2-20-11242/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-11242

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

avaldus XX kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. septembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

määruskaebemenetluses

Avaldaja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu), esindaja Liisi Raamets-Tunali

Puudutatud isikud:

XX (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja

vandeadvokaadi abi Raivo Bergson

CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14. septembri 2020 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta CC kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

4. Tallinna

linnal

(Lasnamäe

Linnaosa

Valitsuse

kaudu)

puuduvad

määruskaebemenetluses hüvitamisele kuuluvad kulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 04.08.2020 Harju Maakohtule

avalduse alaealise XX kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks üheks aastaks.

2. Avalduse kohaselt on avaldajal olnud kokkupuude X (laps) perega alates aastast 2011, mil

CC (lapse ema) käis koos lastega end sotsiaalmajutusüksuse ja munitsipaalkorteri järjekorda

võtmas. Töökoha kaotuse tõttu olid tekkinud üürivõlad ja nende majanduslik olukord oli

raske. Ema suunati Tallinna Perekeskusesse psühholoogi vastuvõtule ja nõustamisele, kuhu ta

aga korduvalt kohale ei ilmunud. Perele on antud toidu- ja riideabi, määratud

toimetulekutoetust ja linna eelarvest makstavaid sissetulekust sõltuvaid toetusi.

3. Laps asus 2012.a sügisest õppima WWW. Aastast 2014 on teave, et ema jätab lapse

kergekäeliselt koolist koju. Koolist saadud teabe kohaselt on lapsel õppetööga suuri

probleeme alates aastast 2015 ja seda käesoleva ajani. Tema suhtumine õppetöösse on olnud

mitterahuldav, ta puudub sageli koolist, teda on jäetud kahel korral klassikursust kordama.

Koolist puudumist on lapsevanem põhjendanud lapse terviseprobleemidega, jättes samas

lapsele ravi tagamata. Lapsevanem näeb probleemide põhjusena üksnes teiste, mitte enda

tegematajätmisi ega võta vastu talle ja lapsele pakutud abi.

4. Lapsel on olnud politseiga kokkupuuteid seoses vargusega poest ning vara kahjustamise ja

vägivalla kasutamisega teiste isikute suhtes. Riigis kehtinud eriolukorra ajal oli laps politsei

vaateväljas seoses liikumispiirangute korduva eiramisega, mille tulemusel tehti talle nii

hoiatus kui ka kirjalik ettekirjutus. Politsei andmebaasis on laps ja tema ema ka nende

omavaheliste peretülide tõttu.

5. Sotsiaalkindlustusamet toetab lapse suhtes tema vabadust piirava meetme rakendamist,

kuna lapse elu, tervise või arengu ohustamist ei ole võimalik ära hoida mõne vähem piirava

meetmega.

6. Lapse paigutamine kinnisesse lasteasutusse on põhjendatud ja vajalik, kuna muul viisil ei

ole võimalik tagada lapse koolikohustuse täitmist, õiguskuulekat käitumist ning järelevalvet

tema

üle.

Vaatamata

Lasnamäe

Linnaosa

Valitsuse

lastekaitse,

WWW

ning

Sotsiaalkindlustusameti pidevalt pakutud abile ja toetusele ning rakendatud meetmetele,

sealhulgas emale tehtud ettekirjutusele, ei ole õnnestunud motiveerida last koolis käima ja

õppetöös osalema. Lapse ema ei soovi või ei suuda tagada lapse koolikohustuse täitmist, mille

tagajärjel on lapsel suur mahajäämus õppetöös ning tema hariduse omandamine ja areng on

tõsises ohus. Lapsel on kujunenud välja käitumisprobleemid, ta ei allu distsipliinile, hulgub

ringi, varastab, kasutab füüsilist vägivalda teiste isikute suhtes ja rikub korda, millega seoses

on ta sattunud ka politsei vaatevälja. Alaealises on süvenenud tunne, et ta võib teha, mis tahab

ja vastutust tema tegude eest ei järgne. Ta vajab psühhiaatrilist nõustamist, kuid määratud

aegadel laps ja ema arsti vastuvõtule kohale ei lähe. Vajaliku nõustamise ning psühholoogilise

abi mittesaamisel on suur oht lapse ennast ja teisi kahjustava käitumise jätkumisele ning

emotsionaalsete probleemide süvenemisele. Kontrollitud keskkond ja kindlate piirde

seadmine võib avaldada positiivset mõju lapse käitumisele. Käesoleval ajal on kinnise

lasteasutuse teenus ainus meede, mille kaudu on võimalik tagada lapse üle vajalik järelevalve,

tema hariduse omandamine, õiguskuulekas käitumine ja vajalik psühholoogiline abi. Lapse

suhtes ei ole võimalik kohaldada muid vähem piiravaid abinõusid, mis oleks sama tõhusad,

kuivõrd kõik varasemalt kasutusele võetud meetmed ei ole soovitud tulemusi andnud.

Puudutatud isikute seisukohad

7. Lapsele määratud esindaja toetas avaldust, leides, et muul viisil ei ole võimalik tagada

lapsele koolikohustuse täitmist, tema õiguskuulekat käitumist ja järelevalvet. Laps ei täitnud

suve algul antud lubadust teha suvetööd ära. Seega on oht, et ta jääb uuesti klassi kordama.

Lisaks on lapsele 12.08.2020 esitatud kahtlustus 24.07.2020 röövi toimepanemises teise poisi

osavõtul. Prokuratuur on nõus menetluse lõpetamisega karistusseadustiku (KarS) § 87 lg1 p 9

alusel ja kohaldama alaealisele mõjutusvahendit - kinnisesse lasteasutusse suunamine. Sellega

oleks lapsel võimalus kriminaalkorras karistamisest hoiduda ja ta ei jää arvele karistatud

isikuna, mis annaks noorele inimesele veel ühe võimaluse suunata toetatud keskkonnas

vajalikku abi saades oma elu paremuse poole.

8. Lapse ema vaidles avaldusele vastu, leides, et lapse tervislikku seisundit ja tema soovi

arvestades ei ole avaldus põhjendatud. Kuna kogemus on näidanud, et 99% tõenäosusega

satub laps pärast kinnist lasteasutust Viru vanglasse, oleks tegemist karistusega, mida laps ei

ole ära teeninud. Lapsel on olnud probleemid koolikohustuse täitmise ja õppimisega, aga ta on

end parandanud. Vägivallajuhtumi toimumist kahetseb ta väga, tunneb end süüdi ning on

teinud juhtumist omad järeldused. Ta palub võimalust jätkata õpinguid oma koolis, ta lõpetas

suvetöö ja viidi edasi 7. klassi. Vajadusel võib ta õppida eriklassis. Talle on tähtis oma

perekond, kes on alati talle toeks olnud. 02.09.2020 on broneeritud perekeskuses aeg

psühholoogi juurde, videovestlusele dr. L-ga. Laps sooviks jätkata jalgpalli treeningutega. Ta

on pidanud elus kannatama palju füüsilist ja vaimset vägivalda. Last saab aidata psühholoogi

abiga ja veel muude kasutamata mõjutusvahenditega.

Maakohtus ärakuulamine

9. Avaldaja leidis, et lapse suurim probleem on koolikohustuse mittetäitmine. Hoolimata

pakutud abist ja toetusmeetmetest ei ole laps asunud koolikohustust täitma. See on seadnud

suurde ohtu tema hariduse omandamise ja arengu. Ta on 15.-aastane ja ta viidi 7. klassi teatud

mööndustega. Probleemid algasid 2015.a, mil tal ei olnud sageli vajalikke koolitarbeid kaasas.

Hiljem ei osalenud ta koolitöödes ega käinud koolis. Ema ei tee koostööd spetsialistidega ega

ilmu määratud kohtumistele kohale. Tallinna linn on teinud kõik võimaliku, kuid meetmed ei

ole tulemust andnud. Lisandunud on mitteõiguskuulekas käitumine. Laps paneb toime

süütegusid ja käimas on kriminaalasja menetlus. Politseiga on olnud mitmeid kokkupuuteid

nii varavastaste kui ka füüsilise vägivallaga seonduvate süütegude tõttu. Selleks, et tagada

lapsele kohustuslik põhihariduse omandamine, et lapse areng ei oleks tõsises ohus, et ta ei

paneks toime õigusrikkumisi ja tema üle oleks järelevalve, on ainus võimalus kinnine

lasteasutuse teenus. Sobivaim oleks QQQ õppekeskus, kus on koht olemas. Lapsele pakuti

varem välja kodulähedast kooli, et õppetöö paremini sujuks. Kokkulepitud kokkusaamisele

laps ei ilmunud ja lastekaitse pidi ta ise kohale tooma. Laps oli koolivahetusega nõus, kuid

ema keeldus sellest, leides, et see kool tema lapsele ei sobi. Ka Rajaleidja leidis, et lapsele

sobib väikeklass, kuid ema selleks nõusolekut ei andnud.

10. Lapse ema sõnul mõjuks avalduse rahuldamine halvasti lapse psüühikale. Avalduses on

toodud välja palju valeväiteid. Lapse õppetöö on viimasel ajal paranenud ja suvetöö on ta ära

teinud. Samuti on ema ise teinud palju koostööd ja lapse huvide eest seismisel näidanud

initsiatiivi. Talle on lihtsalt vastumeelne see, kuidas asju peale surutakse. Kuna pojal ei ole

varasemat kriminaalkaristust, siis on võimalik veel rakendada muid mõjutusvahendeid.

Hoopis kooli personal on näidanud üles huvi puudust lapse arengu suhtes. Ema on nüüd

otsinud lapsele ka psühholoogilist abi. Lapsele järelevalve tagamisel loodab ema psühholoogi

abile ja ka sellele, et laps on murdeeas ning küllap „võtab mõistuse pähe“. Lapsele ei sobinud

kodulähedane kool seetõttu, et perel oli kavas Lasnamäele kolida. Kui kolimine siiski ära jäi,

ei sobinud uus kool seetõttu, et kooli vahetusega käidi emale ja lapsele peale. Lapsele ei ole

soovitatud väikeklassi, vaid väiksemat klassi ja laps ei tahtnud sinna väga minna.

11. Laps selgitas, et erikooli minekut ta vajalikuks ei pea. Ta kahetseb oma vägivallategu ja

leiab, et ta ei ole ohtlik teistele inimestele. Ta sooviks minna jalgpallitrenni, käia tavakoolis ja

mõelda tuleviku peale. Viimase aja intsidendid olid seotud sellega, et lastekaitse käis talle

peale ja hoiatas teda kinnisesse lasteasutussse paigutamise eest ning see mõjus talle halvasti.

Peksmine oli tema esimene kriminaalasi. Tegemist ei olnud röövimisega, see on arusaamatus.

See juhtus, kuna tal oli raske aeg. Võimalik ema äravõtmise oht mõjus talle raskelt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Maakohus rahuldas avalduse ja paigutas lapse kinnisesse lasteasutusse QQQ alates

2020/2021 õppeaasta algusest kuni õppeaasta lõpuni (ajani millal lõpeb reaalselt õppeaasta

õppetöö). Menetluskulud jättis kohus riigi kanda.

13. Tõendatud on, et laps on oma käitumisega seadnud ohtu oma elu, arengu, tervise ja

hariduse omandamise, samuti ka teiste isikute tervise ning seda ohtu ei ole võimalik

kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega (sotsiaalhoolekande seaduse (SHK) § 130² lg 1).

14. Laps on praegu 15.-aastane ning ta ei ole omandanud põhiharidust. Ta on põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 9 lg-te 1 ja 2 järgi koolikohustuslik isik, kuid tema

koolikohustuse täitmine on tema enda käitumise tõttu sattunud suurel määral ohtu.

15. Laps peaks oma vanusest lähtuvalt käima 9. klassis, kuid ta õpib sel õppeaastal 7.-ndas

klassis. Ta on korduvalt jäänud suvetööle ja kahel korral klassikursust kordama, s.o 3.-ndas ja

5.-ndas klassis. Ta puudus 2017/2018 õppeaastal üle poole õppeaastast ja enamik

puudumistest olid põhjuseta. Puudumiste tõttu tekkisid suured lüngad teadmistes, mis

takistasid uute teadmiste omandamist. Teisel aastal 5.-ndas klassis oli ta algul positiivselt

meelestatud, käis koolis ja töötas kaasa, kuid aegamööda puudumiste arv suurenes.

II trimestril puudus ta väga palju, tal oli väga palju tegemata töid ja tööde parandamise vastu

ta huvi ei tundnud. Lüngad lapse teadmistes on nii suured, et alustama peaks üsna algusest.

Arendamist vajaks koolikohustuse täitmise osa. Kui ta on tunnis, puuduvad tal töövahendid,

kodused ülesanded on tegemata, tal on keskendumisraskused, motivatsioon on nõrk, ise ta

initsiatiivi ei näita ja abi ei küsi. Treeningute lõpetamisega seonduvalt on muutunud ka tema

rüht ja üldine kehahoid. Laps on hakanud oma keha häbenema, seda lodevate riietega varjama

ega julge enam ujumas käia. Probleemide esinemisel ta abi ei küsi ja ta vajab individuaalset

juhendamist, et tööle hakata. 2017/2018 õppeaastal jäi laps täiendavale õppetööle kuues aines.

16. WWW direktori teatest koolikohustuse mittetäitmise kohta nähtub, et laps koos kolme

sama kooli õpilasega ei osalenud alates 23.01.2020 tundides. 28.01.2020 seisuga oli tal 159

põhjuseta puudumist, II trimestril 51 põhjuseta puudumist. I trimestril oli tal kuues aines

puudulikud hinded ja II trimestril seitsmes.

17. Lapsele on pakutud mitmel moel tuge õppimisel. Sotsiaalkindlustusameti poolt pakuti

talle aastal 2018 võimalus osaleda SPIN-programmis, kuid ta ei soovinud osaleda. 2019.a

kaasati

lapse

juhtumisse

Tallinna

Õppenõustamiskeskuse

sotsiaalpedagoog-ekspert.

Lapsevanemale ja lapsele selgitati, et lapse toetamiseks on WWW valmis tagama tuge,

koostama kõigis ainetes individuaalse õppekava, tegema kohandusi ja erisusi hindamisel.

Lapse ema andis Lasnamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonnale nõusoleku lapse

suunamiseks Nõmme tee sotsiaalprogrammi 2019/2020 õppeaastaks, millega oli nõus ka laps,

sest kool asus kodu lähedal, kuid hiljem ta keeldus kooli vahetamast.

