2-20-104014/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-104014 Tsiviilasi Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi M G vastu võla nõudes Menetlustoiming hagi läbi vaatamata jätmine; kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn) Hageja esindaja: Kristjan Vahar (e-post kristjan@tallinnlaw.ee) Kostja: M G (isikukood xxxx; elukoht xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi M G vastu võla nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda, kuid jätta menetluskulude suurus kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi M G vastu võla nõudes. Hageja on hagis märkinud kostja elukohaks xxxx. Kohtule nähtub, et rahvastikuregistri kohaselt oli nimetatud aadress kostja elukohaks kuni 08.01.2016. Käesoleva seisuga ei ole kostjal rahvastikuregistris märgitud kehtivat elukohta. Kohtule nähtub, et maksekäsu kiirmenetluses on kostja abikaasa kinnitanud 18.02.2020, et kostja elab juba mitu aastat xxxx. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja elab Venemaal ning tema alaline elukoht ei ole Eesti siseriikliku õiguse kohaselt Eestis.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 69 lg 1 järgi kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. TsMS § 70 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

2

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud välislepingu „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades“ § 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.

Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et kostja elab Vene Föderatsioonis, siis on kohus seisukohal, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei ole Eesti Vabariigi kohtutel pädevust antud tsiviilasja arutada, sest kostja elukoht asub Vene Föderatsioonis ning sellisel juhul kuulub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi tsiviilasja arutamine Venemaa Föderatsiooni kohtute pädevusse.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-179-14 punktist 10 tulenevalt peab maakohus TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik kohtunik