2-18-2036/149 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2020, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2036

Tsiviilasi

M Vi hagi V Vi ja E Vi vastu kinnistu valduse

üleandmiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks

V Vi vastuhagi M Vi vastu eluruumi üürilepingu

ülesütlemise

vaidlustamiseks

ja

üürilepingu

pikendamiseks kuni 05.02.2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) M V, i lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kersti Põld

Kostja I (vastuhagis hageja) V V , riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe

Kostja II E V, , riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Vahur Krinal

Menetluse liik

viimane

kohtuistung

05.08.2020,

asja

arutamise

uuendamine 16.09.2020, kirjaliku menetluse määramine

27.10.2020

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja (vastuhagis kostja) M V ja tema esindaja

vandeadvokaat Kersti Põld, kostja I (vastuhagis hageja) riigi

õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe,

kostja II riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Vahur

Krinal

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M Vi hagi osaliselt.

2. Kohustada V Vit ( ja E Vit ( üle andma kinnistul registriosa numbriga XXXXXX asuva

elamu valdus M Vile ( ).

3. Jätta rahuldamata M Vi nõue V Vilt ja E Vilt 204,61 euro ja viivise saamiseks.

4. Jätta rahuldamata M Vi taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks.

5. Jätta V Vi vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulud

6. Jätta menetluskulud 30 % ulatuses hageja kanda ja 70 % ulatuses kostjate kanda.

7. Vastuhagiga seotud menetluskulud jätta kostja I kanda.

2-18-2036

8. V Vi ja E Vi riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda.

9. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 9200 eurot (s.h riigilõiv 325 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 8875 eurot). Kostjatel rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

10. Mõista V Vilt M Vi kasuks välja menetluskulude hüvitisena 675 eurot.

11. Mõista V Vilt M Vi kasuks välja viivis menetluskulude (675 eurot) tasumata osalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

12. Mõista V Vilt ja E Vilt solidaarselt M Vi kasuks välja menetluskude hüvitisena 5967,50

eurot.

13. Mõista V Vilt ja E Vilt solidaarselt M Vi kasuks välja viivis menetluskulude (5967,50 eurot)

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

14. Rahuldada vandeadvokaat Vahur Krinali taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks vandeadvokaat Vahur Krinali riigi

õigusabi tasu suurus 404,40 eurot (s.o 337 eurot, millele lisandub käibemaks 67,40 eurot) ja

riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud summas 134,40 eurot (s.o 112 eurot,

millele lisandub käibemaks 22,40 eurot). Välja maksta riigieelarvest selleks eraldatud

vahenditest Osaühingule Rüütli Advokaadibüroo (registrikood 10796135) riigi õigusabi

tasu ja kulud kokku summas 538,80 eurot (sh käibemaks 89,80 eurot).

15. Rahuldada vandeadvokaat Urmas Arumäe taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks vandeadvokaat Urmas Arumäe riigi

õigusabi tasu suurus 2360,40 eurot (s.o 1967 eurot, millele lisandub käibemaks 393,40

eurot) ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud summas 788,95 eurot (s.o 657,46

eurot, millele lisandub käibemaks 131,49 eurot). Välja maksta riigieelarvest selleks

eraldatud vahenditest Arumäe Advokaadibürood OÜ-le (registrikood 14555581) riigi

õigusabi tasu ja kulud kokku summas 3149,35 eurot (sh käibemaks 524,89 eurot).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.

08.02.2018 esitas M V (hageja) hagi V Vi (kostja I) ja E Vi (kostja II) vastu. Hageja

nõuab kostjate ebaseaduslikust valdusest välja kinnistut asukohaga Saare maakonnas Saaremaa

vallas, K alevikus K tn X, registriosa numbriga XXXXXX (edaspidi kinnistu) ja kostjate

2-18-2036

kohustamist kinnistu ja sellel asuva elamu valduse hagejale üle andmiseks 14 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kinnistu vabatahtlikust vabastamisest ja valduse

üleandmisest keeldumise korral nõuab hageja kostjate kinnistult välja tõstmist. Lisaks nõuab

hageja tasutud kommunaalkulude eest rahalise hüvitise 204,61 eurot kostjatelt solidaarselt välja

mõistmist ning kostjatelt solidaarselt viivise välja mõistmist põhinõudelt 204,61 eurot VÕS §

113 lg 1 alusel 8% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hageja on XX.XX.XXXX surnud W Vi testamendijärgne pärija. Kinnistu oli abikaasade

W Vi ja S Vi ühisomand. W V pärandas 11.05.2016 testamendiga oma vara hagejale ja pärand

on üle läinud W Vi surma päevast XX.XX.XXXX. Sellest päevast kuulus kinnistu ühine

omandiõigus hagejale W Vi testamendijärgse pärijana ja üleelanud abikaasale S Vile.

29.01.2018 kanti S ja M V kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatusse. S V võõrandas oma

osa kinnistust hagejale ja hageja on 15.05.2019 kantud kinnistusraamatusse kinnistu

ainuomanikuna.

3. Hageja on W Vi poeg tema teisest abielust S Viga. Kostja I on W Vi poeg tema esimesest

abielust L Viga. Kostja II on kostja I abikaasa.

4. Kinnistul paiknev elumaja oli W Vi eluajal tema elukoht. W V oli jäänud kinnistul

paiknevasse elamusse üksi elama ja andis kostjate kasutusse elamu teise korruse, kus varem

elas hageja perega. Kostjad oma korduvat lubadust elamust välja kolida ei täitnud. Kostja I

andis 03.01.2017 kirjaliku kinnituse välja kolida 01.05.2017, kuid välja ei kolinud.

5. Kirjalikku lepingut W Vi ja kostjate vahel kinnistu kastutamiseks sõlmitud ei ole. S V ja

hageja esitasid 17.11.2017 kostjatele kinnistu ja selle asuva eluruumi tähtajatu tasuta

kasutamise suulise lepingu ülesütlemisavalduse ja palusid kinnistu hiljemalt 17.01.2018

vabastada. Hageja toimetas kostjale I kirjaliku ülesütlemisavalduse isiklikult kätte. Kostjad

eluruumi ei vabastanud ja kinnistu valdust hagejale ülesütlemisavalduses toodud tähtajaks ega

hiljem üle ei andnud. Hageja on seisukohal, et lisaks on tal kinnistu omanikuna (hagi esitamise

ajal ühisomanikuna) õigus nõuda kinnistu välja kostjate ebaseaduslikust valdusest.

6. Kostjad tarbisid kinnistul asuvas elamus elades kommunaalteenuseid (elekter, vesi- ja

kanalisatsioon). Hageja, pärides W Vi õigused ja kohustused, tasus kostjate poolt kinnistul

tarbitud kommunaalteenuste eest ajal kui W V viibis enne surma haiglas ja peale W Vi surma,

kokku summas 204,61 eurot. Hageja leiab, et kommunaalteenuste tarbimisega, teades, et

kommunaalteenuste eest tasumise lepingud on sõlminud kinnistu omanik ning et

maksekohustus tekib kinnistu omanikule, on kostjad hagejale kahju tekitanud.

Kostjate vastuväited hagile

7. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad on seisukohal, et nad kasutasid kinnistut W Viga

septembris 2011 sõlmitud suulise tähtajatu üürilepingu alusel, millega W V andis kostjate

kasutusse elamu teise korruse. Kostjad elavad kinnistul üürnikena alates detsembrist 2011.

8. Väide, et juba oma eluajal nõudis W V kostjate tema majast ära kolimist on paljasõnaline

ja tõendamata. Õige on fakt, et kostja I andis 03.01.2017 kirjaliku kinnituse, et kolib 01.05.2017

välja. Kirjaliku kinnituse andmine ei oli tingitud kostja I enda soovist. Kostjal I tuli

väljakolimise plaani muuta, kuna isa tervis oli oluliselt halvenenud ja kostja I oli hakanud oma

ise hooldama.

9. Kostjad leiavad, et kostjatele 17.11.2017 S Vi ja hageja poolt esitatud kinnistu ja sellel

asuva eluruumi kasutamise lepingu ülesütlemisavaldus on tühine.

10. Kostjate hinnangul on hageja nõude aluseks olev tehing (W Vi 11.05.2016 testament)

tühine või tühistatav. Kostjad on seisukohal, et W V võis olla 11.05.2016 testamenti tehes

teovõimetu ja seetõttu on testament tühine. Kostjate väitel ei olnud W V viimased aastad

adekvaatne (dementsus) ja tervisehäire ärakasutamine hageja ja S Vi koostöös on igal juhul

2-18-2036

vastuolus heade kommetega. Kostjate hinnangul viis hageja dementse pärandaja eksimusse

eesmärgiga kallutada pärandajat mitte muutma hageja kasuks tehtud testamenti. Kostja I väitel

takistas hageja pettusega dementset W Vit tegemast või muutmast viimse tahte avaldust

selliselt, et hageja jääks pärandist ilma ja pärijaks oleks kostja I. Kostjate väitel on testamendi

tühisuse korral on tegemist vähemalt vale hagejaga. Kostjad on seisukohal, et hageja on

pärimiskõlbmatu PärS § 6 mõttes.

11. Hageja rahalisele nõudele vaidlevad kostjad vastu. Kostja I sai 11.01.2018 teada, et

hageja on sõlminud uue elektrilepingu ja kostja I ei saanud arvet tasuda. Kuressaare Veevärk

keeldus 30.01.2018 kostjalt I raha vastu võtmast, kuna hageja oli veearve juba tasunud. Kostja

2 on seisukohal, et kõik arved, mis on kostjatele kättesaadavaks tehtud on nõuetekohaselt

tasutud.

12. Kostjad on esitanud hageja rahalisele nõudele vastuväitena tasaarvestuse avalduse.

Kostjad soovivad hageja rahalise nõudega tasaarvestada kostjate poolt kinnistule tehtud

remonditööde maksumuse summas 9990 eurot.

Kosta I vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja vastuhagi nõue

13.

15.02.2018 esitas kostja I vastuhagi eluruumi ülesütlemise vaidlustamiseks ja VÕS § 326

lg 2 alusel üürilepingu pikendamiseks kuni 05.02.2021.

14. Kostjal oli W Viga sõlmitud kinnistu üürileping järgmiselt: (i) suuline üürileping sõlmiti

septembri alguses aastal 2011 tähtajatult; (ii) üürileandja ja kostjad leppisid kokku üürilepingu

sõlmimises ja üüri tasumises osaliselt sellega, et kostjad teevad teise korruse sanitaarremondi

koos katusealuse kolmanda korruse toaga, kuhu ehitasid omale köögi. Ehituslikesse detailidesse

teostatavate tööde nimekirja osas ei mindud. Leping oli tähtajatu ja kokkuleppel, et hiljem peale

üürileandja surma jääb tema osa majast kostjatele; (iii) üüri suurus oli 50-100 eurot kuus

(sõltuvalt kütteperioodist – aprillist kuni oktoobrini 50 eurot kus ja oktoobrist kuni aprillini 100

eurot kuus); (iv) üürnikul oli õigus küttepuude soetamise korral teha küttepuude hinna mahus

üürihinnaga tasaarvestust. (v) üürileandja tasus elektri ja vee eest üüriraha arvel; (vi)

üürileandjale raha maksmine toimus kokkuleppe kohaselt üldjuhul sularahas; (vii) remondi

arvelt üüri tasaarvestus toimus nii, et üürileandja W V vaatas koos üürnikega (kostjatega) tehtud

tööd ja nende hinna üle ning lepiti jooksvalt kokku millises summas arvatakse üür tasaarvestuse

korras tasutuks.

15. Peale W Vi surma XX.XX.XXXX on kostja I tasunud vee ja elektri eest. Kostjate tütar H

V tasus 15.12.2017 2017 oktoobri ja novembrikuu elektri ja vee arved. Seega toimus üüri

tasumine lisaks sularaha üleandmisele ka kommunaalteenust eest tasumisega.

16. Hageja lülitas 29.01.2018 kinnistul ilma kostjaid ette hoiatamata välja vee ja elektri.

Kostja I leiab, et 29.01.2018 vee ja elektri väljalülitamine oli hageja poolt üürilepingu

ülesütlemine ning selline ülesütlemine, elektrivoolu ja vee lahti ühendamine südatalvel, on

vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjatele kaasneksid üürilepingu lõpetamisega rasked

tagajärjed. Kostjatel ei ole töökohta ning neil ei ole võimalik nii kiirest leida uut elukohta, neil

ei ole kuhugi kolida ja on oht jääda kodutuks. 09.01.2018 soovis kostja I sõlmida

elektrilepingut, kuid Elektrilevi keeldus. 30.01.2018 keeldus Kuressaare Veevärk kostjalt I raha

vastu võtmast, kuna hageja oli veearve juba tasunud.

Hageja vastuväited vastuhagile ja seisukohad kostjate vastuväidete kohta

17. Hageja vaidleb vastuhagile vastu ja leiab, et see tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kostja

I ei ole tõendanud, et tal oli kinnistu kasutamiseks W Viga üürileping.

18. Väide, et kostja I tasus W Vile üüri aprillist oktoobrini 50 eurot kuus ja oktoobrist aprillini

100 eurot kuus on ebausutav. Mingite üürimaksete saamisest W V oma eluajal ei rääkinud ja

tema arvelduskontodele ei ole üüri ega muid makseid kostjatelt ega kostjatega seotud isikutelt

2-18-2036

laekunud. Kinnistu kommunaalkulusid on ajavahemikus 01.01.2016 kuni 2017 lõpuni

järjepidevalt on tasutud W Vi arvelduskontol olnud rahaliste vahendite (pension ja säästud)

arvelt. Viimane makse sellest kontolt tehti AS-le Kuressaare Veevärk 10.09.2017 ja Eesti

Energia AS-le 16.10.2017. W V oli enne surma 2017 aastal pikalt haiglas. Seega maksis H V

15.12.2017 ära kinnistul majavalduses elanud kostjate poolt tarbitud elektri- ja veeteenuste

võla. Kostjad jätkasid nii elektri kui vee tarbimist ise selle eest tasumata. Tarbitud teenuste eest

esitasid teenuste osutajad arved hagejale.

19. Kinnistu ühisomanikule S Vile ei rääkinud W V kunagi, et oleks kinnistu või osa sellest

kostjatele üürile andnud. S V ei ole kinnistu ühisomanikuna kostjaga I ega ka kostjaga II mingit

üürikokkulepet sõlminud ega oma nõusolekut vastava kokkuleppe sõlmimiseks andnud. Samuti

ei ole W V rääkinud kostjatega üürilepingu sõlmimisest hagejale.

20. Üürisuhte puudumisele viitab ka asjaolu, et W Vi pangakontolt nähtuvad kinnistu elektri-

ja vee- ning kanalisatsioonteenuste makseid, ei kata väidetavalt makstud 50-100 eurot igas kuus

isegi reaalseid kommunaalteenuste tarbimisega seotud kulusid. Seega ei olnud tegemist tasu

eest vara kasutamise suhtega, vaid tasuta varakasutuse suhtega. Ajavahemikul 2018-2020 ei ole

kostjad kinnistu omanikele S Vile ja hagejale üüri maksnud.

21. Vastuhagis esitatud väide, et üüri eest tasumine toimus elamu remontimisega, ei ole

tõsiseltvõetav. Kostja I väide, et tal oli W Viga kokkuleppe kinnistu elamu teise ja kolmanda

korruse remontimiseks, on põhistamata ja tõendamata. Enne kostjate kinnistule elama asumist

elas samades ruumides hageja oma perega. Elamu teine ega kolmas korrus ei vajanud

kapitalremonti ja hageja teadmisel ei ole kostjad seal kapitaalremonti teinud. Köögi

väljaehitamisega alustas hageja, WC oli olemas enne kostjate sissekolimist, ruumides oli tehtud

siseviimistlus.

22. Kostjate väide, et nad said hageja nõudest vabastada eluruum teada 29.01.2018 on vale.

23. Õige ei ole väide, et W V oli 11.05.2016 notariaalselt tõestatud testamendi tegemise ajal

dementne. W V oli testamendi tegemise ajal teo- ja otsustusvõimeline, tegi testamendi oma

vabal tahtel ja testament vastas tema tegelikule tahtele. Tehing on tehtud notaribüroos notari

kontrolli all ja notarid kontrollivad tehinguid tõestades tehinguosaliste teo- ja otsustusvõimet.

Testamendi tõestanud notaril ei tekkinud kahtlust W Vi teo- ja otsustusvõimes. W Vil tuvastati

algav dementsus 16.01.2017. Aastal 2016 ei olnud tal veel dementsuse nähte ja seda sündroomi

ei olnud tal diagnoositud.

24. Enne 11.05.2016 testamenti on W V teinud 04.09.1998 testamendi S Vi kasuks. Isegi kui

kostja I nõudmisel tühistada 11.05.2016 testament või tuvastada selle tühisus, siis jõustub

varem 04.09.1998 abikaasa S Vi kasuks tehtud testament ja seadusjärgset pärimist ei toimu.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistajad ning

hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta

rahuldamata.

26. Hageja on esitanud kostjate vastu kinnisasja valduse saamisele suunatud nõude VÕS 393

lg 3 alusel tasuta kasutuse lepingu eseme tagastamise nõudena või alternatiivselt AÕS § 80 lg

1 alusel asjaõigusliku nõudena. Samuti on hageja esitanud rahalise nõude (kahju hüvitamise

nõude) mõista kostjatelt solidaarselt välja kostjate poolt vaidlusalusel kinnisasjal tarbitud

kommunaalteenuste eest 204,61 eurot pluss viivised.

27. Lähtudes hageja määratletud nõuete järjekorrast kontrollib kohus esmalt hageja

lepingulist nõuet. Kohus ei ole poolte õigussuhte kvalifitseerimisel seotud sellega, millise

õigusliku sisu pooled ise lepingule annavad, vaid lähtub esile toodud ja vaidluse korral

tõendatud asjaoludest.

2-18-2036

28. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS §

231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks:

− Vaidlusalune kinnisasi Saare maakonnas Saaremaa vallas K alevikus K tn X, registriosa

XXXXXX, kuulus W Vi ja tema abikaasa S Vi ühisomandisse, omanikuna oli

kinnistusraamatusse kantud W V;

− Vaidlusalusel kinnisasjal asub elamu, mis oli W Vi eluajal tema elukoht;

− W Vi suri XX.XX.XXXX;

− Hageja on W Vi testamendijärgne pärija, poeg abielust S Viga;

− Kostja I V V on W Vi poeg tema esimesest abielust L Viga, kostja II E V on V Vi

abikaasa;

− Hageja on vaidlusaluse kinnisasja omanik, hagi esitamise ajal ühisomanik S Viga.

− Kostjad asusid vaidlusalusel kinnisasjal asuvasse elamusse elama W Vi eluajal tema

nõusolekul 2011. aasta detsembris;

− Vaidlusalusel kinnisasjal asuv elamu on kostjate valduses ja kostjad kasutavad elamut

elamiseks.

29. VÕS § 389 sätestab, et tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja)

andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Tasuta kasutamise lepingu

sõlmimise tuvastamiseks on seega piisav, et kasutusse andja andis eseme kasutada ega nõudnud

kasutamise eest tasu. Poolte esiletoodust nähtub, et kinnisasjal asuvate eluruumide kasutus

kostjate poolt alates 2011. aasta detsembrist rajanes vähemalt W Vi (kui hageja õiguseellase)

nõusolekul. W V andis kostjate kasutusse eluruumid, mida on kirjeldatud kui elamu teisel ja

kolmandal korrusel paiknevad eluruumid. Järelduvalt tuleb kohtu hinnangul eeldada W Vi kui

kasutusse andja tahet olla sellise olukorraga (kasutussuhtega) vähemalt mõnd aega

kokkuleppeliselt seotud. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et W V oleks nõudnud

kostjatelt eluruumide kasutamise eest tasu.

30. Kostjate väitel oli neil W Viga sõlmitud suuline üürileping. VÕS § 271 kohaselt kohustub

üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja

üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

31. Kostjate väidete kohaselt oli neil kohustus tasuda eluruumide kasutamise eest W Vile

igakuiselt üüri ja tasuda tarbitud elektri- ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest.

32. Tasumise kohustuse ja täitmise tõendamiseks on kostjad esitanud maksekorraldused,

millest nähtub, et 15.12.2017 on kostjate tütar H V teinud oma arvelduskontolt kaks makset

teenusepakkujatele Eesti Energia AS ja Kuressaare Veevärk AS (I kd tl 59-60). Tunnistaja P P

ütlustest nähtub, et omavahelises vestluses P Pga oli W V öelnud, et kostja I oli lubanud aidata

arveid maksta, kuid ei maksa. Samuti tunnistajatele R Vile ja A Mägile on W V rääkinud

kostjate poolt arvete maksmata jätmisest (II kd tl 109-112, IV kd tl 138-149). Seega saab kohus

lugeda tõendatuks kostjate väite, et neil oli kohustus tasuda eluruumide kasutamisel tarbitud

elektri- ning vee- ja kanalisatsiooni-teenuste eest.

33. Kostjad ei ole tõendanud väidet, et neil oli kohustus tasuda W Vile eluruumide kasutamise

eest üüri. Kostjad ei ole tõendanud üüri tasumist ei rahas ega viisil, mille kohaselt kostjad tegid

oma vahenditest eluruumides remonti ja tehtud remondi maksumusest tasaarvestasid W Viga

sõlmitud üürikokkulepet igakuiselt 50 eurot. Üürilepingu tingimusi puudutavates väidetes on

kostjad olnud käesoleva asja menetluse jooksul märkimisväärselt muutliku meelega. Nii on

kostjad 15.02.2018 vastuses hagiavaldusele toonud üürilepingu tingimusi määratlevana välja

kokkuleppe, et kostja I remondib elamu teise ja kolmanda korruse ruumid ning tasub igakuiselt

suvekuudel 50 eurot ja talvekuudel 100 eurot kommunaalkulusid. Asja teistkordsel

2-18-2036

läbivaatamisel maakohtus 29.05.2020 toimunud eelistungist võttis kostja I isiklikult osa, kostja

II ei soovinud teda esindanud lepingulise esindaja sõnul istungil osaleda. Kostja I jäi eelistungil

seisukohale, et kokku oli kostjate igakuine rahaline kohustus W Vi ees 100 eurot, millest 50

eurot kommunaalkulud ja 50 eurot üür. Kommunaalkulud tasusid kostjad kogusummas

sularahas. Kostja I täpsustas kohtule, et üürileandja näitas elektri- ja veearvet ja selle järgi

kostjad tasusid vajaliku summa. Kostja I esitas ka väite, et vastavalt kokkulepitule tasaarvestati

üüri 50 euro kaupa kuus remondi maksumusega, mida kostja I väidetavalt elamus tegi.

29.07.2020 esitatud kostjate seisukohtade koonddokumendis on kostjate faktiväited teinud

taaskord läbi arengu. Kostjad väidavad, et üüri suurus kuus oli 50-100 eurot, sõltuvalt

kütteperioodist. Üürileandja tasus elektri ja vee eest üüriraha arvelt ja üüri maksmine toimus

üldjuhul sularahas. Remondi arvelt üüri tasaarvestus toimus nii, et W V vaatas koos kostjatega

tehtud tööd ja nende hinna üle ning lepiti jooksvalt kokku millises summas arvatakse üür

tasaarvestuse korras tasutuks.

34. Kostjate kohustus tasuda eluruumide kasutamisel tarbitud teenuste eest ei muuda kostjate

ja W Vi vahel sõlmitud eluruumide kasutuskokkulepet üürilepinguks. Tulenevalt VÕS § 271

lasub üürnikul asja kasutamise eest tasu, s.o üüri maksmise kohustus. Üürileping on tasuline

leping. Juhul kui pooled on sõlminud lepingu, mille järgi asja kasutamise eest tasu ei võlgneta,

siis kuuluvad kohaldamisele tasuta kasutamise lepingu sätted.

35. Eeltoodu alusel tuleb kostjate ja W Vi vaheline eluruumide kasutussuhe kvalifitseerida

tasuta kasutamise lepinguna, milles lepingupoolteks olid W V kasutusse andjana ning kostja I

ja kostja I kasutajatena. Tasuta kasutamise lepingu esemeks tuleb lugeda K tn 6 kinnistul asuvas

elamus paiknevad eluruumid. Poolte esile toodud asjaoludest ei nähtu, et tasuta kasutamise

leping võinuks olla seotud kasutustähtajaga, seega tuleb lugeda, et leping sõlmiti tähtajatult.

36. Hageja on W Vi testamendijärgse pärijana W Vi üldõigusjärglane. Üldõigusjärglasele on

tema õiguseelneja kokkulepped siduvad, sh ka tasuta kasutamise leping. PärS § 130 lg 1

kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused,

välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis

seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Eluruumi tasuta kasutamise leping ei

ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning samuti ei tulene seadusest, et tasuta kasutamise

leping ei saa üldõigusjärglasele üle minna.

37. Seega läks W Vi pärand üle hagejale koos tasuta kasutamise lepinguga (PärS § 2 ja § 4

lg 1) ja hageja on pärandi avanemisest tasuta kasutamise lepingu pooleks kasutusse andjana.

38. Kostja I on menetluses esitanud W Vi 11.05.2016 testamendi, millega W V pärandas vara

hagejale, tühisuse vastuväite. Testament TsÜS mõttes ühepoolne tehing (tahteavaldus). TsÜS

§ 10 kohaselt on tühine piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta

tehtud ühepoolne tehing ja TsÜS 13 lg 1 kohaselt on tühine otsusevõimetu isiku tehing. Kostja

I väide, et W V oli 11.05.2016 testamenti tehes teo- või otsusevõimetu, ei ole tõendatud. Kostja

I väide W Vi otsusevõimetuse või piiratud teovõime seisundist testamendi tegemise ajal mais

2016, milles ta ei olnud väidetavalt võimeline tegema kehtivat testamenti, on sisuliselt vastuolus

kostja I enda väitega, et W V oleks soovinud teha testamenti hiljem hoopis kostja I kasuks ning

hageja takistas W Vit oma testamenti muutmast.

39. Tuleb silmas pidada, et W Vi 11.05.2016 testament on notariaalselt tõestatud. Oma

ametiülesannetest tulenevalt kontrollib notar tehinguid tõestades tehinguosaliste teo- ja

otsusevõimet, seega pidi notar 11.05.2016 testamenti tõestades olema veendunud, et testaator

on tehingu tegemise ajal teo- ja otsusevõimeline.

40. Kostja esitatud väiteid hageja pärimiskõlbmatusest kohus käesoleva asja menetluses ei

käsitle. Isiku pärimiskõlbmatuks tunnistamist tuleb vastavalt PärS § 8 lg 1 nõuda pöördudes

hagiga kohtusse. Käesolevas asjas ei ole kohtu menetluses vastuhagina PärS § 8 lg 1 alusel

2-18-2036

esitatud nõuet. Kohus on kostjatele 24.07.2020 määruses põhjalikult selgitanud, milliseid

vastuväiteid on kostjatel võimalik arutatavas tsiviilasjas nende vastu suunatud nõuetele esitada.

41. Kohus on tuvastanud, et hageja õiguseellane ja kostjad sõlmisid tähtajatu tasuta kasutuse

lepingu, sidumata lepingu kehtivust tähtpäeva või tähtaja saabumisega ega eseme kasutamise

eesmärgi saavutamisega. Seega oli hagejal õigus öelda leping üles VÕS § 393 lg 3 alusel igal

ajal pärast lepingu sõlmimist ja nõuda eseme tagastamist. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu

korraliseks ülesütlemiseks ei ole vaja põhjust.

42. Hageja on (koos S Viga) esitanud kostjatele lepingu ülesütlemisavalduse 17.11.2017 (I

kd lk 8). Avaldus on pealkirjastatud „Kinnistu ja sellel asuva eluruumi tähtajatu tasuta

kasutamise suulise lepingu ülesütlemisavaldus“ ja adresseeritud V Vile ja V Vi

perekonnaliikmetele. Avalduses on väljendatud selge tahe „ütleme Teie ja Teie

perekonnaliikmetega sõlmitud K aleviku K tn 6 kinnistu ja sellel asuva eluruumi tasuta

kasutamise lepingu 2-kuulise etteteatamisega üles. Leping lõpeb 17. jaanuaril 2018.a“.

43. TsÜS § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud

tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega. Kuivõrd kohus on leidnud, et tasuta kasutamise lepingus on kasutajate poolel

kostja I ja kostja II koos, mitte eraldi, võib lepingu üles öelda üksnes kostja I ja kostja II suhtes

ühiselt (VÕS § 195 lg 4), st mõlemad kostjad peavad olema ülesütlemisavalduse kätte saanud.

44. Hageja on esitanud ülesütlemisavalduse kättetoimetamise tõendamiseks videosalvestise

(II kd tl 114, CD plaadil). Kohus tuvastab videosalvestise põhjal, et hageja annab 17.11.2017

ülesütlemisavalduse K X elamus kostjale I üle ja palub põhjalikult tutvuda. Seega on

ülesütlemisavaldus TsÜS § 69 lg 1 ja lg 2 esimese lause tähenduses kostja I poolt isiklikult kätte

saadud. Kostja II poolt saab kohtu hinnangul lugeda ülesütlemisavalduse kättesaaduks TsÜS §

69 lg 2 teise lause alusel, mille kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus

kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. K 6 elamu on (ja oli) mõlema kostja elukoht ja ülesütlemisavaldus

jõudis videosalvestiselt nähtuvalt kostja I kaudu ka kostja II elukohta. Kohus leiab, et kostjal II

pidi olema ka mõistlik võimalus sellega oma elukohas tutvuda. Kostjad on abikaasad ja on

mõistlik eeldada, et kostja I tutvustas kostjale II neile esitatud avaldust, millega teatatakse

senise pikaaegse elukoha kasutuskokkuleppe lõpetamisest ja palutakse eluruumid 2 kuu jooksul

vabastada. Kuigi ülesütlemisavaldus ei ole adresseeritud kostjale II nimeliselt („V Vile ja V Vi

perekonnaliikmetele“) on ilmne, et kostja II on V Vi perekonnaliige ja selliselt igal juhul pidi

olema nii kostjale II kui kostjale I arusaadavalt avalduse adressaat.

45. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on öelnud eluruumi tasuta

kasutamise lepingu kostjatega kehtivalt üles ja leping lõppes ülesütlemisavalduses toodud

tähtpäeval 17.01.2018.

46. Seega peavad kostjad eluruumi valduse hagejale tagastama VÕS § 393 lg 3 alusel. Hageja

määratud tähtaeg kostjatele eluruumi vabastamiseks oli 17.01.2018. Kostjad ei ole eluruumi

tähtaegselt vabastanud.

47. Seetõttu tuleb hagiavaldus kostja I ja kostja II vastu VÕS § 393 lg 3 alusel rahuldada ja

kohustada kostjat I ja kostjat II eluruumi valduse hageja otsesesse valdusse üle andma.

Hageja rahaline nõue

48. Hageja on tasunud perioodil november 2017 kuni jaanuar 2018 kostjate eluruumis

tarbitud elektri ja vee- ning kanalisatsiooniteenuste eest ja nõuab kostjatelt tasutud summa

204,61 eurot hüvitamist.

49. Hageja valis õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõude. Hageja leiab, et

kvalifitseerides kostjate poolt K tn 6 kinnistul paikneva eluruumi kasutamise õigussuhet tasuta

2-18-2036

kasutamise lepinguna, on tegemist lepingu kehtivuse ajal kahju hüvitamise kohustusega VÕS

§ 115 lg 1 järgi. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 1 alusel kahjunõude

rahuldamise eeldusteks on, et võlgnik on rikkunud kohustus, hagejal on tekkinud kahju ning

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

50. Kohus tuvastas eelpool, et hageja ja kostjate vahelise eluruumi tasuta kasutamise lepingu

osaks oli kostjate kohustus tasuda tarbitud kommunaalteenuste eest.

51. Kostjad vaidlevad hageja rahalisele nõudele vastu. Kuigi kostjad on menetluses

järjepidevalt väitnud, et neil oli W Viga kokkulepe, et kostjad tasuvad tarbitud

kommunaalteenuste eest, on kostjad seisukohal, et hageja esitatud raha maksmise nõuet nad

täitma ei pea.

52. Kostja I on seisukohal, et hageja ei ole talle ühtegi arvet esitanud. Kostja toob vastuses

hagile välja, et kui kostja I soovis maksta elektriarvet, sai ta 11.01.2018 teate, et hageja on

sõlminud uue (elektri)lepingu ja arvet ei ole võimalik maksta, kuna hageja on selle tasunud.

Kostja I on alati olnud nõus tasuma tema poolt kasutatud elektri ja vee eest, kuid enne hagi

esitamist ei ole hageja kohtueelselt neid arveid esitanud. Kostja II on esitanud vastuväite, et

kõik kostjatele esitatud ja kättesaadavaks tehtud arved on nad koos kostjaga I tasunud

õigeaegselt ja arveid, mille on tasunud hageja, pole kostjatele õigeaegselt nähtavaks tehtud.

53. Kostjate väited väärivad VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude eelduste täitmise

kontekstis tähelepanu. Kõnealuse nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast

täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 järgi tähtaega

andmata. VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus see, et võlgnikule

on antud võlgnetava kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg. Kohustuse täitmise asemel nõuda

kahju hüvitamist pärast VÕS § 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.

54. Hageja on väitnud ja tõendanud kostjate tarbitud teenuste eest arvete tasumist (I kd tl 10-

16), kuid mitte seda, et hageja oleks edastanud kostjatele arved tasumiseks teenusepakkujatele

või andnud kostjatele tähtaja võlgnetava kohustuse täitmiseks endale. Nõudega hõlmatud 2018

jaanuarikuus tarbitud elektri ja vee- ning kanalisatsiooniteenuste arvete tasumise tähtaeg ei

olnud hagi esitamise ajaks saabunud (I kd tl 12, 16). Lugedes jaanuaris 2018 tarbitud teenuste

eest tasumise tähtaja saabunuks lepingu lõppemisega, oleks hagejal tulnud anda kostjatele

võlgnetava kohustuse täitmiseks tähtaeg.

55. VÕS § 115 lg 3 võimaldab kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka

täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust.

56. Jättes andmata täiendava tähtaja ei ole hageja ka välja toonud, miks täiendava tähtaja

andmine oleks ilmselt tulemusetu. VÕS § 115 lg 3. Hageja ei ole kahjunõude aluseks olevate

asjaolude hulgas välja toonud, miks oleks eelviidatud täiendava tähtaja andmine tulemusetu.

57. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud VÕS § 115 lg 1 alusel nõude esitamise eeldused ja

eeldused ja hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Kostja I vastuhagi

58. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja I õigus kasutada K tn 6 teise ja kolmanda korruse

eluruume tulenes kostja I ja W Vi vahelisest tasuta kasutamis lepingust, puudub alus VÕS §

326 lg 2 alusel üürilepingu pikendamise nõude rahuldamiseks ja kostja I vastuhagi tuleb jätta

rahuldamata.

Kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramise taotlus

2-18-2036

59. Hageja taotles, et kohus kohustaks kostjaid andma kinnistu ja sellel asuva elamu valdus

hagejale üle 14 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ning kinnistu vabatahtlikust

vabastamisest ja valduse üleandmisest keeldumise korral määraks kohus otsuse täitmise viisiks

kostjate kinnistult väljatõstmise.

60. Kohtu hinnangul on hageja taotlenud kohtult otsuse täitmise viisi ja korra

kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 mõistes. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 3 järgi

toimub kinnisasja valduse väljaandmiseks kohustava täitedokumendi täitmine selliselt, et

kinnisasi võetakse võlgniku valdusest ära, kinnisasi antakse sissenõudja valdusse ning

kinnisasja olevad asjad ja isikud tõstetakse välja. Kohus on seisukohal, et hageja taotletud

otsuse täitmise viis ja kord on samasisuline TMS § 180 lõikes 3 sätestatud korraga. TsMS §

445 lg 1 ei anna poolele õigust taotleda otsuse täitmise sellise viisi ja korra kindlaksmääramist,

mis tuleneb seadusest. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja taotluse otsuse täitmise viisi ja

korra kindlaksmääramiseks.

MENETLUSKULUD

61. Asja esmakordsel lahendamisel rahuldas maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostjate

kanda. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis menetluskulude jaotuse

otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele maakohtus.

62. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

63. Kohus rahuldas hagi kostjate I ja II vastu osaliselt. Hageja kahest nõudes rahuldas kohus

kinnisasja vabastamisele suunatud nõude ja jättis rahuldamata hageja nõude kahju

hüvitamiseks. Arvestades rahuldamata jäänud nõude ja sellega seotud vaidluse võrdlemisi

väikest osakaalu kogu haginõude mahust leiab kohus, et hagiga taotletud eesmärk on enamuses

saavutatud. Menetluskulud tuleb jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja

menetluskulud tuleb jätta 70 % osas kostjate kanda ja 30 % osas hageja kanda. TsMS § 165 lg

3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt

64. Kohus jättis rahuldamata kostja I vastuhagi, seega jäävad kostja I kanda hageja

menetluskulud, mis seotud vastuhagi menetlemisega ja vastuhagi esitamisel tema enda kantud

menetluskulud.

65. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

66. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus üksnes hageja menetluskulude

vajalikkust ja põhjendatust (TsMS § 138 lg 1, § 139 lg 1, § 144 p 1). Kostjad ei ole kohtuasjas

menetluskulude nimekirja esitanud.

67. Hageja esitas kohtule menetluskulude koondnimekirja 05.08.2020, kostjad hageja

menetluskulude koosseisule või suurusele kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid ei esitanud.

68. Hageja menetluskulude koondnimekirja ja spetsifikatsioonide kohaselt on hageja

menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 9675 eurot.

2-18-2036

69. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad 22.11.2018 tsiviilasja

esmakordsel

läbivaatamisel

maakohtus,

08.03.2019

Tallinna

Ringkonnakohtule

apellatsioonimenetluses ja 05.08.2020 maakohtule asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus.

05.08.2020 on ühtlasi esitatud menetluskulude koondnimekiri.

70. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

TsMS § 138 lg 2 järgi on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot kohtukulu.

Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kuuluvad TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuväliste

kulude hulka.

71. Hagejat on esindanud lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld (TsMs § 218 lg 1

p 1). Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtul tuleb

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

72. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust hinnaga 150 eurot tund (sisaldab

käibemaksu). Vandeadvokaadist esindaja õigusabi töötunni hind 150 eurot (käibemaksuga) on

arvestades kujunenud kohtupraktikat ning tsiviilasja keerukust ja mahtu põhjendatud.

73. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus

koosneb õigusteenuse kulude spetsifikatsioonist nähtuvalt järgmistest esindaja toimingutest ja

kulunud ajast:

(arve nr 18011, 06.02.2018) hagiavalduse koostamine - 5 tundi.

(arve nr 18028, 13.08.2018) W Vi arvelduskontode väljavõtete analüüs; hageja seisukoha

koostamine kostjate kirjaliku vastuse kohta - 4 tundi; V Vi vastuhagi kohta kohtu nõudmise

täitmiseks seisukoha koostamine; Taotluste koostamine hagi tagamise jätkumise sõltuvusse

seadmiseks hagi tagamiseks ja vastuhagi osas eeldatavate menetluskulude tagatise määramiseks

-3 tundi, tõendite komplekteerimine 1,5 tundi; suhtlus kliendiga ning selgitused 1 tund ( kokku

9,5 tundi).

(arve 18033, 03.04.2018) Vastus kompromissiettepanekule, vastus määruskaebusele– (kokku 2

tundi).

(arve 18078, 22.08.2018) Ettevalmistus kohtu 21.08.2018 eelistungiks – 1 tund, osalemine

eelistungil 1,5 tundi, vastuhagi tagamise tühistamise taotluse koostamine ja esitamine – 1,5

tundi (kokku 4 tundi).

(arve 18092, 02.10.2018) Kirjalikud vastuväited kostja I 09.09.2018 uutele väidetele ja

taotlustele - 2 tundi; osalemine eelistungil 09.10.2018 ja kostja I puuduste kõrvaldamise

avaldusega tutvumine - 1 tund (kokku 3 tundi).

(arve 18110, 22.10.2018) Hageja seisukoha esitamine kostja I taotlusele menetluse peatamiseks

– 1 tundi, ettevalmistus 22.11.2018 kohtuistungiks – 2 tundi ja kohtuistungil osalemine 5 tundi

(kokku 7 tundi).

74. Spetsifikatsioonis esitatud toimingud on kooskõlas tsiviilasja materjalidega, menetluses

vajalikud ja põhjendatud ning ajakulu arvestades asjas esitatud dokumentide mahtu ja keerukust

samuti põhjendatud. Seega kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja asja esmakordsel

läbivaatamisel tehtud toimingud vajalikud ja ajakulu põhjendatud taotluses esitatud ulatuses, so

30,5 tundi.

75. Vastavalt 08.03.2019 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjale

koosnevad hageja (vastustaja) menetluskulud apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja

kuludest

summas

eurot.

Apellatsioonkaebuse

väidete

analüüsimiseks

ja

2-18-2036

apellatsioonkaebusele kirjaliku vastuse koostamiseks kulus vastustaja lepingulisel esindajal

aega 6 tundi. Kohus peab lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja ajakulu 6 tundi

põhjendatuks.

76. Vastavalt 05.08.2020 esitatud menetluskulude nimekirjale on asja teistkordsel

läbivaatamisel maakohtus osutatud õigusteenuse kulude spetsifikatsiooni kohaselt hageja

lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu järgnevad:

77. Kohtueelistungiks valmistumine – 1 tund; 30.08.2020 kohtueelistungil osalemine – 20

minutit, kostja I esindaja seisukohaga tutvumine 10 minutit; seisukoht menetluse kinniseks

kuulutamise taotlusele 30 minutit; kostjate 18.09.2019 seisukohtade ja 20.09.2019 tõenditega

tutvumine ja analüüs – 2 tundi; kostjate seisukohtade ja tõendite kohta kirjaliku seisukoha

koostamine ja hageja taotlus tõendite kogumiseks – 4 tundi; 01.11.2019 kohtuistungiks

ettevalmistumine 2 tundi; telefonivestlus esindatavaga seoses kostjate taotlusega istungi

edasilükkamiseks ja edasise menetluse arutelu – 15 minutit; nõudmisel seisukoht kohtule

kohtuniku vahetumisest – 30 minutit; täiendavate tõendite analüüs ja kohtule esitamine – 40

minutit; valmistumine kohtueelistungiks -30 minutit; kohtueelistungil osalemine – 2 tundi 20

minutit; kohtumäärusega tutvumine – 15 minutit; kostjate 29.07.2020 menetlusdokumendiga

tutvumine, analüüs ja arutelu esindatavaga – 1 tund; vastuse koostamine 24.07.2020

kohtunõudele ja kostjate 29.07.2020 menetlusdokumendis esitatud taotlustele; hageja

seisukohtade koonddokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 5 tundi ja 30 minutit;

kohtuistungiks ettevalmistumine, sh kostjate väidete täiendav õiguslik analüüs - 2 tundi,

05.08.2020 kohtuistungil ja paikvaatlusel osalemine – 5 tundi. Kokku õigusteenuse osutamise

ajakulu 28 tundi.

78. Kohus peab hageja esindaja toiminguid õigusabi osutamisel põhjendatuks ja vajalikeks.

Põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul kokku 22 tundi ja 40 minutit. 05.08.2020 välja toodud

kohtuistungil osalemise aega tuleb vastavalt hageja esindaja taotlusele ja istungi tegelikule ajale

korrigeerida ja õige õigusteenuse osutamise kestus on 2 tundi ja 40 minutit. Kohus peab

põhjendatuks õigusteenuse osutamiseks kulutatud aega kohtu 24.07.2020 nõudele ja kostjate

29.07.2020 menetlusdokumendile vastamiseks ja hageja seisukohtade koonddokumendi

koostamiseks, järgnevaks kohtuistungiks ettevalmistuse ja kostjate väidete täiendava õigusliku

analüüsi ajaliseks ulatuseks 5 tundi ja 30 minutit. Seega kohtu hinnangul on hagejale ostutatud

õigusteenuse põhjendatud ajakulu tsiviilasja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus 22 tundi ja

40 minutit.

Kokku on tsiviilasja läbivaatamisel hagejale ostutatud õigusteenuse põhjendatud ajakulu 59

tundi 10 minutit.

Seega on hageja esindaja kulu vajalik ja põhjendatud, arvestades õigusteenuse hinda, 150 eurot

tund ja ajakulu 59 tundi ja 10 minutit summas 8875 eurot.

79. Hageja on kinnitanud, et kõik nimetatud kulud on seotud tsiviilasja nr 2-18-2036

menetlusega ning eraisikust hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada, seetõttu on esitatud menetluskulude nimekirjas õigusteenuse tasu

koos käibemaksuga.

80. Lähtudes eeltoodust on hageja menetluskulude rahaline suurus tsiviilasja läbivaatamisel

kokku 9200 eurot.

81. Kohus jättis kostja I vastuhagi läbivaatamisega seotud hageja kulud kostja I kanda.

Hageja esindaja kulude 13.08.2018 arvest nähtub, et hageja on kandnud V Vi vastuhagiga

seoses lepingulise esindaja kulu 4,5 esindaja töötunni ulatuses 675 eurot, mis tuleb kostjalt I

hageja kasuks välja mõista.

2-18-2036

82. Hageja kantud menetluskulu osast 8525 eurot jääb vastavalt menetluskulude jaotusele

2557,50 eurot hageja kanda ja 5967,50 eurot solidaarselt kostjate kanda.

83. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramine

84. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohus määrab kohtumenetluse käigus

riigi õigusabi andmisel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks

tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda

järgides. RÕS § 22 lg 7 sätestatu kohaselt kontrollib kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust

ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks

kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi

õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi

osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse

riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg 3

nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise

aluseks oleva toimingu tegemise ajal.

V Vile riigi õigusabi osutamise tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramine

85.

15.08.2018 teatas kostjaid esindanud vandeadvokaat Andres Tamm kohtule esindaja

volituste lõppemisest. 23.08.2020 esitas V V kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja

30.08.2018 määrusega andis kohus V Vile riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja 2-18-

2036 kohtueelses menetluses ja kohtus, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud. Riigi õigusabi korras määratud esindajana osales menetluses vandeadvokaat Urmas

Arumäe.

86. Advokaat esitas kohtule 06.08.2020 taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi taotlus) ning tasu piirmäära

tõstmiseks. Advokaat põhjendab piirmäära tõstmise vajadust asja venimise, eelmise

kohtukoosseisu menetluslike vigadega, suurte transpordikuludega Kuressaarde ning eraldatud

menetluste tõttu suurenenud töömahuga. Määratud esindaja Urmas Arumäe taotleb kõikide

tasude ja kulude hüvitamist, koos käibemaksuga summas kokku 4320,30 eurot.

87. Kohtule on 06.08.2020 esitatud kaks 05.03.2019 esitamise kuupäeva kandvat taotlust, mis

on seotud asja esmakordse läbivaatamisega maakohtus. 20.06.2020 esitamise kuupäeva kandev

taotlus, on seotud apellatsioonimenetluse ja asja teistkordse läbivaatamisega maakohtus.

06.08.2020 kuupäeva kandev taotlus, mis on samuti seotud riigi õigusabi osutamisega asja

teistkordsel

läbivaatamisel

maakohtus.

Täiendav

taotlus

riigi

õigusabi

tasu

kindlaksmääramiseks on esitatud 05.11.2020.

88. Advokaat on osutanud riigi õigusabi ajavahemikus 17.09.2018 kuni 05.11.2020.

89. Vastavalt RÕS § 22 lg 6 ja RÕS § 21 lg 3 volitusnormi alusel kehtestatud justiitsministri

26.07.2016 määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise

kord“ (Tasu ja kulude kord) § 10 lg 3, 4 oli tasumäär riigi õigusabi osutamise eest

hagimenetluses, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, aastal 2018 25 eurot poole tunni

kohta, kuid mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Tasu riigi õigusabi eest tsiviilasja

kohtuistungil on 25 eurot iga poole tunni kohta. Alates 01.09.2019 kehtiva tasu ja kulude korra

redaktsiooni kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, kuid välja arvatud

kohtuistungil osalemine, 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes

2-18-2036

kohtuastmes. Tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil ja isiku ärakuulamisel

on 27 eurot iga poole tunni kohta.

90. Kohus märgib esmalt, et ei arvesta käesolevas asjas riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramisel riigi õigusabi taotluses kajastatud toiminguid, mis seonduvad vastuhagi

esitamise ja eraldatud tsiviilasjaga (05.03.2019 taotluses 06.11.2018 toiming, 20.06.2002

taotluses 25.01.2019 toiming, 09.09.2019 ja 04.10.2019 toiming).

91.

05.03.2019 taotlustes kajastatud riigi õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja ajakulu

on põhjendatud ning advokaadile maksmisele kuulub tasu 875 eurot. Sealhulgas on osutatud

õigusabi kohtuistungil 4,5 tundi, s.o tasuga 225 eurot ja kohtulikuks menetluseks

ettevalmistamisel 13 tundi, s.o tasuga 650 eurot.

92.

20.06.2020 esitatud taotluses apellatsioonimenetlusega seotud riigi õigusabi toiming ja

ajakulu, samuti toimingud asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus ja toimingute ajakulu on

põhjendatud. Kokku põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisel 12 tundi 03 minutit. Õigusteenust

on 7,5 tundi osutatud tasumääraga 25 eurot pooltund (375 eurot) ja 4 tundi 33 minutit

tasumääraga 27 eurot pooltund (246 eurot). Põhjendatud on tasu 35 eurot sõidule kulutatud aja

eest, kuna õigusteenust osutava advokaadi büroo asub Tallinnas, riigi õigusabi osutamise koht

on Kuressaare (vahemaa 219 km). Seega 20.06.2020 taotluse alusel kuulub advokaadile

maksmisele riigi õigusabi tasu 656 eurot.

93.

06.08.2020 taotluses kajastatud riigi õigusabi toimingud on vajalikud. Kohus leiab, et

taotluses kajastatud toiminguteks kulunud aeg on osaliselt ülepaisutatud. Kohus peab

19.06.2020 toimingute põhjendatud ajakuluks 5 tunni ja 35 minuti (335 minutit) asemel 3 tundi

ja 30 minutit. Samuti tuleb menetlusdokumendi koostamisel 27.07.2020 ja 28.07.2020

põhjendatud ajakuluks lugeda 5 tunni ja 5 minuti (305 minutit) asemel 3 tundi ja 30 minutit.

Põhjendatud on kohtuistungil osutatud õigusabi 2 tundi 40 minutit ning kohtulikuks

menetluseks ettevalmistuse toimingute aeg 8 tundi 25 minutit, kokku 11 tundi ja 05 minutit.

Põhjendatud on tasu 35 eurot sõidule kulutatud aja eest. Kokku kuulub 06.08.2020 koostatud

taotluse alusel advokaadile maksmisele riigi õigusabi tasu 634 eurot.

94.

05.11.2020 esitatud taotluses on ekslikult kajastatud eraldatud tsiviilasjas (2-18-16441)

määruskaebuse esitamisega seotud toiminguid. Taotluses kajastatud toimingutest peab kohus

asjakohaseks ja vajalikuks riigi õigusabi toiminguks materjalidega tutvumist 29.09.2020 ja

kohtule seisukoha saatmist. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu loeb kohus toimingu

põhjendatud ajakuluks 30 minutit tasuga 27 eurot.

95. Arvestades, et tsiviilasja on arutatud kahel korral maakohtus, samuti asja keerukust,

töömahtu ning võrreldes hageja menetluskulude kindlaksmääramisel kontrollitud esindaja

õigusabi osutamise põhjendatud aega riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud ajaga,

peab kohus põhjendatuks rahuldada advokaadi taotlus riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud

tasu piirmäära suurendamiseks ja määrab riigi õigusabi osutamise tasu suuruseks 1967 eurot

(tasu ja kulude korra § 2 lg 1).

Advokaat taotleb riigi õigusabi osutamisel kantud sõidukulude hüvitamist marsruudil Tallinn -

Kuressaare – Tallinn seoses riigi õigusabi osutamisega kohtuistungitel Kuressaare kohtumajas

08.10.2018 summas 126,48 eurot, 22.11.2018 summas 126,48 eurot (05.03.2019 taotlus),

30.08.2018 summas 131,40 eurot, 05.08.2020 summas 130,80 eurot. Praamipiletite kulu

hüvitamist 22.11.2018 19,25 eurot ja 05.08.2020 19 eurot, kokku 38,50. Lisaks taotleb advokaat

majutuskulu hüvitamist 09.10.2018 istungiga seoses 49 eurot (05.03.2019 taotlus) ja 55,05

eurot 05.08.2020 istungiga (06.08.2020 taotlus). Kohus leiab, et õigusteenust osutanud

advokaadi sõidukulude, praamipiletite ja majutuskulude hüvitamine põhjendatud, sest

õigusteenust osutava advokaadi büroo asub Tallinnas, õigusabi osutamise koht on Kuressaare.

2-18-2036

Kokku tuleb õigusabi osutanud advokaadile hüvitada riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud

ja põhjendatud kulud summas 657,46 eurot.

Tasude ja kulude korra § 1 lg 10 sätestab, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo

kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega

seonduvatele kuludele käibemaks. Kuivõrd Arumäe Advokaadibürood OÜ, mille kaudu

õigusabiteenust osutatakse, on taotluse kohaselt käibemaksukohuslane, lisandub õigusabi tasule

ja kuludele 2624,46 eurot käibemaks 524,89 eurot ja hüvitamisele kuulub kokku 3149,35 eurot.

E Vile riigi õigusabi osutamise tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramine

E Vi lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe teatas 29.07.2020 kohtule

esindusõiguse lõppemisest ja E V esitas 29.07.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Kohus rahuldas 29.07.2020 määrusega E Vi taotluse ja määras talle tsiviilasjas 2-18-2036 riigi

õigusabi esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud. E Vile riigi õigusabi korras määratud esindajana osales menetluses

vandeadvokaat Vahur Krinal.

Vandeadvokaat Vahur Krinal esitas kohtule 06.08.2020 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esindaja taotleb tasu 162 eurot

asja materjalidega tutvumise eest ajakuluga 180 minutit ja tasu 189 eurot 05.08.2020

kohtuistungil osalemise eest, mille ajakulu on taotluses 210 minutit. Kokku on taotletav riigi

õigusabi tasu 381 eurot. Lisaks taotleb esindaja tasu sõidule kulutatud aja eest marsruudil

Pärnu-Kuressaare (155 km) 30 eurot. Esindaja taotleb riigi õigusabi osutamisel kantud

sõidukulude marsruudil Pärnu-Kuressaare-Pärnu (310 km) ja praamipileti kulu 19 eurot

hüvitamist.

Kohtu hinnangul on esindaja toimingud põhjendatud. Asja materjalidega tutvumise aeg on

põhjendatud taotluses esitatud ulatuses, 05.08.2020 kohtuistungil osaletud aeg tuleb vastavalt

tasu ja kulude korra § 1 lg 4 tasustada osas 161 minutit. Juhindudes tasu ja kulude korra § 151

on põhjendatud ja tuleb rahuldada taotlus hüvitise saamiseks sõidule kulutatud aja eest. Seega

on põhjendatud maksta advokaadile riigi õigusabi osutamise eest tasu summas 337 eurot. Riigi

õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude ja praamipileti maksumuse hüvitamine

summas 112 eurot on põhjendatud. Õigusteenust osutava advokaadi büroo asub Pärnus,

õigusabi osutamise koht on Kuressaare.

Tasude ja kulude korra § 1 lg 10 sätestab, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo

kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega

seonduvatele kuludele käibemaks. Kuivõrd Osaühing Rüütli Advokaadibüroo, mille kaudu

õigusteenust osutatakse, on taotluse kohaselt käibemaksukohuslane, lisandub õigusabi tasule ja

kuludele 449 eurot käibemaks 89,8 eurot ja hüvitamisele kuulub kokku 538,80 eurot.

96. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

97. RÕS § 23 lg 4 kohaselt on advokatuuril õigus tsiviil- ja haldusasjas tehtud riigi õigusabi

tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise kohtulahendi peale

edasi kaevata kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras. TsMS § 178 lg 2

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

2-18-2036

(allkirjastatud digitaalselt)

Rajar Miller

kohtunik