 14 ja 15 vahel

sirgjooneliselt.

Pärast 2003. a kostja avalduse alusel toimunud X katastriüksuse mõõdistamist ei ühti enam

katastriüksuste X ja X piirid. 26. septembri 2018 koostatud piiri kindlakstegemise protokolli

kohaselt ei saavutatud asjaosaliste vahel kokkulepet. Piirinaabrite omavahelise kokkuleppe

mittesaavutamise tõttu on vajalik katastriüksuste X ja X ühise piiri kindlaksmääramine.

Kinnistu X asukohaga X, registriosa nr 314204 omanikuks on 15. novembri 2013. a

asjaõiguslepingu alusel sisse kantud hageja. Kinnistu X asukohaga X, registriosa nr 314104

omanikuna on 19. detsembri 1996. a kinnistamisavalduse alusel sisse kantud kostja. Hageja

oli seisukohal, et katastriüksuste X ja X ühise piiri kindlakstegemisel tuleb aluseks võtta 1996.

a katastriüksuse omanike poolt kaardistatud ja maamõõtja poolt looduses kätte näidatud

tegelik olukord. Piiriprotokoll on ühiselt allkirjastatud.

2. Hageja esitas 11. veebruaril 2020. menetlusdokumendis alternatiivse nõude määrata

kindlaks X katastriüksuse ja X katastriüksuse vaheline piir selliselt, et piir läbiks kinnistute

piirile jäävat elumaja sama menetlusdokumendi lisa 6 plaanil projekteeritud täiendava

vaheseina ning ruumide nr 3 ja nr 7 vahelise vaheseina telgjooni mööda.

Olukorras, kus katastriüksuseid eraldav piir ei saa hoonet läbida sirgjooneliselt diagonaalis

ning peab asetsema igal juhul hoone siseseina telgjoontel, on põhjendatud rajada elumajja

täiendav vahesein. Vaheseinaga eraldatud ruumidele oleks hagejal ja kostjal ajalooliste uste

olemasolu tõttu juurdepääs ning hageja ja kostja omandisse jääksid võrdväärse suurusega

elumaja ehitisalused pinnad.

3. Kostja vaidles hageja alternatiivse nõude menetlusse võtmisele vastu, leides, et

tegemist on põhimõtteliselt uue nõudega. Kostja ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks ja

leidis, et hagi muutmiseks ei ole ka mõjuvaid põhjuseid. Hageja nõue pole enam suunatud

piiri kindlaksmääramisele. Piiri kindlaksmääramine (asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg-s 1

sätestatud norm) on tegevus, mis tugineb olemasolevale taristule (seinad, kraavid, hekid, puud

jne). Hageja muudetud nõue sarnaneb kinnistu jagamise nõudega. Piiri ei saa kindlaks määrata

mööda hüpoteetilist (tulevikus võib-olla tekkivat) vaheseina.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus jättis 14. septembri 2020. a määrusega 11. veebruaril 2020 esitatud

alternatiivse nõude menetlusse võtmata. Kohus ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks

taotletud viisil. Esitatud alternatiivne nõue ei ole piiri kindlaksmääramise nõue AÕS § 129

lg 1 alusel. Maakohus võttis tsiviilasja materjalide juurde hageja poolt 11. veebruaril 2020

esitatud tõendid.

Määruse kohaselt on hageja algselt esitanud kinnistu piiri kindlaksmääramise ja piirinaabri

piiri kindlaksmääramises osalemise nõude. Kohus on nõuet menetlenud ja selle nõude

menetlemisele on suunatud ka Maa-ameti toimingud vähemalt alates 2018. a.

AÕS § 129 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri

kindlaks teha. AÕS § 129 lg 2 sätestab, et kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse

aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale

vaidlusalusest maast ühesuurune osa.

Nõuded piirivaidluse lahendamisele on sellised, et piiri kindlaksmääramine peab toimuma

olemasoleva faktilise - looduses eksisteeriva või ehitistes nähtuva - olukorra alusel. Piiri

kindlaksmääramise vaidlus ei saa minna üle uue olukorra loomiseks. Hageja täiendav nõue

kujutab endast nõuet luua tulevikus uus ehituslik olukord. See ei ole enam piiri

kindlaksmääramine seniste katastriüksuste vahel. Sellise nõude lahendamine ei muuda hagi

lahendamist kiiremaks ega säästlikumaks.

Kohus leidis, et esitatud nõue on suunatud uue olukorra loomisele, mis ei kujuta endast piiri

kindlaksmääramist. Kohus leidis, et hageja uus, hagi muutmisele suunatud nõue tuleb jätta

vastu võtmata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue

määruse tegemist, millega võtta alternatiivne nõue menetlusse või alternatiivselt anda

nõusolek hagi muutmiseks taotletud viisil.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus edasikaevatav (sh

määruse resolutsiooni p 1).

Hageja hinnangul on kohus ekslikult käsitlenud hageja taotlust piiri kindlaksmääramise viisi

osas kui nõuet uue olukorra loomiseks. Hageja rõhutab, et hageja ei soovi muuta juba

kindlaksmääratud piiri asukohta, vaid esitas alternatiivse kirjelduse, kuidas hagiavalduses

märgitud asjaoludel hagiavalduse märgitud piirilõigus piir alternatiivselt kindlaks määrata.

Hageja nõue on seejuures jätkuvalt suunatud piiri kindlaksmääramiseks ning nõude aluseks

olevad asjaolud on samad, mis on välja toodud hagiavalduses. Hageja on täpsustanud üksnes

kindlaksmääratava piiri asukohta.

