2-20-9144/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.november 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-9144

Tsiviilasi

I Pi (pankrotis) hagi I P (pankrotis) 09.06.2020

võlausaldajate

üldkoosoleku

otsuste

kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I P (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: K K (e-post xxx)

Kostja: I P (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xx)

Kostja esindaja: I P (pankrotis) pankrotihaldur Maire

Arm (e-post: maire@mmab.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

28. oktoober 2020.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I Pi (pankrotis) hagi I Pi (pankrotis) 09.06.2020 võlausaldajate

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

2. Tunnistada I Pi (pankrotis) 09.06.2020 võlausaldajate üldkoosoleku otsused

kehtetuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta I P (pankrotis) kanda.

2. Välja mõista I Pilt (pankrotis) I Pi (pankrotis) kasuks menetluskulu 1290 eurot.

3. Välja mõista I Pilt (pankrotis) I Pi (pankrotis) kasuks viivised menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

I P (pankrotis) esitas 22.06.2020 (täpsustatud 22.0.2020) Harju Maakohtule hagi I P

(pankrotis) 09.06.2020 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Alternatiivselt I Pi

(pankrotis)

pankrotimenetluses

09.06.2020

toimunud

võlausaldajate

üldkoosolekul

vastuvõetud otsuse punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus 18.05.2020 hageja võlausaldajate üldkoosolek. Üldkoosoleku

alguses tekkis häälte vaidlus, kuna pankrotihaldur jättis xxx hääled andmata ning xxx sellega

ei nõustunud, mistõttu üldkoosolek katkestati ja häälte määramise küsimus saadeti

otsustamiseks pankrotimenetluse järelevalvet tegevale kohtunikult. Harju Maakohtu

01.06.2020 määrusega lahendati häälte määramine, misjärel avaldas pankrotihaldur

03.06.2020 teate sama päevakorraga uue võlausaldajate üldkoosoleku kohta 09.06.2020.

09.06.2020 toimus hageja pankrotimenetluses üldkoosolek, kus kaks võlausaldajat otsustasid

järgmist:

 xxx

kinnistud

müüa

eraldi.

Pankrotihalduril

alustada

kinnisvara

müüki

enampakkumisel järgmiste hindadega:

xxx hinnaga 322 700 eurot

xxx hinnaga 332 300 eurot

xxx hinnaga 202 300 eurot

 Pankrotihalduril teha I Pile ettepanek täpsustada ostusoovi dagcoinide ostuks, ära

näidates ostja nime, tehingu koguhinna, maksete ajagraafiku ja esitada ka ostu-müügi

lepingu projekt;

 Pankrotihalduril kasutada eksperti, et selgitada dagcoinide olemasolu, turuhind ja

müügi tehnilise teostuse käik. Pankrotihalduril müüa krüptoraha omal äranägemisel.

Otsuse poolt hääletasid võlausaldajad xxx ja xxx, häälte arvuga kokku 1441 häält.

Üldkoosolekul ei andnud pankrotihaldur hääli kõige suuremale võlausaldajale xxx, vaatamata

sellele, et xxx vaidlustas Harju Maakohtu 01.06.2020 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-17352

ning nimetatud tsiviilasjas on menetlus pooleli ja xxx nõude aluseks on Eesti Vabariigi

jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-17807 ning esimesel võlausaldajate üldkoosolekul

määras pankrotihaldur xxx-le hääled. Hageja pankrotimenetluses ei ole nõuete kaitsmise

koosolekut toimunud.

Hageja taotleb kõigi 09.06.2020 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna need ei

vasta seadusele, rikutud on seadusest tulenevat korda ning rikutakse võlausaldajate ühtseid

huve. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et kehtetuks tuleks tunnistada 09.06.2020

üldkoosoleku otsuse punkt 1. Hageja leiab, et pankrotihaldur ei oleks tohtinud üldkoosolekut

kokku kutsuda olukorras, kus jätkuvalt käib Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-19-17352

vaidlust häälte arvu osas. Seda enam, et vaidluse all on suurima võlausaldaja hääled, kelle

häälte arv moodustab kogu häälte arvust rohkem kui 80% ning on vähetõenäoline, et Tallinna

Ringkonnakohus jätab xxx-le hääled määramata olukorras, kus xxx nõude aluseks on

jõustunud kohtuotsus. xxx-le häälte mitte määramisega on rikutud nii xxx kui ka hageja huve

ja õiguseid, kuna hageja planeeris xxx kaasabil esitada kompromisspakkumise, mida tõendab

üldkoosoleku lisaks olev hageja teade. Nimetatud teates avaldas hageja, et on pidanud kahe

suurema võlausaldajaga läbirääkimisi võimaliku kompromissi leidmiseks. Arvestades

eeltoodut ning asjaolu, et käesolevaks ajaks ei ole Tallinna Ringkonnakohus lahendanud xxx

määruskaebust häälte mitte andmise osas, siis ei ole võlgniku hinnangul mõistlik

üldkoosolekul otsustada vara võõrandamisega seotud küsimusi. Seda enam, et võlgnik plaanib

peale xxx häälte osas Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumist esitada ka ametliku

kompromissi pankrotiseaduse tähenduses, mis hõlmab ka pankrotivaraga seotud küsimusi.

Planeeritava kompromissi osaks on ka korteriomandid aadressidega xxx, xxx ja xxx, mida on

otsustatud Üldkoosoleku otsuse alusel müüa ning, mis on seetõttu vastuolus nii xx kui ka

hageja huvide ja õigustega. Üldkoosolekul xx-le häälte mitte määramisega on xx-lt ära võetud

võlausaldaja õigused. Arvestades, et pankrotivarast ei jätku vara kõikide võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks, siis on rikutud ka võlausaldajate ühtseid huve, sh xx huve, kuna xxx,

xx ja xxx korteriomandite müümisel korral on hagejal ja xx-l väga raske teha ametlikku

kompromisspakkumist, mis oleks võlausaldajatele soodsam kui enampakkumisel pankrotivara

võõrandamine.

Kostja vastuväited

Kostja leiab, et hagi on tervikuna põhjendamatu ning palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja leiab, et puudub alus üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks

valesti määratud häälte etteheitel. Kuni Harju Maakohtu 01.06.2020. a määruse kehtivuseni

tuleb võlausaldajate üldkoosolekutel hääled määrata PankrS § 82 lg 4 alusel vastavalt sellele

kohtumäärusele. Sedasi tehti ka võlausaldajate 09.06.2020. a üldkoosolekul. Seadus ei

võimalda enne nõuete tunnustamist toimuvate võlausaldajate üldkoosolekutel häälte

määramisel kohtu poolt määratud häältest kõrvale kalduda. Eeltoodust tulenevalt käitus haldur

õiguspäraselt kui määras xx võlausaldajate 09.06.2020. a üldkoosolekul hääled vastavalt

kohtumäärusele.

Hagiavalduse argumentatsiooni kohaselt heidetakse ette, et xxx-le on jäetud ebaõigesti hääled

andmata, sest tema nõue baseerub jõustunud kohtuotsusel. Haldur juhib tähelepanu, et hageja

argumentatsioon ei oma tähendust. Nimelt kuni nõuete kaitsmise koosolekuni antakse

võlausaldajatele hääli PankrS § 82 lg 3 ja 4 alusel. Kuni käesoleva hetkeni ei ole nõuete

kaitsmise koosolekut toimunud, sh xx nõuet tunnustatud. Seetõttu määratakse hääled vaidluse

korral kohtumääruse alusel. Seadus ei erista enne nõuete kaitsmise koosolekut häälte andmist

sõltuvalt sellest, kas nõue baseerub kohtuotsusel või mitte. Haldur selgitab, et käesoleval juhul

põhineb xxx nõue tema ja võlgniku vahelise kokkumängu tulemusel tekkinud kohtuotsusel.

