1-20-7089/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2020.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-7089 (18278002333)

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungi sekretär

Jane Oidsalu

Tõlk

Natalia Tselikova

Kriminaalasi

Roman Osadtši süüdistuses karistusseadustiku (KarS)

§ 209 lg 2 p 1, 4, KarS § 345 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Ringkonnaprokurör

Abiprokurör

Sirle Melk – sõlmis kokkuleppe

Jane Pajus – osales 26.11.2020.a kohtuistungil

Kaitsjad

vandeadvokaat Tarmo Pilv – kokkuleppel, lepinguline

vandeadvokaadi abi Marina Kelpman – kokkuleppel,

asenduskaitsja 26.11.2020 kohtuistungil

Süüdistatav

ROMAN OSADTŠI

isikukood 38612232710

elukoht XXX

XXX, emakeel XXX, XXX

töökoht XXX, XXX

kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tõkendita

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Roman Osadtši § 209 lg 2 p 1, 4 ja KarS § 345 lg 1 (29.12.2016 kuritegu)

järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Roman Osadtši KarS § 345 lg 1 järgi (30.10.2016 kuritegu) ja karistuseks

mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks kuritegude

kogumi eest mõista 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata 2 aastat 8 kuud vangistust Roman Osadtši suhtes täielikult

täitmisele, kui Roman Osadtši ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja vältel toime uut tahtlikku

kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab 3-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest –

26.11.2020.a.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud

süüdimõistetu kanda.

KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Roman

Osadtšilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 €.

KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks tsiviilhagide tasumise kohustusega Roman Osadtšile

tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 876 € tasuda

ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu

lõppkuupäevaks vähemalt 73€ (seitsekümmend kolm eurot) kuni menetluskulu täieliku

tasumiseni.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja

KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga –

menetluskulu kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 12 kuu vältel tasumata

jätmisel nõutakse võlgnevused sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuste

sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Menetluskulu 876€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

99920700053163 ühele järgmistest kontonumbritest:

o SEB PANK EE351010052031000004

o SWEDBANK EE502200221014193355

o LUMINOR BANK EE401700017002872300

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-7089, menetluskulu 26.11.2020.a Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

31.10.2018 M.Partsi elukohast leitud sülearvuti Samsung model

code:

XXX

seerianumbriga XXX kõvaketta koopia suhtes, mis on hoiul Politsei-ja Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri andmelaos, võetakse seisukoht kriminaalasja XXX edasise menetlemise

käigus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8

alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS §

444 lg 3 alusel kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja välja mõista Roman Osadtšilt:



908€ (üheksasada kaheksa eurot) kannatanu O. K. kasuks (kannatanu pangakontole nr

XXX Swedbank; V köide, lk 194);



18 000€ (kaheksateist tuhat eurot) kannatanu A. J. kasuks (J., kannatanu pangakontole

nr XXX Swedbank; V köide, lk 257).

Kohtuotsus edastada süüdistatavale ja tema kaitsjale ning kannatanutele A. J. (J.; XXX; V, 257;

VII, 33), E. T. (XXX; XXX; VII, 19) ja O. K. (XXX ; XXX; VII, 36; V, 194; VIII, 68).

Süüdistatavale edastada otsus koos makseinfoga.

Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile.

Kohtuotsuse jõustumisest tekib tsiviilhagi esitanud kannatanul õigus pöörduda kas ise või enda

esindaja kaudu vabalt valitud kohtutäituri/te poole tsiviilhaginõude võlgnikult Roman Osadtšilt

sissenõudmiseks. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks

on võimalik küsida kas elektroonselt kohtu menetlusposti aadressilt või siis tulla ise Tartu

kohtumajja sellele kantseleisse järele.

Jõustunud kohtuotsus edastada pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

PÕHIOSA

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)

Roman Osadtšile on esitatud süüdistus selles, et tema koos XXX tuttava M. P. pettis Eesti

Töötukassalt välja tööandja maksejõuetuse puhul makstavaid hüvitisi. Nimelt omandas M. P.

ainuosalusega XXX 07.01.2015 osaluse XXX (registrikood XXX) ning alates 08.01.2015 sai

kokkuleppel M. P. osaühingu juhatuse liikmeks Roman Osadtši. Juba XXX poolt osaluse

omandamise ajal oli XXX ligi 150 000 euro suurune maksuvõlg, M. P. ja Roman Osadtšil

puudus plaan ja tahe ning ettevõttel puudusid varad ja vahendid majandustegevusega

tegelemiseks. M. P. ja Roman Osadtši ainus eesmärk oli äriühing likvideerida. Kuna nad teadsid,

et osaühingul puuduvad rahalised vahendid ja muu vara, siis n.ö likvideerimisteenuse tasu polnud

neil võimalik saada osaühingus oleva vara arvelt. Selle otsustasid nad enesele kindlustada läbi

seaduses ette nähtud hüvitisesüsteemi. Selleks koostas ja sõlmis M. P. 15.02.2015 XXX Roman

Osadtši esindamisel tähtajalise töölepingu kuni 30.04.2015, lepingujärgse töötasuga 1500 eurot

kuus. Lepingu kohaselt pidi M. P. asuma tööle XXX ametikohale. Samas teadsid mõlemad, et

tegelikkuses M. P. osaühingu heaks tööd tegema ei hakka ning osaühingul puuduvad rahalised

vahendid kokkulepitud töötasu maksmiseks. Töölepingu sõlmimise eesmärgiks oli luua M. P.

võimalus XXX maksejõuetuse tuvastamisel pankrotimenetluses esitada läbi pankrotihalduri

avaldus Eesti töötukassale väidetavalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks.

Roman Osadtši koos M. P. värbasid XXX töötajateks veel K. K., P. P. ja N. S. Kõnealuste

isikutega sõlmitud töölepingud (kuupäevaga 05.01.2015 ja 11.02.2015) koostas M. P. ning

eelnimetatud isikud ja Roman Osadtši XXX esindajana kirjutasid neile alla, kusjuures kõik

osapooled teadsid, et tegelikkuses nad XXX tööle ei hakka ning osaühingul neile tööd pakkuda

ei ole ning nende abil soovis M. P. suurendada saadavat hüvitist Töötukassalt.

Kokkuleppe kohaselt jättis Roman Osadtši XXX esindajana M. P., K. K., P. P. ja N. S.

kokkulepitud töötasu maksmata ning 25.05.2015 pöördus M. P. töövaidluskomisjoni (XXX).

Samasugused avaldused töövaidluskomisjonile koostas M. P. veel K. K. (kuupäevaga

08.06.2015), P. P. (28.05.2015) ja N. S. (01.06.2015) nimel, mille viimased allkirjastasid ja

edastasid töövaidluskomisjonile, teades, et seal on esitatud valeandmeid nende töötamise kohta

XXX. Komisjonis avalduse menetlemise käigus tunnistas Roman Osadtši 11.06.2015 edastatud

kirjas XXX juhatuse liikmena M. P., K. K., P. P. ja N. S. nõuet täies ulatuses, kinnitades, et

nimetatud isikutel on XXX saamata töötasu. Sellega esitas Roman Osadtši töövaidluskomisjonile

valeandmeid.

16.06.2015 ja 14.07.2015 otsustega mõistis komisjon, tuginedes Roman Osadtši ja M. P., K. K.,

N. S. ja P. P. esitatud valeandmetele ning teadmata, et viimased ei ole tegelikult XXX töötanud

ning tasu on jäetud kokkuleppeliselt maksmata, M. P. kasuks XXX välja 3000 eurot, K. K. kasuks

2500 eurot, P. P. kasuks 2500 eurot ja N. S. kasuks 2400 eurot saamata jäänud töötasu.

Kokkuleppeliselt jättis Roman Osadtši komisjoni otsused täitmata.

Vastavalt väljatöötatud plaanile esitas N. S. 17.08.2015 XXX suhtes Tartu Maakohtule (Kalevi

1 Tartu) pankrotiavalduse kuna osaühing ei ole vaatamata korduvatele lubadustele täitnud

töövaidluskomisjoni otsust ega maksnud välja saamata jäänud töötasu. Kõnealuse

pankrotiavalduse koostas M. P. ning N. S. allkirjastas selle ning edastas kohtule. 24.09.2015

määrusega (2-15-12290) lõpetas maakohus esitatud avalduse menetlemise, kuna pankroti

väljakuulutamiseks ja ajutise halduri määramiseks ei olnud täidetud vajalikud eeldused.

Seepeale esitas 05.10.2015 M. P. XXX suhtes ise pankrotiavalduse Tartu Maakohtusse kuna

osaühing ei ole vaatamata korduvatele lubadustele täitnud töövaidluskomisjoni otsust ega

maksnud välja saamata jäänud töötasu. Oma avalduses märgib M. P., et XXX on maksejõuetu,

kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kokkuleppe kohaselt kinnitas ka XXX juhatuse liige Roman

Osadtši 02.10.2015 M. P. edastatud e-kirjas, et osaühingul on tähtaja ületanud kohustusi 150 000

eurot, ettevõtte vara on arestitud ja kohustusi ei ole millegi arvelt katta. Samas e-kirjas kinnitas

Roman Osadtši jätkuvalt, et XXX esindajana tunnistab ta M. P. nõuet saamata jäänud töötasu

osas,

esitades

selliselt

valeandmeid.

05.02.2016

lõpetas

Tartu

Maakohus

XXX

pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (2-15-14824).

17.03.2016 esitas M. P. XXX pankrotihaldur Anne Tammerile nõudeavalduse, milles palub välja

maksta osaühingu pankrotimenetluse raugemise tõttu saamata jäänud töötasu 3000 eurot.

Samasugused nõudeavaldused koostas M. P., K. K., P. P. ja N. S. nimel, mille viimased

allkirjastasid ja edastasid pankrotihaldurile. Sealjuures märkis M. P. K. K. ja P. P. nimel

koostatud nõudeavaldusse, et neile määratav hüvitis tuleb kanda M. P. arvelduskontole.

07.04.2016 esitas XXX pankrotihaldur, teadmata, et tegelikkuses ei ole M. P., K. K., P. P. ja N.

S. osaühingus töötanud ega ka õigustatud palka saama, PankrS § 29 lg 5 alusel töötukassale

avalduse M. P. saamata töötasu hüvitise väljamõistmiseks summas 3000 eurot, K. K. summas

2500 eurot, P. P. summas 2500 eurot ja N. S. summas 2400 eurot seoses tööandja

maksejõuetusega.

Eesti Töötukassa poolt läbi viidud taotluse menetlemise ja hüvitise määramise protsessi käigus

esitasid M. P. ja Roman Osadtši ajavahemikul 22.04.2016-29.07.2016 Töötukassale selgitusi

isikute töötamiste kohta XXX ja täidetud tööülesannete kohta, mis oma sisult olid valed. Olles

esitatud valeandmetest eksitusse viidud ja teadmata tegelikke asjaolusid määras Eesti Töötukassa

02.08.2016 otsusega M. P. hüvitise summas 3000 eurot, K. K. summas 2500 eurot, P. P. 2500

eurot ja N. S. 2400 eurot. Teadnuks Eesti Töötukassa tegelikke asjaolusid poleks hüvitist

määratud ega välja makstud. 03.08.2016 maksis Töötukassa M. P. välja hüvitise netosummas

2352 eurot. Samuti maksis Töötukassa 03.08.2016 M. P. arveldusarvele K. K. ja P. P. määratud

hüvitised netosummades vastavalt 1867,94 eurot ja 2000 eurot. N. S. maksti välja hüvitis

netosummas 1881,60 eurot.

Seega tegutsedes grupis said Roman Osadtši, M. P., K. K., P. P. ja N. S. tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu kokku summas 10 400 eurot ning

tekitasid Eesti töötukassale samas summas varalist kahju.

Samuti on Roman Osadtšile esitatud süüdistus järgnevas. Roman Osadtši ja M. P. soovisid

pettuse teel töötukassalt hüvitist saada, kasutades ära variisiku D. K. nimel olevat, kuid

tegelikkuses M. P. kontrolli all olevat XXX (registrikood XXX). Nimelt alates 25.06.2013 on D.

K. XXX ainus osanik ja juhatuse liige. Ettevõte majandustegevusega sisuliselt ei ole tegelenud,

ega tegelenud ka 2015.aastal, tal puudusid selleks varad ja vahendid, millest M. P. oli teadlik.

Roman Osadtši ja M. P. omavahelisel kokkuleppel otsisid nad isikuid, kellega sõlmida osaühingu

nimel näilikud töölepingud ning seeläbi, kasutades juba varasemalt läbiproovitud skeemi, saada

äriühingu maksejõuetuse tuvastamisel riiklikke hüvitisi. Nii sõlmiti tööleping M. P. elukaaslase

T. T., samuti tegi kokkuleppel M. P. Roman Osadtši sama ettepaneku V. O., N. K. ja A. E., kes

sellega ka nõustusid. 28.09.2015 sõlmis Roman Osadtši XXX nimel näilikud tähtajalised

töölepingud perioodiks 01.10.2015 kuni 31.12.2015 A. E., N. K., V. O. ja iseendaga, kasutades

selleks juba eelnevalt D. K. poolt allkirjastatud töölepinguid. Töölepingud koostas M. P. ja võttis

neile eelnevalt D. K. allkirja, kes ei saanud aru nende lepingute eestikeelsest sisust ega teadnud

nende sõlmimise tegelikku eesmärki. Kõik nimetatud isikud pidid töölepingu kohaselt asuma

tööle XXX ametikohal töötasuga 1100 eurot kuus. 09.11.2015 sõlmis Roman Osadtši T. T.

tähtajalise töölepingu perioodiks 11.11.2015 kuni 11.02.2016 XXX ametikohal töötamiseks

töötasuga 1200 eurot kuus. Samuti oli see leping koostatud M. P. poolt. Kõik töölepingud

sõlminud töötajad s.h Roman Osadtši teadsid, et tegelikkuses nad sõlmitud töölepingute alusel

tööle ei asu, osaühingul pole lepingus märgitud tööd pakkuda ning puuduvad ka rahalised

vahendid töötasu maksmiseks. Töölepingute sõlmimise eesmärgiks oli luua Roman Osadtšile, T.

T., A. E., V. O. ja N. K. võimalus XXX maksejõuetuse tuvastamisel pankrotimenetluses esitada

läbi pankrotihalduri avaldus Eesti töötukassale väidetavalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks.

Vastavalt sõlmitud kokkulepetele pidid eelnimetatud isikud hüvitist saades maksma osa sellest

M. P.

M. P. tegeliku juhtimise ja võimu all olev XXX jättis plaani kohaselt sõlmitud töölepingute alusel

töötasud välja maksmata. M. P. poolt antud juhiste kohaselt pöördusid T. T., A. E., N. K., V. O.

ja Roman Osadtši 03.05.2016 töövaidluskomisjoni (XXX), esitades töövaidluskomisjonile

valeandmeid selles, et nad on töötanud OÜ-s Kara Trading ning neil on selle eest saamata jäänud

töötasu. Sealjuures volitasid kõik isikud enda nimel tegutsema M. P., kes koostas ja esitas

vastavad avaldused komisjonile. Komisjonis avalduse menetlemise käigus koostas M. P.

10.05.2016 kuupäevaga avalduse D. K. nimel, kus viimane XXX juhatuse liikmena tunnistas

eelnimetatud isikute nõudeid täies ulatuses. D. K. allkirjastas selle avalduse, saamata aru selle

sisust ja saabuvatest tagajärgedest. 23.05.2016 tehtud otsustega mõistis komisjon, teadmata, et

kõnealused isikud ei ole tegelikult ettevõttes töötanud ning tasu on jäetud kokkuleppeliselt

maksmata, A. E., N. K., V. O. ja R. O. kasuks XXX välja töötasu 01.10-31.12.2015 töötatud aja

eest igaühele summas 3300 eurot ja T. T. 01.10-31.12.2015 töötatud aja eest summas 3600 eurot.

Vastavalt plaanile jättis M. P. kontrolli all olev XXX komisjoni otsused täitmata.

Järgnevalt esitas vastavalt kokkuleppele M. P. ja viimase juhiste kohaselt 05.09.2016 T. T. XXX

suhtes pankrotiavalduse Tartu Maakohtusse (Kalevi 1 Tartu), kuna osaühing ei ole vaatamata

korduvatele lubadustele täitnud töövaidluskomisjoni otsust ega maksnud välja saamata jäänud

töötasu. Oma avalduses märgib T. T., et XXX on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Jällegi koostas M. P. D. K. nimel 26.08.2016 kuupäevaga teatise, milles märkis, et

osaühingul on tähtaja ületanud kohustusi 16 500 eurot, ettevõttel vara ei ole ja võlgnevust ei ole

millegi arvelt katta. D. K. vastavalt saadud juhistele allkirjastas selle. Samasuguse teatise koostas

M. P. ja lasi D. K. allkirjastada ka pankrotimenetluse kestel 21.09.2016 ja edastas selle enda

kasutuses olevalt meiliaadressilt XXX kohtule. Eelnimetatud meiliaadressilt suhtles M. P.

pankrotimenetluse kestel D. K. nimel maakohtuga. 26.07.2017 lõpetas Tartu Maakohus XXX

pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (2-16-13305).

16.01.2017 esitasid T. T., Roman Osadtši, A. E., N. K. ja V. O. M. P. juhiste kohaselt ja viimase

esindamisel XXX pankrotihaldur Sirje Taelale nõudeavaldused, milles paluvad välja maksta

osaühingu pankrotimenetluse raugemise tõttu saamata jäänud töötasud töövaidluskomisjoni

poolt välja mõistetud ulatuses, esitades seega valeandmeid oma töötamise kohta XXX. XXX

pankrotihaldur täitis oma seadusest tuleneva kohustuse ja esitas PankrS § 29 lg 5 alusel

töötukassale avalduse Roman Osadtšile, T. T., N. K., A. E. ja V. O. saamata töötasu hüvitise

väljamõistmiseks, kuid teavitas juba Eesti Töötukassat, et ta on esitanud kuriteoteate prokuratuuri

seoses kelmuse toimepanemisega. 06.02.2018 otsusega jättis Eesti Töötukassa isikutele hüvitised

määramata Seega kuritegu jäi lõpule viimata M. P., Roman Osadtši, T. T., N. K., A. E. ja V. O.

tahtest olenematutel põhjustel.

Seega tegutsedes grupis koos M. P., T. T., N. K., A. E. ja V. O. püüdis Roman Osadtši tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel saada varalist kasu, kuid see tegu jäi lõpule

viimata nende tahtest olenematutel põhjustel, kuna pankrotihaldur avastas pettuse.

Samuti on Roman Osadtšile esitatud süüdistus selles, et 2016.aastal juulikuus kohtus Roman

Osadtši kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas oma tuttava A. J. ning lõi varalise

kasu saamise eesmärgil viimasele teadvalt ebaõige ettekujutuse selle kohta, et tal on pooleli IT-

projekt koostöös XXX, pakkudes A. J. võimalust projekti investeerida. Tegelikkuses sellist

projekti olemas ei olnud. Pakkumisest huvitatud ja eksimusse viidud A. J. tasus R. Osadtši palvel

tema erinevaid arveid, mis Roman Osadtši kinnitusel olid seotud kõnealuse IT-projektiga,

makstes niiviisi N. S. 22.07.2016 3000 eurot ja 15.08.2016 2500 eurot; A. O. 22.07.2016 1000

eurot; L. Š. 22.07.2016 80 eurot; S. G. O. 28.07.2016 2500 eurot; A. V. O. 28.07.2016 85

eurot; O. A. L. G. 15.08.2016 3000 eurot; O. T. 05.10.2016 2100 eurot ja 05.08.2016 900

eurot. Tegelikkuses olid need Roman Osadtši võlad ja muud kohustused kõnealuste isikute ees

ning üle kantud summasid ei kasutanud Roman Osadtši mingis IT-projektis osalemiseks, vaid

saavutas selle, et A. J. tasus tema võlgasid. Lisaks andis A. J. Roman Osadtšile sularahas üle

4835 eurot. Ka kõnealust summat ei kasutanud Roman Osadtši osalemiseks IT-projektis XXX,

vaid pööras selle enda kasuks. Seega väära ettekujutuse loomise tulemusena maksis A. J. Roman

Osadtši arveid ning andis talle sularahas üle kokku 20 000 eurot. Kõnealusest summast on

Roman Osadtši A. J. tagastanud 2000 eurot ning ülejäänud – 18 000 eurot on käesoleva ajani

tagastamata.

Seega sai Roman Osadtši tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel

varalist kasu kogusummas 18 000 eurot ning tekitas A. J. samas summas varalist kahju.

Samuti on Roman Osadtšile esitatud süüdistus järgnevas. 2016.aasta sügisel pöördus R.Osadtši

O. K. aadressil XXX asuvasse teenindusse ja soovis sõiduauto Lexuse velgesid värvida. Hiljem

avaldas ta soovi, et teeninduses pandaks velgedele tema vanade rehvide asemel uued rehvid,

millest tulenevalt tellis O. K. oma tarnijalt neli Bridgestone E031 99V rehvi ja need paigaldati

R.Osadtši toodud velgedele. Rehvide ja nende paigalduse eest väljastas K. O. R.Osadtšile

29.12.2016 arve nr 748536 kogusummas 908 eurot. 29.12.2016 edastas R.Osadtši meiliaadressilt

XXX O. K. meiliaadressile e-kirja koos võltsitud Nordea Panga 29.12.2016 maksekorraldusega

nr 899, millega kinnitas O. K. esitatud arve tasumist. Maksekorraldusest nähtus, et maksja

Roman Osadtši on teinud 29.12.2016 ülekande Nordea Bank AB Estonia Branch kontolt nr

XXX O. K. Swedbank AS kontole nr XXX summas 908 eurot ja tasunud sellega O. K. arve nr

748536. Tegelikkuses Roman Osadtši kõnealust ülekannet ei teinud ega arvet ei tasunud ning

võltsitud maksekorralduse edastamisega lõi O. K. töötajale R. K. ebaõige ettekujutuse, et arve on

tasutud, mille tulemusel andis viimane korralduse anda veljed koos nelja Bridgestone rehviga

neile järgi tulnud Roman Osadtši isale A. P. Käesoleva ajani ei ole Roman Osadtši O. K. arvet

nr 748536 summas 908 eurot tasunud.

Seega sai Roman Osadtši tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist

kasu summas 908 eurot ning tekitas O. K. samas summas varalist kahju.

Sellega on Roman Osadtši toime pannud KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod

s.o varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise

teel kahju tekitamise isikute grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse.

Samuti on Roman Osadtšile esitatud süüdistus järgnevas:

-

Roman Osadtši, eesmärgiga vabaneda kohustustest tasuda A. J. oma võlg kogusummas

20 000 eurot, edastas 30.10.2016 kella 16:19 ajal e-posti aadressilt XXX võlausaldaja A.

J. e-posti aadressile XXX teadvalt võltsitud SEB panga maksekorralduse nr 77

debiteerimise teatise, näidates dokumendis, et A. P. maksis SEB pangakontolt nr XXX

A. J. Swedbank AS pangakontole nr XXX 14 000 eurot. Tegelikkuses sellist ülekannet ei

tehtud.

-

Roman Osadtši, eesmärgiga vabaneda kohustustest tasuda O. K. 4 suverehvi ostu ja

rehvitööde eest kokku 908 eurot edastas 29.12.2016 O. K. teadvalt võltsitud Nordea

Panga 29.12.2016 maksekorralduse nr 899, näidates dokumendis, et maksja Roman

Osadtši tegi samal päeval Nordea Bank AB Estonia Branch kontolt nr XXX ülekande O.

K. Swedbank AS kontole nr XXX summas 908 eurot ja tasus sellega O. K. arve nr

748536. Tegelikkuses sellist ülekannet Roman Osadtši ei teinud.

Sellega on Roman Osadtši toime pannud KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod s.o

teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest.

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 345 lg 1

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

Kuriteoga on R.Osadtši tekitanud O. K. varalist kahju summas 908 eurot.

Kuriteoga on R.Osadtši tekitanud A. J. varalist kahju summas 18 000 eurot.

Roman Osadtši korraldamisel on Eesti Töötukassa määranud alusetult hüvitisi teistele isikutele

kokku summas 10 400 eurot ja need ka välja maksnud. Eesti Töötukassa avalik-õiguslikku

nõudeavaldust ega hagiavaldust R.Osadtši suhtes esitanud ei ole.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja KarS § 345 lg 1 (29.12.2016 episood) ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks vangistust 2 aastat

ja 8 kuud.

KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest (30.10.2016 episood) eest nõuab prokurör

kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 2 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega,

saades lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat ja 8 kuud.

KarS § 73 lg-te 1, 3 ja 4 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult täitmisele

pööramata, kui Roman Osadtši ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese:

1. 03.02.2017 on O. K. esitanud Roman Osadtši vastu hagi varalise kahju hüvitamiseks

summas 908 eurot (V kd lk 194);

2. 10.04.2017 on A. J. esitanud Roman Osadtši vastu hagi varalise kahju hüvitamiseks

summas 18 000 eurot (V kd lk 257);

Roman Osadtši on nõus, et kohus mõistab temalt VÕS § 1043 alusel välja O. K. kasuks 908 eurot

ja A. J. kasuks 18 000 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kriminaalmenetluse kulud: sundraha summas 876 eurot, mis mõistetakse KrMS § 180 lg 1 alusel

välja Roman Osadtšilt. Seoses asjaoluga, et Roman Osadtšil tuleb süüdimõistmisel hüvitada ka

arvestatavas summas kuriteoga tekitatud kahjusid, määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et

menetluskulud hüvitab Roman Osadtši ositi 12 kuu jooksul iga kuu 73 euro suuruses summas,

kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid:

17.10.2017 Tartu Maakohtu otsusega (1-17-9457) on arestitud kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise tagamiseks Roman Osadtši nõudeõigus Eesti Töötukassalt hüvitise saamiseks

summas 3300 eurot seoses XXX maksmata töötasuga (IV kd lk 213-216). Nõudeõiguste

arestimise eesmärgiks oli tagada, et Eesti Töötukassa ei teeks Roman Osadtšile tööandja

maksejõuetuse hüvitise väljamakseid. Kriminaalmenetluse ajal on pankrotihaldur pöördunud

avaldusega Eesti Töötukassa poole. Eesti Töötukassa on teinud 06.02.2018. a otsuse nr XXX,

millega jäeti TKindlS § 22 lg 11 ja § 22 lg 12 alusel tööandja maksejõuetuse hüvitis teiste hulgas

Roman Osadtši suhtes määramata. Eesti Töötukassa 06.12.2018. a vastuse kohaselt ei ole

eelnimetatud isikud pärast otsuse tegemist pöördunud Eesti Töötukassa poole saamata jäänud

töötasu nõudega, samuti ei ole otsust vaidlustatud. Seega kuna Eesti Töötukassa on teinud sisulise

otsustuse tööandja maksejõuetuse hüvitise kohta Roman Osadtši suhtes, jättes selle täies ulatuses

rahuldamata (otsus on jõustunud), puudub kuriteoga saadud vara, mida KarS § 831 lg 1 alusel

konfiskeerida.

31.10.2018 M.P. elukohast leitud sülearvuti Samsung model code: XXX seerianumbriga XXX

kõvaketta koopia, mis on hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri andmelaos, suhtes

võetakse seisukoht kriminaalasja XXX edasise menetlemise käigus.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga või avalik-

õigusliku nõudeavaldusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele

prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises.

Kokkuleppe sõlmimisest võttis osa tõlk – G. V., keda on hoiatatud, et oma ülesannete täitmisest

alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja § 321 järgi

Kannatanu Eesti Töötukassa esindaja soovib, et teda teavitataks kohtuistungi ajast ja soovib

kohtuotsuse edastamist e-postiga (XXX). Samuti soovivad teavitamist kohtuistungi ajast ja

kohtuotsuse edastamist e-postiga kannatanud A. J. (XXX) ja O. K. esindaja T. V. (XXX).

Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/