Hageja hinnangul puudub hagejal menetlusökonoomiast lähtudes ratsionaalne põhjendatus

esitada mitu alternatiivsel viisil piiri kindlaksmääramise taotlust eraldi menetlustes.

Hageja eesmärgiks on käesolevas vaidluses saavutada piiri kindlaksmääramine selliselt, et

arvestatud oleks maksimaalselt piirinaabritele kuuluvate omandiosade suurustega ning

mõlemad piirinaabrid saaksid piirile jäävast elumajast enda mõttelistele osadele vastava

reaalosa.

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Hageja alternatiivne nõue ei ole suunatud piiri kindlaksmääramisele. Piiri ei saa kindlaks

määrata mööda hüpoteetilist vaheseina ja kohustada ühte vaidluse osapoolt selline sein

rajama. Tegemist on taotlusega ehitise (maja) ümberehitamiseks viisil, kus maja

olemasolevad vaheseinad lammutatakse ja ehitatakse uude kohta.

Hetkel kehtiv kinnistu piir kulgeb maja siseselt sikk-sakiliselt mööda olemasolevaid

vaheseinu ning selline piir on õiguspäraselt paika saanud tuginedes 2003. a toimunud piiri

täpsustamisele.

Piiri muutmise võimalikkus looduses (nö lageda põllu peal) ei ole võrreldav piiri muutmisega

elumaja läbivas osas.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis hageja 11. veebruaril

2020 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1).

Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule 11. veebruaril 2020 esitatud alternatiivse

nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on ebaõigesti märkinud määruse

resolutsiooni edasikaebamise korra. Maakohus on märkinud, et määruskaebuse võib esitada

maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 peale, mis sätestab, et kohus ei anna nõusolekut

hagi muutmiseks taotletud viisil ning esitatud alternatiivne nõue ei ole piiri

kindlaksmääramise nõue AÕS § 129 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse

saab esitada maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 peale, mis sätestab, et hageja 11.

veebruaril 2020 esitatud alternatiivne nõue tuleb jätta menetlusse võtmata (sest tegemist oleks

hagi muutmisega). Maakohus on keeldunud alternatiivse nõude menetlusse võtmisest. TsMS

§ 372 lg 5 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja

esitada määruskaebuse. Järelikult on maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 edasikaevatav.

Määruse resolutsiooni punkt 2 ei ole ringkonnakohtu arvates määruskaebe korras

vaidlustatav. Kohtu TsMS § 376 lg-te 1 ja 2 kohase otsustuse peale seadus määruskaebuse

esitamise õigust ette ei näe (TsMS § 660 lg 1).

10. Hageja esitas 11. veebruaril 2020 nõude määrata hagiavalduses esitatud nõuetele

alternatiivselt kindlaks X katastriüksuse ja X katastriüksuse vaheline piir selliselt, et piir

läbiks kinnistute piirile jäävat elumaja 11. veebruaril 2020. a menetlusdokumendi lisaks 6

oleval plaanil projekteeritud täiendava vaheseina ning ruumide nr 3 ja nr 7 vahelise vaheseina

telgjooni mööda.

Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et 11. veebruaril 2020 esitatud nõudega on hageja

hagi muutnud. Kohus ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks hageja taotletud viisil.

Maakohtu hinnangul ei olnud kõnealune nõue AÕS § 129 lg 1 kohane piiri

kindlaksmääramise nõue ning selline nõue tuli kohtu järelduste kohaselt jätta menetlusse

võtmata.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, nagu oleks hageja 11. veebruari

2020. a menetlusdokumendis TsMS § 376 lg 1 tähenduses hagi muutnud.

TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet

selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

Ringkonnakohus märgib, et alternatiivse nõude võib esitada lisaks ka juba menetluses olevale

nõudele. See tähendab, et hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega.

Uue nõude esitamist (kõrvuti algsega) TsMS § 376 ei reguleeri (vt nt Riigikohtu 22. novembri

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 55). Kui hageja esitas 11. veebruaril 2020. a

menetlusdokumendis uue (alternatiivse) nõude, tulnuks maakohtul otsustada esmalt selle

nõude menetlusse võtmine (TsMS § 372 lg 1) ning seejärel otsustada nõude liitmise üle

n-ö põhimenetlusega (TsMS § 374). Kostja nõusolek selleks ei olnud vajalik.

Ringkonnakohus rõhutab, et nõude menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt

sätestatud TsMS § 371 lg-tes 1 ja 2, mh on kohtul õigus hinnata nõude õiguslikku perspektiivi

ning perspektiivi puudumisel kaaluda nõude menetlemisest keeldumist TsMS § 371 lg-s 2

sätestatud alusel. Juhul kui menetlemisest keeldumise alused puuduvad, tuleb nõue kohtul

läbi vaadata. Kui maakohus ei pea võimalikuks vaadata hageja uut nõuet läbi käesolevas

tsiviilasjas (koos varem esitatud nõudega), tuleb see nõue läbi vaadata eraldi menetluses (vt

ka Riigikohtu 9. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p 13).

12. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks otsustanud hageja poolt esitatud

alternatiivse nõude menetlusse võtmise. Ringkonnakohus ei ole ka tuvastanud, et seda nõuet

vaadataks läbi mõnes teises tsiviilasjas. Seega tuleb hageja 11. veebruari 2020. a

menetlusdokumendis sisalduv alternatiivne nõue saata maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustik iseenesest ei näe ette, et

alternatiivset nõuet peab menetlema esialgse nõudega samas menetluses. Arvestades

alternatiivsete nõuete omavahelist seotust, on üldjuhul otstarbekas neid samas menetluses

menetleda (vt ülalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p-d 12 ja 13).

13. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt

asja lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest