3-19-567/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2020, Tartu

Haldusasja number

3-19-567

Haldusasi

Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 11. märtsi 2019. a

vastutusotsuse nr 13-7/00863-26 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. mai 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

esindaja Ivo Raudjärv

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Jaanek Lips

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2018. a otsus ja Tartu

Ringkonnakohtu 5. juuli 2019. a otsus asjas nr 3-17-794.

2. Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. detsember 2020.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 24. jaanuari 2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/016206-119

OÜ-le Antomin Trading (12. maist 2017 oli ärinimi OÜ Krutikus; Tartu Maakohtu 16. veebruari

2018. a määrusega nr 2-17-15946 kuulutati välja OÜ Krutikus pankrot; 19. maist 2020 on äriühing

äriregistrist kustutatud) käibemaksu summas 89 042,60 eurot. MTA asus seisukohale, et äriühing

ei soetanud suhkrut OÜ-delt Reltex Group, VMV Trade, Bossmarin, Hansafarmer, Atrendex

Group ja Dollores Marketing, vaid üksnes vormistati dokumendid eesmärgiga saada maksueelis,

suurendades maha arvatavat sisendkäibemaksu ja seeläbi vähendades tasumisele kuuluvat

käibemaksu. Kohtumenetluse tulemusena haldusasjas nr 3-17-794 jäi maksuotsus kehtima

(Riigikohtu 17. detsembri 2019. a määrusega ei võetud kassatsioonkaebust menetlusse).

2. MTA kohustas 11. märtsi 2019. a vastutusotsusega nr 13-7/00863-26 Xi ja A tasuma

solidaarselt OÜ Krutikus (pankrotis) maksuvõlga summas 159 715,68 eurot (s.h käibemaks

88 745,75 eurot, intress 70 969,93 eurot), viidates õigusliku alusena maksukorralduse seaduse

(MKS) § 8 lg-le 1, § 40 lg-le 1 ja §-le 96.

Vastutusotsuse kohaselt kaebaja oli teadlik, et suhkrut ei soetatud OÜ-delt Reltex Group,

VMV Trade, Bossmarin, Hansafarmer, Atrendex Group ja Dollores Marketing. X äriühingu

juhatuse liikmena rikkus maksustamisperioodidel veebruar kuni aprill 2013. a tahtlikult MKS § 8

lg-s 1 sätestatud kohustusi. Võltsarvete kajastamisega äriühingu sisendkäibemaksu arvestuses ja

valeandmete deklareerimisega rikkus X deklareerimiskohustust (MKS § 85 lg 4 koostoimes

käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-ga 1, lg 3 p-ga 1 ja § 31 lg-ga 1) ja tasumiskohustust (MKS

§ 105 lg 1 koostoimes KMS § 38 lg-tega 1 ja 3; intressi osas MKS § 115 lg 1). Maksuvõla

kujunemisega on otseses põhjuslikus seoses tasumiskohustuse rikkumine, mis sai võimalikuks läbi

deklareerimiskohustuse rikkumise. Kuna puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu

vara arvelt, on MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamise nõudes, leides, et

vastutusnõude esitamine tema suhtes on alusetu, sest puudub maksuvõlg ja tahtlus.

Maksuotsus on õigusvastane haldusasjas nr 3-17-794 esitatud põhjendustel. Vastutusotsuses

kirjeldatud asjaolud kogumis või eraldi hinnatuna ei võimalda jõuda järelduseni kaebaja teadlikust

õigusvastasest käitumisest ja soovist rikkuda MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Pole tõendatud,

et kaebaja oleks teadnud “tehingute tegelikest asjaoludest”. MTA ei ole täitnud vastutusotsuse

põhjendamise kohustust.

Vastutusotsuses on läbivalt nimetatud “võltsarveid”, kuid võltsimist ei ole tõendatud.

MTA tegevus oli vastuolus hea halduse tavaga ning MKS §-dega 11 ja 13 (vastutusmenetluse

peatamata jätmine, isikutelt ütluste võtmata jätmine, suuliste selgituste võimaluse andmata

jätmine).

Küsitav on MKS § 40 lg 1 ja § 96 kooskõla põhiseadusega (PS § 13 lg 2 ja § 32 riive).

Kaebaja palus tunnistajana üle kuulata A, B, C, D, E, F, G,H, I, J, K ja L.

4. Vastuses kaebusele MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus jättis 26. veebruari 2020. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse

tunnistajate ülekuulamiseks.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Halduskohus jättis 8. mai 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata.

7. Halduskohus nõustus vastutusotsuse seisukohtadega ega korranud täies ulatuses MTA

põhjendusi (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

8. Halduskohtu hinnangul kaebaja argumendid ei võimalda asuda maksuvõla suhtes teistsugusele

seisukohale, kui seda tegid kohtud haldusasjas nr 3-17-794, pidades maksuotsust õiguspäraseks.

Ka ei ilmne muid maksuvõlga välistavaid asjaolusid MKS § 96 lg 6 tähenduses – maksuvõla

sissenõudmine ei ole aegunud ja maksuvõlga ei ole kustutatud.

9. Kaebaja oli äriühingu raamatupidamise korraldusega kursis ja tal oli võimalus igakuiselt

kontrollida, milliste dokumentide alusel deklaratsioone esitati (vastutusotsuse p 2.2.2). Kaebaja

seletustest ilmneb, et ta ei pidanud põhjalikumat kontrolli kõnealuste tehingutega seonduva üle

enda vastutusalasse kuuluvaks ja rõhutas raamatupidaja kohustusi. Kutselise raamatupidaja

teenuste kasutamine ei vabasta juhatuse liiget kohustusest olla kursis ettevõtte raamatupidamises

toimuvaga.

Kaebaja kui juhatuse liikme ülesanneteks oli kauba (s.h suhkur) ost ja müük ning ta suhtles ka

klientidega. Kaebaja ei andnud täpsustavaid seletusi, kes konkreetselt kõnealuste äriühingutega

seotud tehingutega tegelesid, mistõttu ei ole võimalik välistada kaebaja osa tehingute ebaõiges

kajastamises. Ilmnenud ei ole sellist teise juhatuse liikme või kolmanda isiku tegevust (nt andmete

varjamine kaebaja eest, teise juhatuse liikme või töötaja poolt tema eksitamine või pahatahtlikkus),

mis saanuks takistada kaebajal juhatuse liikme kohustusi õiguspäraselt täita.

Kaebaja roll ei olnud tegelemine üksiktehingutega, vaid teise juhatuse liikme ja C motiveerimine,

nõustamine ja abistamine. Sellised tegevused eeldavad kursisolekut äriühingu tegevusega

terviklikumalt ning ka juhul, kui ei tutvuta iga üksiku dokumendiga, ei ole eluliselt usutav, et

selliselt juhatuse liikme ülesandeid täitval isikul puudub teadmine olulistest tehingupartneritest.

Kogemus äriühingu juhtimisel näitab, et juhatuse liige mõistab oma kohustusi ja vastutust

äriühingu kui terviku toimimise seisukohast.

Kaebaja kirjeldatud koostöö maksuhalduriga ei kummuta kohtute ja maksuhalduri järeldusi, et

kõnealused tehingud vormistati tehingute ahela näitamiseks suhkru tegelikku müüjat varjates.

10. Termini „võltsarve“ kasutamist on soovitanud kasutada Riigikohus (nr 3-3-1-81-12, p 16).

Seejuures ei pruugi olla tegemist võltsitud dokumendiga karistusseadustiku mõttes.

11. MTA on põhjendatult järeldanud, et äriühingu vara arvelt ei ole võimalik maksuvõlga

rahuldada. Äriühingu õigusvõime ei olnud vastutusotsuse tegemise ajal lõppenud. OÜ Krutikus

(pankrotis) on kantud äriregistrisse.

12. MTA andis kaebajale piisava võimaluse vastutusotsuse menetluses oma seisukohti avaldada.

13. Vastutusmenetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmine ei saanud viia õigusvastase

otsustuseni.

14. Kuna vastutusotsuse õiguspärasuse üle toimunud vaidlustes on Riigikohus kujundanud välja

praktika, siis ei pidanud halduskohus põhjendatuks analüüsida põhjalikumalt MKS § 40 lg 1 ja

§ 96 vastavust PS-ga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

15. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et haldusasja nr 3-17-794 otsusele kui tõendile viitamine ei

vabasta halduskohut põhjendamiskohustusest.

Tuvastatud ei ole kaebaja tahtlust iga tehingu osas eraldi. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebuses

äriühingute kaupa esitatud väited ning asjaolu, missuguses olukorras ja infoväljas oli kaebaja

tehingute teostamise ajal. Kaebaja ei puutunud enamike tehingute puhul kokku tehingute

kokkuleppimisega ega vormistamisega.

Alusetu on halduskohtu etteheide kaebajale, et täidetud ei ole kaasaaitamiskohustust, sest kaebaja

ei selgitanud, kes konkreetselt vaidlusaluste tehingute kokkuleppimise ja vormistamisega

tegelesid. Nende asjaolude tõendamiseks taotles kaebaja vastutusmenetluses 12-lt isikult ütluste

võtmist, kuid MTA jättis pahatahtlikult taotluse rahuldamata. Ka halduskohus jättis tunnistajate

ülekuulamise taotluse rahuldamata, millega rikkus kohtumenetluse norme (HKMS § 2 lg 6, § 65

lg 2). Kuna kaebaja ei saanud isikuid kohtus küsitleda, on tegemist poolte ebavõrdse kohtlemisega.

Kaebajalt võeti võimalus MTA seisukohti ümber lükata ja oma seisukohtade kinnituseks vajalikke

asjaolusid tõendada.

Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kaebaja koos teise juhatuse liikmega teavitas MTA-d

regulaarselt suhkruturul tekkinud olukorrast, saatis MTA-le tehingute andmeid, toimus ka

kohtumine MTA peadirektoriga.

Halduskohus ei pööranud tähelepanu MTA poolt suhkrutootjatele tehtud päringutele ja saadud

vastustele. Ükski suhkrutootja ei kinnitanud MTA kahtlusi, et suhkur telliti välismaistelt tootjatelt

otse ja tehingud vaid vormistati läbi Eesti äriühingute.

16. Vastuses apellatsioonkaebusele MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

Halduskohus on otsuse põhjendava osa p-des 7-36 välja toonud HKMS § 165 lg 1 p-des 1-6 nõutu.

Halduskohtule ei ole etteheidetav tuginemine MTA põhjendustele (HKMS § 165 lg 2). Ekslik on

kaebaja seisukoht ebavõrdsest menetlusest ja menetlusnormi rikkumisest.

Vastutusmenetluses on kaebaja süü tuvastatud. Kaebajal oli teadmine ebaõigetest tehingutest.

Apellatsioonkaebuses ei arvestata tõendite kogumit. Võltsarvete esitamist, aktsepteerimist ja

tasumist ei saa teisiti mõista, kui kaebaja teadliku tegutsemisena. Kaebaja ei vaidle vastu, et oli

äriühingu raamatupidamise korraldusega kursis ja tal oli võimalus kontrollida, milliste

dokumentide alusel deklaratsioone esitati. Kaebaja ei ole andnud täpsustavaid seletusi

vaidlusaluste tehingute kohta. Seega on põhjendatud etteheide kaasaaitamiskohustuse rikkumisest.

Kaebaja taotlus 12 tunnistaja ülekuulamiseks ei olnud põhjendatud. Taotluse rahuldamiseks ei

andnud alust asjaolu, et kaebaja ei saanud isikutele maksumenetluses omapoolseid küsimusi

esitada. Konkreetseid asjaolusid, mis isikute ütlustest puuduvad, ei ole kaebaja esile toonud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus põhjendatult jättis kaebuse rahuldamata.

Halduskohus on põhjalikult selgitanud äriühingu juhatuse liikme vastutuskohustuse tekkimise

aluseid ning kontrollinud maksuhalduri järeldust, et kaebaja suhtes on eeldused täidetud nii

õiguslike kui faktiliste asjaolude osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata HKMS § 201 lg 4 alusel.

18. Pooled ei vaidle selle üle, et vastutuskohustuse tekkimiseks kaebajal ja seega õiguspärase

vastutusotsuse andmiseks oli nõutav, et

-

OÜ Krutikus kehtiva maksuvõla olemasolu vastutusotsuse andmise ajal (MKS § 96 lg

6);

-

kaebaja oli äriühingu seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise ajal (MKS § 96 lg 1 ja

§ 40 lg 1);

-

enne vastutusotsuse andmist on nurjunud maksuvõla sissenõudmine äriühingult (MKS

§ 96 lg 5);

-

maksusumma määramise aegumistähtaeg ei olnud möödunud vastutusotsuse andmise

ajal (MKS § 96 lg 5);

-

äriühingu õigusvõime ei olnud lõppenud vastutusotsuse andmise ajal.

19. Apellatsioonkaebuse põhiväiteks on, et tõendatud ei ole põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja

OÜ Krutikus maksuvõla tekkimise vahel ega kaebaja süü maksuvõla tekkimises. Kaebaja

hinnangul ei ole maksuhaldur ega halduskohus kaebaja süüd nõuetekohaselt tuvastanud ega

põhjendanud iga vaidlusaluse tehingu kohta seost kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel.

Oluline on, et kaebaja tegeles äriühingu juhtimise üldküsimustega ega puutunud kokku enamiku

etteheidetavate tehingute sõlmimise või täitmisega.

Kaebaja on jäänud ka selle juurde, et OÜ-l Krutikus maksuvõlga tegelikult ei olnudki, viidates

siinjuures halduskohtule esitatud kaebuse punktides 9-62 maksukohustusele esitatud

vastuväidetele. Kaebaja leiab, et halduskohus ei ole selles osas otsust põhjendanud, viidates üksnes

haldusasjas

nr

3-17-794

jõustunud

kohtuotsusele,

mis

aga

ei

vabasta

kohut

põhjendamiskohustusest.

Apellatsioonkaebusele vastamiseks hindab ringkonnakohus esmalt OÜ Krutikus maksuvõla

olemasolule esitatud vastuväiteid, samuti etteheiteid halduskohtu otsuse põhjendustele (I), seejärel

vastuväiteid põhjusliku seose ja kaebaja süü tuvastamisele maksuvõla tekkimisel (II) ning annab

hinnangu apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele ja lahendab seejärel apellatsioonkaebuse (III).

Et kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud MTA ega halduskohtu seisukohti vastutusotsuse ülejäänud

eelduste täidetuse kohta, siis neid eeldusi ega asjakohaseid halduskohtu otsuse põhjendusi

ringkonnakohus täiendavalt ei analüüsi.

I

20. Kaebuses halduskohtule esitas kaebaja mahukad vastuväited OÜ-le Krutikus 24. jaanuari

2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/016206-119 määratud maksukohustusele. Seejuures märkis

kaebaja, et kaebuse punktides 10-40 esitab ta haldusasjas nr 3-17-794 esitatud OÜ Krutikus

kaebuses maksuotsuse tühistamiseks esitanud põhjendused ja kaebuse punktides 42-62 refereerib

OÜ Krutikus poolt haldusasjas nr 3-17-794 esitatud täiendavaid seisukohti.

Kaebuses, teistes halduskohtule esitatud menetlusdokumentides ega apellatsioonkaebuses ei

toonud kaebaja välja täiendavaid väiteid ega põhjendusi, miks ta leiab, et OÜ-l Krutikus

maksuvõlga ei olegi. Seega vastutusotsuse vaidlustamisel tugineb kaebaja samadele väidetele ja

põhjendustele, millele OÜ Krutikus tugines maksuotsuse vaidlustamisel. Kaebus maksuotsuse

tühistamiseks jäi lõplikult rahuldamata 17. detsembri 2019. a määrusega haldusasjas nr 3-17-794,

millega Riigikohus keeldus menetlusse võtmast OÜ Krutikus kassatsioonkaebust. Vastavalt

jõustusid asjas varasemalt tehtud haldus- ja ringkonnakohtu otsused.

21. Käesolevas asjas tehtud otsuses (p 12.3) leidis halduskohus, et kaebaja ei ole maksuvõla

puudumist väites esitanud selliseid argumente, mis võimaldaks asuda maksuvõla suhtes

teistsugusele seisukohale, kui seda on teinud kohtud haldusasjas nr 3-17-794, pidades selles asjas

vaidlustatud maksuotsust õiguspäraseks. Halduskohus täiendavaid põhjendusi maksuvõla

olemasolu kohta ei esitanud ega refereerinud ka haldusasjas nr 3-17-794 tehtud kohtuotsuseid.

Kaebaja hinnangul ei ole kohtuotsusele haldusasjas nr 3-17-794 kui tõendile viitamine aga piisav

ega vabasta halduskohut põhjendamiskohustuse täitmisest.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

22. Vastavalt HKMS § 165 lg 1 p-le 1 märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtulikul

uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele kohus asjaolu tõendatuks

tunnistamisel tugineb. Halduskohus ongi viidanud kohtute otsustele haldusasja nr 3-17-794 ning

lugenud nendele tuginedes tõendatuks OÜ Krutikus maksuvõla olemasolu. Ringkonnakohtu

hinnangul on see piisav, kuna haldusasjas nr 3-17-794 on kohtud vastanud kõigile OÜ Krutikus

väidetele ja põhjendustele maksuotsusega määratud maksukohustuse õigusvastasuse kohta.

Krutikus OÜ ega kaebaja mittenõustumine maksuotsusega määratud maksukohustusega ei muuda

fakti, et otsustes esitatud põhjendustel jäi OÜ Krutikus kaebus rahuldamata ja kohtud leidsid, et

maksukohustus on määratud õiguspäraselt. Et käesolevas asjas kaebaja ei näidanud, millises osas

tema hinnangul on ekslikud kohtute otsused asjas nr 3-17-794, siis puudus sisuline vajadus uuesti

analüüsida asjas nr 3-17-794 juba esitatud väiteid ja põhjendusi.

OÜ Krutikus ja kaebaja kasutavad sama lepingulist esindajat kohtumenetluses. Kaebaja viitab

OÜ Krutikus kaebusele punkti täpsusega, mis osutab, et ta on detailselt teadlik OÜ Krutikus

kohtumenetlusest. Haldus- ja ringkonnakohtu otsused haldusasjas nr 3-17-749 on avalikult

kättesaadavad. Nende asjaolude koosmõjus ei ole põhjust kahelda, et ka kaebajale on arusaadav

milliseid põhjendusi pidas halduskohus silmas, leides et OÜ Krutikus maksuvõlg eksisteerib.

Selguse huvides võtab ringkonnakohus siiski asja juurde Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2018. a

otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 5. juuli 2019. a otsuse asjas nr 3-17-794.

23. Olukorras, kus kaebaja haldusasjaga nr 3-17-794 võrreldes OÜ Krutikus maksukohustuse

puudumise kohta täiendavaid põhjendusi ei esitanud ning halduskohus nõustus teises asjas tehtud

kohtuotsuse põhjendustega, puudus vajadus nende põhjenduste kordamiseks käesolevas asjas.

Otsuste põhjendused on detailsed. Nende kordamine paisutaks kohtuotsuse mahtu käesolevas

asjas, muutes otsuse raskemini jälgitavaks, andmata samas midagi juurde põhjenduste

arusaadavuse osas ega võimalda seega ka kaebaja õiguste efektiivsemat kaitset. Analoogiliselt

näiteks juhul, kui kohus nõustub haldusaktis kaebaja väite kohta esitatud põhjendusega, ei pea ta

seda põhjendust kohtuotsuses kordama, vaid võib piirduda viitega haldusaktile (HKMS § 165

lg 2).

Ringkonnakohus leiab, et kohtud põhjendasid asjas nr 3-17-794 arusaadavalt, et Krutikus OÜ

teadis, et vaidlusalustel arvetel näidatud müüjad ei olnud suhkru tegelikuks müüjaks, kuid kajastas

sellele vaatamata arvetel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna oma maksuarvestuses ja tasus

vastavalt vähem käibemaksu. Seejuures vastas ringkonnakohus üksikasjalikult Krutikus OÜ

kõigile väidetele, muutes osaliselt ka halduskohtu põhjendusi. Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et

oma 5. juuli 2019. a otsuses toodud põhjendustel tuleb jaatada Krutiku OÜ-le maksuotsusega

määratud maksukohustuse õiguspärasust ja vastavalt ka maksuvõla olemasolu kaebajale

vastutusotsuse andmise ajal.

II

24. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et kaebaja süü tuvastamisel ei ole analüüsitud kaebaja

tegevuse seost Krutikus OÜ maksuvõla tekkimisega ega tuvastatud kaebaja individuaalset süüd,

vaid on piirdutud tõdemusega, et kuna äriühingu tegevus oli tahtlik, siis oli tahtlik ka äriühingu

juhatuse mõlema liikme tegevuse.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

25. Halduskohus on põhjalikult käsitlenud vastutusotsuses kirjeldatud kaebaja tegevust

Krutikus OÜ juhatuse liikmena, tema teadmist äriühingu tegevusest, rolli tegevuse juhtimisel ning

teadmist eesti suhkruturu olukorrast, samuti kaebaja kaasaitamiskohustust vastutusmenetluses.

Nende asjaolude pinnal järeldas halduskohus, et vastustaja tugines vastutuskohustuse määramisel

mitte pelgalt kaebaja Krutikus OÜ juhatuse liikmeks oleku faktile, vaid sellele et OÜ Krutikus ei

soetanud tegelikult suhkrut OÜ-delt Reltex Group, VMV Trade, Bossmarin, Hansafarmer,

Atrendex Group ja Dollores Marketing, et ning et kaebaja oli teadlik, et neilt äriühingutelt suhkrut

ei soetatud, kuid vähemalt aktsepteeris tehingutes esitatud arvete kajastamist maksuarvestuses.

Otsuse punktides 19.1 kuni 19.7 refereeris halduskohus vastutusotsust Reltex Group OÜ, VMV

Trade OÜ, Bossmarin OÜ, Hansafarmer OÜ, Atrebdex Group OÜ ja Dollores Marketing OÜ

tehingute seonduvate asjaolude kohta ning nõustus vastustaja järeldustega.

26. Halduskohus tõi esile veel, et kaebaja kinnitas, et vastavalt asjaoludele on ka tema koostanud

ja allkirjastanud raamatupidamise algdokumente (arved, lepingud, kassaorderid jms) kontrollitaval

perioodil ja esitanud raamatupidamisse äriühingu nimel dokumente. Juhatuse liikmetel (sh

kaebaja) oli õigus anda korraldusi ülekanneteks (otsuse punkt 22). Kaebaja seletustest ilmneb, et

ta ei pidanud põhjalikumat kontrolli kõnealuste tehingutega seonduva üle enda vastutusalasse

kuuluvaks ning on rõhutanud raamatupidaja kohustusi. Ka kutselise raamatupidaja teenuste

kasutamine ei vabasta juhatuse liiget kohustusest olla kursis ettevõtte raamatupidamises

toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei pruugi olla otseselt tema vastutada (otsuse punkt 23).

Maksuhalduriga saab nõustuda selles, et kaebaja ei ole andnud täpsustavaid seletusi selle kohta,

kes konkreetselt kõnealuste äriühingutega seotud tehingutega tegelesid ega võimalda seetõttu

välistada tema enda osa nende tehingute ebaõiges kajastamises. Samuti ei ole võimalik eristada,

milliste äriühingute ja milliste tehingutega seonduvalt tegutses kaebaja, ning milliste tehingute

osas tal igasugune kokkupuude puudus ning need olnuks selgelt piiritletult teise juhatuse liikme

vastutusalas (otsuse punkt 25). Praegusel juhul ei ole ilmnenud sellist teise juhatuse liikme või

kolmanda isiku tegevust (nt andmete varjamine kaebaja eest, teise juhatuse liikme või töötaja poolt

tema eksitamine või lausa pahatahtlikkus), mis saanuks takistada kaebajal oma juhatuse liikme

kohustusi õiguspäraselt täita (otsuse punkt 26). Kaebaja tegevused juhatuse liikmena eeldavad

kursisolekut äriühingu tegevusega terviklikumalt ning ka juhul, kui ei tutvuta iga üksiku

dokumendiga, pole eluliselt usutav, et selliselt juhatuse liikme ülesandeid täitval isikul puudub

teadmine olulistest tehingupartneritest (otsuse punkt 27).

27. Kaebaja väitel ei ole halduskohus seejuures vastanud kaebaja osadele väidetele, jättes olulised

asjaolud tähelepanuta. Samasisulised etteheited maksuhaldurile on OÜ Krutikus teinud

haldusasjas nr 3-17-794 ja kaebaja käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebuses.

Tartu Ringkonnakohus analüüsis asjas nr 3-17-794 apellatsioonkaebuses uuesti esitatud väiteid iga

Krutikus OÜ-le väidetavalt suhkrut müünud äriühingu kohta 5. juuli 2019 aasta otsuses vastavalt

Reltex Group OÜ-d puudutavalt otsuse punktides 30.7 kuni 30.10, VMV Trade OÜ-d puudutavalt

otsuse 30.11 ja 30.12, OÜ-d Bossmarin puudutavalt otsuse punktides 30.13 ja 30.14, Hansafarmer

OÜ-d puudutavalt otsuse punktides 30.15 kuni 30.18, Atrendex Group OÜ-d puudutavalt otsuse

punktis 30.19 ja Dollores Marketing OÜ-d puudutavalt otsuse punktides 30.20 ja 30.21 ning kõiki

tehingupartnereid puudutavalt veel otsuse punktides 30.22 kuni 30.24.

Kuna halduskohus viitas sellele otsusele, siis on alusetu kaebaja etteheide, et tema väited on jäänud

tähelepanuta.

28. Vastutusotsuses ja halduskohtu otsuses toodu on ringkonnakohtu hinnangul piisav, et jaatada

kaebaja tahtlust vaidlusaluste tehingutega seotud deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumisel.

Maksu- ega vastutusmenetluses ei ole tõesti õnnestunud välja selgitada, kes OÜ Krutikus juhatuse

liikmetest või töötajatest iga vaidlusaluse tehingu sõlmis või tehingu teise poolega suhtles. See oli

aga takistatud muu hulgas põhjusel, et kaebaja ja äriühingu juhatuse teine liige vastustajale

asjakohaseid andmeid ei avaldanud. Samal põhjusel ei ole selge ülesannete ega vastutuse jaotus

OÜ Krutikus juhatuse liikmete vahel. Olukorras, kus selget jaotust ei ole võimalik tuvastada, tuleb

pidada kaebajat vastutavaks äriühingu juhatuse pädevusse kuuluvate kõigi õiguste ja kohustuste

täitmise eest. Puudub alus välistada kaebaja vastutus mõne tegevusvaldkonna või kohustuse osas.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja arusaama, et asja lahendamisel ei olegi määrav,

kas kaebaja vahetult osales iga vaidlusaluse tehingu sõlmimisel ja täitmisel.

29. Kaebaja väidab, et tegeles nö üldjuhtimisega ja tema jaoks polnud üldse oluline, kellelt täpselt

kaupa osteti ning, et tema jälgis koguseid ja hindu. Samas ei saa mööda vaadata sellest, et kaebaja

siiski osales aktiivselt äriühingu juhtimises ning omas pikaajalist kogemust kui ka teadmist suhkru

hulgimüügi turu olukorrast.

Haldusasjas nr 3-17-794 toimunud 17. oktoobri 2018. a istungi protokollist (II kd, tl 161p-162)

nähtub, et kaebaja selgituse järgi OÜ Krutikus oli tegelenud suhkru hulgimüügiga pikka aega, kuid

2011. aastal hakkas ettevõtte käive oluliselt vähenema. 2013. aastast OÜ Krutikus teavitas

maksuhaldurit korduvalt sellest, kes Eesti turul suhkrut pakub. Seda tehti rahulolematusest turu

olukorraga. 2012. aastal käis kaebaja kohtumas maksuameti peadirektoriga küsimuses, et kui keegi

müüb tootja hinnast odavamalt, siis peab neid aktsepteerima ja pole alust neid kahtlustada. Kaebaja

rääkis kohtumisel, et midagi imelikku on turul toimumas.

30. Ringkonnakohus järeldab kaebaja ütlustest, et ta teadis, et suhkru hulgimüügiturul tegutsevad

(maksu)petturid, kes pakuvad suhkrut turuhinnast ja isegi tootja hinnast odavamalt. OÜ Krutikus

majandustegevus kannatas seetõttu ja kaebaja soovis, et maksuhalduri sekkumine olukorda

parandaks. Et maksuhaldur kaebaja soovitud viisil tegutsema ei asunud, siis on eluliselt usutav, et

kaebaja üksi või koostöös äriühingu juhatuse teise liikmega suunas OÜ Krutikus tegevust selliselt,

et sarnaselt teiste turuosalistega kasutada ära võimalust suhkru soetamiseks madalamalt

hinnatasemelt, kohati alla turuhinna ja/või tootja müügihinna. Kaebaja väitel jälgis ta suhkru

ostmise hinda ja koguseid. Seetõttu ei saanud talle teadmata olla suhkru soetamine soodsa hinnaga

äriühingutelt, kes ei olnud tavapärased suhkru maaletoojad ega hulgimüüjad. Seetõttu on

põhjendatud pidada suhkru ostmist vaidlusalustes tehingutes otseses seoses olevaks kaebaja

tegevusega OÜ Krutikus juhatuse liikmena. Isegi kui kaebaja ise tehingute sõlmimisel ja täitmisel

aktiivselt ei osalenud, aktsepteeris ta neid ettevõtte majandustegevuse osana. Kaebaja ei takistanud

ettevõtte tegevust selles osas ja vähemalt möönis, et vaidlusalustes tehingutes OÜ-le Krutikus

esitatud arvetel näidatud käibemaks kajastatakse äriühingu maksuarvestuses sisendkäibemaksuna

ja vähendatakse vastavalt äriühingu maksukohustust. Seega ka juhul, kui kaebaja ei ole vahetult

seostatav iga vaidlusaluse tehingu sõlmimise ja täitmisega, on nende tehingute tagajärjel

OÜ Krutikus maksuvõla tekkimine siiski kaebaja teadliku ja tahtliku käitumise tulemus.

31. Eeltoodud põhjusel ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga ka selles, nagu kinnitaks kaebaja ja

OÜ Krutikus juhatuse teise liikme suhtlus maksuametiga kaebaja hilisemat õiguskuulekat

käitumist maksude deklareerimisel ja tasumisel. Ringkonnakohus peab võimalikuks ja koostoimes

muude asjaoludega eluliselt usutavaks, et maksuhalduri väidetavalt ükskõikse suhtumise järel

kaebaja pidas aktsepteeritavaks praktikaks suhkru ostmist turutingimustest soodsamalt valdkonnas

tundmatutelt ettevõtetelt neid täiendavalt kontrollimata või isegi teades, et äriühinguid kasutati

üksnes arvete vormistamiseks.

III

32. Kaebaja hinnangul rikkus halduskohus HKMS § 65 lg-t 2, jättes rahuldamata kaebaja taotluse

tunnistajate ülekuulamiseks. Kaebaja taotles tunnistajatena kaheteistkümne isiku ülekuulamist

kohtuistungil, selgitades, et soovib tunnistajate ütlustega tõendada nii OÜ Krutikus maksuvõla

puudumist kui ka seda, et puudub alus OÜ Krutikus maksuvõla nõudmiseks kaebajalt.

HKMS § 65 lg 2 järgi, kui kohus võtab vastu haldusmenetluses kirjalikult või suuliselt antud

seletusi, kuulab kohus menetlusosalise taotlusel tunnistajana või vande all üle isiku, kelle seletusi

käesolev tõend sisaldab, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks, eelkõige juhul, kui isiku

antud ütlused või seletused on ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või

mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et isik on andnud valeütlusi.

Seega ei ole haldusmenetluses seletusi andnud tunnistaja ülekuulamine halduskohtu kohustus igas

olukorras. Tunnistaja ülekuulamist kaaludes tuleb halduskohtul hinnata, kas tunnistaja

ülekuulamine aitab kaasa asja lahendamisele.

33. Halduskohus selgitaski kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel, et tunnistajate ülekuulamine

juba olemasolevat tõendite kogumit arvestades ei ole asja lahendmaiseks vajalik. Kaebaja ise ja L

on juba tunnistajana üle kuulatud haldusasjas nr 3-17-794. Kaebaja ei ole esile toonud, mida on

isikud haldusmenetluses rääkimata jätnud või milliste vastuolude kõrvaldamiseks tunnistajate

ülekuulamine on vajalik. OÜ Krutikus taotles samade tunnistajate ülekuulamist ka haldusasjas nr

3-17-794, kus kohtud samuti leidsid, et tunnistajate ülekuulamine ei olnud asja õigemaks

lahendamiseks vajalik. Vaidlusaluste tehingute tegemisest möödunud aeg ei luba ka eeldada, et

tunnistajate ülekuulamine lubaks saada täpsemaid andmeid võrreldes haldusmenetlusega või

kõrvaldada vastuolud haldusmenetluses kogutud seletustes.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et tunnistajate ülekuulamine käesolevas asjas ei

olnud asja õigemaks lahendamiseks vajalik.

34. Eelnevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et kaebaja ei ole esitanud väiteid või põhjendusi

OÜ Krutikus maksuvõla puudumise kohta, mida kohtud juba ei oleks analüüsinud ja ümber

lükanud haldusasjas nr 3-17-794 tehtud otsustes. Samuti leidis ringkonnakohus eespool, et asja

lahendamisel ei ole määrava tähendusega see, kas kaebaja on vahetult seostatav iga üksiku tehingu

sõlmimise ja täitmisega. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses selgitanud, mida ta täpsemalt

soovib tunnistajate ütlustega tõendada või millises osas mõjutas tunnistajate üle kuulamata jätmine

halduskohtu otsuse järelduste õiguspärasust.

Asjaolu, et kaebaja ei saanud isikutele haldusmenetluses küsimusi esitada, ei ole nende

tunnistajatena ülekuulamise aluseks. See, et maksukohustuslane ega tema seaduslik esindaja ei

osale haldusmenetluses isikutelt seletuste võtmisel ega saa neile küsimusi esitada on

haldusmenetluses tavapärane. Õigust osaleda seletuste võtmisel maksukohustuslasel ei olegi.

35. Nendel asjaoludel ei näe ka ringkonnakohus, et tunnistajate ülekuulamine võinuks mõjutada

asja lahendamist. Seepärast ei ole tunnistajate üle kuulamata jätmine menetlusrikkumiseks ega saa

tuua kaasa halduskohtu otsuse tühistamist.

Siinjuures on ekslik kaebaja arusaam, et tunnistaja ülekuulamine kohtumenetluses on praktiliselt

välistatud, kui isik on juba andnud seletuse haldusmenetluses. Halduskohtu ülesanne ei ole

haldusmenetluse kordamine, vaid üksnes haldusakti või toimingu õiguspärasuse kontrollimine.

Seetõttu ei ole halduskohtus menetlusosalisel õigust nõuda haldusmenetluses seletuse andnud isiku

ülekuulamist igaks juhuks. Kui kaebaja suutnuks näidata, et isikute seletuses on oluline lünk või

täpsustada, mida tunnistaja veel teab, siis olnuks tema ülekuulamine põhjendatud.

36. Kaebaja märgib veel, et halduskohus ei ole pööranud piisvat tähelepanu maksuhalduri

suhkrutootjatele tehtud päringutele ja saadud vastustele. Neist keegi ei kinnitanud kaebaja ega muu

OÜ-ga Krutikus seotud isiku poolt suhkru tellimuse esitamist vaidlusalusel ajal.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega asjaolu, et vastustaja ei

tuvastanud OÜ Krutikus juhatuse liikmete ega äriühinguga seotud muu isiku poolt suhkru tellimist

otse tootjalt. Krutikus OÜ-le maksukohustuse määramisel MTA sellele asjaolule ei tuginenud.

Maksukohustus määrati seetõttu, et kaebaja teadis, et arvetel näidatud OÜ-d Reltex Group, VMV

Trade, Bossmarin, Hansafarmer, Atrendex Group ja Dollores Marketing kaebajale suhkrut ei

müünud, vaid seda tegi tundmatu kolmas isik. Seega ei saa tootjate vastustest järelda OÜ Krutikus

maksuvõla puudumist ega kaebaja süü puudumist maksuvõla tekkimisel.

37. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohtu 8. mai 2020. a otsus on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

38. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei

mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)