2-18-16411/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-16411

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

XX hagi Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04. novembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5637,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Katrin Kiisk

Kostja: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu,

registrikood 75014267), esindaja Kent Märjamaa

Kolmas isik hageja poolel: Tallinn, E.Vilde tee 92

korteriühistu (Korteriühistu Tallinn, Vilde 92; registrikood

80157187), seaduslikud esindajad Niina Ljah ja Natalja

Golimbijevskaja

Kohtuistungi toimumise aeg

03.11.2020, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04. novembri 2019 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu) kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 01.11.2018 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu) vastu kahjuhüvitise 5219,19 euro ja seaduses sätestatud määras viivise

väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt pöördus korteriühistu E. Vilde tee 92 alates 2015.a korduvalt

Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole taotlustega lubada teostada puude hoolduslõikust enda

kinnistuga piirneval linnamaal asukohaga Tallinnas, E. Vilde tee 90a. Kostja vastas, et

teostab puude hoolduslõikuse ise, kuid seda lubadust ei täitnud. 18.10.2016 kirjas palus

korteriühistu taotleda Tallinna Keskkonnaametilt kinnistul E. Vilde tee 90a Tallinnas

kasvava viie puu raieks raieluba põhjendusega, et kaks puud on saanud kahjustada 2013. ja

2014.a tulekahjudes, puude oksad on langenud elektriliinidele ning tugevamate tuulte ja

tormide ajal on suur oht, et puud kukuvad elektriliinidele, autode või maja peale. Kostja

vastas, et Tallinna Keskkonnaamet käis kinnistul kasvavaid puid vaatamas ja leidis, et

puude raie ei ole põhjendatud ning raieluba ei väljastata.

3. 19.06.2018 murdus üks kostjale kuuluval kinnistul kasvav puu ja kukkus hageja sõiduautole

Toyota Prius (reg nr xxx). Hageja sõiduki taastamistööde maksumus on Amserv Auto AS

remondikalkulatsiooni kohaselt 5219,19 eurot. Hagejale tekkis varaline kahju põhjusel, et

kostjale kuuluval kinnistul kasvanud puu kukkus tema sõiduauto peale. Kui kostja oleks

reageerinud aastatel 2015-2018 korteriühistu pöördumistele nõuetekohase hoolsusega ja

võtnud selleks kasutusele tarvilikud meetmed, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostja ei

ole hagejale kahju hüvitanud.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Kahetsusväärselt on jäänud kinnistul asukohaga E. Vilde tee 90a Tallinnas puude

hoolduslõikus teostamata, kuid see ei ole hagejale kahju tekkimise põhjuseks. Puu oli

raieloa taotlemise ajal täiesti elujõuline, mistõttu puudus alus selle langetamiseks. Puu

hoolduslõikuse käigus piiratakse kas puu võra, eemaldatakse oks(ad) või lõigatakse oksi

lühemaks. Juhul, kui hageja sõiduautole oleks kukkunud puu oks, võiks väita, et oksa

lõikamise ehk hoolduslõikuse teostamisega oleks võinud oksa murdumise ära hoida.

Hoolduslõikuse teostamata jätmisel ei murdu aga terve puu, sest juured hoiavad seda püsti.

Praegusel juhul murdus terve puu korteriühistu tegevuse tagajärjel, sest juured ei hoidnud

seda enam püsti. Korteriühistu vahetas 2017.a suvel toimunud parkimisala ehitustööde

käigus projektis olevast keelust hoolimata välja puu vahetus ümbruses olevad äärekivid.

6. Kui kohus siiski leiab, et kostja rikkus enda seadusest tulenevat kohustust ning hagejale

kahju tekkimise ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel esineb põhjuslik seos, ei vastuta

kostja hagejale tekkinud kahju eest, sest kahju tekkis vääramatu jõu, s.o väga tugeva tormi

ja tuule tõttu.

Kolmanda isiku seisukohad

7. Kolmas isik toetas hageja sisukohti ja palus hagi rahuldada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

9. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

-

kostjal on kohustus hoolitseda tema kinnistul asukohaga E.Vilde tee 90a Tallinnas

kasvavate puude eest;

-

20.11.2015 pöördus kolmas isik kostja poole taotlusega lubada teostada hoolduslõikust

kinnistuga asukohaga E. Vilde tee 92 Tallinnas piirneval linnamaal E. Vilde tee 90a

Tallinnas;

-

16.12.2015 vastas kostja, et plaanib teostada puude hoolduslõikuse järgmise aasta

esimeses pooles;

-

15.06.2016 pöördus korteriühistu kostja poole meeldetuletusega eemaldada nende maja

ees kasvavate puude ohtlikud oksad;

-

korteriühistu

18.10.2018

pöördumisele,

milles

paluti

taotleda

Tallinna

Keskkonnaametilt kostja kinnistul kasvava viie puu raieks raieluba, vastas kostja, et

puude raie ei ole põhjendatud ja raieluba ei väljastata, märkides samas, et E. Vilde tee

92 Tallinnas maja ees olevad puud vajavad hoolduslõikust ja kostjal on plaanis see teha

tuleva eelarve aasta alguses;

-

19.06.2018 murdus kostjale kuuluval kinnistul kasvanud puu ja kukkus kinnistul

asukohaga E. Vilde tee 92 Tallinnas asunud hageja sõiduautole Toyota Prius (reg nr

xxx), mis sai puu kukkumise tulemusel kahjustada;

-

hageja sõiduauto taastamistööde maksumus on 5219,19 eurot.

10. Kuigi kostja jättis lubatud puude hoolduslõikuse tegemata, ei luba see asjaolu iseenesest

järeldada, et hoolduslõikuse tegemata jätmise tagajärjel võis kostja kinnistul asuv puu

kukkuda hageja sõiduautole. Samas aga jääb põhjendatud kahtlus, et hoolduslõikuse

teostamata jätmine võis koostoimes teiste teguritega seda siiski põhjustada. Kui kostja oleks

puu maha raiunud või lubanud seda teha kolmandal isikul, ei oleks hagejale kahju tekkinud.

11. Korteriühistu juhtis kostja tähelepanu kinnistul E. Vilde tee 90a kasvava puu ohtlikkusele

ja hoiatas, et see võib tugeva tuule korral kukkuda autodele. Kostja ei võtnud kasutusele

mõistlikke ja vajalikke abinõusid, et seda vältida. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja tegi

kõik endast oleneva, et hoida ära kahju tekkimist teise isiku varale, kuigi sellisest ohust oli

teda teavitatud. Kuna kostja ei võtnud kasutusele abinõusid ohu ärahoidmiseks, rikkus ta

oma käibekohustust. Kostja ei tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi ja

järgis käibes vajalikku hoolt, mistõttu tuleb kahju hüvitamise hagi rahuldada. Alates hagi

esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni tuleb kostjal tasuda hagejale ka seaduses

sätestatud määras viivist.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata

või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda ja need hagejalt välja mõista.

13. Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas valesti

materiaalõigust. Maakohtu järeldused tõendite hindamisel on ebaõiged, tuvastamata on asja

lahendamise seisukohalt olulised asjaolud, vastamata on kostja vastuväidetele ning otsus on

vastuoluline ja põhjendamata.

14. Otsusest jääb arusaamatuks, milles seisneb kostjale etteheidetav käibekohustuse rikkumine.

Kohus ei selgitanud, milline on kostja käibekohustuse täpne sisu ja ulatus. Kohus jõudis

järeldusele, et kostja käibekohustuse rikkumine seisnes selles, et ta ei raiunud vaidlusalust

puud maha ega teostanud sellele ka hoolduslõikust, kuigi oli seda eelnevalt korteriühistule

lubanud. Samas möönab kohus, et hoolduslõikuse tegemata jätmisest ei saa teha järeldust,

et selle tagajärjel võis kostja kinnistul asunud puu kukkuda hageja sõiduautole. Seega jääb

arusaamatuks, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et puu kukkumine on kostja poolt puule

hoolduslõikuse teostamata jätmise tagajärg.

15. Kohus jättis tuvastamata põhjusliku seose tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Kohus

leidis, et põhjendatud on kahtlus, et hoolduslõikuse teostamata jätmine võis koostoimes

teiste teguritega põhjustada puu kukkumise hageja autole. Kohus ei selgitanud, milliseid

teisi tegureid on seejuures silmas peetud. Hoolduslõikuse tegemise võimalikkus viitab juba

iseenesest asjaolule, et puu on terve ja elujõuline, väärib säilitamist ning ei saa kukkuda.

Puule, mis vajab raiet, ei ole hoolduslõikuse tegemine otstarbekas ega loogiline. Kohus ei

võtnud otsuses selget seisukohta, kas hoolduslõikuse tegemata jätmine põhjustas puu

ümberkukkumise või mitte.

16. Asjaolule, et hagejale ei tekkinud kahju tegemata jäänud hoolduslõikuse tõttu, viitab see, et

sõiduautole kukkus terve puu, mitte selle üksik oks. Videolt on selgelt näha, et puu murdus,

sest juured ei hoidnud seda enam püsti. Kohus ei ole sellele hinnangut andnud. Olukorras,

kus kostja on esitanud tõendid ja põhistused, et kahju tekkimisel võis olla muu põhjus kui

kostja tegevus või tegevusetus, peaks hageja tõendama, et kahju põhjustas just kostja

tegevus, mitte mõni muu faktor. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et

käesolevas tsiviilasjas ei ole vajalik tuvastada seda, kas korteriühistu tellitud parkla

ehitustööde käigus kahjustati kostja kinnistul kasvanud puu juuri. Kui kohus hindab kostja

väiteid ja võtab arvesse puu kukkumise viisi, võib kohus jõuda järeldusele, et puu

kukkumise ja puule hoolduslõikuse teostamata jätmise vahel puudub põhjuslik seos.

17. Raieloa väljastamata jätmist ei saa kostjale ette heita käibekohustuse rikkumisena. Kohus

jättis hindamata tõendid, mille kohaselt oli 19.06.2018 kukkunud puu 2016. aasta

novembrikuus elujõuline ja terve. Seetõttu keeldus Tallinna Keskkonnaamet puule raieloa

väljastamisest. Ka videolt on näha, et murdunud puu oli roheline ja õitses ning väliselt

puudusid tunnused, mis oleks viidanud selle raie vajadusele. Korteriühistu 18.10.2016

raieloa taotluses märgitud põhjendused raie vajaduse kohta on liialdatud, oletuslikud ja

viitavad sellele, et ühistu soovis puid raiuda mugavuse, mitte nende seisukorra tõttu.

Raieloa taotlus oli tingitud soovist saada autode manööverdamiseks hoovi rohkem ruumi.

18. Raielubade väljastamine on avaliku võimu teostamine. Seega ei saa maakohus kostjale ette

heita, et kostja ei lubanud puud raiuda. Hageja ja kolmas isik ei ole raieloa andmisest

keeldumist halduskohtus vaidlustanud, mistõttu tuleb lähtuda eeldusest, et tegu oli

õiguspärase haldusaktiga. Asjaolu, et avalik võim ei lubanud puud raiuda, ei ole samastatav

omaniku tahte ja tema hooletusega. Olukorras, kus raieluba on taotletud, aga selle andmisest

on keeldutud, ei saa teha omanikule etteheiteid tema tegevusetuse kohta. Kostja ei teadnud

ega pidanud teadma, et puu võib olla ohtlik.

19. Puu juuri kahjustas korteriühistu 2017.a parkla renoveerimise käigus, kui asendas vanad

äärekivid uutega, mis oli projekti järgi keelatud. Tööde tegemise käigus lõigati puu juured

läbi. Kostjale saaks käibekohustuse rikkumist ette heita üksnes sel juhul, kui ta oleks

teadnud, et puu juured on kahjustunud. Kostja seda ei teadnud. Korteriühistu oleks võinud

puudelt kuivanud oksad kõrvaldada kohe, kui sai kostja 16.12.2015 e-kirjast teada, et kostja

ei ole tema kinnistul kasvavate puude hoolduslõikuse vastu.

20. Kahju on vähemalt osaliselt põhjustatud vääramatu jõud. 19.06.2018 oli väga tormine ja

tuuline ilma, mis on näha ka videolt. Puu kukkumise põhjustasid maapinnaga mittekindlalt

ühendatud puujuured koostoimes väga tugeva tormituulega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103

lg 1 kohaselt ei vastuta võlgnik kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav ja

VÕS § 103 lg 2 kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu

jõu tõttu.

Vastus apellatsioonkaebusele

21. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1

p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

23. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

24. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas

maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid

piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

25. Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, milles seisneb kostja käibekohustuse rikkumine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja rikkus tegevusetusega üldist

käibekohustust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138), kui jättis tarvitusele

võtmata mõistlikud ja vajalikud abinõud selleks, et kõrvaldada oma kinnistult lähtuv oht.

Naaberkinnistul asuv korteriühistu teavitas kostjat puust lähtuvast ohust juba 2016.aastal.

Kostja ei raiunud ohtlikku puud ise maha ja ei lubanud seda teha ka korteriühistul. Oht

realiseerus 2018.aastal, kui puu kukkus ja selle tõttu sai hageja vara kahjustusi. Puu asus

kostja kinnistul, st tema mõjupiirkonnas ning kostja sai selle kukkumise võimalusega

arvestada ja seda vältida, mida ta ei teinud.

26. Maakohus ei teinud otsuses järeldust, et kahju tekkis hoolduslõikuse tegemata jätmise tõttu,

nagu kostja ekslikult leiab. Vastupidi, kohus leidis, et hoolduslõikuse tegemata jätmisest ei

saa järeldada, et see põhjustas puu kukkumise hageja autole.

27. Ringkonnakohus ei nõustu kostja mõttekäiguga, nagu tähendaks hoolduslõikuse tegemise

võimalikkus iseenesest seda, et puu on terve ja elujõuline, väärib säilitamist ning ei saa

kukkuda. Ilmselt peab kostja siin silmas seda, et korteriühistu soovis aastatel 2015-2016

teha mh vaidlusalusele puule hoolduslõikust. Korteriühistu juhtis 18.10.2016 kirjas kostja

tähelepanu sellele, et puu on tugevate tuulte ja tormide ajal kukkumisohtlik (tlk 15). Kostja

09.11.2016 vastuses korteriühistule märkis kostja, et Tallinna Keskkonnaameti esindaja

käis puid kohapeal vaatamas (tlk 15), aga kirjast ei nähtu, et seda oleks tehtud tugeva tuule

või tormi tingimustes. Asjaolust, et Tallinna Keskkonnaamet ei väljastanud 2016.a raieluba,

ei saa teha järeldust, et puu ei olnud juba sellel ajal ohtlik.

28. Asja lahendamisel ei oma tähtsust 2015.a koostatud maastikuarhitekt Hele Möllitsa hinnang

kostja kinnistul kasvavate puude, sh vaidlusaluse puu kohta, mille järgi on tegemist

elujõulise puuga, mis tuleb säilitada (tlk 47-50). Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust,

et puu oli kukkumise päeval lehes. Arvestades toimunut ei saanud korteriühistu raieloa

taotluses märgitud põhjendused raie vajaduse kohta olla liialdatud, oletuslikud ja kantud

soovist saada autode manööverdamiseks rohkem ruumi, nagu väidab kostja. Kostja

vastutust ei välista see, et korteriühistu ja hageja ei vaidlustanud raieloa andmisest

keeldumist halduskohtus. Kostja vastupidine seisukoht on ekslik.

29. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust ka see, kas kolmas isik, tema tellitud töövõtja

või muu isik võis parkla ehitustööde käigus kostja kinnistul kasvanud puu juuri kahjustada.

Kostja vastupidine seisukoht on ekslik.

30. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kahju on vähemalt osaliselt põhjustanud vääramatu

jõud. Videost saab järeldada, et ilm oli tuuline, kuid tuulised ilmad on Eesti kliimas

tavapärased. Vääramatuks jõuks saaks lugeda erakordselt tugevat tormi, kuid video alusel

ei saa teha järeldust, et 19.06.2018 üldse tormi oli.

31. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda.

32. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus.

Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav