2-08-2177/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-08-2177

Kohtuasi

Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss avaldus XX-le

määratud eestkostja ametist vabastamiseks ja uue

eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.09.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Kuusalu valla määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss (endise

nimega SA

Lääne-Saare

Hoolekanne, registrikood

90012998), seaduslik esindaja Jaane Remmel

Puudutatud

isik

I

(eestkostetav)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse

kaudu)

Puudutatud

isik

III

Saaremaa

vald

(Saaremaa

Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 16.09.2020 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Kuusalu valla (Kuusalu

Vallavalitsuse kaudu) kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

2-08-2177

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei

peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss (avaldaja) esitas 16.06.2020 Pärnu Maakohtule

avalduse XX-le (eestkostetav, puudutatud isik I) määratud eestkostja ametist vabastamiseks ja

uue eestkostja määramiseks.

2. Avalduse kohaselt ei saa avaldaja enam eestkostja ülesandeid teostada põhikirja muudatuse

tõttu. Rahvastikuregistris puuduvad andmed eestkostetava vanemate ja laste kohta.

Eestkostetav elab alates 2012 Valkla Kodus. Põhjendatud on määrata uueks eestkostjaks

Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu, puudutatud isik II), millega eestkostetav on kõige

tugevamalt seotud.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik II tõi oma seisukohas esile, et kuna alates 21.07.1997 on eestkostetava

rahvastikuregistrijärgne elukoht Saaremaa vallas, ta elas 18.07.1997–01.02.2012 Sõmera

Hooldekodus, ollakse Saaremaa vallas kursis tema tervisliku seisundi ja igapäevaeluga ning

seetõttu on Saaremaa vald eestkostetavaga kõige enam seotud. Valkla Kodus viibivad kliendid

kohtumääruse alusel ja maksimaalselt 1 aasta korraga. AS Hoolekandeteenused plaanib sulgeda

Valkla Kodu 2021. aasta I kvartali jooksul ja kliendid suunatakse mujale Eestis teenust saama.

Sellega seotus Kuusalu vallaga lõppeb.

4. Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) (puudutatud isik III) asus seisukohale, et

kuigi eestkostetav oli 1997–2012 teenusel Sõmera Hooldekodus, ei tähenda see, et vallavalitsus

oleks täna kursis eestkostetava tervisliku seisundi ja igapäevaeluga. Eestkostetaval puudub

Saaremaa vallas vara. Eestkostetavat ei suunata tulevikus teenusele Saaremaale, mistõttu ei teki

Saaremaa vallal tulevikus eeskostetavaga seotust. Kuusalu vallal, kui isiku viimase 8 aasta

viibimiskoha omavalitsusel, on suuremad teadmised isiku tervislikust seisundist ja

igapäevaelust, kui Saaremaa vallal. Olukorras, kus vallavalitsuse nimel eestkostet teostavad

teenistujad asuvad alaliselt Saaremaal, on keerukas, kulukas ja aeganõudev erinevate eestkoste

teostamisega seotud ülesannete täitmine, nt eestkostetavaga kohtumine. Ilma eestkostetavaga

regulaarselt kohtumata jääb eestkostja ülesannete täitmine üksnes formaalseks ja oht

eestkostetava huvide kahjustumisele on oluliselt suurem, kui olukorras, kus eestkostja on

füüsiliselt lähemal ja saab operatiivsemalt tõusetuvaid ülesandeid ja küsimusi lahendada.

2-08-2177

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas 16.09.2020 määrusega avalduse, vabastas avaldaja eestkostja ametist,

kohustas avaldajat koostama ja esitama kohtule viivitamatult eestkostetava vara valitsemise ja

muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande seisuga 16.09.2020. Maakohus määras

eestkostetava uueks eestkostjaks Kuusalu Vallavalitsuse ning märkis, et eestkostja ülesannete

ring ja eestkoste tähtaeg tuleneb Pärnu Maakohtu 29.12.2017 määrusest. Menetluskulud jättis

maakohus avaldaja kanda.

6. Avaldaja tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 530 lg 1 ja perekonnaseaduse

(PKS) § 197 lg 1 alusel eestkostja ametist vabastada, kuna avaldaja põhikirja muudatusega anti

eestkostja ülesanded üle puudutatud isikule III ja avaldaja ei saa enam põhikirjast tulenevalt

eestkostja ülesandeid teostada.

7. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad eestkostetaval lähedased, kellega ta igapäevaselt

suhtleks. Samuti ei ole teada ühtegi sobivat juriidilist isikut, kelle võiks uueks eestkostjaks

määrata. Kohus kuulas eestkostetava ära 15.09.2020, kuid isik ei suutnud ärakuulamisel oma

tahet uue eestkostja määramise osas väljendada – isikul puudub kõne.

8. Puudutatud isik II ei toonud kohtu ette asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et hoolimata

8 aasta tagusest ümberasumisest Valkla Kodusse oleks eestkostetaval Saaremaa vallaga

säilinud olulised sidemed. PKS § 205 lg-s 3 nimetatud tugevama seotuse kriteeriumi puhul ei

saa arvestada üksnes isiku sissekirjutusega, sest see on formaalne ega ole antud juhul tegeliku

olukorraga kooskõlas. Kuna eestkostetav ei suuda ennast väljendada ja temaga on raske

kontakti leida, on asjakohane eestkostja määramisel arvestada eestkostetava ja eestkostja

asukohta. Eestkostetava tervislikku seisundit silmas pidades on puudutatud isikul II, kelle

haldusalas eestkostetav juba pikemat aega viibib, võimalik eestkostetava õigusi efektiivsemalt

tagaval viisil eestkostet teostada kui puudutatud isikul III distantsilt. Asjaolu, et Valkla Kodu

plaanitakse järgmise aasta jooksul sulgeda, ei ole kohtu hinnangul hetkel piisavaks põhjuseks,

et eestkostjaks määrata puudutatud isik III. Arvestada tuleb fakti, et eestkostetav on Kuusalu

vallas viibinud viimased 8 aastat, mis loob eestkostetava ja puudutatud isiku II vahel tugevama

seose kui eestkostetava ja puudutatud isiku III vahel.

Määruskaebus

9. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

milles määrati puudutatud isiku I uueks eestkostjaks puudutatud isik II, ja teha uue määruse,

millega määrata puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isik III.

10. Maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 205 lg 3. Maakohus jättis kaalumata, kas esineb

asjaolusid, mis välistaksid puudutatud isiku II määramise puudutatud isiku I eestkostjaks.

11. Maakohus jõudis ekslikult järeldusele, et eestkostetava ja puudutatud isiku II vahel on

tekkinud side. Maakohus jättis tähelepanuta, et puudutatud isikul III on säilinud olulised

sidemed eestkostetavaga ja tegemist ei ole üksnes isiku sissekirjutusega. Puudutatud isik III on

teadlik eestkostetava vajadustest ja tervislikust seisundist, kuna eestkostja ametiaja

pikendamisel pidi rahvastikuregistrijärgne omavalitsus esitama seisukoha.

12. Vahemaad eestkostja ja eestkostetava vahel ei saa pidada eestkostja kohustuste täitmisel

oluliseks takistuseks, kuna suurem osa eestkostja ülesannete täitmisest (nt dokumentide

vormistamine, koostöö hoolekandeasutusega) saab toimuda vahemaast sõltumatult.

2-08-2177

Eestkostetava igapäevase hoolduse tagab hoolekandeasutus, kus eestkostetav viibib. Siiani on

eestkostja asunud Saaremaal ja vahemaa ei ole olnud takistuseks.

13. Sotsiaalhoolekande

seaduse

kohaselt

peab

rahvastikuregistrijärgne

omavalitsus

sotsiaalteenuseid korraldama ja vaidlustatud määrus tekitaks olukorra, kus puudutatud isik II

peaks hakkama teenuseid ja toetusi küsima puudutatud isikult III. Ka see on oluline seotus.

14. Valkla Kodu klienditöö juhi AH sõnul on planeeritud kolme kuu pärast eestkostetav viia

Sillamäe Kodusse ja siis peab ka puudutatud isik II teostama eestkostet distantsilt.

Menetlusosaliste seisukohad

15. Puudutatud isik III palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1

ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad

puudutatud isiku II kanda.

18. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas puudutatud

isik II maakohtu määruse puudutatud isiku II eestkostjaks määramise osas. Kuigi vaidlustati

ainult puudutatud isiku II eestkostjaks määramine, leiab ringkonnakohus, et kaebus on esitatud

kogu maakohtu määruse peale, kuna eelmist eestkostjat ei ole võimalik vabastada enne uue

eestkostja määramist.

19. Maakohus kohaldas õigesti PKS § 205 lg 3, määrates eestkostjaks puudutatud isiku II, ja

põhjendas piisavalt oma järeldust. Maakohus seostas esiletoodud asjaolusid õigete

materiaalõiguse normidega ja vaidlustatud määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 nõuetele,

mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti

õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud materiaalõiguse normide ebaõiget

kohaldamist, menetlusnormide rikkumist, sh asjaolude ja tõendite ebaõiget hindamist või

diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ega tehtud lahendis ei

tuvastanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja

§ 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

20. Eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ja PKS § 205 lg 3 ei

anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. PKS

§ 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega

on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, vara asukoht ja

rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet

omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid tulevikus. Teadaolevate andmete põhjal tuleb

arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, s.t isikule eestkostjaks määratav

kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada

2-08-2177

eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus (vt Tartu Ringkonnakohtu

22.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-20-2713, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-

20-5268, p 12).

21. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku II väide, et tuvastatud asjaoludel tuleb eestkostjaks

määrata puudutatud isik III põhjusel, et puudutatud isikul III on säilinud olulised sidemed

eestkostetavaga ja ta on teadlik eestkostetava olukorrast, kuna eestkostja ametiaja pikendamisel

pidi rahvastikuregistri järgne omavalitsus esitama seisukoha.

22. Toimikust nähtuvalt on eestkostetava vanemad surnud ja teiste võimalike lähedastega

kontakt täielikult puudub. Eestkostetav elas Tallinna Kristlikus Koolkodus kuni 18.07.1997 ja

seejärel Sõmera Hooldekodus kuni 01.02.2012. Sõmera Hooldekodus viibimisest tulenevalt on

alates 21.07.1997 tema rahvastikuregistrijärgne elukoht Saaremaa vald, Kärla alevik, Sõmera

Hooldekodu. Alates jaanuarist 2012 viibib eestkostetav Valkla Kodus. Kuivõrd eestkostetaval

ei ole lähedasi ega vara, tema tegelikuks elukohaks on olnud lastekodu ja hooldekodud, ei ole

ta tegelikult püsivalt seotud ühegi kohaliku omavalitsusega. Senise eestkostjaga sidus

eestkostetavat üksnes kunagine aastaid tagasi Sõmera Hooldekodus viibimine. Viimased 8

aastat on eestkostetav elanud Valkla Kodus, mis asub Kuusalu vallas. Seega ei saa tuvastatud

asjaoludest järeldada, et eestkostetav on puudutatud isikuga III PKS § 205 lg 3 mõttes

tugevamalt seotud kui puudutatud isikuga II.

23. Eeltoodu kinnitab, et isiku paigutamine teise hoolekandeasutusse ei ole toonud kaasa tema

rahvastikuregistri järgse elukoha muutumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka

hoolekandeasutuse vahetumine automaatselt aluseks eestkostja vahetamisele. Ringkonnakohus

iseenesest nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et omavalitsusüksus, kus paikneb

hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate

patsientide eestkostjaks. Samas ei pea eestkostjaks jääma ka omavalitsusüksus, kes korra on

määratud, vaatamata sellele, et eestkostetava tegelik elukoht aja jooksul muutub.

24. Juhul, kui on võimalik tuvastada, et eestkostetaval on tugevam seos mõne kohaliku

omavalitsusega, on põhjendatud selle omavalitsusüksuse eestkostjana määramine, sõltumata,

millises hoolekandeasutuses eestkostetav viibib. Sellistel asjaoludel nagu praegu, kus

eestkostetaval ei ole tegelikult seost ühegi kohaliku omavalitsusega, ta ei ole ise võimeline oma

seisukohta väljendama ja tema elukoht sõltub üksnes sellest, kuhu hoolekandeasutusse ta

paigutatakse, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda tema faktilisest elukohast. See tähendab,

et praeguses olukorras on mõistlik määrata eestkostjaks omavalitsusüksus, kus asub

hoolekandeasutus, kuhu eestkostetav on paigutatud. Ringkonnakohus möönab, et praeguses

asjas võib see kaasa tuua lähiajal ka uue menetluse, kuna puudutatud isiku II väidetel

eeldatavasti suunatakse eeskostetav elama Kuusalu valla piirkonnast väljapoole. See aga ei

tähenda, et hetkel teadaolevatel andmetel oleks põhjendatud määrata puudutatud isiku I

eestkostjaks puudutatud isik III, kuna puudub alus eeldada, et lähitulevikus võib eestkostetav

tagasi pöörduda Saaremaa valla territooriumile. Asjaolu, et ta puudutatud isik III on olnud

kohtu nõudel kohustatud 2017. aastal esitama seisukoha eestkoste pikendamise vajaduse kohta,

ei ole eestkostja valikul määrav. Praeguseid asjaolusid arvestades sobib ringkonnakohtu

hinnangul eestkostja ülesandeid paremini täitma puudutatud isik II.

25. Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku II kanda. Toimikust

nähtuvalt ei ole puudutatud isik III hüvitatavaid kulusid kandnud ja seega kindlaksmääratavad

kulud puuduvad.

2-08-2177

26. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saavad kaevata TsMS § 532 lg 1 alusel selles nimetatud isikud.

(allkirjastatud digitaalselt)