4-09-28313/25 · 4-09-28313/25 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Väärteoasi nr 4-09-28313 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprillil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-28313 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Tõlk Piret Juuse juuresolekul

Sevetlana Hamaza Väärteoasi

A.N-i kaebus Ida Politseiprefektuuri 30.10.2009

otsusele väärteoasjas nr 2440,09,011954, millega temale

Liiklusseaduse § 74´17 lg 1 alusel määrati rahatrahv 31 trahviühiku ulatuses s.o 1860.- krooni. Istungil osalenud isikud

Väärteoasja arutamis e aeg Ida Prefektuuri esindaja Andres Visnapuu

Kaebuse esitaja , isikukood xxx, A.N elukoht: xxx 24.03. ja 08.04. ja 13.04.2010 Juhindudes V™S § 132, § 134, § 135 kohus OTSUSTAS:

Jätta rahuldamata A.N-i kaebus ja jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 30.10.2009

otsus väärteoasjas nr 2440,09,011954 A.N-ile Liiklusseaduse § 74´17 lg 1 alusel rahatrahvi 31 trahviühikut s.o 1860.- krooni ulatuses määramise kohta. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011

SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri 10220096161452. ja selgituse „ A.N 4-09-28313 rahatrahv “. Maksekorraldus rahatrahvi tasumise kohta esitada koheselt Viru Maakohtu kantseleisse Järveküla tee 30 Kohtla-Järve. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav kell 16.00 20.05.2010

Kohtu poolt uuritud tõendid ja JÄRELDUSED:

Tunnistaja Ixxx Pxxxi ütlustega on tõendatud, et väärteoasjas kogus ta tõendeid ja tegi kindlaks, et sõiduautode xxx registreerimismärk xxx mida juhtis Exxxn Pxxx ja xxx xxx A.N-i juhtimisel kokkupõrge toimus liiklemisel xxx asula suunas parempoolsel sõidurajal. Sõiduauto xxx liikus antud teelõigul kiirusega 70 km tunnis ja möödus sõiduauto

xxx paremalt teepeenra kaudu enne ristmikku ning liikus veel 40 meetrit ja alles siis jäi seisma.

Tunnistaja Sxxx Gxxxütlustega ta on tõendatud, et sõitis sõiduautos xxx koos abikaasa, A.N-iga viimase juhtimisel ja nende sõiduki ees sõitis xxx. A.N-i juhitava sõiduauto kiirus oli umbes 70 km tunnis.

Kohus hindab tunnistaja Sxxxi Gxxxi alljärgnevalt viidatud ütlusi liiklusõnnetuse asjaolude kohta mittetõepäraseks, kuna need ei seondu väärteoasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. S.Goxxxselgitas et nende ees sõitev sõiduauto oli reastunud vasakule (toimikus kohtuistungi protokoll lk. 3), vasakpoolne suunatuli töötas, kiirus oli väike, peaaegu oli peatunud, „minuarust peatus isegi ristmikul“. Sealt saab vasakule ja paremale pöörata. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused subjektiivsed ja ei seondu liiklusõnnetuse skeemil (tlk.11-12 ja lk. 20) näidatuga selles, et sõiduauto xxx, mis liikus A.N-i poolt juhitava

sõiduki ees ei saanud peatuda tunnistaja S.Gxxx ütluste kohaselt ristmikul, kuna isegi peale liiklusõnnetust on fikseeritud E.Partsi poolt juhitava sõiduauto xxx asukoht enne ristmikku ja

A.N-i poolt juhitava sõiduauto möödasõit (skeemil fikseeritud jälgedest nähtuvalt) on toimunud faktiliselt sõidusuunas parema teepeenra kaudu. Seega xxx peatumiskoha osas jätab

kohus tunnistaja S.Gxxx ütlused välja tõendite kogumist, kuna need ei seondu tõendite kogumisse kuuluvate tõenditega.

, et ta juhtis sõiduautot xxx xxx suunas kiirusega umbes 70 km Tunnistaja Exxx Pxxxselgitas tunnis. Ta soovis xxx poole paremale. Kui ta lähenes ristmikule vähendas kiirust ja jäi peaaegu seisma. Ta näitas suunatuld kuid ei mäleta võib-olla pani sisse kogemata vasaku suunatule ja praktiliselt kohe lülitas sisse parema suunatule, hakkas pöörama ja kohe käis pauk. Tunnistaja Rxxx Vxxx selgitas, et ta sõitis xxx poole sõiduautos, mida juhtis tema abikaasa,

Egxxx Pxxxs. Mingi lühike aeg põles vasak suunatuli ja siis kohe lülitas mees suunatule paremale. Kui nende auto oli kõrvalteele pööramas nägi mees paremalt peeglist suure kiirusega lähenevat autot, mis isegi ei pidurdanud. Mees ütles “ k…, mis sa teed“ ja jäi seisma. Toimus autode kokkupõrge külgepidi. Teine auto sõitis edasi. Kohus hindab tunnistaja Rxxx Vxxx ütlusi tõepäraseks ja leiab, et ütlused on põhjendatud ja

sündmuste käiku tõepäraselt kajastavad, kuna seonduvad tõendite kogumisse kuuluvate tõenditega. A.N-i selgitusest liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta nähtub, et ta sõitis xxx suunas kiirusega umbes 70 km tunnis. Tema sõiduki ees liikus sõiduauto xxxBerlingo, mille juht oli lülitanud suunatule vasakule. Sündmuskohal oli juht nõus sellega, et ta keeras vasakule ja järsku keeras rooli paremale. Kui tuli politsei, nende arvamus muutus.

Tunnistaja Axxx Nxxx selgitas, et xxx kahjukäsitlejana menetles antud liiklusõnnetust ja

juristid tegid otsuse 50:50 s.o mõlema sõidukijuhtide segasüü olemasolu kohta. Sündmuste käigus kogutud tõendite osas ei olnud tunnistajate ütlused kooskõlas selles, et eessõitva sõiduki juht lülitas sisse parema suunatule.

Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et sõiduauto xxx juht Exxx Pxxxrikkus LE 82 sätetes ettenähtud nõudeid s.o suunatulemärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist.

Väljend tähendab, et suunatulemärguanne ei tohi hilineda ega anda teistele õigel ajal liiklejatele valeteadet. Juht peab hoolitsema, et teised juhid ei mõistaks suunatulede märguandeid valesti. LE § 91 sätteid arvestamata s.o enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et ta ei takista teisi liiklejaid.

A.N-i ja Sxxxi Gxxx ütlustest tulenevalt aga ka E.Pxxx ja R.Vxxx ütlustest nähtuvalt lülitas Exxx Pxxxxs oma juhitava sõiduki suunatule esmalt sisse vasakule. Kohus järeldas olemasolevate tõendite kogumist lähtuvalt, et sõiduauto xxx juht

ja ka tunnistaja, S.Gxxx ei märganud õigeaegselt eessõitva sõidukijuhi poolt

sisselülitatud paremat suunatuld enne parempöörde alustamist, mis oli kohtu hinnangul

üheks liiklusõnnetuse toimumist põhjustavaks ajendiks. Kohtul ei ole alust lugeda mittetõepäraseks A.N-i ega ka S.Gxxxütlusi eessõitnud sõidukijuhi poolt parema suunatule õigeaegse sisselülitamata jätmise kohta, kuna puuduvad neid ütlusi kinnitavad muud tõendid, kuid antud juhul xxx juhi manööver ei ole otseseks põhjuslikuks seoseks liiklusõnnetuse toimumisele. Sõiduauto xxx juht A.N rikkus mootorsõiduki juhtimisel tulenevalt LE

§86 sätestatut s.o (antud juhul eessõitva sõiduauto juhi poolt) hoiatusmärguande

andmine ei anna juhile eesõigust ja tulenevalt LE § 91 tulnuks A.N,

sõiduauto Kixxxa juhtimisel veenduda enne eesliikuvast ja hoiatusmärguande andnud sõiduki manöövri tegelikus toimumises ja eelkõige vähendada sellise märguande

nägemisel sõidukiirust. A.N oli kohustatud veenduma eelnimetatud sätetest

tulenevalt asjaolu, et xxx juht andis suunatuledega hoiatusmärguande enne ristmikku, mistõttu möödasõit sõidukist Berlingo toimus faktiliselt teepeenral ja ristmikul, millega sõidukijuht A.N rikkus LE § 133 sätteid s.o kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. A.N rikkus LE § 135

sätteid s.o mööda sõita ei tohi ristmikul või ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel; rikkus LE § 129 sätteid s.o juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist

pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Kohus leiab, et mootorsõiduki xxx juht A.N rikkus Liikluseeskirja § 123

sätteid selles, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, … liikluse tihedust ja muid liiklusolusid, et ta

suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad. A.N rikkus eelnimetatud liikluseeskirja sätteid, mis on otseses põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Seega leiab kohus, et A.N-ile Ida Politseiprefektuuri 30.10.2009 otsusega väärteoasjas nr 2440,09,011954, Liiklusseaduse § 74´17 lg 1 alusel määratud rahatrahv 31 trahviühiku ulatuses

s.o 1860.- krooni on määratud õigesti ja A.N-i kaebus nimetatud otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata kohtu poolt eeltoodud põhjendustel. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri)

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus 22.06.2010

Liivi Õun

№oremreferent