18. 11.06.2019 võrgustikukohtumise protokollist nähtub, et lapse väitel häirib teda

sotsiaalmajutusüksuses elamine. Seetõttu tehti ettepanek, et lapse võiks paigutada

turvakodusse ja/või internaati, kuid ema ei olnud sellega nõus. 26.06.2019 võrgustiku

protokollist nähtuvalt pakuti lapsele õppimist internaadiga koolis, kuid ka sellest võimalusest

ema loobus.

19. SA Innove koolivälise nõustamismeeskonna 18.12.2019 otsuse järelduste kohaselt

soovitati õppekavade individualiseerimist, rakendada õpet eriklassis ja eripedagoogilist

metoodikat, mis on tingitud koolikohustuse mittetäitmisest õpiraskuste tõttu. Leiti, et laps

vajab kuni põhikooli lõpuni suuremas mahus toetamist. Nõustamismeeskond soovitas otsuses

nimetatud tugiteenuseid ja –meetmeid rakendada tõhustatud toe raames (PGS § 49 lg 1

kohane võimalus rakendada tõhustatud tuge haridusliku erivajadusega õpilasele eriklassis).

Ema ei nõustunud koolivälise nõustamismeeskonna soovitustega ega lubanud WWW-l

tõhustatud tuge rakendada.

20. Laps on ise kinnitanud, et ta ei käi koolis põhjusel, et lüngad tema teadmistes on suured,

ta ei oska ülesandeid lahendada ja kardab õpetajatele vastata. Lapse koolikohustuse täitmine

on sattunud suurel määral ohtu. Juba kasutatud või pakutud abinõud ei ole lapse ja/või

lapsevanema vastuseisu tõttu tulemusi andnud. Ilma vajalike abinõude rakendamiseta, s.o

kinnisesse lasteasutusse paigutamiseta ei ole tõenäoline, et laps suudab omandada

põhihariduse.

21. Õpilase arengu jälgimise kaardis on positiivse külje pealt välja toodud järgmine: kui laps

käiks koolis ja hakkaks õppima, oleks ka arengut oodata; kui tahab ja töötab kaasa, saab

kõigega rahuldavalt hakkama; on tark poiss, oskab hästi lugeda, ei tee hääldusvigu ja tema

käekiri on ilus; kiitmise korral teeb kaasa; kui suudab tööle keskenduda, saab hästi hakkama;

kehalises kasvatuses hea koordinatsioon ja oskus võistkondlikult tegutseda; on oma olemuselt

sõbralik noormees. Tõenditest nähtub, et laps oli varem spordist väga huvitatud.

22. Sotsiaalkindlustusamet tõi välja, et laps vajab kontrollitud päevakavaga keskkonda ja

toetatud õpikeskkonna loomist ning psühholoogilist tuge. Sekkumine on viivitamatult vajalik,

et hoida ära olukorra halvenemine.

23. Kui tagada lapsele õppetööks sobiv keskkond, siis suudaks ta omandada ülemäära suure

pingutuseta põhihariduse. Loodetavasti suudaks ta pärast seda ka haridusteed jätkata. Lapse

arengupotentsiaali koduse toe puudumise tõttu välja arendamata jätmine on lapse huvidega

suurel määral vastuolus. See võtab lapselt tõenäoliselt võimaluse teostada hiljem end eelduste

poolest sobivas valdkonnas ja enda ülalpidamisega tulevikus hästi toime tulla.

24. Põhihariduse omandamist takistab ka sotsiaalne keskkond, s.o tutvused teiste

probleemsete noortega. Sotsiaalpedagoog täheldas, et veebruaris 2019 vahetas laps sõpruse

klassivennaga (kelle tõttu tekkis varasemalt motivatsioon koolis käia) teiste sama kooli

õpilaste vastu, kel on tõsised käitumis- ja sõltuvusprobleemid, õppeedukus on negatiivne ning

nad on lastekaitse ja politsei vaateväljas. Laps tunnistas, et on alkoholi tarvitanud. Ta läheb

pärast kooli koolikaaslastega Lasnamäe tänavatele jalutama ja koju õppima jõuab alles hilja

õhtul. Gümnaasiumi direktori teatest koolikohustuse mittetäitmise kohta nähtub, et laps koos

kolme sama kooli õpilasega ei osalenud alates 23.01.2020 enam tundides. Viibis küll

koolimajas, kuid mängis kendamadega, käis loata ja kooli kodukorra vastaselt poest süüa

ostmas ning kiusas teisi õpilasi.

25. Politsei- ja Piirivalveamet on 29.03.2020 ja 10.04.2020 teinud lapsele suulise hoiatuse ja

ettekirjutuse eriolukorra nõuete mittetäitmise tõttu. 09.12.2019 registreeriti juhtum, mil lõhuti

Tallinna Kunstigümnaasiumi territooriumil õpilase poolt ehitatud teos. Üks vara kahjustaja oli

laps.

26. Sotsiaalpedagoogi hinnangul tuleks lapsele kasuks keskkonnavahetus, et ta ei puutuks

kokku teiste abivajavate õpilastega ega võtaks nende käitumismudeleid üle. Lapsele on

pakutud võimalust õppida õpilaskoduga koolis või siis pere aitamist Tallinna Perekeskuse

pereteenistuse vormis, millest mõlemal juhul keelduti.

27. Lapse esindaja tõi välja, et hiljuti pani laps toime süüteo, pekstes koos teise noormehega

endast väiksemat last ja on võimalik, et tegu on kvalifitseeritav ka röövimisena. Järelevalve

puudumisel lapse üle on suur oht edasisteks õigusrikkumisteks. Seega on oht mitte ainult

lapse enda, vaid ka teiste isikute elule ja tervisele. Lapsel on tekkinud karistamatuse tunne ja

on suur risk, et tal kujuneb välja kriminaalne käitumine. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine

aitab olulisel määral ära hoida õigusrikkumiste edasist toimepanemist.

28. Laps vajab hariduse omandamise jätkamiseks psühholoogilist tuge ja nõustamist. Laps on

suunatud problemaatilise käitumise tõttu psühholoogilisele nõustamisele juba aprillis 2013.

Ema kinnitas ärakuulamisel, et lapsele on nüüd broneeritud vastuvõtuaeg psühholoogi juurde.

See, et ema on nüüd otsinud lapsele psühholoogilist abi, midagi ei muuda. Lapsele on varemgi

pakutud lapsele psühholoogilist abi, kuid ema ei ole seda vastu võtnud. Ühekordsest visiidile

registreerimisest ega ka ühekordsest spetsialisti külastamisest lapse seisund oluliselt paraneda

ei saa. Varasemast on teada, et lapsele on perearsti juurde küll aegu broneeritud, kuid sageli ei

ole laps vastuvõtule jõudnud. Puudub igasugune alus eeldada, et ema on nüüd valmis jätkuvalt

ja pikemas perspektiivis mitte ainult tagama lapsele spetsialisti abi saamist, vaid ka lapse

tegeliku jõudmise vajalikule nõustamisele.

29. Ema selgitas koolist puudumist lapse terviseprobleemidega, kuid ta ei ole võtnud kuigi

palju ette nendega tegelemiseks, sh ei külasta laps selleks perearsti ja reserveeritud

vastuvõtuaegadel kohale ei ilmu. Perearsti hinnangul on allergilise nohu raviks määratud

ravimid suure tõenäosusega võtmata. Aastatel 2019-2020 on lapsele määratud 10 retsepti

korral ravimid välja ostmata 8 juhul. Laps kinnitas, et tal on allergiline nohu, kuid ravimite

võtmist ta vajalikuks ei pea. Väited selle kohta, et lapse terviseprobleemid takistavad tal

objektiivselt õppetöös osalemist, ei ole eluliselt usutavad. Samuti tulnuks lapsevanemal teha

kõik vajalik, et tagada õppetööd takistavate tervisehäirete ravi. Seda antud juhul tehtud ei ole.

30. Lapse paigutamine kinnisesse asutusse ei oleks põhjendatud, kui lapse arengut ja

järelevalvet saaks tagada lapsevanema toetamise läbi, kes ei suuda iseseisvalt lapse

kasvatamise, õppetöö tagamise ja järelevalve teostamisega toime tulla. Antud juhul ei ole

alust arvata, et tegemist on kasutamata jäänud meetmega. Lapse tervislik ja hariduslik

hooletusse jätmine tuleneb peamiselt lapse ema enda abivajadusest ja toimetuleku oskustest.

Ema ei ole suuteline hoomama oma puudujääke lapsevanema kohustuste täitmisel ja ta

süüdistab kõigis tegematajätmistes üksnes teisi. Ema süüdistab lastekaitset, kes sunnib last

täitma koolikohustust, samuti linnaosa valitsust, kes ei taga perele elamispinda ega paranda

laste elujärge. Samas on ema avaldanud, et talle meeldib pigem logeleda ja ametlikku,

töölepinguga töötamist ta ei soovi. Ka ei ole ema võtnud vastu temale endale pakutud

nõustamist, mille läbi oleks võinud tekkida adekvaatsem arusaam vanema kohustuste

ulatusest. Samas ei saa järeldada seda, et lapse huve oleks väiksema riivega võimalik kaitsta

ema nõustamise läbi, kuna avaldaja aastatepikkune kogemus perega näitab, et emal puudub

soov astuda reaalseid samme oma vanemliku suutlikkuse suurendamiseks.

31. Emale on tehtud sotsiaalhoolekande osakonna poolt ettekirjutus, mille sisuks oli koostöö

tegemine lastekaitse spetsialistidega ja turvakodu sotsiaaltöötajatega, sh osalemine

juhtumiplaani koostamisel ja juhtumiplaanis sätestatud eesmärkide ja tegevuste järgimine;

lapsele igapäevase koolijõudmise ja õppetöös osalemise tagamine; koostöö tegemine WWW

sotsiaalpedagoogi

ja

klassijuhatajaga

ning

pöördumine

lapse

tervisliku

seisundi

väljaselgitamiseks eriarsti (allergoloogi) poole 3 kuu jooksul alates ettekirjutuse

kättesaamisest. Ema ei ole ettekirjutust vajalikul määral täitnud.

32. Õpilase arengu jälgimise kaardist nähtub, et emaga koostöö praktiliselt puudub,

puudumistest ta ei teavitanud ja kohtumistele ei ilmunud. Sotsiaalpedagoog kohtus lapse

emaga ühe korra novembris 2018 arenguvestlusel. Ema ei mõista koolikohustuse täitmise

vajalikkust ja leiab, et lapse kergekäeliselt tervislikel põhjustel koju jätmine on olulisem kui

hariduse omandamine. Lapse iseloomustuses on välja toodud, et emaga toimus suhtlus

valdavalt meili teel ja omal algatusel pöördus ema klassijuhataja poole vaid ühel korral (kui

laps tuli väga hilja koju). Klassijuhataja saadetud kirjadele ema vastas, kui üldise iseloomuga

kirjadele ei reageerinud ja lastevanemate koosolekul ei osalenud. Arenguvestlusele ema

ilmus, kuid mitte määratud kokkusaamisele kooli psühholoogiga.

33. Ema iseloomustuses on välja toodud, et ta ei ole võimeline kindlustama lapse

koolikohustuse täitmist. Laps eirab ema korraldusi, kasutab temaga rääkides käskivat

kõneviisi ja ebatsensuurseid väljendeid. Laps on nutisõltlane, kes mängib varaste

hommikutundideni arvutimänge, mille tulemusena ei ole võimeline hommikul õigeaegselt

ärkama ja kooli minema. Ema on korduvalt rikkunud resotsialiseerimisplaanis fikseeritud

kohustusi ja talle on tehtud ettekirjutusi nende täitmiseks.

34. Ema on loobunud talle ja ka tema perele pakutud abist. Seda arvamust kinnitab muu

hulgas ema loobumine laste laagrituusikutest põhjendusega, et laager mõjub lapse käitumisele

halvasti ja laps õpib laagris mittevajalikke oskusi.

35. Ema on eiranud spetsialistide hinnangut, millised võiks olla paremad tingimused lapse

hariduse omandamiseks. Ema väitel ei ole lapsele soovitatud väikeklassi ning juttu on olnud

vaid väiksema õpilaste arvuga klassist, kuid ema ja kooli vahelisest kirjavahetusest nähtub, et

ta oli teadlik sellest, et laps sai Rajaleidjast otsuse just väikeklassi suunamise kohta. Kool sai

lapsele vajalikku õpet väikeklassis ka võimaldada, kuid ema oli eriklassile kategooriliselt

vastu, põhjendades seda sellega, et otsus olevat olnud peale surutud. Ema on kahjustanud

lapse huve, jättes ta ilma võimalusest omandada haridust lapsele pakutud sobivatel

tingimustel. Puudub alus eeldada, et ema asuks nüüd varasemast suuremal määral lapse

huvides tegutsema.

36. Ema leidis, et kuna laps on murdeeas, siis tõenäoliselt võtab ta lähiajal „aru pähe“. See

arvamus ei tugine tegelikele asjaoludele. Sama lootust avaldas ema juba 17.10.2018

ümarlaual, kuid sellest ajast on olukord läinud halvemaks. Eelduslikult muutub noor inimene

murdeea läbimisel vastutustundlikumaks ja arukamaks. Samas ei viita praeguse hetke seisuga

miski sellele, et selline läbimurre mõtlemises on juba saabunud või lähiajal saabumas. Laps

on korduvalt kinnitanud kavatsust asuda õppetööga tõsisemalt tegelema, kuid tegelikkus

lubatule ei vasta. Ta suutis küll 2020.a augusti lõpus end korraks kokku võtta, mõned

tegemata asjad ära vastata ja seetõttu viidi ta suurte mööndustega üle 7.-ndasse klassi. Kooli

poolt ei peeta tõenäoliseks, et olemasolevates tingimustes ja koduse toe puudumisel on

võimalik eeldada hariduse omandamist piisaval määral. Seetõttu ei ole põhjendad uskuda

lapse praegusi lubadusi.

37. Ebaõige on ema väide, et kinnine lasteasutus on karistus. Kuna SHS § 1301 lg 2 järgi on

kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset,

sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis

võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema

enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta, ei ole

tegemist karistusega. Seda kinnitab ka KarS § 87 lg 1 p 9, mille kohaselt on tegemist

mõjutusvahendiga. KarS § 56 lg 3 järgi võib alaealisele karistuse mõista või määrata ainult

siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest.

38. Ema ekslik seisukoht kinnise lasteasutuse olemuse suhtes, samuti tema senine tegevus

lapse õppetöö, järelevalve ja kohase arengukeskkonna tagamisel näitab seda, et ta ei ole

suuteline mõistma lapse tegelikke vajadusi – seda osaliselt suutmatuse tõttu eristada neid

lapse soovidest. Ema ei tunne piisavalt huvi võimalike valikute vastu ja ta ei ole ta võimeline

piisaval määral last õppetöö tagamisel toetama. Selleks puudub emal lapse silmis ka piisav

autoriteet. Ema on leidnud, et sobilikud oleksid muud, veel kasutamata mõjutusvahendid, kuid

ta ei ole välja toonud, millised need olla võiksid. Muude, veel kasutamata mõjutusvahendite

olemasolu asja materjalist ei nähtu.

39. Kuna ema lapse abistamisega toime ei tule, siis selleks, et tagada lapsele vajalik

järelevalve, regulaarsed teenused, süvenevate käitumisprobleemidega tegelemine ja

koolikohustuse täitmine ning ka põhihariduse omandamine, on vajalik tema paigutamine

kinnisesse lasteasutusse. Antud juhul ei ole vajalikku tuge võimalik lapsele kodus pakkuda.

Lapsele tuleb tagada vähemalt põhiharidus. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine võimaldaks

tõenäoliselt hoiduda ka kriminaalkorras karistamisest ja laps ei jää siis arvele karistatud

isikuna.

40. Lapse suhtes on piirangu kohaldamine vajalik meede ja ühegi vähem lapse vabadust

piirava meetmega ei ole võimalik teda abistada. QQQ on sobiv kinnine lasteasutus ja

2020/2021 õppeaastaks tuleb laps suunata sinna õppima. Kohus ei määra kindlaks konkreetset

õppekeskust, et koolil oleks võimalus korraldada lapsele õppekeskuste vaheline liikumine

vastavalt tema toimetuleku vajadustele.

Määruskaebus

41. Lapse ema palub määruskaebuses ja selle 12.10.2020 täienduses maakohtu määruse

tühistada.

42. Lapse kinnisesse asutusse paigutamine ei ole põhjendatud ega vajalik, sest see tekitab

lapses veel enam stressi ja pingeid, kuna ta peab olema perest eemal. Lapse problemaatilise

käitumise peamiseks põhjuseks on olmeprobleemid, mis tulenevad pere kitsastest

elamistingimustest. Selle asemel, et aidata perel neid parandada, on avaldaja ebaõigesti

otsustanud lahendada probleem lapse kinnisesse asutusse paigutamisega.

43. Asjaolu, et lapsele on esitatud süüdistus röövi toimepanemises, ei tähenda seda, et ta selle

teo toimepanemises süüdi mõistetakse.

44. QQQ ei ole lapsele sobilik asutus, sest sinna paigutatakse käitumishäiretega lapsed, kes

õpivad lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Selline keskkond ei ole lapsele eeskujuks, vaid

vastupidi. Laps ei ole käitumishäirega ja lihtsustatud õppekava ei toeta tema potentsiaali.

Lapsel on olnud probleeme koolikohustuse täitmisega, kuid ta on end parandanud ja teinud

oma järeldused.

45. Maakohus tuvastas ebaõigesti SHS § 130² lg-s 1 sätestatud aluste esinemise, hinnates

tõendeid valesti ja puudulikult. Laps ei ole oma käitumisega seadnud ohtu oma elu, arengut,

tervist ja hariduse omandamist. Kohus lähtus ainult negatiivsetest asjaoludest ja ei pööranud

tähelepanu sellele, et 2020.a augustist on laps näidanud üles tahet ja soovi õppida ning ta on

saavutanud positiivsed tulemused hinnete parandamises.

46. Maakohus ei tuvastanud, milliseid vähem piiravaid meetmeid on lapse suhtes kohaldatud

ega seda, et need ei ole andnud tulemusi. Rakendada tuleks veel kasutamata vähem

piiravamaid võimalusi, milleks oleks näiteks lapse paigutamine Nõmme turvakeskusesse või

lahendada pere elamispinna probleem, eraldades perele suurema elamispinna.

47. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatus siis, kui paigutamata jätmisega

kaasneks suurem kahju. Maakohus ei kaalunud, kuidas mõjutaks lapse elu ja arengut see, kui

teda kinnisesse lasteasutusse ei paigutataks.

Menetlusosaliste seisukohad

48. Lapsele määratud esindaja ja avaldaja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

49. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

50. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb TsMS

§ 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

51. SHS § 130² lg 1 järgi paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse

käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda

ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Seega võib lapse paigutada

kinnisesse lasteasutusse, kui on täidetud kaks kriteeriumi, millest esimene käsitleb lapse

käitumise ohtlikkust ning teine seda, et lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik

kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.

52. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise kohta SHS § 130² lg 1 alusel teeb kohus lapse

õigustatud huve ja õigusi kaaludes kaalutlusotsustuse. Kohtu kaalutlusotsustusse saab

ringkonnakohus sekkuda vaid siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige

juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud.

Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. Kohus

kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi

põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega täies ulatuses ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

53. Ebaõige on määruskaebuse väide, et maakohus tugines otsustust tehes vaid negatiivsetele

asjaoludele, jättes lapse viimase aja edusammud tähelepanuta. Maakohus tõi määruses välja

ka lapse positiivsed omadused. Samuti andis kohus hinnangu sellele, et 2020.a augusti lõpus

suutis laps end korraks kokku võtta ja koolis mõned tegemata asjad ära teha. Samas on

tõendatud, et lapse üleviimine 7. klassi oli suurte mööndustega. Kool pidas ebatõenäoliseks, et

laps jätkaks olemasolevates tingimustes ja emapoolse toeta hariduse omandamist. Arvestades

asjaolu, et laps ei ole aastaid koolikohustust nõuetekohaselt täitnud ja selleks puudub ema

tugi, puudus kohtul alus uskuda lapse lubadust, et edaspidi ta pühendub õppetööle suuremal

määral.

54. Puudub alus eeldada ka seda, et ema asuks varasemast suuremal määral lapse huve

tagama, seda nii arengu (õppimise), käitumise kui ka tervise osas. Lapse käitumine on olnud

probleemne juba alates aastast 2015. Ta ei täida koolikohustust nõuetekohaselt juba aastaid.

Ta on toime pannud vargusi ja kahjustanud teiste isikute vara ning talle on esitatud kahtlustus

röövi toimepanemises 24.07.2020.

55. Kuigi iseenesest on õige määruskaebuse väide, et süüdistuse esitamine röövi

toimepanemises ei tähenda süüdimõistmist, ei anna see alust teha teistsuguseid järeldusi, kui

tegi maakohus. Maakohus tõi välja, milles väljendub lapse ohtlikkus nii temale endale kui ka

teistele isikutele ja leidis põhjendatult, et antud juhul on lapse kinnisesse lasteasutusse

paigutamine asjakohane meede, mis aitab tagada lapse heaolu ja piirata tema kahjustavat

käitumist. Maakohus tõi määruses välja ka selle, milliseid konkreetseid meetmeid on püütud

varasemalt rakendada ja leidis põhjendatult, et need ei andnud soovitud tulemusi, kuna ema ja

laps ei olnud pakutud võimaluste ja abiga nõus ning keeldusid koostöö tegemisest.

56. Kuna leebemad meetmed eeldavad enamasti lapse nõusolekut ja koostöövalmidust, ei tule

kinnisesse lasteasutusse paigutamise eeldusena tuvastada, et kõiki asjakohaseid meetmeid on

lapse suhtes tegelikult kohaldatud ja need ei ole olnud tulemuslikud. Kinnisesse lasteasutusse

paigutamine on põhjendatud ka juhul, kui kohus on veendunud, et laps ei soovi teha või ei ole

võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks (vt Riigikohtu lahendit

nr 2-18-5333, p 19). Laps ja ema ei ole antud juhul soovinud piisavalt koostööd teha, mistõttu

ei ole lapse käitumisest tulenevat ohtu antud juhul võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava

meetmega. Määruskaebuse väide, et lapse halva käitumise põhjuseks on üksnes

olmeprobleemid, st pere väike elamispind ja Tallinna linn otsustas selle probleemi lahendada

lapse kinnisesse asutusse paigutamisega, ei ole asjakohane. Avalduse esitamise tingis lapse

käitumisest tulenev oht, mitte elamispinna probleemi lahendamine. Ema sellekohane

seisukoht on meelevaldne.

57. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus kaalunud,

kuidas mõjutaks lapse elu ja arengut see, kui teda kinnisesse lasteasutusse ei paigutataks.

Maakohus käsitles määruses põhjalikult seda, millist abi laps vajab ning millest ta ilma jääks

ja kuidas see mõjutaks tema tulevikku juhul, kui teda kinnisesse lasteasutusse ei paigutata.

Olukord, kus laps ja lapse ema loobuvad pakutavast abist, ema ei soosi ega toeta lapse elu ja

arengut positiivses suunas, oleks jätkuvalt negatiivse mõjuga lapse elule ja arengule.

58. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et QQQ ei ole lapsele koolina

sobilik. Tõendatud on, et lapsel on suur mahajäämus õppetöös, samuti asjaolu, et ta vajab

kontrollitud päevakavaga keskkonda, toetatud õpikeskkonna loomist ja psühholoogilist tuge.

Tegemist on lapsega, kes vajab individuaalset lähenemist ja vastavat personaalset abi, mida

QQQ ka pakub. Tegemist on toetava keskkonnaga, kus laps saab vajaliku järelevalve all oma

käitumist muuta. Kool saab korraldada lapse õppekeskuste vahelise liikumise vastavalt tema

toimetuleku vajadustele, mis tagab talle personaalse lähenemise ja abi.

59. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel lapse ema kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Avaldajal puuduvad

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav