2-18-5047/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-5047

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

XX hagi AS Postimees Grupp ja YY vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liik

XX apellatsioonkaebus

AS Postimees Grupp vastuapellatsioonkaebus

Kaebuste hinnad

Apellatsioonkaebuse hind 7000 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Enno Heringson

Kostja I: AS Postimees Grupp (endine ärinimi AS Eesti

Meedia, registrikood 10184643), esindaja vandeadvokaat

Paul Keres

Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

03.11.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jätta hageja XX kanda.

4. Välja mõista XX-lt AS Postimees Grupp kasuks apellatsioonkaebuse menetlemise

kulude hüvitamiseks 1296 eurot (käibemaksuta).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda AS-le Postimees Grupp

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. YY-l menetluskulusid ei ole.

7. Vastuapellatsioonkaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 03.04.2018 Harju Maakohtule hagi, mille nõudeid täpsustas korduvate

avaldustega (lõplikud nõuded 06.06.2019 avalduses), AS Postimees Grupp (endise nimega

AS Eesti Meedia) ja YY vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Menetluskulud palus

hageja jätta kostjate kanda.

2. 06.06.2019 täpsustatud avalduses palus hageja lõpetada menetluse kostjate suhtes

järgmiste nõude osas: kohustada kostjat 1 lõpetama kahju tekitav käitumine, mis seisneb

ebaõigete andmete avaldamises hageja osas portaalis https://radar.postimees.ee/

kättesaadavas artiklis „«Radar»: Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“

koos järelvaadatava „Radari“ telesaatega hagejat puudutavas osas; kohustada kostjat 1

eemaldama oma portaalist https://radar.postimees.ee/ artikkel „«Radar»: Otepää

vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ koos järelvaadatava „Radari“ telesaatega

hagejat puudutavas osas viisil, et see ei oleks avalikkusele kättesaadav; kohustada

kostjat 1 esitama teabeotsingusüsteemidele „Google“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“ taotlus, et

vastavalt „Google“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“ eemaldaksid oma teabeotsingusüsteemist viited

ja lingid artiklile „«Radar»: Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ koos

viite või lingiga järelvaadatavale „Radari“ telesaatele hagejat puudutavas osas; kohustada

kostjat I omal kulul Kanal 2 saates „Radar“ (või kui saadet enam ei tehta, siis õhtuses

päevauudiste saates (hetkel kannab nime „Reporter“)) ümber lükkama hageja kohta

avaldatud järgmised ebaõiged väited (s.o teatama, et vastavad väited ei vasta tõele) - QQ

(mistahes) ettevõte omab OÜ-le Sangaste Mõis määratud toetust summas 2 miljonit eurot;

kohustada kostjat 2 omal kulul kostja 1 ees teatama, et ebaõige on kostja 2 poolt hageja

osas avaldatud väide, et QQ (mistahes) ettevõte omab OÜ-le Sangaste Mõis määratud

toetust summas 2 miljonit eurot.

3. Hageja palus menetleda järgmisi nõudeid:

-

kohustada kostjat I alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul omal kulul

telekanalis „Kanal 2“, teisipäevasel päeval, kella 20:00 – 20:10 vahelisel ajal ümber

lükkama hageja kohta avaldatud või avaldatust järelduvad ebaõiged asjaolud, teatades,

et:

- ebaõige on WW poolt esitatud ja 27.03.2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud

väide, et hageja andis vahetult enne haldusreformi Sangaste lossi valla valdustest oma

perekonnale;

- ebaõige on kostja II poolt esitatud ja 27.03.2018 eetrisse läinud saates „Radar“ Sangaste

lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et hageja kasutas Sangaste vallavanema

positsiooni ära;

- hageja ei ole proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida;

- ebaõige on kostja II poolt esitatud ja 27.03.2018 eetrisse läinud saates „Radar“ Sangaste

lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et Sangaste lossi omavas äriühingus

enamusosaluse oli omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad;

- omal kulul ümber lükkama hageja kohta avaldatud või avaldatust järelduvad ebaõiged

asjaolud, lisades kostja I poolt hallatavas portaalis avaldatud artikli „“Radar“: Otepää

vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ juurde vahetult pealkirja alla järgmise

teksti: „Vastavalt jõustunud kohtuotsusele teatab AS Postimees Grupp seoses artiklis

„“Radar“: Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ avaldatuga, et:

- ebaõige on väide, mille kohaselt hageja näppas Sangaste lossi oma perele;

- ebaõige on kostja II poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et hageja kasutas Sangaste

vallavanema positsiooni enne valdade ühinemist ära;

- hageja ei ole proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida;

- ebaõige on kostja II poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et Sangaste lossi omavas

äriühingus enamusosaluse olid omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad;

- kohustada kostjat II omal kulul esitama 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest kostjale I audio-video salvestus, kus kostja II avaldab, et:

- ebaõige on kostja II poolt esitatud ja 27.03.2018 eetrisse läinud saates „Radar“ Sangaste

lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et hageja kasutas Sangaste vallavanema

positsiooni ära;

- ebaõige on kostja II poolt esitatud ja 27.03.2018 eetrisse läinud saates „Radar“ Sangaste

lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et Sangaste lossi omavas äriühingus olid

enamusosaluse omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad.

4. Hagiavalduse ja selle korduvate (s.o 20.04.2018, 25.05.2018, 21.06.2018, 01.03.2019 ja

06.06.2019) täpsustuste kohaselt oli 27.03.2018 telekanali „Kanal 2“ eetris saade „Radar“,

mis on järelvaadatav ajalehe Postimees uudisteportaalis koos artikliga „“Radar“ Otepää

vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“. Hageja on Otepää vallavanem. Artikkel ja

saade olid kokku monteeritud ajakirjanduseetikat rikkudes. Avaldatud andmetest on õige,

et loss kuulus varem Sangaste vallale ja vald on võõrandanud kinnistu, kus loss asus.

Vaidlust ei ole selle üle, et QQ on hageja tädipoeg. Mõlemad kostjad avaldasid hageja

suhtes ebaõigeid väiteid ning rikkusid sealjuures ajakirjanduseetika koodeksit. Kui

avaldamine ei olnud õigusvastane, peavad kostjad ebaõiged andmed igal juhul ümber

lükkama, sest tegemist on väärate faktiväidetega, mis on segunenud ebakohaste

väärtushinnangutega. Kostja II peab ebaõiged andmed ümber lükkama kostja I ees ning

kostja I avalikkuse ees.

5. Ebaõiged on väited, mille kohaselt hageja näppas Sangaste lossi, kui andis selle vahetult

enne haldusreformi valla valdustest oma perekonnale, kasutades selleks ära vallavanema

positsiooni.

6. Pealkirjas „Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ on sõna „näppama“ sõna

„varastama“ sünonüüm. Pealkirjas on väide esitatud otsese faktiväitena ning kasutatud ei

ole isegi küsimärki. Seega on esitatud väide, et hageja varastas Sangaste lossi. Kuigi

juriidiliselt ei ole kinnisasja varastamine võimalik, ei koosne „Radari“ auditoorium ainult

juristidest, mistõttu tuleb lähtuda sellest, kuidas keskmine vaataja sellest aru sai.

„Näppamine“ tähendab eesti keeles varjamatu negatiivse varjundiga tegevust, mis on

suunatud võõra eseme omandi enda kasuks pööramisele. Kinnisasja omandit on võimalik

enda kasuks pöörata ka ebaseaduslikul teel. Keskmine inimene sai aru, et hageja pööras

lossi omandi enda pere kasuks, mis on käsitletav ametiseisundi korruptiivse kasutamisena

ja kriminaalkorras karistatav tegu. Kostja I avaldas faktiväitena, et hageja on toime pannud

kuriteo, kuigi kriminaaluurimist veel ei ole.

7. Saade algas saatejuhi WW sõnadega: „Meie tänane esimene lugu näitab, kuidas vallavanem

vahetult enne haldusreformi Sangaste lossi valla valdustest hoopis oma perekonna kätesse

andis.“. Lauses jäeti mulje, et hageja tegutses kiiresti enne haldusreformi. Hageja ei ole

lossi kunagi kellelegi andnud. Hagejal ei olnud pädevust otsuseid teha, sest see oli endise

Sangaste vallavolikogu pädevuses. Otsustusprotsessis ei ole hageja osalenud.

Vallavolikogu otsus on kehtiv haldusakt, millest hageja on lähtunud.

8. Saatelõigus 00:02:28 ütles lisaks ajakirjanik ZZ: „Y sõnul kasutas praegu Otepää valda

juhtiv XX Sangaste vallavanema positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja

sisuliselt erastas lossi oma sugulastele“.

9. Ebaõige on väide, et hageja (viidatud kui vallavõim) proovis Sangaste lossi teemal

küsimusi vältida. Saatesse on kuvatud lõik 00:06:42, kus ajakirjanik ZZ püüab alustada

juttu hagejaga ja jääb mulje, nagu oleks hageja just saabunud volikogu istungile ja kohe

intervjuust keeldunud. Tegelikult oli lõik filmitud volikogu vaheajal. Volikogu istungi

vaheaeg on ca 15 minutit, mis on ette nähtud selleks, et osalejad saaksid hetke puhata, juua

kohvi, keha kinnitada ja vajadusel wc-d külastada. Saates jäetakse mulje, nagu oleks hageja

pidanud vaheaega kasutama intervjuu andmiseks ja kui ta seda ei teinud, oli tegemist

küsimuste vältimisega. Ajakirjanik astus hageja juurde ebasobival hetkel. Ebaõige on

väide, et hageja nõudmisel ei lastud ajakirjanikku koos võttemeeskonnaga volikogu

istungile. Volikogu tööd juhib volikogu esimees. Väite ebaõigust kinnitab asjaolu, et

saatelõigust 00:07:14 nähtuvalt lubatakse „Radari“ meeskond istungile, kuid seda ei lubata

filmida.

10. Ebaõige on väide, et hageja proovis teema kohta küsimusi vältida: „Koguni sedavõrd, et

vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja

proovivad seda vältida.“ Tegu on ajakirjaniku arvamusega, mida oleks tulnud faktidest

eristada. Saade monteeriti tahtlikult kokku selliselt, et vaatajatele jääks eksitav mulje,

kuidas hageja hoiab kõrvale küsimustele vastamisest. Tegelikult andis hageja kostjale I ligi

40 minutit pika intervjuu, kus vastas kõigile ajakirjaniku küsimustele, kuni viimasel ei

olnud enam midagi küsida ja küsimused muutusid jaburateks.

11. Saatelõigus 00:02:38 ütles kostja II „Enamusosaluse oli juba selleks hetkeks tegelikult

omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad.“. Hageja tädipoeg QQ ei omanud

enamusosalust, vaid ainult 49,6%.

12. Saate ja artikli avaldamise aluseks olevad asjaolud ei põhistanud hageja süüdistamist

ebaseaduslikes tegudes. Volikogu otsusega otsustati võõrandada OÜ-le Sangaste Mõis

mitterahalise sissemakse tegemiseks Sangaste lossi kinnistu. OÜ Sangaste Mõis osanike

leping allkirjastati 11.03.2015 ja 13.03.2015 tõestas asutamislepingu notar. Otsuse p 3

kohaselt volitas volikogu valda esindama hagejat ja seetõttu Sangaste Vallavalitsust

esindaski selles tehingus hageja. 27.05.2015 Sangaste volikogu otsus on kehtiv haldusakt,

mida ei ole vaidlustatud. Hageja on käitunud sellega kooskõlas. Koostöö avaliku sektori ja

erasektori vahel on tavapärane.

13. 30.03.2015 otsustas Sangaste valla volikogu nimetada OÜ Sangaste Mõis Sangaste valla

poolseks osanikuõiguste teostajaks hageja. Sellega andis Sangaste valla volikogu hagejale

õiguse teostada Sangaste vallale kuuluvast OÜ Sangaste Mõis osast tulenevaid õigusi, mh

hääletada osanike koosolekutel. Hageja tegevus ei olnud õigusvastane.

14. Osaluse võõrandamine ei toonud kaasa olukorda, kus OÜ Sangaste Mõis oleks sattunud

QQ kontrolli alla. Enamusosalus kuulus MTÜ-le Sangaste Asundused. QQ

kontrolli all ei ole MTÜ Sangaste Asundused, kelle liikmed on Otepää vald, SA Sangaste

Loss, Sangaste Vabatahtlik Tuletõrjeühing MTÜ ja Sanva OÜ. Viimased kaks isikut ei ole

QQ-ga seotud. Kokku oli QQ kontrolli all 49,6% osadest, mis ei ole enamus.

Kostja I vastuväited

15. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

16. Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu selliste väidete ümberlükkamise nõuded,

mis on oma õigusliku kvalifikatsiooni poolest väärtushinnangud. Väärtushinnangute

ümberlükkamist ei ole kostjalt I võimalik nõuda. Väärtushinnang ei sisalda andmeid, mille

tõesus oleks kohtumenetluses põhimõtteliselt kontrollitav.

17. Lisaks ei anna hagejale õigust esitada nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

erinevatele ajakirjanduseetika sätetele tuginemine, sest kohus ei kohalda eetikanorme

õigusnormidena. Ajakirjanduseetika järgimist kontrollib Pressinõukogu.

18. Isegi kui kostja I avaldatud väited on faktiväited, on need õiged. Saatelõik ja artikkel

tuginevad tõestele ja kontrollitud faktilistele asjaoludele. Tõeste faktiväidete

ümberlükkamist ei ole hagejal õigust nõuda. Ka juhul, kui avaldatud faktiväited olid

ebaõiged, ei olnud kostja I tegevus õigusvastane, sest kostja I on järginud

kontrollikohustust ja andnud hagejale võimaluse vastata küsimustele, millele hageja ise

konstruktiivseid vastuseid ei andnud. Hageja kohta andmete avaldamine oli kantud

avalikkuse huvist.

19. 27.02.2015 toimunud Sangaste valla volikogu istungil otsustati asutada Sangaste lossi

arendamiseks OÜ Sangaste Mõis, mille osakapitali kavandatud suuruseks oli 1 400 000

eurot ja see koosnes neljast erinevatele juriidilistele isikutele kuuluvast osast. Osad

jagunesid järgnevalt: 51% osa kuulus Sangaste vallale, 19% osa OÜ-le Lossihaldus, 15%

osa SA-le Sangaste Loss ja 15% osa OÜ-le SMK Invest. Volikogu otsusega otsustati

võõrandada OÜ-le Sangaste Mõis mitterahalise sissemakse tegemiseks Sangaste lossi

kinnistu. OÜ Sangaste Mõis osanike leping allkirjastati 11.03.2015 ning 13.03.2015 tõestas

OÜ Sangaste Mõis asutamislepingu notar. Sangaste Vallavalitsust esindas vastavas

tehingus hageja. 30.03.2015 otsustas Sangaste valla volikogu nimetada OÜ Sangaste Mõis

Sangaste valla poolseks osanikuõiguste teostajaks hageja. Sellega andis Sangaste valla

volikogu hagejale õiguse teostada Sangaste vallale kuuluvast OÜ Sangaste Mõis osast

tulenevaid õigusi.

20. 18.10.2016 toimus Sangaste vallavolikogu istung, kus kuulati hageja ettekannet teemal

OÜ-s Sangaste Mõis Sangaste valla osalemise lõpetamine. Kostja I pidas usutavaks, et

nimelt hageja oli selle päevakorrapunkti ette valmistanud, kuna OÜ Sangaste Mõis

osanikuõigusi teostas hageja. Koosolekul selgitas hageja, et seoses projektiga „Piirkondade

konkurentsivõime tugevdamine“ tuleb OÜ Sangaste Mõis omanikel leida lisavahendeid

omaosaluse finantseerimiseks, mis Sangaste valla puhul võib ulatuda kuni 510 000 euroni.

Hageja arvates oli otstarbekas vallale kuuluv osa OÜ-st Sangaste Mõis võõrandada valla

osalusega MTÜ-le Sangaste Asundused selleks, et vald ei peaks tegelema mõisa

omaosaluse finantseerimise ja mõisakompleksi aktiivse arendamisega. Võõrandamine oli

väidetavalt otstarbekas tingimusel, et ostjal on õigus tasumata ostuhinnast maha arvestada

kõik dokumentaalselt tõestatud investeeringud, mis tehakse Sangaste mõisakompleksi

arendamisega seotud omaosaluse raames.

21. Samal koosolekul otsustas vallavolikogu valla osalemise OÜ-s Sangaste Mõis lõpetada.

Notariaalne müügileping sõlmiti 04.10.2017. Osa ostuhinna kohustus ostja MTÜ Sangaste

Asundused maksma alles 2021. aastal. Hageja ettevalmistatud ja allkirjastatud tehing oli

valla jaoks ilmselgelt kahjulik, sest kaotati õigus valitsevale osale Sangaste lossi haldavast

osaühingust ning tasaarvestust võimaldava tingimuse näol võõrandati osa sisuliselt tasuta.

Samas ei olnud MTÜ Sangaste Asundused kulutused mõisa arendamisel fikseeritud ning

väga suure tõenäosusega võivad need ületada osa ostuhinda (749 700 eurot). Sangaste valla

ja MTÜ Sangaste Asundused vahel sõlmitud osaühingu osa müügilepinguga ei ole

ostuhinna tasumist tagatud. Hageja, kes esindas Sangaste valda osa võõrandamisel,

tegutses teadlikult valla parimaid huve järgimata, jättes valla osa võõrandamisel täiendava

kaitseta.

22. 25.04.2016 toimunud MTÜ Sangaste Asundused toimunud üldkoosolekul, mida juhatas

hageja, otsustati põhikirja p 15 muuta nii, et ühingu lõpetamise korral läheb pärast

võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle üldkoosoleku otsusega

määratud õigustatud isikule. Hageja osalusel ja eestvedamisel toimunud tehingud ei olnud

Sangaste vallale kahjulikud mitte üksnes seetõttu, et vald võõrandas enamusosaluse OÜ-s

Sangaste Mõis selle eest tasu saamata, vaid ka seetõttu, et MTÜ Sangaste Asundused

lepinguliste kohustuste täitmine ei olnud just hageja tegevuste tõttu tagatud. Kostja I

hinnangul oli osa võõrandamine lepingus toodud tingimustel seaduse kohaselt keelatud.

Rahandusministeerium on 17.04.2018 Otepää vallavalitsusele edastatud järelepärimises

selgitanud, et OÜ Sangaste Mõis ja MTÜ Sangaste Asundused vahelist tehingut saab

käsitleda kui laenu andmist, mis on lubatud vaid juhul, kui tegemist on vallast viimasel

kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuva üksusega. Kuna MTÜ Sangaste Asundused

ei ole vallast sõltuv üksus, ei oleks tohtinud talle laenu (maksekohustuse ajatamise näol)

anda. MTÜ pidanuks koheselt osaluse eest tasuma.

23. 03.11.2017 otsustati OÜ Sangaste Mõis osanike koosolekul suurendada OÜ Sangaste Mõis

osakapitali mitterahalise sissemaksega 350 000 euro võrra uue osa emiteerimise teel

OÜ-le TPEHITUS. OÜ TPEEHITUS juhatuse liige on hageja tädipoeg QQ, kes allkirjastas

03.11.2017 sõlmitud mitterahaliseks sissemakseks vara üleandmise lepingu. Seega vähem

kui kuu aega pärast hageja ettevalmistatud tehingu täideviimist omas Sangaste lossi

haldava osaühingu enamusosalust valla asemel QQ. Seega muutus osalus OÜ-s Sangaste

Mõis pärast vallale kuuluva osa võõrandamist ja uue osa emiteerimist.

24. Tähtsust ei oma see, et QQ ei oma hageja väidete kohaselt kontrolli SA Sangaste Loss

nõukogu üle. QQ on SA Sangaste Loss ainus juhatuse liige. Talle kuulus enne osa

emiteerimist tema kontrolli all olevate juriidiliste isikute kaudu 49% osalusest ning pärast

osa emiteerimist 54,41%. Erinevate hageja ette valmistatud ning hagejaga seotud tehingute

tulemusena on OÜ Sangaste Mõis enamusosalus sattunud hageja lähikondse QQ

kontrolli alla. Enamusosaluse kontrollimine äriühingus tähendab, et sisuliselt on QQ

võimalikud juhised ja otsused OÜ Sangaste Mõis tegevuste otsustamisel kõige kaalukamad

ning tal on lõppkokkuvõttes õigus otsustada OÜ-ga Sangaste Mõis toimuva üle.

Varasemalt Sangaste vallale kuulunud hindamatu ajalooga mõisakompleksi osas ei ole

vallavalitsusel otsustavat sõnaõigust.

25. Arvestades eelnevat on hagi alusetu järgnevatel põhjendustel. Sõna „näppama“ ei ole sõna

„varastamine“ sünonüümiks. Pealkiri kajastab ajakirjaniku väärtushinnangulist kokkuvõtet

hagejaga seotud tehingutele. See, milliseid tegevusi saab „näppamisena“ tõlgendada, on

konkreetse isiku moraaliotsuse küsimus. Väljend „näppamine“ võib küll jätta mulje

moraalselt taunitavast tegevusest, kuid puuduvad kriteeriumid, mille alusel saaks

kontrollida „näppamise“ toimumise tõesust. Väljendit ei saa hinnata lahus saate ja artikli

kontekstist. Kostja I pidas ilmseks, et kinnisasjade näppamine võimalik ei ole ning

ajakirjanik kasutas sõna selle ülekantud tähenduses väärtushinnanguna. Väljend ei ole

ebakohane, sest rajaneb tõestel ja kontrollitud faktidel. Ajakirjanikul on õigus teatud

piirides kasutada liialdusi ja kirjutada provotseerivalt.

26. Lause „Otepää vallavanem XX andis Sangaste lossi oma perekonnale kasutades ära oma

varasemat Sangaste vallavanema positsiooni enne valdade ühinemist“ on väärtushinnang.

Hageja valmistas ette tehingud, kus ta ise oli valla esindajaks ja need toimusid hageja

tädipojaga. Asjaolu, et tehingute tegemine oli vallavolikogus kinnitatud, ei oma tähtsust,

sest nende ettevalmistamise viis läbi hageja. Hageja oli Sangaste valla esindaja OÜ

Sangaste Mõis osalusega seotud tegevustes ning esitas Sangaste vallavolikogule eelnõu

lossi haldava osaühingu osaluse võõrandamiseks. Nende faktide põhjal on kostja I

avaldanud hinnangu, et hageja andis lossi üle enda sugulasele soodsatel tingimustel ehk

kokkuvõttes andis lossi oma perekonnale. Sõna „andmine“ ei tähenda saate kontekstis seda,

et hageja andis QQ-le vahetult üle Sangaste lossi võtmed, vaid hageja tegi vallavanemana

võimalikuks lossi omandi ülemineku soodsatel tingimustel. Asjaolu, et OÜ Sangaste Mõis

osa üleandmise eest Sangaste vallale ei tasutud, viitabki sellele, et hageja „andis“ Sangaste

lossi oma perekonnale.

27. Kui tegu oleks faktiväidetega, oleksid need tõesed. Avalikest registritest kättesaadavate

materjalidega on tõendatud, et hagejal oli valla volitus OÜ Sangaste Loss osanikuõiguste

teostamiseks ning hageja tehtud ettekanded Sangaste valla volikogus olid aluseks OÜ

Sangaste Mõisa osa tasuta võõrandamiseks. Kõik Sangaste lossi ja OÜ Sangaste Mõis osa

võõrandamisega seotud tehingud tehti enne haldusreformi jõustumist.

28. Väites „Valgamaal Otepää vallas käärib ja mitte vähe. Koguni sedavõrd, et vallavõimud

tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda

vältida“ mainitakse vallavõime abstraktselt, mitte hagejat konkreetselt. Hageja nime

vastavas lauses ei sisaldu. Lisaks kajastab see ajakirjaniku väärtushinnangut, mis põhineb

Otepää vallavalituse liikmete käitumisel ja selle aluseks olid tõesed faktilised asjaolud.

Saatelõigu ja artikli kontekstist nähtub, et ajakirjanik proovis pärast vallavolikogu istungit

saatelõigus käsitletud teemal rääkida ka teiste volikogu liikmetega, kuid vallavolikogu

esimees keeldus alguses intervjuust. Kuigi volikogu esimees BB oli päev enne istungit

võttemeeskonna osalemisega volikogu istungil nõus, muutis ta meelt siis, kui

võttemeeskond oli kohale jõudnud.

29. Isegi siis, kui jõuda järeldusele, et lause käis just hageja kohta ning tegemist on

faktiväitega, siis on faktiväide õige. Hageja oli esmalt nõus intervjuuga, kuid saades teada,

milliseid teemasid ajakirjanik käsitleda soovib, hakkas hageja ajakirjanikule selgete

vastuste andmist vältima ning esitama arusaamatuid süüdistusi. Olukorras, kus kahtluse all

on võimalikud korruptiivsed tehingud ja valla hinnalise vara üle kontrolli kaotamine, oli

loo avaldamine põhjendatud. Lisaks proovis hageja edukalt takistada kostja I

võttemeeskonna kohalolu volikogu istungil, tehes selleks ettepaneku volikogu esimehele,

kes eelmisel päeval oli seda lubanud. Vastava asjaolu teatas kostjale I volikogu istungil

osalenud Raivo Nurmetu.

30. Hageja muud väited saatelõigu ebaõige monteerimise kohta tuleb jätta tähelepanuta.

Hageja kirjeldustest ei selgu, kas ja kuidas on kostja I avaldanud saatelõigus hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid. Hageja arutlus selle kohta, et 15-minutiline vahepaus volikogu

istungi vahel on mõeldud kohvi joomiseks ja vajadusel wc-külastamiseks, on

demagoogiline. Hageja teadis väga hästi, et ajakirjanik on tulnud Otepää vallavolikogu

istungile eesmärgiga teda intervjueerida, kuid hageja temaga konstruktiivselt ei suhelnud.

31. Lause „Enamusosaluse OÜ-s Sangaste Mõis on omandanud tegelikult vallavanem X

tädipoja erinevad firmad“ puudutab üksnes QQ, mistõttu puudub hagejal selle väite osas

nõudeõigus. Hageja kohta käib selles väites vaid see, et QQ on hageja tädipoeg, mille

õigsuse üle vaidlust ei ole. Antud lauses on ajakirjanik lähtunud oma subjektiivsest

õigusetõlgendusest, kui on avaldanud, et enamusosaluse OÜ-s Sangaste Mõis omandasid

hageja tädipoja erinevad firmad. Selle subjektiivse õigusetõlgenduse aluseks oli

mittevaieldav fakt, et pärast 03.11.2017 OÜ Sangaste Mõis osakapitali suurendamise

otsuse äriregistrisse kandmist kuulus 54,41% OÜ Sangaste Mõis osadest ühingutele, mille

täieõiguslikuks juhatuse liikmeks oli QQ.

32. Menetluskuludena palus kostja I välja mõista hagejalt hüvitis 13 515,92 eurot, millest

13 492 eurot 103,50 töötunni eest hinnaga 130,36 eurot/tund on lepingulise esindaja kulu,

21,67 eurot tõendite saamise kulu ning 2,25 eurot transpordikulu. Lisaks palus kostja I välja

mõista 11.09.2019 kohtuistungil lepingulise esindaja osalemise kulu vastavalt istungiajale.

Kostja II vastuväited

33. Kostja II jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

34. Vaidlust ei ole selle üle, et Sangaste loss on erastatud. Sangaste lossi erastamine ei

toimunud klassikalisel avaliku enampakkumise meetodil, vaid Sangaste volikogu poolt

otsustuskorras, mille esimeses etapis paigutas vald Sangaste lossi kinnistu OÜ Sangaste

Mõis asutamisel selle osakapitaliks ja teises etapis võõrandas oma osaluse selles

äriühingus.

35. Sangaste valla volikogu oli valitud kohalike omavalitsuste 2013.a valimistel, kus hageja

osales Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirja esinumbrina. Hageja juhitav nimekiri sai

valimistel kõik volikogu kohad. Sangaste vallavanem pole olnud ametis mitte lihtsalt kui

kõrgeim vastutav ametnik, vaid kui poliitilise suunitlusega liider, kellel on volikogus oma

valimisnimekirja „100%-lise häälteenamusega koalitsioon“. Vale on hageja väide, et ta

vallavanemana on olnud vaid volikogu otsuste täitja. Hageja on olnud volikogu otsuste

eelnõude sisuline ettevalmistaja ja on andnud vastavad juhised dokumendi vormistajale.

Hageja oli volikogus vastavate eelnõude menetlemisel sisuline esitleja ja ka küsimustele

vastaja.

36. Hageja sai vallavanemana ise otsustada, kas ta asub volikogu otsust täitma või mitte. Nii

ignoreeris ta 18.10.2016 vastu võetud otsust OÜ-s Sangaste Mõis Sangaste valla osalemise

lõpetamiseks terve aasta, sõlmides vastava võõrandamislepingu alles 04.10.2017, s.o

vahetult enne uusi valimisi. Alusetu on hageja väide, et temale kui vallavanemale olid

volikogu otsused täitmiseks kohustuslikud. Kostja II ei ole väitnud, et hageja oleks

rikkunud toimingupiiranguid, vaid on väitnud, et selline otsustuskorras erastamise

läbiviimine oli võimalik vaid hageja ametipositsioonist tulenevalt.

37. QQ firmad omasid OÜ-s Sangaste Mõis enamusosalust. QQ kontrollis ettevõtteid OÜ

Lossihaldus, TP Ehitus OÜ ja SMK Invest OÜ, millistele kokku kuulus 49,6 %

osakapitalist. 4,81% osakapitalist kuulus SA-le Sangaste Loss, mille esindaja juhatuse

liikmena on QQ. Selle sihtasutuse kõrgeim otsustusvõim on sihtasutuse asutajatel, kuna

vastavalt põhikirjale määravad asutajad nõukogu ja samuti on asutajatel õigus igal ajal

sõltumata põhjusest nõukogu tagasi kutsuda. SA Sangaste Loss asutajad on OÜ

Lossihaldus ja Sangaste vald. Seega kontrollis QQ sihtasutust mitmel tasandil, olles selle

põhiasutaja ja juhatuse liige.

Maakohtu otsus ja põhjendused

38. Maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas loobutud nõuete osas asja

menetluse. Menetlusse jäänud nõuded jättis kohus rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise 8147,44 eurot koos

viivisega.

39. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

- 27.03.2018 oli telekanali Kanal 2 eetris saade „Radar“, mis on järelvaadatav ajalehe

Postimees uudisteportaalis;

- 27.03.2018 ilmus telesaatega samasisuline artikkel „“Radar“: Otepää vallavanem

näppas Sangaste lossi oma perele“;

- hageja oli varem Sangaste vallavanem ning on käesoleval ajal Otepää vallavanem;

- QQ on hageja tädipoeg;

- Sangaste loss kuulus varem Sangaste vallale;

- Sangaste Vallavolikogu võttis 27.05.2015 vastu otsuse, mille kohaselt otsustas Sangaste

vald osaleda OÜ Sangaste Mõis asutamisel;

- Sangaste vald andis OÜ-le Sangaste Mõis mitterahalise sissemaksena üle Sangaste lossi

kinnistu, saades vastu osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis vastas 51%-le

osakapitalist;

- Sangaste Vallavolikogu 18.10.2016 otsusega otsustati lõpetada Sangaste valla

osalemine OÜ-s Sangaste Mõis ning võõrandada osa MTÜ-le Sangaste Asundused

hinnaga 714 000 eurot;

- 04.10.2017 sõlmisid Sangaste vald, mida esindas hageja, ja MTÜ Sangaste Asundused

OÜ Sangaste Mõis osa müügilepingu, mille kohaselt pidi ostja osa eest tasuma 749 700

eurot hiljemalt 31.12.2021;

- OÜ Lossihaldus juhatuse liige on hageja tädipoeg QQ;

- SA Sangaste Loss juhatuse liige on hageja tädipoeg QQ;

- OÜ SMK Invest juhatuse liige on hageja tädipoeg QQ;

- OÜ TPEHITUS juhatuse liige on hageja tädipoeg QQ.

40. Hageja vaidlustatud väidetes on segunenud faktiväited ja väärtushinnangud. Lauses „XX

näppas Sangaste lossi oma perele“ kujutab sõna „näppama“ väärtushinnangut, mille kostja

I on andnud hageja tegevustele seoses Sangaste lossi võõrandamisega. Selles lauses ei

avaldata, et hageja on toime pannud kuriteo. Kostja I on artiklis loetlenud hagejale

etteheidetavaid toiminguid ja on nende pinnalt andnud hinnangu, et hageja on lossi oma

perele üle andnud, käitudes eetiliselt mitteaktsepteeritaval viisil.

41. Lauses „XX andis vahetult enne haldusreformi Sangaste lossi valla valdustest oma

perekonnale“ on otseseks faktiliseks väiteks ajaline määrang ja sõna „perekond“. Kaudseks

faktiliseks väiteks võib pidada sõna „andis“ kasutamist. Kostja I ei ole artiklis avaldanud,

et hageja oleks kellelegi lossi faktilise valduse üle andnud, vaid kostja I hinnangul võis

hageja toiminguid valla varaga pidada vara kellelegi andmiseks.

42. Lauses „XX kasutas Sangaste vallavanema positsiooni ära“ on tegemist kaudse faktilise

väitega. Kostja I on väitnud, et talle on teada faktilised andmed, mis võimaldavad tal väita,

et hageja kasutas oma vallavanema positsiooni ära. Kohtu hinnangul on kostja I esile

toonud ja tõendanud hageja toiminguid, mida saaks vallavanema positsiooni kasutamiseks

pidada nii artiklis kui ka kohtumenetluses.

43. Lause „XX on proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida“ näol on tegemist

väärtushinnanguga. Hinnangule viitavad väljendid on sõnad „proovinud“ ning „vältida“.

Samas on põhistatud kostja I väide, et tegelikult artiklis ega saates vastavat väidet ei

avaldatud.

44. Lause „Sangaste lossi omavas äriühingus enamusosaluse oli omandanud vallavanem X

tädipoja erinevad firmad“ kujutab endast faktiväidet, kuid kostja I ei ole avaldanud

ebaõigeid andmeid. Keskmine mõistlik isik ei samasta mõistet „firma“ mitte äriühingu

mõistega, vaid laiemalt erinevate juriidiliste isikutega. Tõenditest saab järeldada, et ka SA

Sangaste Loss oli hageja tädipoja kontrolli all. Koos teiste QQ äriühingutega oli tema

kontrolli all 54,54% OÜ Sangaste Mõis osadest, mis on enamus. Seega võõrandati hageja

eestvedamisel toimunud tehingutega Sangaste loss ettevõttele, mida kontrollis tema

tädipoeg.

45. Arvestades eeltoodut sisaldasid kostja I avaldatud väited „XX andis vahetult enne

haldusreformi Sangaste lossi valla valdustest oma perekonnale“, „XX kasutas Sangaste

vallavanema positsiooni ära“, „Sangaste lossi omavas äriühingus enamusosaluse oli

omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad“ ning artikli pealkiri „XX näppas

Sangaste lossi oma perele“ õigeid faktiväiteid ja kohaseid hinnanguid.

46. Veebilehel radar.postimees.ee 27.03.2018 ilmunud artiklis pealkirjaga: „“Radar“: Otepää

vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ on üksikasjalikult kirjeldatud erinevaid

tehinguid, mida seoses lossi või seda haldava ettevõtte kuuluvusega hageja osalusel

mitmete aastate jooksul tehti.

47. Sangaste vallavolikogu istungi protokollist 27.02.2015 nähtub, et istungil osales hageja

vallavanemana. Päevakorra punktiks 2 oli OÜ Sangaste Mõis asutamisel osalemine, mille

raames kuulati ära hageja ettekanne. Tõendist nähtub, et volikogu otsus anda lossi

omandiõigus esmalt üle OÜ-le Sangaste Mõis võeti vastu hageja ettekande ja tema pakutud

tingimuste alusel.

48. Sangaste valla volikogu esimehe 27.02.2015 otsusest nähtub, et Sangaste lossi

arendamiseks oli Sangaste vallal, OÜ-l Lossihaldus, SA-l Sangaste Loss ja OÜ-l SMK

Invest kavas asutada OÜ Sangaste Mõis. Osaühingu kavandatava osakapitali suuruseks

pidi saama 1 400 000 eurot, mis pidi koosnema neljast osast, kusjuures Sangaste valla osa

nimiväärtus pidi olema kõige suurem ehk 714 000 eurot (lossi kinnistu). Otsuse punktis 3

volitati hagejat vallavanemana allkirjastama osaühingu asutamislepingut, põhikirja,

osanike lepingut ja mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut. 30.03.2015 otsustas

Sangaste Vallavalitsus nimetada OÜ Sangaste Mõis Sangaste valla poolseks

osanikuõiguste teostajaks hageja. Kuigi hageja rõhutas, et tegemist oli jõustunud

haldusaktiga, mille täitmine oli talle vallavanemana kohustuslik, ei saa tõenditest teha

teistsugust järeldust peale selle, et volikogu nõustus osaluse omandamisega hageja

ettepanekul ja hageja soovitatud tingimustel.

49. 11.03.2015 sõlmiti notariaalselt tõestatud OÜ Sangaste Mõis asutamisleping, mille

sõlmimisel esindas Sangaste valda hageja. Ettevõtte osakapitali suuruseks sai 1 400 000

eurot. Sangaste vald tasus mitterahalise sissemaksena kinnistuga. OÜ Lossihaldus tegi

mitterahalise sissemakse, milleks lepingu punkti 5.2. aluseks loeti lossi teostatud

investeeringud. SA Sangaste Loss tasus mitterahalise sissemaksega ja selleks loeti lossi

tehtud investeeringud. Üksnes OÜ SMK Invest tasus rahalise sissemakse 210 000 eurot.

50. Sangaste vallavalitsuse konsolideeritud majandusaasta aruandest perioodi kohta

01.01.-31.12.2015 on lk 24 märgitud, et 25.02.2015 asutati OÜ Sangaste Mõis ja

mitterahalise sissemaksena üle antud kinnistut hindas Uus Maa Kinnisvarabüroo

24.11.2014. Hindamisakti kohaselt oli kinnistu turuväärtus hindamise hetkel 1 460 000

eurot. Kuivõrd hageja algatusel vastu võetud volikogu otsuses hinnati kinnistu väärtust

poole väiksemaks, võis vald olla kinnistu omandiõiguse üle andnud ebamõistlikult

soodsatel tingimustel.

51. 11.03.2015 OÜ Sangaste Mõis ja OÜ Lossihaldus (mida esindas QQ) vahel sõlmitud

mitterahalise sissemakse üleandmise lepinguga anti mitterahalise sissemaksena üle hoone

projektdokumentatsioon,

köögibloki

restaureerimistööd

ja

köögibloki

inventar.

Mitterahalise sissemakse väärtuseks loeti 266 000 eurot. Lepingule oli lisatud köögibloki

inventari ja projektdokumentatsiooni loetelu. 11.03.2015 sõlmisid ka OÜ Sangaste Mõis ja

SA Sangaste Loss mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, millega anti üle

investeeringud lossipargi rekonstrueerimiseks, katlamaja restaureerimiseks ja peahoone

restaureerimiseks. Üleantu väärtuseks loeti 210 000 eurot.

52. OÜ Sangaste Mõis 11.03.2015 osanike lepingust nähtub, et vald sai osa nimiväärtusega

714 000 eurot, mis moodustas 51% osaühingu osakapitalist ja häältest. Notariaalselt

tõestatud kinnistu mitterahaliseks sissemakseks üleandmise lepingust 11.03.2015 nähtub,

et selle sõlmisid hageja esindatud Sangaste vald ja asutamise olev OÜ Sangaste Mõis.

Sangaste vald andis lepingu alusel üle Sangaste lossi kinnistu ja lepingu punktis 3.3. loeti

selle väärtuseks 714 000 eurot.

53. OÜ Sangaste Mõis juhatuse otsusega hinnati OÜ Lossihaldus mitterahalise sissemakse

väärtuseks 266 000 eurot ja SA Sangaste Loss mitterahalise sissemakse väärtuseks 210 000

eurot. Audiitor Urmas Roosimaa hindas äriregistrile esitatud aruandes OÜ Sangaste Mõis

juhatuse otsust ja leidis, et hinnatava vara hariliku väärtuse hindamise õigsuse ees on

vastutav OÜ Sangaste Mõis juhatus ning sissemakse tegemiseks kohustatud isikud.

Audiitor leidis, et sissemakse vastab äriseadustiku (ÄS) §-s 142 toodud nõuetele.

54. Eelnimetatud tõenditest ei saa järeldada, et ka teiste OÜ Sangaste Mõis osanike

mitterahaliste sissemaksete väärtust oleks nõuetekohaselt hinnatud. ÄS § 142 lg 2 kohaselt

ei saa mitterahaliseks sissemakseks olla osaühingule osutatav teenus, tehtav töö ega

asutajate tegevus osaühingu asutamisel. Seega ei saa äriseadustiku kohaselt olla

mitterahaliseks sissemakseks renoveerimistööd või restaureerimistööd. ÄS § 143 lg 2

sätestab, et mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse

harilik väärtus. Kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, kuidas tegelikult

hinnati teiste osanike mitterahaliste sissemaksete väärtust ja mille alusel summad tuvastati.

Ühegi töö sisu või loodu hindamiseks olevad asjaolud tõenditest ei nähtu. Kuigi audiitor

on esitanud arvamuse väärtuse hindamise kohta, ei tulene arvamusest, et audiitor oleks

sisuliselt kontrollinud väärtuste õigsust. Seega võib järeldada, et Sangaste vald sai osaluse

äriühingus, millele ta andis üle endale kuuluva kinnistu turuväärtusest madalama hinnaga

ning mille teised osanikud ei pruukinud kas üldse sissemakseid teha või kelle sissemaksete

tegelikku väärtust ei saa tõendite alusel tuvastada.

55. Sangaste Vallavolikogu 18.10.2016 istungi protokollist nr 9 nähtub, et istungil viibis

hageja vallavanemana. Päevakorra punktiks 4 oli OÜ-s Sangaste Mõis Sangaste valla

osalemise lõpetamine, mille osas kuulati hageja ettekannet. Protokollist nähtub, et hageja

vastas ka küsimustele. Sangaste Vallavolikogu 18.10.2016 otsusega nr 53 otsustati

lõpetada valla osalemine OÜ-s Sangaste Mõis. Otsuse punktis 2 otsustati võõrandada osa

MTÜ-le Sangaste Asundused hinnaga 714 000 eurot. Punktis 3 anti vallavalitsusele volitus

sõlmida osa müügileping tingimustel, kus ostja tasub ostuhinna hiljemalt 31.12.2021 ja

ostjal oli õigus tasumata ostuhinnast maha arvestada kõik dokumentaalselt tõestatud

investeeringud.

56. Nõustuda ei saa hageja väitega, et tema vallavanemana oli üksnes volikogu otsuse täitja.

Eelviidatud tõenditest nähtub, et otsus võeti vastu hageja tehtud ettekande alusel ning

hageja soovitatud tingimustel. Tõenditest ei saa järeldada, et ettepaneku otsuse

vormistamiseks oleks teinud keegi teine peale hageja enda.

57. Tunnistajana üle kuulatud FF on Otepää vallasekretär ja oli 2016.a Sangaste valla sekretär.

Tunnistaja sõnul volikogu komisjonid koos ei käinud, eelnõusid ei menetlenud ja volikogu

istungite materjalid valmistas tavaliselt ette tunnistaja. Seega ei saanud tunnistaja ütluste

kohaselt 18.10.2016 volikogu otsuse eelnõu algatajaks olla mõni komisjon. Tunnistaja

kinnitas, et tema vormistas volikogu 18.10.2016 otsuse eelnõu. Ta ei mäletanud alguses

enda sõnul, kes andis talle sisendi eelnõu koostamiseks. Samas ta möönis, et võis saada

hagejalt korralduse panna küsimus päevakorda ja koostada materjalid. Üldjuhul täitis

vallasekretär vallavanema korraldusi. Seega ei tõenditest teha muud järeldust peale selle,

et volikogu otsuse eelnõu algatas hageja. Eelnõu algatamisel ja volikogus ettekande

tegemisel kasutas hageja oma vallavanema positsiooni.

58. 04.10.2017 sõlmisid Sangaste vald, keda esindas hageja, ja MTÜ Sangaste Asundused

notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu, mille alusel Sangaste vald müüs OÜ

Sangaste Mõis osa nimiväärtusega 749 700 eurot, mis moodustas 51% osakapitalist.

Müügihinnaks oli lepingu punkti 3.1. alusel 749 700 eurot ning see tuli lepingu punkti 3.2.

alusel tasuda hiljemalt 31.12.2021. Lepingu punkti 3.7. alusel oli ostjal õigus maha arvata

ostuhinnast kõik dokumentaalselt tõestatud investeeringud, mida ostja on alates lepingu

sõlmimisest teinud PTK projekti arendamisega seotud rahastatava projekti osaluse raames.

Notar selgitas müüjale lepingu punktis 6.4, et viimasele kaasnevad ohud seoses sellega, et

omand lepingu esemele antakse ostjale üle enne ostuhinna täielikku tasumist. Valla osaluse

võõrandamine tingimustel, kus ostuhind tervikuna tuleb tasuda alles mitme aasta pärast ja

ostuhinna tasumist ei ole millegagi tagatud, oli vallale kahjulik tehing. Sisuliselt võis

tehingu teine pool jätta ostuhinna ka täielikult tasumata, viidates võimalike investeeringute

tegemisele. Leping ei näinud ette meetmeid tasu maksmise kohustuse täitmisele

sundimiseks. Leping ei näinud ette korda, kuidas hinnata seda, kas või milliseid

investeeringuid on ostuhinna tasumata jättev ostja tegelikult teinud.

59. Rahandusministeerium saatis 24.04.2018 vastuse kostja II kui Otepää Vallavalitsuse

revisjoni komisjoni esimehe järelpärimisele. Vastuses viidati, et Sangaste valla osa

võõrandamise tehingu tasumise tähtajaga 31.12.2021 saab käsitleda kui laenu andmist, mis

on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) § 37 lg 2 järgi lubatud

vaid juhul, kui tegemist on vallast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuva

üksusega. Kuna MTÜ Sangaste Asundused ei olnud vallast sõltuv üksus, ei oleks tohtinud

talle laenu anda. MTÜ pidanuks koheselt osaluse eest tasuma. Eelnevalt saatis kostja II

järelepärimise, milles tõstatas muu hulgas nimetatud küsimuse. Seega sisuliselt andis

Sangaste vald sõlmitud tehinguga mitmeks aastaks laenu temaga mitteseotud MTÜ-le,

kaotades samal ajal koheselt igasuguse omandiõiguse lossi kinnistut haldava äriühingu üle.

60. MTÜ Sangaste Asundused liikmete nimekirjast nähtub, et selle liikmed olid seisuga

05.03.2018 SA Sangaste Loss, OÜ Sanva, Otepää vallavalitsus ja MTÜ Sangaste

Vabatahtlik Tuletõrjeühing. 25.04.2016 võeti MTÜ Sangaste Asundused üldkoosolekul,

mida juhatas hageja, vastu otsus muuta MTÜ põhikirja punkti 15 viisil, kus ühingu

lõpetamise korral läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle

üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikule. 15.07.2016 üldkoosoleku protokollist

nähtub, et hageja tegi ettepaneku muuta mittetulundusühingu põhikirja punkti 5 ja

kinnitada uus põhikiri. Otsus võeti vastu. Põhikirja uue redaktsiooni punkti 15 kohaselt pidi

ühingu lõpetamise korral minema vara minema üle üldkoosoleku otsusega määratud

õigustatud isikule. Varasema põhikirja punkti 15 järgi pidi aga vara ühingu lõpetamisel üle

minema Sangaste vallale. Seega võeti MTÜ-s Sangaste Asundused hageja ettepanekul

vastu põhikirja muudatused, milliste kohaselt on edaspidi võimalik, et mittetulundusühingu

tegevuse lõpetamisel ei lähe omandiõigus OÜ Sangaste Mõis osale enam üle vallale, vaid

üldkoosoleku otsusega määratud isikule.

61. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ Lossihaldus ja OÜ SMK Invest olid hageja

tädipoja QQ kontrolli all olevad äriühingud. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et

ajal, mil hageja eestvedamisel võõrandati valla osalus OÜ-s Sangaste Mõis, oli vähemalt

49,60% selle osadega esindatud häältest QQ kontrolli all. 4,81% osadega esindatud häältest

kuulus SA-le Sangaste Loss.

62. SA Sangaste Loss äriregistri väljavõtte kohaselt on selle juhatuse liige QQ. Sihtasutuse

asutajateks olid OÜ Lossihaldus ja Sangaste vald. Sihtasutusel oli kolmest liikmest

koosnev nõukogu. Sama nähtub sihtasutuse 24.03.2008 asutamislepingust. Nõustuda ei saa

hageja väidetega, et kuna QQ oli üksnes SA Sangaste Loss juhatuse liige, ei olnud

sihtasutus tema kontrolli all.

63. SA Sangaste Loss põhikirjast nähtub, et punkti 4.4. järgi oli juhatuse igal liikmel õigus

esindada sihtasutust kõikides õigustoimingutes. Samas võis nõukogu punkti 4.8. järgi

juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Punkti 4.10 järgi pidi juhatus

järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Põhikirja punkti 5.3. järgi kuulus nõukogu

liikmete määramine ja nende tagasikutsumine asutajate ainupädevusse. Punkti 5.6. järgi

võisid asutajad oma otsusega nõukogu liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.

Seega pidi juhatuse liige küll järgima nõukogu liikmete korraldusi, kuid nõukogu liikmeid

võisid samas igal ajal tagasi kutsuda asutajad ehk OÜ Lossihaldus, mis oli QQ kontrolli all

ja Sangaste vald, keda esindas hageja. Sihtasutuse juhatuse liikmel oli tegelikult piiramatu

esindusõigus. Vastavalt sihtasutuste seaduse (SAS) § 18 lg-le 1 ja 3 omas QQ kontrolli ka

sihtasutuse üle. Eeltoodust järeldub, et koos teiste QQ äriühingutega oli tema

kontrolli all koos SA Sangaste Loss 4,81% osalusega 54,51% OÜ Sangaste Mõis osadest,

mis on enamus. Seega võõrandati hageja eestvedamisel toimunud tehingutega Sangaste

loss ettevõttele, mida kontrollis tema tädipoeg.

64. OÜ Sangaste Mõis 03.11.2017 osanike koosoleku protokollist nähtub, et selle punktis 1

otsustati suurendada OÜ Sangaste Mõis osakapitali mitterahalise sissemaksega 350 000

euro võrra uue osa emiteerimisel OÜ-l TPEHITUS. Osanike koosolekul osalenud osanike

nimekirjast nähtub, et OÜ Lossihaldus, SA Sangaste Loss ja OÜ SMK Invest esindas QQ.

03.11.2017 sõlmis OÜ TPEHITUS OÜ-ga Sangaste Mõis mitterahaliseks sissemakseks

vara üleandmise lepingu, mille kohaselt oli lepingu esemeks hoone hotelliosa

restaureerimistööd ja hotellisoa inventar, mille väärtuseks hindasid pooled lepingu punkti

3.3. järgi 350 000 eurot. Lepingu lisast 1 nähtub, et investeeringuteks ja inventariks loeti

täpsustamata ehitustööd, elektripaigaldis, nõrkvoolupaigaldus, keskküttepaigaldis,

ventilatsioonipaigaldis, vesivarustus-paigaldis, järelevalveteenus, mööbel ja tubade

sisseseade ning tekstiilid, madratsid ja voodipesu. Seega tasus ka OÜ TPEHITUS

mitterahalise sissemakse eest osaliselt teenuste ja töödega, mis äriseadustiku kohaselt ei

ole lubatud.

65. OÜ Sangaste Mõis osanike nimekirjast seisuga 28.06.2018 nähtub, et selle osanikeks on

MTÜ Sangaste Asundused (osa nimiväärtus 749 700 eurot), OÜ Lossihaldus (osa

nimiväärtus 389 800 eurot), OÜ SMK Invest (osa nimiväärtus 220 500 eurot), OÜ

TPEHITUS (osa nimiväärtus 380 000 eurot) ning OÜ Rasnia (osa nimiväärtus 80 000

eurot). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raportist nähtub, et Sangaste Mõis

OÜ tegelikeks kasusaajateks on tänasel päeval QQ ja AA.

66. Hageja on Sangaste vallavanema positsiooni kasutades esitanud volikogule ettepanekuid

otsuste vastuvõtmiseks ja sõlminud vallavanemana tehinguid, milliste tulemusena kuulub

Sangaste loss hageja tädipoja ja viimase abikaasa kontrollitud ettevõttele. Kohalik

omavalitsus ei ole tehingute tulemusena tasu saanud ning tehingute sõlmimise asjaolud

annavad alust kahelda selles, kas teised tehingute osapooled on OÜ-sse Sangaste Mõis

tegelikke investeeringuid teinud. Kostja I ei ole artiklis ega saates kordagi nimetanud

hagejat kurjategijaks ega avaldanud, et hageja on mõne kuriteo toime pannud. Seesugust

käitumist hindas kostja I ajakirjanik põhjendatult „näppamiseks“ ehk väikest viisi

varastamiseks või üle löömiseks, mis ei saa eetiliselt olla õigustatud.

67. Väidet „XX ei ole proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida“ ei ole saates ega

artiklis avaldatud. Avaldatud on hoopis väide „Vallavõimud tunnevad teema kohta

küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad teemat vältida“. Antud

väites ei ole otseselt hagejale viidatud. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et vastava väite

avaldamine võiks kaudselt järelduda sellest, kuidas on saade kokku monteeritud. Kohus

leiab, et ainuüksi saate monteerimisest ei saa järeldada konkreetseid faktiväiteid, milliste

ebaõigsust peaks vastaspool tõendama ja mille ümberlükkamist saaks nõuda.

68. Isegi juhul, kui saatest võiks järeldada hageja viidatud väidet, ei ole tegemist kohatu

hinnanguga. Hageja ja ajakirjaniku e-kirjavahetusest nähtub, et ajakirjanik pöördus hageja

poole 21.03.2018 ja palus teatada, millal on viimasel sobiv aeg anda intervjuud. Hageja

lubas täpsustada esmaspäeval ja soovis saada küsimusi ette. Ajakirjanik vastas ja selgitas,

millistel teemadel ta soovib küsimusi esitada. Hageja vastas, et ta ei ole seotud SA Sangaste

Loss ega OÜ-ga Sanva. Ajakirjanik täpsustas 22.03.2018, et ta soovib hagejalt kui

vallavanemalt selgitust, miks tema juhitud vallas jõuti järeldusele, et Sangaste lossi pole

enam valla omandisse vaja. Hageja saatis ajakirjanikule 22.03.2018 e-kirja, milles leidis,

et otsuseid langetab volikogu. Ajakirjanik vastas hagejale 22.03.2018, et nagu nad olid

eelmisel päeval kokku leppinud, soovis ta saada intervjuud pärast volikogu istungit. Hageja

leidis seepeale, et ta ei ole andnud lubadust pärast volikogu istungit intervjuud anda. Tal

pole võimalik anda selgitusi teemadel, mille tõstatamise mõte jääb talle segaseks.

Ajakirjanik kordas, et ta oli hagejaga telefoni teel leppinud kokku, et hageja annab

intervjuu pärast istungit neljapäeval või reede hommikul. Tõenditest ei nähtu, et hageja

oleks sellele pöördumisele vastanud. Hageja ei soovinud küsimustele vastata ja leidis, et

teema on tõstatanud opositsioon. Seega proovis hageja selgelt talle esitatud küsimusi ja

intervjuu andmist vältida. Lisaks tuleb nõustuda kostja I väitega, et hageja ei vastanud

ajakirjaniku pöördumistele selgelt ega adekvaatselt. Hageja ei vastanud selgelt ajakirjaniku

e-kirja teel saadetud palvele anda intervjuu pärast volikogu istungit, mistõttu on mõistetav,

miks ajakirjanik pöördus tema poole enne istungit. Kokkuvõttes võib järeldada, et hageja

proovis isiklikult korduvalt Sangaste lossi puudutavaid küsimusi vältida ja seda sõltumata

asjaolust, et ta lõpuks pärast volikogu istungit intervjuu andis. Ajakirjanduseetika koodeksi

nõuete võimalik rikkumine ei ole ebaõigete andmete ümberlükkamise või ebakohaseid

väärtushinnanguid puudutavate nõuete puhul asjakohane. Kostja I ei ole väidete

avaldamisel rikkunud tahtlikult hea usu põhimõtet, sest avaldatud faktiväited vastasid tõele

ning väärtushinnangud olid kohased.

69. Alusetu on hageja väide, et tema tädipoeg ja tädipoja abikaasa ei ole otseselt hageja

perekonna liikmed. Perekonnaseadus ja ükski õigusakt ei defineeri perekonna mõistet.

Tavalise mõistliku lugeja või vaataja hinnangul võib perekonna mõiste hõlmata lähimaid

sugulasi, kelleks tädipoeg hagejale kahtlemata on.

70. Kuna hageja näol oli tegemist vallavanemaga, pidi ta arvestama avalikkuse ja ajakirjanduse

tähelepanuga tema suhtes. Hageja pidi arvestama, et ajakirjandus ja avalikkus võivad

hinnata tema eestvedamisel tehtud tehinguid sisuliselt, lähtudes muuhulgas nende

majanduslikust sisust. Vallale majanduslikult ebasoodsate ning oma tädipojale

majanduslikult soodsate tehingute tegemine ei ole eetiliselt heakskiidetav, mistõttu olid

kostja I kasutatud väärtushinnangud kohased. Eeltoodud põhjendustel jääb hagi kostja I

vastu esitatud nõuetes rahuldamata.

71. Kostja II vastu nõude esitamisel tugines hageja samadele asjaoludele nagu nõude esitamisel

kostja I vastu. Kuna väited, milliste kohaselt kasutas hageja oma vallavanema positsiooni

ära ja Sangaste lossi omavas äriühingus olid enamusosaluse omandanud hageja tädipoja

erinevad firmad, vastasid tõele, siis jääb hagi ka kostja II suhtes rahuldamata. Kuna kostja

II ei avaldanud vaidlustatud väiteid audio-visuaalses vormis, on hageja nõudnud temalt

andmete ümberlükkamist teises vormis, kui need avaldatud olid.

72. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja II ei esitanud

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ja kulude kandmist ei nähtunud ka toimikust,

siis kostja II menetluskulusid kindlaks ei määrata.

73. Kostja I põhjendatud õigusteenuse osutamise mahuks on 62 tundi ja 20 minutit tunnitasuga

130,36 eurot, kogusummas 8125,77 eurot (käibemaksuta), millele lisandub tõendite

saamise kulu 21,67 eurot. Seega tuleb hagejal kostjale I hüvitada 8147,44 eurot ja

tasumisega viivitamisel tasuda seaduses sätestatud määras viivist.

74. Põhjendatud ei ole kostja I kulud transpordile suurusega 2,25 eurot, sest tegemist ei olnud

õigusabi osutamiseks vajaliku kuluga. Esindajatel on Tallinna piires võimalik istungile

jõudmiseks kasutada tasuta ühistransporti.

75. Kostjat I esindas menetluses kaks esindajat ja õigusabikulud on kahe esindaja kulud.

Käesolev menetlus ei olnud õiguslikult sedavõrd keerukas, et kahe lepingulise esindaja

kasutamine oleks olnud vajalik ja põhjendatud.

76. Hagi tagamise osas seisukoha koostamiseks kokku 7 tundi ja 10 minutit on põhjendatud

4 tunni ulatuses, arvestades seisukoha mahtu ja sisu. Vastuse koostamiseks hagile,

arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakulu 10 tundi. Hageja

21.06.2018 seisukoha analüüsimiseks, sellele vastuse koostamiseks ja vastusega

koostamisega seoses äritoimiku dokumentide analüüsimiseks on põhjendatud ajakuluks

11 tundi, arvestades menetlusdokumendi mahtu ja sisu ning lisatud tõendeid ja nende

mahtu. 17.12.2018 eelistungi ettevalmistumiseks ja sellele osalemiseks, mis kestis 1 tund

ja 30 minutit, on põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi ja 30 minutit. 06.05.2019 istungiks

valmistumiseks ja sellel osalemiseks on põhjendatud ajakulu valmistumiseks 1 tund ja

1 tund istungil osalemiseks. Viimaseks istungiks valmistumiseks on põhjendatud ajakulu

1 tund. Viimane (s.o 11.09.2019) istung kestis 2 tundi, mistõttu tuleb kostja I esindaja

ajakulule lisada 2 tundi. Muus osas on kostja I esindamiseks kulunud aeg põhjendatud ja

kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ning mahuga. Kostja I esindaja tunnitasu

130,36 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja mõistlik.

Hageja apellatsioonkaebus

77. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud kostjate kanda.

78. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja jättis hageja väidetele osaliselt vastamata.

79. Maakohus jättis tuvastamata, millised on need konkreetsed hagejale omistatavad teod, ilma

milleta ei oleks Sangaste loss omanikku vahetanud, et need teod on juriidiliselt

ebakorrektsed või moraalselt taunitavad ning et neid sai toime panna üksnes hageja ja mida

ei oleks samas olukorras teinud ükski teine isik. Tehingud Sangaste lossiga on hagejaga

seotud samal määral, kui mistahes muu vallavalitsuse või volikogu liikmega. Ainus vahe

on see, et QQ on hageja tädipoeg aga see ei tõenda, et hageja tegutses tema huvides.

80. OÜ Sangaste Mõis asutamine oli praktikas laialdaselt kasutatav toimimine, kus valla mingi

ettevõte antakse üle eraõiguslikus vormis äriühingule, mis oli sageli lausa eelduseks nt

struktuuritoetuste saamisel. See, et vallal ei olnud enam omandiõigus lossile, ei tähendanud

automaatselt seda, et see oleks ebakohane, sest vald sai kinnistu omandi vastu samas

väärtuses osaluse äriühingus.

81. Põhjendamatu on hagejale ette heita, et otsused võeti vastu tema ettepanekul, mis ei olnud

moraalselt taunitavad ega juriidiliselt ebakorrektsed. Otsused võttis vastu volikogu. Seega

ei ole määrav, kelle ettepanekul otsustus tehti. Hageja ei olnud volikogu liige ega volikogu

esimees. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et vastava idee autoriks oli hageja

ainuisikuliselt, sest võimalikud tegevused ja variandid arutati läbi kollektiivselt. Kohus on

jätnud tähele panemata, et lahendada tuli lossi investeerimisega seonduv seoses

võimalusega kaasata selleks struktuuritoetust, mitte lihtsalt vallavanema initsiatiiv lossi

omaniku vahetamiseks.

82. Kohtu käsitlus OÜ Sangaste Mõis sissemaksetega on õigusvastane. Esmalt ei ole kohus

hageja selgituste ja tõenditega arvestanud. Kohus jättis tähele panemata, et vandeaudiitor

RR lähtus uuemast (s.o 22.01.2015) hindamisaktist ning selle, et hindamisaktis on

arvestatud lossi väärtust investeeringute tegemise järgselt (s.o koos OÜ Lossihaldus ja SA

Sangaste Loss mitterahaliste sissemaksetega). Kohus on meelevaldselt seostanud hagejaga

teiste OÜ Sangaste Mõis osanike mitterahaliste sissemaksete väärtuste hindamise.

Arvestades ÄS § 143 lg-d 1 ja 3 ning § 142, oli see audiitori kohustus.

83. Maakohus leidis ebaõigesti, et omavalitsuse otsus lõpetada valla osalemine OÜ-s Sangaste

Mõis oli midagi sellist, mida saaks tehingu heaks kiitnud isikule (vallavolikogule) ette

heita. Vald müüs lossi omava äriühingu osa, mitte ei andnud seda tasuta ära. Asjaolu, et

selle eest tasumine toimub tulevikus, ei saa olla määrav. Omandajaks oli MTÜ Sangaste

Asundused, mille liige oli ka vald ise ja selline asjaolu oli piisavaks, et lugeda ostja

usaldusväärseks ilma täiendava tagatiseta. Seejuures puudub vaidlus, et siiani on lepingut

täidetud. Lisaks on vallal õigus kuni osakute eest täieliku tasumiseni ka need tagasi saada

(vt lepingu lisa 4 p 5), millega kohus ei arvestanud.

84. Valla põhjus osaluse müümisel oli see, et tal puudusid vahendid lossi renoveerimiseks ja

isegi omaosaluse maksmiseks EAS poolt finantseeritud projektis. Puudus ka võimalus

saada omaosaluse katmiseks Maaelu Edendamise SA-lt laenu, sest seda ei anta kohaliku

omavalitsuse osalusega äriühingule. Seega oli valla jaoks osaluse müümine parimaks

perspektiiviks ja võimaluseks lossi renoveerimisel, mis kaalusid üles iga hinna eest omandi

säilitamise.

85. Meelevaldsed on kohtu järeldused tunnistaja ütluste kohta. Ainuüksi hageja teema

ettekandmisest ja valla esindamisest ei ole põhjendatud teha järeldust, et see oli hageja

ainuidee. Tegemist on väikse omavalitsusega, kus sageli arutati teemasid läbi

mitteformaalsetel kohtumistel. Lisaks ei olnud ükski ettekanne ja ettepanek volikogule

kohustuslik, vaid vastupidi, volikogul oli pädevus otsustada, kas kiita ettepanek heaks või

mitte.

86. Müügi eesmärk oli kohaliku kogukonna huvide realiseerimine lossi renoveerimisega, mis

on saavutatud. Siiani ei ole ükski isik tehingut vaidlustanud ja Rahandusministeeriumi

hinnang ongi vaid hinnanguks jäänud. Hagejale etteheidetav tegevus taandub tema

ettekannetele ja seejärel volikogu volitusel valla esindamisele ehk siis vallavanema

tavapärase töö tegemisele. Ainuüksi see, et hagejal on tädipoeg, kes on olnud eelnevalt 15

aastat sama lossi rentnik avaliku enampakkumise võitmise tulemusena, ei saa olla

määravaks hagejale etteheidete tegemisel.

87. MTÜ Sangaste Asundused põhikirja muutmine oli tingitud sellest, et ei tekiks liikmete

ebavõrdset ja õigusvastast kohtlemist ning valla eelistamist. Kohtu etteheited hagejale

pärast OÜ Sangaste Mõis osade võõrandamist on alusetud, sest need ei olnud hageja

kontrolli all.

88. Arvestades seda, et SA Sangaste Loss juhatus järgib nõukogu, kuhu kuulusid DD, GG ja

RR, seaduslikke korraldusi, on kohus ebaõigesti järeldanud, et tulenevalt SAS § 18 lg-test

1 ja 3 saab QQ kui sihtasutuse juhatuse liiget pidada isikuks, kelle kontrolli all sihtasutus

oli. Seega on ebaõige väide, et enamusosaluse olid selleks hetkeks omandanud vallavanem

X tädipoja erinevad firmad, sest tegelikult kontrollis QQ vaid 49,60% osalust.

89. Ebaõige on kohtu järeldus, et lause „XX ei ole proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi

vältida“ on väärtushinnang. Tegevus on alati faktiline. Kohus jättis tähele panemata, hageja

andis kokkulepitult ajakirjanikuga intervjuu pärast istungit, kuid arvestades saate eksitavat

kokku monteerimist on jäetud mulje, nagu hageja oleks keeldunud intervjuu andmisest.

90. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et lause „XX näppas Sangaste lossi oma perele“ ei ole

faktiväide, millega viidatakse kuriteole, minimaalselt moraalselt hukka mõistetavale teole.

Kohus ei põhjendanud, miks tädipoeg kuulub „pere“ hulka, arvestades seda, et perekonnaks

defineeritakse esmalt isikute kooslust, keda ühendab abielu või põlvnemine ning kes

jagavad kodu, ühiseid ressursse ja vastutust üksteise suhtes. Kuna tõendatud ei ole, et

hageja tegi tädipoja kasuks vallale ebasoodsaid tehinguid, siis on tegemist valeväitega.

91. Arvestades seda, et kostja II suhtes esitatud nõuded kattuvad kostja I osas esitatud

nõuetega, siis on ebaõiged maakohtu järeldused kostja II osas hagi rahuldamata jäetud osas

samadel põhjendustel kui kostja I suhtes.

Kostja I vastuapellatsioonkaebus

92. Kostja I palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagejalt välja mõistmata

menetluskulude hüvitise 8147,44 eurot ületavas osas ja teha uus otsus, millega mõista

hagejalt täiendavalt välja menetluskulude hüvitis suurusega 5889,92 eurot.

93. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja I menetluskulude nimekiri sisaldab kahe esindaja ajakulu

nn dubleerituna. Nõustuda ei saa sellega, et asja keerukus, mis sisaldas hulgaliselt faktilisi

asjaolusid, ei õigustanud kulutusi kahele lepingulisele esindajale.

94. Eeltoodud põhjustel on kohus ebaõigesti leidnud, et põhjendatud on vaid ühe esindaja

ajakulu hagi tagamise taotlusele seisukoha koostamiseks 4 tunni ulatuses, vastuse

koostamiseks hagile vaid 10 tunni ulatuses ning hageja 21.06.2018 seisukoha

analüüsimiseks, sellele vastuse koostamiseks ja vastusega koostamisega seoses äritoimiku

dokumentide analüüsimiseks vaid 11 tunni ulatuses.

95. Põhjendamatult on maakohus jätnud transpordikulu 2,25 eurot välja mõistmata, sest

lepingulise esindaja sõidukulu ei muuda põhjendamatuks asjaolu, et kohtusse sõitmiseks

on võimalik kasutada ühistransporti.

Vastused apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebusele

96. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

97. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt

tuleb muuta otsuse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹).

Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata.

98. Hageja palus kohustada kostjaid ümber lükkama tema poolt vaidlustatud ebaõiged

faktiväited. Muu hulgas palus hageja ümber lükata ja avaldada, et ta ei ole proovinud

Sangaste lossi teemal küsimusi vältida. Ilmselt on hageja eksinud hagiavalduses nõude

sõnastusega ja ta soovib, et ümber lükatakse väide, et ta on proovinud Sangaste lossi teemal

küsimusi vältida. Maakohus leidis õigesti, et artiklis ja saates ei ole sellist väidet avaldatud.

Saates oli üldine lause „Vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna

silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida.“ See, et hageja arvates jättis

vaidlusalune saade mulje, nagu ta oleks keeldunud intervjuu andmisest, ei ole ebaõige

faktiväite avaldamine. Ringkonnakohus leiab, et faktiväidet, mida kostjad ei ole esitanud,

ei saa ümber lükata ja hagi selles osas rahuldada. Seetõttu on asjakohatud maakohtu otsuse

põhjendused, mille kohaselt juhul, kui sellise väite esitamist võiks isegi järeldada, oleks

tegemist kohase väärtushinnanguga.

99. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et väärtushinnang on sõna „näppama“

lauses „XX näppas Sangaste lossi oma perele“. Sellega ei ole kostja I avaldanud, et hageja

pani toime kuriteo, nagu hageja ka apellatsioonimenetluses leiab. Hageja ei saa nõuda

väärtushinnangu ümberlükkamist, mistõttu oleks hagi tulnud juba sel põhjusel jätta

eelmärgitud osas rahuldamata. Ka selle väite osas on asjakohatu maakohtu seisukoht, et

eelnimetatud väärtushinnang on kohane.

100. Vaidlustatud faktiväidete õigsuse hindamisel ei oma tähtsust, kas vaidlusaluste tehingute

tegemine oli vallale kasulik või kahjulik. Seetõttu ei ole asjassepuutuvad kohtuotsuse

põhjendused osas, milles kohus andis hinnangu OÜ Sangaste Mõis osanike poolt tehtud

mitterahalistele sissemaksetele ja OÜ Sangaste Mõis osa müümise tingimustele.

101. Käesoleva otsuse eelmistes punktides märgitud osas tuleb maakohtu põhjendused otsusest

välja jätta ja seetõttu puudub vajadus anda hinnang apellatsioonkaebuse väidetele, mis

käsitlevad maakohtu eelmärgitud seisukohti.

102. Ringkonnakohtu

hinnangul

kohaldas

maakohus

otsuse

tegemisel

muus

osas

materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab

hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja

käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu

otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).

103. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

104. Tõele ei vasta hageja väide, nagu ei oleks maakohus tuvastanud, milliste hageja tehtud

toimingute ja tehingutega jäi vald jäi Sangaste lossist ilma. Maakohus on selle

nõuetekohaselt tuvastanud. Kohus ei pidanud käesoleva asja lahendamisel andma

hinnangut sellele, kas mõni teine isik oleks samas olukorras teinud midagi teisiti, nagu

hageja apellatsioonkaebuses leiab.

105. Nõustuda ei saa väitega, et tehingud Sangaste lossiga on hagejaga seotud samal määral, kui

ükskõik millise muu vallavalitsuse või volikogu liikmega. Maakohus tuvastas, et vastavate

volikogu otsuste eelnõude ettevalmistamise algataja ja istungitel ettekandja oli hageja ning

otsused ja tehingud tehti tema soovitatud tingimustel. Muu hulgas hindas maakohus selles

osas õigesti tunnistaja FF ütlusi. Tehingud viisid lõpptulemusena selleni, et hageja tädipoja

QQ-ga seotud äriühingud said Sangaste lossi kinnistu omanikuks OÜ Sangaste Mõis

kaudu. QQ ja tema abikaasa on ise kinnitanud, et OÜ Sangaste Mõis on nende kontrolli all

olev äriühing.

106. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tädipoja QQ kontrolli all oli 54,54% OÜ Sangaste

Mõis osadest, mitte 49,60%, millele hageja jätkuvalt tugineb. Maakohus arvestas seejuures

õigesti asjaolu, et SA Sangaste Loss põhikirja järgi oli selle asutajatele antud suur pädevus

ja otsustusõigus. Üheks asutajaks oli OÜ Lossihaldus, mis oli QQ kontrolli all. Maakohus

leidis õigesti, et eeltoodust tulenevalt omas ta kontrolli ka SA Sangaste Loss üle.

107. Lauses „XX näppas Sangaste lossi oma perele“ kasutatud sõna „perele“ hindas maakohus

õigesti selliselt, nagu tavaline mõistlik lugeja või vaataja seda mõistaks, st pere laiemas

tähenduses hõlmab ka lähemaid sugulasi, kelleks saab pidada ka tädipoega.

108. Kuna hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata asjaolusid ja tõendeid teisiti

ning teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jääb maakohtu otsus lõppjärelduses

muutmata osas, milles kohus jättis hagi mõlema kostja suhtes rahuldamata.

109. Kostja I vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tema kasuks hagejalt välja

mõistetud menetluskulude suuruse osas.

110. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesolevas

asjas kostjale I hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire

ületanud. Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

111. Ringkonnakohtu hinnangul analüüsis maakohus põhjalikult menetluskulude nimekirjas

välja toodud toiminguid ja kulusid ning põhjendas, millisel määral on need põhjendatud ja

vajalikud ning millises osas mitte. Kostjal I oli maakohtu menetluses kaks esindajat.

Maakohus ei toonud välja seda, kumma esindaja ajakulu ta mingi toimingu osas arvestab,

vaid andis hinnangu sellele, milline ajakulu oli kliendi õiguste kaitsmiseks põhjendatud ja

mõistlikult vajalik. Seejuures arvestas kohus kõiki esindajate tehtud toiminguid,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning ka asja vähest keerukust. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kostja I menetluskulude hüvitamise taotluses märgitud ajakulu

103,5 tundi (lisandub ajakulu 11.09.2019 istungil osalemise eest 2 tundi) on ülepaisutatud.

Ringkonnakohus märgib, et õigusteenuse osutamiseks kulunud aja ümberhindamise

aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et tehtud toimingutele kulus rohkem

aega, kui maakohus arvesse võttis.

112. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et transpordikulu 2,25 eurot

maakohtusse sõitmiseks ei ole õigusabi osutamiseks vajalik kulu, mille hageja peaks

kostjale I hüvitama. Vastuapellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

113. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad selle kaebuse menetlemise

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

114. Kostja I taotluse kohaselt on tema menetluskuludeks apellatsioonimenetluses

õigusabikulud 1599 euro suuruses summas (käibemaksuta) 11,10 töötunni eest, millele

lisandub kulu seoses ringkonnakohtu istungil osalemisega vastavalt istungi kestusele,

samuti vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Esindaja tunnihind

on 144 eurot, v.a kohtuistungil osalemise osas, milles see on 170 eurot (käibemaksuta).

115. TsMS 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata, st vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seoses kantud kulud jäävad neid

kandnud

isikute

endi

kanda.

Seega

ei

pea

hageja

kostjale

I

hüvitama

vastuapellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 2,20 tundi, sellele esitatud hageja vastusega

tutvumise ajakulu 0,80 tundi, kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ning osaliselt

ringkonnakohtu istungiks valmistumise ja sellel osalemise ajakulu, mis seondub

vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega. Muus osas on kostja I esindaja poolt

apellatsioonimenetluses tehtud toimingud ja nende ajakulu mõistlik ja põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul on mõistliku suurusega ka esindaja tunnitasu 144 eurot

käibemaksuta). Põhjendatud ei ole arvestada kõrgemat tunnihinda istungil osalemise aja

eest, mistõttu lähtub ringkonnakohus ka selles osas tunnihinnast suurusega 144 eurot.

116. Eeltoodu alusel tuleb hagejal hüvitada kostjale I apellatsioonimenetluses õigusabikulud

esindaja 9 töötunni eest tunnihinnaga 144 eurot, kokku 1296 euro suuruses summas

(käibemaksuta).

117. Kostja I taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale I kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

118. Kostjal II hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav