2-20-119937/18

1(2)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2020.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-20-119937 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED hagi K Ö vastu võla nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), asukoht Endla tn 15, 10122 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Berit Koks, e-post berit.koks@yhisteenused.ee Kostja: K Ö (isikukood xxxx), registrijärgne elukoht xxxx, e- post: xxxx

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 1. Harju Maakohtu menetluses on AS ÜHISTEENUSED hagi K Ö vastu võla nõudes. 2. 19.10.2020.a esitas kostja kohtule maksekorralduse, millest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale põhivõlgnevuse summas 36 eurot. 3. 18.11.2020.a esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks seoses nõude tasumisega.

2(2)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 5. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada menetlus AS ÜHISTEENUSED hagis K Ö vastu võla nõudes. 6. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 7. TsMS § 168 lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 8. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja esmalt vaielnud nõudele vastu, paludes võimalust tutvuda tõenditega. Seejärel on kostja põhivõlgnevuse tasunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb tulenevalt TsMS § 168 lg 4 sätestatust jätta kostja kanda, kuivõrd kostja on nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. 9. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. 10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. 11. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 75 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt tuleb rahuldada ning kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna 75 eurot. 12. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik