2-20-335/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-335

Tsiviilasi

Infonet DC OÜ hagi XX vastu pankrotimenetluses

deposiidina tasutud summa 3 340 euro hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.06.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3 340 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Infonet DC OÜ (registrikood 12501440),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Toomas Laanemaa

Kohtuistungi toimumise aeg

26.10.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.06.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

3. Mõista XX-lt Infonet DC OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude

hüvitamiseks 664,69 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Gailina Nikitinal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Infonet DC OÜ (hageja) esitas 08.01.2020 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu

pankrotimenetluses deposiidina tasutud summa 3 340 euro hüvitamiseks. Hageja taotles

menetluskulude jätmist kostja kanda.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas hageja 29.07.2019 avalduse Ideab Project Eesti

aktsiaseltsi (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Hageja tasus 08.04.2016 ja 17.10.2019

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud deposiidi 3 340 eurot. Kohus kuulutas

18.10.2019 välja võlgniku pankroti. Pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise tõttu

tekkis hagejale kahju. Pankrotihaldur Toomas Saarma esitas 07.11.2019 võlgniku

võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli. Pankrotihalduri arvamuse kohaselt muutus

võlgnik maksejõuetuks 2015 - ajal, kui alustati varade võõrandamisega. Aruannet

pankrotimenetluse jooksul ei vaidlustatud. Võlgnik alustas varade võõrandamist 2015 algusest.

Vara müügist raha võlgniku kontole ei laekunud. Pankrotihalduri hinnangul muudeti ettevõtte

varatuks ajal, kui Minski Majanduskohtus menetleti hagisid, mille tulemusel mõisteti

võlgnikult 28.04.2015 välja 353 964,03 USA dollarit ja 10.11.2015 välja 1 851 000,08 USA

dollarit. Nõuded esitati Valgevene Vabariigi (edaspidi Valgevene) kohtusse juba 2014 ning

võlgniku varad müüdi maha enamuses 2015 jaanuari-aprilli jooksul.

3. Perioodil 16.12.2002-20.03.2017 oli võlgniku juhatuse liikmeks kostja. Kostja rikkus

võlgniku juhatuse liikmena kohustust esitada õigeaegselt pankrotiavaldus. Kostja pidanuks

esitama võlgniku pankrotiavalduse hiljemalt 2015. Viimane majandusaasta aruanne oli esitatud

2015. Võlgniku uus juhatuse liige YY oli variisik, kes elas eeldatavasti Venemaa Föderatsioonis

(edaspidi Venemaa) ja temaga polnud võimalik ühendust saada. Kostja teatas pankrotihaldurile

uue juhatuse liikme kontaktaadressina Venemaal asuva õigusbüroo aadressi. Õigusbüroo

esindajad vastasid järelpärimisele, et YY asukoht ei olnud neile teada. Seega oli ilmselge, et

tegemist on nn "tankistiga", kelle abiga kostja soovis vastutusest vabaneda. YY-l oli kehtiv seos

14 äriühinguga ja kõikidel äriühingutel olid probleemid võlausaldajatega ja võlgnevuste

tasumisega. Võlgniku ning kostja pahatahtlikkusele viitas lisaks mh ka asjaolu, et võlgniku

uueks omanikuks sai HELLAS TUNING OÜ kaudu QQ, kellele kuulus suurel hulgal

äriühinguid, millel oli võlgade tasumisega probleeme.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja

kanda.

5. Hageja ja pankrotihalduri väited võlgniku maksejõuetuks muutumise ajast ja põhjustest ei

vastanud tegelikkusele. Pankrotihaldur ei olnud teadlik enamustest võlgniku majandustegevust

puudutavatest

asjaoludest.

Pankrotihaldur

polnud

tutvunud

võlgniku

raamatupidamisdokumentidega ega polnud pöördunud võlgniku endiste juhatuse liikmete poole

selgituste saamiseks. Asjaolul, et pankrotihaldur ei olnud 2019-2020 saanud kätte võlgniku uut

juhatuse liiget, kes annaks pankrotimenetluses haldurile selgitusi, ei olnud mingit puutumust

võlgniku maksevõime hindamisega perioodil 2015-2017. Samuti ei saanud sellest järeldada, et

võlgnik muutus maksejõuetuks aastal 2015. 31.12.2015 seisuga oli võlgnikul vara

953 000 eurot ning vara ületas kohutusi ca 500 000 euro võrra. Võlgnik tegutses aktiivselt veel

2017 aastal. Kostjale ei saanud heita ette, et ta ei koostanud võlgniku 2016 majandusaasta

aruannet, sest selle koostamise kohustus oli uuel juhatusel. Väide, et uus juhatuse liige oli

variisik, oli paljasõnaline. Võlgnikul oli õigus oma majandustegevuse käigus vara müüa, see

oli tavapärane tegevus. Võlgniku poolt müüdi kinnistu 190 400 euroga (turuhind). Müüdud

sõidukite eest tasus ostja müüjale sularahas. Võlgnik ei olnud maksejõuetu ajal, mis kostja oli

võlgniku juhatuse liige.

6. Võlgnik ei tunnistanud Minski Majanduskohtu kohtuotsuseid, kuivõrd menetlus Minski

kohtus oli ebaõiglane ning ei vastanud ausa ja õiglase kohtupidamise reeglitele. Minski

Majanduskohtu otsused ei muutunud nende jõustumisel kehtivaks ja täidetavaks Eestis kuni

tunnustamiseni 2017. aastal.

7. OOO Epam Cistemz valduses oli võlgnikule kuuluv vara ja selle väärtus ületas Minski

Majanduskohtu 28.05.2015 ja 15.11.2015 otsustega OOO Epam Cistemz kasuks välja

mõistetud summat (kokku mõisteti välja 2 204 964,83 USA dollarit). Alates 2014 oli OOO

Epam Cistemz valduses pandilepingu alusel võlgniku vara, mis ületas OOO Epam Cistemz

nõudeid. Ajavahemikul veebruar-detsember 2014 tarnis võlgnik Valgevenesse erinevaid

ehitusmaterjale koguväärtuses 2 417 993,24 USA dollarit, mis panditi OOO-le Epam Cistemz.

Viidatud ehitusmaterjalid jäid OOO Epam Cistemz valdusse ja katsid võlgniku nõude. Seetõttu

polnud alust arvestada Epam Cistemz nõuet võlgniku maksevõime hindamisel. Võlgniku

pankrotimenetluses OOO Epam Cistemz võlausaldajana nõuet ei esitanud.

8. Võlgnik sõlmis 14.08.2015 Tallinna Lennujaama AS-ga riigihanke lepingu Tallinna

Lennujaama parkimismaja projekteerimiseks. Lepingu täitmise tähtaeg oli 31.10.2017. Võlgnik

täitis lepingu ja seega ei muutunud 2015 maksejõuetuks. Auditeeritud majandusaasta aruandest

nähtus, et 31.12.2015 seisuga oli võlgnikul vara kokku 943 947 eurot ja kohustused

moodustasid 492 491 eurot. Seega ületas ettevõtte vara kohustusi.

9. Minski

Majanduskohtu

otsusega

mõisteti

võlgniku

kasuks

ehitusettevõttelt

OrsenalStroyKompani

välja

põhivõlg,

viivis

ning

menetluskulude

katteks

kokku

259 220,80 USA dollarit. 11.01.2016 toimus 23.06.2014 otsuse sundtäitmine, mille käigus anti

võlgnikule üle 189 669 USA dollarit ja 165 583 365 Venemaa rubla (ca 165 915 eurot).

Maakohtu otsus

10. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 340 eurot ja jättis

menetluskulud 1041 eurot kostja kanda ning mõistis need kostjalt välja. Kohud kohustas kostjat

tasuma sellelt summalt seadusjärgset viivist otsuse jõustumisest kuni summa täitmiseni.

Maakohus lahendas hageja nõuet pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-te 2 ja 3, § 30 lg-te 1 ja 3,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 31 alusel. Maakohtu

tuvastas järgmised asjaolud:

 29.07.2019 esitas hageja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks;

 kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 07.08.2019 ja kohustas võlausaldajat tasuma

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatise kohtu deposiiti summas 2 000 eurot.

Hageja tasus pankrotimenetluse kulude katteks määratud deposiidi 15.08.2019;

 10.10.2019 kohtumäärusega määras kohus, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

ning pankrotimenetluse jätkamiseks tuli täiendavalt tasuda deposiiti 1 340 eurot. Hageja

tasus pankrotimenetluse kulude katteks määratud täiendava deposiidi 17.10.2019;

 18.10.2019 kuulutas kohus välja võlgniku pankroti;

 perioodil 16.12.2002-20.03.2017 oli võlgniku juhatuse liikmeks kostja;

 alates 2014 menetles Minski Majanduskohus OOO Epam Cistemz hagisid võlgniku

vastu. Minski Majanduskohtu otsustega mõisteti võlgnikult OOO Epam Cistemz kasuks

välja 353 964,03 USA dollarit ja 1 851 000,80 USA dollarit;

 OOO Epam Cistemz esitas 29.09.2016 avaldused Harju Maakohtule eelviidatud otsuste

täidetavaks tunnistamiseks.

11. Pooltevaheline vaidlus seisnes selles, kas kostja rikkus pankrotiavalduse õigeaegse

esitamise kohustust. Selleks tuli maakohtul tuvastada, millal muutus võlgnik maksejõuetuks.

Hageja oli seisukohal, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2015 ning kostja hinnangul

toimus see pärast 20.03.2017. Võlgniku pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik

maksejõuetuks 2015 - nõuded Valgevene kohtusse esitati 2014. Jaanuarist-aprillini 2015

võõrandas võlgnik enamus oma varast.

12. Minski Majanduskohtu 28.04.2015 otsus asjas nr 374-20/2014 tunnustati ja tunnistati Eesti

territooriumil täidetavaks tsiviilasjas 2-16-14671 Harju Maakohtu 07.03.2017 määrusega, mis

jõustus 28.08.2017 (Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.05.2017 maakohtu määruse muutmata).

Minski Majanduskohtu 10.11.2015 otsus asjas nr 434-20/2014 tunnustati ja tunnistati Eesti

territooriumil täidetavaks tsiviilasjas 2-16-14670 Harju Maakohtu 07.03.2017 määrusega, mis

jõustus 02.08.2017 (Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.05.2017 maakohtu määruse muutmata).

13. Täidetavaks tunnistamise lahendite jõustumisel tekkis OOO-l Epam Cistemz võimalus

alustada Eestis täitemenetlust võlgniku suhtes, kuid võlgniku jaoks muutusid Minski otsused

siduvaks siis, kui otsused jõustusid. Seda ei mõjutanud asjaolu, et võlgnik otsustega ei

nõustunud. Kuivõrd võlgnik oli menetlustest teadlik ja neis ka osales, siis sai võlgnik arvestada

nendes menetlustest tehtud otsustest tulenevate kohustustega. Otsus asjas 434-20/2014, millega

mõisteti välja 1 851 000,08 USA dollarit, jõustus 02.12.2015. Teise Minski otsuse puhul

Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2020 määrusest jõustumise konkreetset kuupäeva ei nähtunud,

kuid arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620 lg 2 ja asjaolu, et maakohus

29.09.2016 esitatud täidetavaks tunnistamise avaldust menetles ja selle rahuldas, siis võis

järeldada, et otsus jõustus ära enne 29.09.2016.

14. Pankrotihalduri ettekannetest võlgniku pankrotimenetluses ei nähtunud, et OOO Epam

Cistemz oleks pankrotimenetluses vähemalt 15.01.2020 seisuga oma nõudest teatanud.

Välistatud ei olnud võlausaldaja poolt nõude esitamine hiljem või ka esitamata jätmine mõnel

muul põhjuselt (näiteks põhjusel, et nõude esitamine tekitab täiendavaid kulusid, mille

kandmine ei olnud otstarbekas kui nõude rahuldamine oli vähetõenäoline). OOO Epam Cistemz

nõude täitmiseks tsiviilasjades 2-16-14671 ja 2-16-14670 tehtud lahendite alusel algatati

täitemenetlused. Kohtule ei olnud teada, et võlgnik oleks nende täitemenetluste läbiviimist

vaidlustanud ja nõude puudumist ei olnud võlgnik maininud ka täidetavaks tunnistamise

menetlustes. Võlgniku 2015 majandusaasta aruandest ei nähtunud võlgniku varana nõudeid

kellegi vastu isegi ligilähedases suuruses. Kui OOO-l Epam Cistemz olnuks kohustus tasuda

võlgnikule materjalide eest, mis hiljem oleks jäänud tema nõude katteks, siis usutavasti oleks

võlgniku nõuet OOO Epam Cistemz vastu kajastatud majandusaasta aruandes. Neid asjaolusid

koos arvestades ei saanud kohus asuda seisukohale, et OOO Epam Cistemz nõude võlgniku

vastu sai lugeda rahuldatuks. Võlgnikul tekkis 02.12.2015 OOO Epam Cistemz ees vähemalt

1 851 000,08 USA dollari tasumise kohustus. 2015 majandusaruande kohaselt oli võlgnikul

31.12.2015 vara 943 947 eurot ja kohustusi 492 491 eurot. Koos OOO Epam Cistemz nõudega

oleks kohustuste suurus ca 2 195 886,78 eurot - võimalik, et kohustusi oli ka rohkem kuna OOO

Epam Cistemz teise nõude osas tehtud otsus jõustus samuti 2015.

15. Püsiv maksejõuetus ei tähendanud, et äriühingul puudus täielikult vara ja ta ei tegutsenud,

vaid et kohustused ületasid varasid ning see olukord ei olnud ajutine. Antud juhul oli võlgnikul

vara, mistõttu oli võlgnikul võimalik ka tegutseda ja makse maksta, kuid samas oli kohustusi

juba 2015 oluliselt suuremas ulatuses kui vara. Kui liita 2015 majandusaasta aruandes märgitud

varale Minski oblasti Majanduskohtu 28.03.2016 otsusega väljamõistetud summa ja 11.01.2016

võlgnikule üle antud vara mille väärtuseks oli 189 669 USA dollarit, 406 381 eurot ja

165 583 365 rubla (kokku ca 747 000 eurot), siis olid võlgniku kohustused siiski suuremad kui

vara väärtus. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2015 lõpuks (tõenäoliselt

02.12.2015 ehk siis, kui jõustus Minski Majanduskohtu otsus, millega mõisteti võlgnikult välja

1 851 000,08 USA dollarit). Kuna kostja oli 02.12.2015-20.03.2017 võlgniku juhatuse liige,

siis rikkus kostja pankrotiavalduse esitamise kohustust.

Apellatsioonkaebus

16. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.

17. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, hinnates tõendeid ebaõigesti ja kohaldades

valesti materiaalõigust. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et võlgnik muutus püsivalt

maksejõuetuks detsembris 2015 ning et kostja seetõttu rikkus pankrotiavalduse esitamise

kohustust. Kohtu järeldus ei olnud kooskõlas tõenditega.

18. Kohus järeldas ekslikult, et Eesti Vabariigis otsuse tunnustamine ja täidetavaks

tunnistamine ei omanud mingit tähtsust võlgniku maksejõuetuse aja ning juhatuse liikme ÄS §-

st 306 lg 3¹ tuleneva kohustuse rikkumise hindamisel. Kohus kohaldas valesti PankrS §-s 1 lg

2 ja 3 sätestatut. Välisriigi kohtulahend kuulus täitmisele üksnes pärast selle täidetavaks

tunnistamist ja seni ei pea teda täitma. Eestis ei saa isiku maksjõulisuse küsimuse hindamisel

arvestada välisriigi kohtuotsusel, mida ei ole Eestis täidetavaks tunnistatud.

19. Maakohus tuvastas, et ilma OOO Epam Cistemz nõudeid arvestamata ületas võlgniku vara

kohustusi mitu korda ning seega ei olnud võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 3 tähenduses.

Ainuüksi OOO Epam Cistemz kasuks võlgnikult Valgevene Majanduskohtus summade

väljamõistmise fakt ei andnud 2015. seisuga alust lugeda võlgnikku püsivalt maksejõuetuks.

Võlgnik ei tunnista Minski linna Majanduskohtu otsuseid. Kostja väitis maakohtus, et Minski

Majanduskohtu otsustel põhinevat OOO Epam Cistemz nõuet ei saanud arvestada võlgniku

maksevõime hindamisel ka seetõttu, et see nõue oli tegelikkuses rahuldatud panditud vara arvel.

OOO Epam Cistemz ei esitanud nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Ringkonnakohus märkis

tsiviilasjas nr 2-16-14670 11.05.2017 määruse p-s 2, et võlgnik tugines sellele, et tal puudusid

kohustused OOO Epam Cistemz ees. Võlgnikule jäi arusaamatuks, mis suuruses ning millist

nõuet võlgnik 2015 majandusaasta aruandes ei kajastatud.

20. Kohus tegi vale järelduse, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2015 lõpus. Kohus ei

arvestanud, et võlgnik tegutses perioodil 2015-2017, sõlmis riigihankelepingu AS-ga Tallinna

Lennujaam ja täitis selle nõuetekohaselt 2017. Kohus tuli sellisele järeldusele ainuüksi seetõttu,

et kohtu arvates ületasid võlgniku kohustused võlgniku vara. Samas kohus ei hinnanud PankrS

§ 1 lg 3 tulenevat maksejõuetuse teist eeldust, ehk kas selline seisund oli võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt 2015 ajutine või mitte.

Vastustaja seisukoht

21. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse

tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus

on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme

kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

23. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

24. Vastuseks

apellatsioonkaebuse

väidetele

märgib

ringkonnakohus

järgmist.

Ringkonnakohtu nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt muutusid Minski linna

Majanduskohtu 28.04.2015 otsus asjas nr 374-20/2014 ja 10.11.2015 otsus asjas nr 434-

20/2014 võlgniku jaoks siduvateks nende jõustumisest vastavalt 2.12.2015 ja 29.09.2016.

Mõlemas asjas olid hagid Minski linna Majanduskohtusse esitatud 2014. Võlgnik neid otsuseid

ei vaidlustanud, kuigi oli menetlustest teadlik ja neis ka osales. Seega on õige maakohtu

järeldus, et juba aastal 2015 on võlgnikul tekkinud kohustus suuruses ca 1 900 000 eurot, mis

ületas tema vara. Seadusest ei tulene kostja seisukoht, et kuivõrd Eestis ei pea täitma välisriigi

kohtuotsust enne, kui see on täidetavaks tunnistatud, ei saa sellega arvestada ka võlgniku

maksejõuetuse hindamisel. Jõustunud kohtuotsus on täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd TsMS §

623 lg 1 kohaselt kohus kohtulahendi sisulist õigsust tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisel

ei kontrolli, tuleb jõustunud otsust igal juhul täita ja võlgnikul tekkisid varalised kohustused

otsuse jõustumisest. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et võlgniku maksejõuetuse

hindamise seisukohast ei ole tähtsust, kas võlgnik jõustunud kohtuotsust tunnustab ja

täidetavaks tunnistab, või vaidleb sellele vastu. Kostja väide, mille kohaselt ta eelnimetatud

majanduskohtu otsusega ei nõustunud, on esitatud hilinenult, kuivõrd siis oleks tulnud

eelnimetatud otsused seaduses ettenähtud korras vaidlustatud.

25. Nõuded võlgniku vastu on tekkinud juba 2014 ning ettevõtte varad on enamuses müüdud

2015 jaanuar kuni aprill. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei muutunud võlgnik 2015

maksejõuetuks, kuna OOO Epam Cistemz nõude oli võlgnik 2015 talle panditud võlgniku vara

arvel rahuldanud, tõendamata. Asjaolu, et OOO Espam Cistemz ei esitanud pankrotimenetluses

nõudeavaldust, ei oma tähtsust. Samas on pankrotimääruse kohaselt eelnimetatud võlausaldaja

esitanud avalduse ja on algatatud 4 täitemenetlust võlgniku vastu. Harju Maakohtu määrusega

kuulutati välja võlgniku pankrot. Määruse kohaselt oli võlgnikul kohustusi 2 07 914,90 euro

ulatuses, viimane majandusaasta aruanne äriregistrile esitati 2015. aasta kohta. Määruse

põhjendustel muutus võlgnik maksejõuetuks, tal puudus vara ja majandustegevus 2015 aastal.

Seega oli kostjal ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse

korral osaühingu pankrotiavaldus. Maakohus tuvastas õigesti võlgniku püsiva maksejõuetuse

2015 aastal ja et kostja seda kohustust rikkus. Nimetatud asjaolud tuvastas maakohus kooskõlas

TsMS § 232 lg 1 korras tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnates. Tõendamist

leidis samuti, et kostja rikkumise tulemusena tekkis hagejale kahju. Kostja vastutusest

vabanemise asjaolusid kohtu ette ei toonud ega tõendanud. Ringkonnakohus märgib, et TsMS

§ 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Kostja tuli kõik oma vastuväidete aluseks olevad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid

maakohtus esitada. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja kaebuse väited asuda maakohtust

erinevale seisukohale hagi rahuldamise osas. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei

olnud võlgnik maksejõuetu, kuivõrd tegevus jätkus peale 2015 aastat, ei ole kooskõlas esitatud

tõenditega. Pankrotihalduri ettekandel tegeles võlgnik ajal, menetleti majanduskohtus ta vastu

hagisid, vara võõrandamisega, sh kostjale võõrandati sõidukeid, kinnistu 2015.a algul (tlk 14

jj). Pankrotimäärusest nähtuvalt müügist raha võlgnikule ei laekunud. Põhjendatud on

vastustaja seisukoht, et kui võlgnik ka järgnevatel aastatel tegutses (väidetavalt osales

riigihankel), siis varjas ta aastatel 2016 ja 2017 käivet ja majandusaasta aruandeid ei esitanud.

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 1 seaduslik ja

põhjendatud. Kohtu põhjendused on jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse

rahuldamiseks ei ole alust.

Menetluskulud

27. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas

muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

28. Juhindudes TsMS § 174 lg st 1, määrab ringkonnakohus järgnevalt menetluskulude jaotuse

alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

29. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja ringkonnakohtus menetluskulusid

järgmistele toimingutele: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 3,83 tundi,

ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund, kliendi esindus ringkonnakohtu istungil, tunnihinnaga

130 eurot, kokku 757,90 euro ulatuses käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik

eelnimetatud kulud on kantud seoses apellatsioonimenetlusega ning hageja ei taotle

käibemaksu hüvitamist. Hageja taotleb, et kohus märgiks otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

30. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st on hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikud ja

põhjendatud ning kooskõlas menetluse käiguga. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu vastab

kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasu suuruseks. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud

kohtuistungil osalemise eest vastavalt protokollis märgitule. Protokolli kohaselt kestis

26.10.2020 istung 12.02-12.19, st 17 minutit (0,283 tundi). Seega on hageja lepingulise esindaja

kulud põhjendatud 664,69 eurot (130 eurot x [3,83+1+0,283]).

31. Hageja palub kohustada kostjat maksma alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt maksmisega

viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, milline taotlus tuleb

rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)