4-20-4578/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-20-4578

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2020. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-4578 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi Teele Reimers kaebus PPA Lääne prefektuuri Pärnu PJ 22.10.2020. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,20,005476, millega karistati Teele Reimersit LS §

227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot Menetlusosalised Kaebuse esitaja Teele Reimers, isikukood 48905100034, elukoht XXX Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur Pärnu politseijaoskond, asukoht Pikk 18 Pärnu maakond, e-post: laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta Teele Reimers kaebus rahuldamata.

2. Muuta PPA Lääne prefektuuri 22.10.2020. a kiirmenetluse otsust väärteoasjas nr 2670,20,005476 karistuse täitmise osas - määrata rahatrahvi 120 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 4 kuu jooksul, tasudes igakuiselt osamakse kuu 10. kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks, järgnevad 3 osamakset järgnevate kuude 10. kuupäevaks. Osamakse suurus 30 eurot.

3. Rahatrahv tuleb tasuda 22.10.2020. a kiirmenetluse otsuses näidatud arvele, märkides otsusel näidatud viitenumbri. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Teele Reimers järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Edastada kohtuotsus Teele Reimersile ja PPA Lääne prefektuurile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

4-20-4578

Kaevatav otsus. PPA Lääne prefektuuri 22.10.2020 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,20,005476 /VTT tl 1-2/ karistati Teele Reimersit järgmise rikkumise eest – 22.10.2020. a kell 11.33 juhtis Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt. 41.km, liikus Haapsalu suunas, mootorsõidukit BMW 530D reg.nr XXX asulavälisel teel kiirusega 94 km+/-3 km/h, liikluskorraldusvahendiga suurim lubatud kiirus antud teelõigul

70 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. Rikkus LS § 50 lg 5 p 3. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. Teele Reimerst karistati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kaebus. T.Reimers selgitab esitatud kaebuses /tl 3/, et on väga korralik liikleja, mille kinnitamiseks on ette näidata väga puhas rikkumiste register, sh. pole üleval ühtegi kehtivat rikkumist. Kaudselt kinnitab tema lugupidavat liiklemisstiili ka kõnealune olukord, kus ta liikus endale teadlikult 90km/h alas ja tegi seda kiirusega 94+/-3km/h.

Antud rikkumise eest tehtud rahaline trahv on küll miinimummäär, kuid siiski liialt suur pidades silmas tema sissetulekut (miinimumpalk 580EUR). Antud kohas kiiruse mõõtmine, päevavalges, tekitab tunde, et on leitud koht, kus on hea trahve järjest vormistada. Ta juhib tähelepanu, et antud ristmik, ja sellele igas suunas lähenevad teed, on kõik väga hästi valgustatud, väga heas korras, kuna kõrval jookseb kõrgepingeliin, siis on teeääred laialt puhastatud jne. Raske isegi leida põhjendust sedavõrd pikale kiirusepiirangule aga ta pole ka liiklusohutusekspert.

Tulenevalt eelmises punktis toodule, tekitab antud kiirmenetluse otsus ebaõiglaselt koheldud tunde ning ei oma mingit kasvatuslikku eesmärki (mis võiks olla trahvi üks peamisi eesmärke). Kuna ta on ise saarlane ja elust aega seda teed sõitnud, siis on ta täielikult teadlik, et tulemas on aeglustusrada ning kohe on tarvis hoog maha võtta ning sellele ka keskendus. Kahjuks jäi kiirust piirav liiklusmärk tähelepanuta. Ta palub vabandust rikkumise eest ning samuti ei sea ta kahtluse alla rikkumise toimumist, küll aga pidades silmas eelpool toodud põhjendusi, leiab et õiglane on praeguses olukorras piirduda ametliku hoiatusega.

Ta on tõesti korralik liikleja ning kuna antud ristmikule satub regulaarselt, siis edaspidi on ta kiiruspiirangust teadlik. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja leidis vastuses kaebusele /tl 9/, et Teele Reimersit on karistatud LS § 227 lg 2 järgi kiirmenetluse korras. Trahv on määratud alla keskmise karistusmäära. Karistuse määramisel on arvestatud kergendava asjaoluna kehtivate karistuste puudumist. Teele Reimers pani tahtlikult toime tõsise liiklusseaduse nõuete rikkumise, ületades maanteel lubatud sõidukiirust, mitte vähem kui 21 km/h.

Antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Teele Reimers seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu ka kaasreisijad sh alarealise lapse. Menetluse käigus antud ütlustes põhjendas Teele Reimers rikkumist tähelepanematusega – ei pannud tähele märke. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses tähelepanelik ning kinni pidama kõikidest liiklust reguleerivatest märkidest. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Politseipatrullil on kohustus reageerida kõikide rikkumiste peale, mida liiklusjärelvalvet teostades märgatakse.

Kohtuväline menetleja leiab, et antud väärteoasjas ei ole põhjendatud karistuse kergendamine. Rikkumine on tuvastatud õigesti ning karistusena määratud rahatrahv alla keskmise karistusmäära omab menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 lg 1 palub kohtuväline menetleja Teele Reimersi kaebuse jätta rahuldamata ja ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 9pöördel, tl 13/.

4-20-4578

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 55 lg 1 p 1, 2, 3 järgi kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsusel /VTT tl 2/ on T.Reimers allkirjaga kinnitanud nõustumist kiirmenetlusega, õiguste ja kohustuste teatavaks tegemist ja seda, et talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Teele Reimers on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus (VTT) olevaid tõendeid:

- Teele Reimersi ütluste /tl 2/ kohaselt ei pannud märki tähele; -kiirusmõõturi kasutamise protokoll /tl 3/ näitab, et 22.10.2020 kell 11.33 on vanempiirivalvur E.Täht mõõtnud Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla 41.km Teele Reimersi juhitud BMW 530D numbrimärgiga XXX kiiruseks 94 km+/-3 km/h;

- tl 4 teatise kohaselt vanempiirivalvur E.Täht on läbinud pädeva mõõtja ja Lasercam kiirusemõõturi kasutaja koolituse;

- tl 6 taatlustunnistuse kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker DSR 2X, millega kiirust mõõdeti, nõuetekohaselt taadeldud. Kohus leiab, et uuritud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et Teele Reimers sõitis mootorsõidukiga asulavälisel teel ületades seal lubatud sõidukiirust, milleks oli liikluskorraldusvahendiga kehtestatud 70 km/h, mitte vähem kui 21 km/h. Sellega on ta toime pannud teo, mis talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatakse ja tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohus leiab, et Teele Reimers on teo toime pannud hooletusest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. T.Reimers sõnade kohaselt ei pannud ta kiirust piiravat märki tähele. On avaldanud, et on liigelnud sellel teel terve elu, teab, et tuleb ristmik ja aeglustusrada, aga raske on leida põhjendust sedavõrd pikale kiiruspiirangule, aga pole ka liiklusohutusekspert. Kohus märgib, et juht ei tohi liikluses käituda mälu järgi vaid peab ka tuttaval teel kogu oma tähelepanu suunama juhtimisele ja jälgima teed, et pidada kinni liiklusnõutest. Liiklusmärke ei paigalda politsei. T.Reimers on kirjeldanud, et kiiruspiirangu ala sisse jääb ristmik. On üldteada asjaolu, et ristmikud on kohad, kus sageli tekib liiklusohtlikke olukordi. Liikluseeskiri ei näe ette, et juht võib ületada kiirust kui ta leiab, et kiirusepiirang ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kohusetundliku suhtumise korral juhtimisse oleks T.Reimers märki näinud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et Teele Reimers on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest ta oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Teele Reimers poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. T.Reimers on taotlenud, et karistamise asemel piirdutaks ametliku hoiatusega.

4-20-4578

Kohtu pädevuse kaebuse lahendamisel annab VTMS § 132. See ei anna kohtule võimalust kohtuvälise menetleja otsust tühistada ja rikkujat hoiatada. Küll on juhul, kui tõendatud on väärteo toimepanemine, kuid isiku süü on väike ja puudub avalik menetlushuvi, kohtul õigus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-107-05 seoses VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega selgelt öelnud, et kiiruse ületamise puhul üle 20 km/h on tegemist levinud liiklusalase õigusrikkumisega ja seetõttu ei saa viidata avaliku menetlushuvi puudumisele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et puudub seaduses sätestatud alus menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Teele Reimersi puhul ei ole suur. Teele Reimers on hooletusest toime pannud ühe liiklusnormi rikkumise, on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teele Reimers on karistamata isik. Karistuse mõistmisel on oluline karistuse üldpreventiivne eesmärk, suurendada inimeste usku normide kehtivusse. Liiklusnormid on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks. Kiiruse ületamine on Eestis laialt levinud liiklusalane õigusrikkumine, mille vähenemisele ei ole kaasa aidanud ka politsei teavitustöö. Karistusega antakse liiklejatele signaal, et liikluseeskirju tuleb täita ja tekitada usaldust, et ka kaasliiklejad täidavad õigusnorme. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse liigi ja määra valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

T.Reimers on avaldanud, et trahv on tema sissetulekuga võrreldes liialt suur. Kohus märgib, et KarS § 56 ei näe ette, et karistuse määramisel või mõistmisel tuleb arvestada isiku sissetulekut. Küll aga lubab KarS § 66 lg 2 määrata mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumisele ositi. Kohus annab T.Reimersile võimaluse tasuda määratud rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, igakuine osamakse 30 eurot.

Kohus jätab T.Reimersi kaebuse rahuldamata. Kohus teeb uue otsuse karistuse täitmise osas ja määrab rahatrahvi 120 eurot tasumisele ositi 4 kuu jooksul 30-eurose igakuise osamaksena.

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 50 lg 5 p 3, § 227 lg 2, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2 VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik