1-10-2430/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-2430

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.mail 2010.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-2430 (10230100830) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Julia Griškova Kriminaalasi S.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi.

Prokuröri abi Veera Kremez Süüdistatav

S.T

elukoht: xxx; isikukood xxx;

kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: põhiharidus; emakeel:

vene keel; töökoht: puudub; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 8 korral:

16.05.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus: 6k katseaeg: 1a;

18.09.1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus: 1a 6k katseaeg: 2a; 27.01.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus: 5k;

26.05.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 4k, KarS § 74 lg 2 alusel

mõisteti vangistus: 2k, KarS § 74 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 2k katseaeg: 2a; 19.09.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 – KrK § 15 lg 2 alusel mõisteti rahaline karistus: 2000.- krooni;

27.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 -

KarS § 25 lg 2 alusel ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 2k katseaeg: 1a 6k;

07.09.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 45p,

lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 30p;

29.10.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 2k, lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 1k 10p, karistuse algus 27.10.2009;

Väärteokorras karistatud 37 korral, muuhulgas karistatud

06.03.2009 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni 06.03.2009 toimepandud väärteo eest Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja

Aivar Ennok RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.T KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 6

(kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista S.T ´ ile 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 18.01.2010.a. kuni 18.01.2010.a., s.o. 1 (üks) päev vangistust. Kandmata karistus 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendada S.T ´ile mõistetud 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend

üheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga (238) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 10 (kümme) kuud.

Määrata S.T Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada S.T ´i täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama

kohtu määratud alali

ses elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkendelukohast lahkumise keeldjätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Välja mõista S.T ´ ilt KrMS § 180 lg 3; § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 9 alusel

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „S.T 1-10-2430,

sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja

kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa S.T süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime

pannud vähemalt kaks vargust (06.03.2009, 05.09.2009 ja 27.10.2009), 18.01.2010.a. kella 11.25 paiku, aadressil Tallinn Paldiski mnt 102 asuvas kaupluses Kodu Extra, ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, üritas ära võtta Kodu Extra OÜ`le kuuluva dušigeeli „Disney“ maksumusega 139.90.- krooni. S.T möödus kassadest maksmata nimetatud kauba

eest. Kuritegu jäi lõpuleviimata tema tahtest olenemata põhjustel, seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt.

Seega pani S.T toime KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. S.T ´i süü temale inkrimineeritud kuriteos peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil

vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuste sisule on tõendatud kriminaalasja kirjalike

materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Koduextra OÜ avaldus,

millest nähtub, et 18.01.2010.a. kella 11.25 paiku Tallinnas Koduextra OÜ-le kuuluvas

kaupluses ei tasutud Koduextrale OÜ kuuluva kauba eest. Varastati dušigeel Disney

üldmaksumusega 139.90 krooni. Kaup tagastati kauplusele /tlk 2/; Tunnistaja Heiki Eeriku

ütlused, kes 18.01.2010.a. kell 11.15 märkas, et musta karvase kraega ja talve mütsiga

meesterahvas tegutseb kahtlaselt kaupluses. Mees liikus kodukeemia riiuli juurde ja võttis sealt dušigeeli, väärtusega 139.90 krooni ja liikus välja möödudes kassadest ja turvaväravatest kauba eest tasumata. Kutsus turvateenistuse, kes mehe kinni pidas. Kontrolli käigus tuli välja dušigeel, väärtusega 139.90 krooni. Kinnipidamine toimus kell 11.25. Tegu toimus kaupluses Koduextra, Paldiski mnt /tlk 5/; kahtlustatava S.T ütlused, milles tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 18.01.2010.a. tema läks kella 11.00 ajal kauplusesse Koduextra, mis asub Paldiski mnt 102. Poodi läks selleks, et varastada. Poodi läks üksinda, temal oli seljas

must jope ja peas oli must müts. Liikus leti juurde, kus olid dušigeelid, võttis riiulist ühe

Disney dušigeeli ning pani selle põue jope alla. Peale seda möödus kassadest kauba eest

maksmata, kus teda peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kahetseb oma tegu

puhtsüdamlikult. Geeli tahtis varastada, et maha müüa /tlk 31-33/; Õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et 18.01.2010.a. kella 11.25 paiku Tallinnas, Paldiski mnt 102 Rocca al Mare keskuses asuvas Koduextra OÜ-le kuuluvas kaupluses väljus noormees

Koduextrast, jättes sealt pärit kauba eest maksmata, kaup - dušigeel kogumaksumusega

139.90 krooni. Kaup on korras. /tlk 3/; 06.03.2009.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,09,001877 /tlk 18-19/; 07.08.2009.a. Harju Maakohtu otsus, millega S.T on

süüdi mõistetud KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi /tlk 20-21/; 29.10.2009.a. Harju Maakohtu otsus, millega S.T on süüdi mõistetud KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi /tlk 22-24/ ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav S.T on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi

temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla

iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult

arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-

06). S.T on varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, milline asjaolu on

kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. S.T ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.T ´i edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S.T ´i ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna S.T ei

ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist.

Rahalise karistuse mõistmine on välistatud S.T suhtes ka põhjusel, kuna S.T ´i ei oma stabiilset ning lisaks kuuluvad S.T ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. S.T kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist

karistust. Kohus leiab, et S.T suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse, kuid seda sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedalt. Karistuse

mõistmisel S.T ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus

lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda

elu ilma süütegusid toime panemata. Kohus asub seisukohale, et S.T suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 69 sätteid ning asendada vangistus üldkasuliku tööga.

Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. S.T ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha

summas 6 525 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 080 krooni. Arvestades

S.T varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda.

Kohtunik