Tookordse kohtuvaidluse ja nõude aluseks olev väidetav leping on halduri poolt

tagasivõitmise korras vaidlustatud ja hagi on menetlusse võetud (tsiviilasi 2-20-6881). xxx ja

hageja vahel oli sõlmitud bitcoinide ostu-müügileping. xxx majandusaasta aruannete kohaselt

on xxx puhul tegu ilusalongiga, mille müügikäive ei ületanud hagejaga bitcoinide ostu-müügi

lepingu sõlmimise ajal 500 eurot. Samas sõlmiti hagejaga leping, mille alusel tekkis xx-l

hageja vastu umber 6,9 miljoni euro suurune nõudeõigus. Lepingu tingimuste kohaselt olnuks

hagejal hõlbus nõude tekkimist vältida, kuid ta seda ei teinud (bitcoinid tagastada). Pärnu

Maakohtu otsusega hagi rahuldati. Vaatamata pankrotihalduri poolt tehtud kuuele päringule

pole hageja poolt esitatud tõendeid, et lepingu alusel üldse reaalselt midagi talle üle anti.

Ühtlasi nähtub viidatud kohtuasja e-toimiku materjalide metaandmetestst, et hageja ja xxx

vahelise kohtumenetluse tarbeks on menetlusdokumendid koostanud nii hagejale kui xxx-le

üks ja sama – R nimeline isik. Pärast xxx-l nõudeõiguse tekkimist sai ajutiselt hageja ise xxx

emaühingu juhatuse liikmeks ehk teisisõnu täieliku kontrolli xx üle. Siit nähtub hageja ja xxx

kooskõlastatud tegevus. Eeltoodu alusel on halduri hinnangul xx nõude aluseks olev

kohtuotsus tekkinud hageja ja xxx ühise koostööna, mille eesmärgiks on saada hageja

pankrotimenetluses

võlausaldajate

üldkoosolekul

enamushääled

ja

seeläbi

suunata

pankrotimenetluse käiku, kahjustades sellega nii pankrotimenetluse käiku kui teiste

võlausaldajate huve. Konkreetselt soovitakse kahjustada võlausaldajate huve sellega, et

võlgniku poolt esitatakse (eelduslikult absurdse sisuga) kompromissettepanek, mis aga xxx

poolthäältega heaks kiidetakse ja millega automaatselt pankrotivara müük lõputult peatuks.

Hageja on võlausaldajate ühiste huvide rikkumist põhistanud väitega, et tal on koos xxx-ga

kavas välja käia kompromisspakkumine, mis oleks võlausaldajatele soodsam kui

enampakkumisel pankrotivara võõrandamine. Haldur suhtub ettevaatlikult hageja väitesse

välja pakkuda reaalne kompromissettepanek. Nimelt on võlgniku pankrot välja kuulutatud

juba 07.01.2020, kuid siiani ei ole kompromissettepanekut esitatud. Asjaolu, et hageja ei ole

siiani vastavat kompromissettepanekut teinud viitab sellele, et tegemist on hoopiski otsitud

ettekäändega menetluse venitamiseks (kompromissettepaneku esitamisega blokeerida

pankrotivara müük) ning hagejal ei pruugigi olla tegelikult kavatsust tõsiseltvõetavat

kompromisspakkumist teha. Eelnevat kinnitab ka see, et hageja ei ole sõnagagi väidetava

kompromisspakkumise sisu avaldanud. Võlausaldajate ühine huvi on pankrotimenetluse

põhjendamatu venimise vältimine. Hüpoteetilise ning sisustamata kompromisspakkumise

laekumise ootamine on ilmselgelt võlausaldajate huve kahjustav.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja uurinud tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi

kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse

ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

PankrS § 81 lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust

osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate

üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega.

Pooltel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohtu 07.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-

17352 kuulutati välja kostja pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Maire Arm.

18.05.2020 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus tekkis võlausaldajatele määratud häälte

üle vaidlus, kuivõrd pankrotihaldur jättis x hääled andmata ning xxx sellega ei nõustunud.

Üldkoosolek katkestati ja häälte määramise küsimus saadeti otsustamiseks pankrotimenetluse

järelevalvet tegevale kohtunikule. Harju Maakohus määras 01.06.2020 kohtumäärusega

võlausaldajale xxx 0 häält. I P (pankrotis) vaidlustas Harju Maakohtu 01.06.2020 määruse.

03.06.2020 avaldas pankrotihaldur teate sama päevakorraga uue võlausaldajate üldkoosoleku

toimumise kohta 09.06.2020.

09.06.2020 toimus hageja pankrotimenetluses üldkoosolek, kus otsustati esiteks Vesivärava

kinnistud müüa eraldi ja pankrotihalduril alustada kinnisvara müüki enampakkumisel

järgmiste hindadega - xxx hinnaga 322 700 eurot; xxx hinnaga 332 300 eurot; xxx hinnaga

202 300 eurot. Teiseks otsustati pankrotihalduril teha I Pile ettepanek täpsustada ostusoovi

dagcoinide ostuks, ära näidates ostja nime, tehingu koguhinna, maksete ajagraafiku ja esitada

ka ostu-müügi lepingu projekt. Viimaseks otsustati pankrotihalduril kasutada eksperti, et

selgitada dagcoinide olemasolu, turuhind ja müügi tehnilise teostuse käik. Pankrotihalduril

müüa krüptoraha omal äranägemisel.

Hageja leiab, et 09.06.2020 toimunud üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega ja

seetõttu tuleb tunnistada otsused kehtetuks. Kostja leiab, et otsused vastavad seaduses

sätestatud nõuetele.

Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas tsiviilasjas 2-19-17352 15.09.2020

määrusega Harju Maakohtu 01.06.2020 määruse ning tegi uue määruse, millega määras xxx-

le I Pi (pankrotis) võlausaldajate 18.05.2020. a üldkoosolekul 6959 häält. Ringkonnakohus

leidis, et maakohus jättis xxx-le põhjendamatult hääled määramata. Nimelt PankrS § 82 lg 6

kohaselt, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude

suurusega. Kuigi tavapäraselt on see säte kohaldatav alles pärast nõuete kaitsmise koosolekut,

tuleb praegusel juhul arvestada seda, et PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse kaitsmiseta

tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtulahendiga. Seega ei ole võimalik olukord, kus xxx

nõue ei osutuks kaitstuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega üldjuhul nõude puhul, mis

on jõustunud kohtulahendiga rahuldatud, alust jätta võlausaldajale hääled määramata.

Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2020 määrusega tuvastatud, et

pankrotihaldur jättis ebaõigesti xx-le I Pi (pankrotis) pankrotimenetluses 18.05.2020

toimunud üldkoosolekul hääled määramata.

Arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus määras 15.09.2020 määrusega xxx-le I Pi (pankrotis)

võlausaldajate 18.05.2020. a üldkoosolekul 6959 häält, on kohus seisukohal, et 09.06.2020

toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsused on PankrS § 83 lg 1 alusel vastuolus seadusega.

Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2020 määruse alusel määratud häältega oleks xxx saanud

hääletada üldkoosolekul hääletusele pandud otsuste vastuvõtmise või vastuvõtmata jätmise

poolt.

Eelneva alusel on vaidlusalused otsused kohtu hinnangul vastuolus seadusega ja tuleb

tunnistada tervikuna kehtetuks, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele.

Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele seetõttu, et vaidlusalused otsused on vastuolus seadusega,

ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut teistele poolte väidetele ja vastuväidetele ning jätab

seetõttu need tähelepanuta.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust summas

300 eurot ja õigusabikuludest summas 1292,50 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud

õigusabi 11,75 h hinnaga 110 eurot/h.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust

hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16).

Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu

praktikaga. Kohus leiab, hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades tsiviilasja

mahtu ja asjaolu, et tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega, tuleb

põhjendatuks lugeda hagejale osutatud õigusabi kokku 9 tunni ulatuses. Kokku moodustavad

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1290 eurot (sh õigusabikulud 990 eurot ja riigilõiv

300 eurot).

TsMS § 177 lg 4 ning hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks.

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik