2-20-8802/18 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2020. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8802 Tsiviilasi I H hagi A M M vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I H, isikukood XXX; elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Andrus Post Kostja A M M H, isikukood XXX; elukoht XXX Kohtuistungi toimumise aeg

18. november 2020. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada I H (isikukood XXX) ja A M M H (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud xxxx.a Lääne Maavalitsuses ning mille kohta on koostatud abielukanne nr xxx.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

4. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulu summas 100 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda.

3. Rahuldada hageja taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejale 50 eurot, s.o ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust I H arvelduskontole EExxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav.

1. Hageja nõue ja põhjendused 16.06.2020. a esitas hageja I H Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja A M M H vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 2020. a märtsi algul, kui kostja lahkus Eestist XXX ja teatas, et ta ei kavatse enam Eestisse naasta. Poolte faktiline kooselu on lõppenud ja ei ole alust arvata, et pooled abielulised suhted taastaksid. Kuna abikaasad on väga erineva kultuurilise ja usulise taustaga, siis see omakorda raskendab poolte abieluliste suhete taastamist.

Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Hageja täpsustas, et kostja lahkus Eestist 2020 veebruaris. Hageja jäi selle juurde, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.

2. Kostja seisukoht

18.11.2020..a kohtuistungil tunnistas kostja esitatud hagiavaldust. Kostja võttis hagi õigeks. Kostja selgitas, et juba kaks aastat tagasi oli selge, et abielu ei toimi. Kostja nõustus hagejaga, et poolte abieluliste suhete jätkamine ei ole võimalik.

3. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx.a. Lääne Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abielukanne nr xxx /tl 3/. 3.2. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 3.3. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud käesoleva aasta veebruaris ja kooselu nad taastada ei soovi. Mõlemad pooled soovivad abielu lahutada. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Ei ole alust arvata, et abikaasad kooselu taastavad, kuna elatakse eraldi riikides, mis raskendab suhtlust. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalide kohaselt kostjal menetluskulud puuduvad.

TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et loobuvad apellatsiooni esitamise õigusest kohtuotsusele. Hageja kinnitas apellatsioonist loobumise õigust kohtuistungil ja kostja elektronkirjaga 19.11.2020.a. /tl 50, 57/. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja taotlusel tagastab kohus hagejale ½ abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole EExxx.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik