1-20-6880/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-6880 (20231601573) Kohtunik Marina Ninaste Kohtuistungi sekretär Priit Kirotar Tõlk Marina Sidorok Natalija Mehh Ingrid Oja Kriminaalasi I.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p järgi järgi üldmenetluses P

rokurör Toomas Tomberg Süüdistatav I.N

isikukood: XXX; kodakondsus xxx xxx (hetkel ;

viibib vahi all Tallinna Vanglas); emakeel: xxx keel, valdab xxx keelt haridus: xxx kriminaalkorras eelnevalt ; ;

korduvalt karistatud, neist viimane Harju Maakohtu

22. jaanuari 2020. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 263 lg 1 p 1

9 kuu pikkuse järgi karistatud ja 22 päeva

vangistusega. ku Vabanes pärast karistuse täielik ärakandmist 25. juunil 2020 Tõkend: KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud

10. juulil 2020, 11. 13. juulil 2020, alates 13. juulist 2020 – viibib vahi all Kaitsja Liis Suik (määratud korras)

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § st 306, § st 3 ja § -

309 lg- -st 310, kohus otsustas:

1. Tunnistada I.N

süüdi karistusseadustiku (KarS) § järgi ja

199 lg 2 p 9 mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10. juulil 2020 ja ärakandmata karistuseks lugeda 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates 11. juulist 2020.

1-20-6880

3. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

4. Rahuldada

KrMS § 381 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kannatanu xxx I.N-ilt kannatanu xxx tsiviilhagi ja mõista kasuks välja 7,44 eurot, mis tuleb I.N xxx hüvitada kannatanu arveldusarvele nr Luminor Bank AS-is, märkides selgitusena „I.N, kriminaalasi nr 1-20- 6880

, tsiviilhagi hüvitamine“.

5. Rahuldada

KrMS § 381

lg 6 ja kannatanu xxx tsiviilhagi ja TsMS § 440 lg 1 alusel

mõista I.N-ilt kannatanu välja xxx kasuks 4,80 eurot, mis tuleb

I.N hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is, märkides selgitusena „I.N , kriminaalasi nr 1-20-6880, tsiviilhagi hüvitamine“. 6. I.N-ilt riigi tuludesse Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876

4 alusel eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest eurot, s.o kokku 1084,80 eurot. 208,80

7. I.N KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et võib menetluskulud tasuda

kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 90,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank -is, AS

EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank - I.N, kriminaalasi AS is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „ 1-20-6880 viitenumber . , menetluskulud“ ja 99920700052818 Viitenumbri märkimine

on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 8. aitsjatasu summas 417,60 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta k

9. Kriminaaltoimiku juures olevad CD- ja DVD- juurde.

plaadid jätta asja materjalide

10. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, , prokurörile kannatanutele ja Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

1-20-6880

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus

1. I.N-ile esitati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdistus selles, et tema olles karistatud Harju Maakohtu 22. jaanuari 2020. a otsusega nr 1-19-9554 muu hulgas KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja olles vabanenud karistuse kandmiselt 25. võttis juunil 2020, uuesti 10. juulil 2020

kell 00:20 Tallinnas xxx asuvas xxx-ile kuuluvast xxx teenindusjaamast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe šokolaadi Geisha maksumusega 2,10 eurot, ühe 100 g šokolaadi Dumle maksumusega 1,75 eurot, ühe šokolaadi Snickers 2-pakk maksumusega 0,79 eurot, ühe šokolaadi Twix Xtra maksumusega 0,79 eurot, kaks 58 g šokolaadi Bounty 2

-pakk,

maksumusega 0,79 eurot/tk, kogumaksumusega 1,58 eurot, ühe BBQ kanavõileiva maksumusega 2,99 eurot ja ühe XL Latte kohvi maksumusega 2,70 eurot. Kauba kogumaksumus oli 12,70 eurot. I.N väljus teenindusjaamast, jättes võetud kaupade eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud väljaspool tanklat. Rikkumata on tagastatud šokolaadid Geisha, Snickers, Twix Xtra, Bounty. Rikutud on šokolaad Dumle maksumusega 1,75 eurot ja tarbitud ära BBQ kana võileib maksumusega 2,99 eurot ja XL latte kohv maksumusega 2,70 eurot, millega tekitas xxx-ile varalist kahju kogusummas

7,44 eurot. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, võttis 11. juulil 2020 kella 12.24 ajal Tallinnas xxx asuvast xxx kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks singi-juustu croissant i kogumaksumusega 2,30 eurot ja ühe kakaokohvi Grande maksumusega 2,50 eurot. Kauba kogumaksumus oli 4,80 eurot. I.N väljus kauplusest, jättes võetud kaupade eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud väljaspool tanklat turvatöötaja poolt. Selleks ajaks oli kaup tarbitud, millega I.N tekitas xxx-ile varalist kahju summas 4,80 eurot.

2. Seega I.N pani oma htliku tegevusega ta toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Kannatanu xxx on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi süüdistatava I.N-i vastu summas 7,44 eurot.

4. Kannatanu xxx on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi süüdistatava I.N-i vastu summas 4,80 eurot. Kohtum

enetluse käik

5. Harju Maakohtu 30. septembri ja 2020. a määrusega anti süüdistatav kohtu alla

15. oktoobri 2020. xxx ja xxx tsiviilhagid kohtu menetlusse. a määrusega võeti kannatanute Kohtulik arutamine toimus 4. ja 10. novembri 2020. a kohtuistungil.

6. I.N kuriteo tunnistas end süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava toimepanemises. Samuti leidis , et

ta tsiviilhagid on põhjendatud ja võttis kohtuistungil tsiviilhagid õigeks.

7. Prokurör taotles I.N-i süüdi tunnistamist § 199 lg 2 p 9 järgi ja KarS karistamist

vangistusega 6 kuud. Prokurör palus vastavalt KarS § 68 lg- 1 lugeda karistuse hulka le

1-20-6880

eelvangistus, s.o kinnipidamise aeg alates 10. juulist 2020. Kannatanute esitatud tsiviilhagid on prokuröri hinnangul põhjendatud.

8. Kaitsja leidis, et I.N-ile esitatud süüdistus on põhjendatud süüdistatav on oma süüd

ja

tunnistanud. Vaidlust ei ole ka tsiviilhagide üle – need on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele. mõista karistus, mis oleks õiglane. Karistus tuleb mõista Kaitsja palus

selliselt, et isik kuuluks vabastamisele kohtusaalis. Arvestades isiku majanduslikku olukorda palub kaitsja ositi 12 kuu jooksul. võimaldada menetluskulude tasumist

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus käsitleb esmalt I.N-ile esitatud süüdistust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (I). Seejärel peatub kohus I.N-ile ). lahendab kohus mõistetaval karistusel (II Pärast seda tsiviilhagi (III) (IV). ja muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (I) Süüdistus KarS § jär

199 lg 2 p 9 gi

10. Kohtu hinnangul on kohtumenetluses vahetult uuritud tõenditega tõendamist leidnud

I.N-ile etteheidetavad teod ja kohus jendab . Eelnevalt süüdistuses põh seda järgmiselt

märgib kohus, et kohtulikul uurimisel esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Samuti on usaldusväärsed kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused ja süüdistatava kohtueelses menetluses antud ja kohtumenetluses KrMS § 294 p 1 alusel esitatud ütlused.

10. juuli 2020. a tegu (kannatanu rcle K Eesti Aktsiaselts Ci )

11. Kohtuistungil uuritud videosalvestise (ja selle kohta koostatud vaatlusprotokolliga) (I kd, tl –77) on tõendatud, et 10. juulil 2020 kella 00.20 paiku viibis I.N Tallinnas, xxx xxx teenindusjaamas. Vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast videosalvestisest nähtub, et teenindusjaama siseneb süüdistatav I.N, kellel on seljas tume kapuutsiga pusa, jalas mustad püksid ning musta värvi jalanõud. Sisenedes liigub juurde, võtab ta kohviautomaadi topsi ja paneb kohviautomaati. Seejärel läheb leti (mille taga töötavad teenindajad) juurde, ta võtab midagi. iigub tagasi kohviautomaadi juurde, võtab müügisaali keskel olevast avatud Ta l letis midagi. Liikudes tagasi kohviautomaadi juurde on tal ühes käes kolmnurkne võileib ja teises käes samuti midagi, mille paneb taskusse. õtab kohvitopsi, liigub uuesti müügis Ta v aali keskele, kust võtab midagi letist, istub korraks laua taha ja väljub kohe tanklast maksmata kauba eest. xxx poolt esitatud avalduses ja Kohtu hinnangul tõendab videosalvestisel jäädvustatu õigusrikkuja üleandmise aktis älja toodud (I kd, tl 22-23, 25) v teo asjaolusid, et I.N

võttis tahtlikult xxx teenindusjaamast aadressil xxx kannatanule kuuluvaid tooteid, s.o erinevaid šokolaaditooteid kokku summas 7,01 eurot, kohvijoogi maksumusega 2,70 eurot, BBQ kana võileiva maksumusega 2,99 eurot ehk kokku kaupa koguväärtuses 12,70 eurot

. Isik lahkus kauplusest kauba eest tasumata ja ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Rikutud kaubaks oli kohvijook, BBQ kana võileib ning Dumle šokolaad

.

12. xxx poolt esitatud avaldus ja õigusrikkuja üleandmise akt tõendavad ka süüdistuses nimetatud varastatu väärtust (I kd, tl 22-23, 25).

1-20-6880

13. I.N-i tegu tõendavad samuti xxx teenindusjaama teenindaja E V kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt oli

10. juulil 2020 öises vahetuses tööl ja ajavahemikul 00.00– ta 00.20 pandi toime vargus xxx teenindusjaamas. Varguse toimepanemisest teavitas teda klient, peale mida kutsus ta koheselt G4S turvavalve kohale. Turvamehed pidasid oletatava varguse toimepanija xxx keskuse bussipeatuses kinni ning ta toodi teenindusjaama tagasi. Ta tunneb nimetatud isiku ko batoonikesed sai kauplus htuistungil ära. Kõik šokolaadi tagasi, šokolaad Daim oli katki t -68). ehtud, kohvijook ja võileib ära joodud, söödud (III kd, tl 67

14. Kinnipeetu isiku ja kaudselt kuriteo toimepane t mise aega ning kohta tõendab I.N-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, tl 46-47). I.N peeti kahtlustatavana kinni

10. juulil 2020 kell 01.10 Tallinnas, xxx juures.

15. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka I.N-i enda ütlustega, sest ta tunnistab kuriteo toimepanemist (I kd, tl 78-80). Ütluste kohaselt I.N varastas kaupa, sest tal oli kõht tühi.

11. juuli 2020. a tegu (kannatanu xxx)

16. Kohtuistungil uuritud videosalvestise (ja selle kohta koostatud vaatlusprotokolliga) (tl 68 72 – ) on tõendatud, et 11. juulil 2020 kella 12.24 ajal viibis I.N Tallinnas xxx asuvas xxx kaupluses. et kella Vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast videosalvestisest nähtub,

12.20 12.25 ajal astub kauplusesse I.N

– , seljas tumedad riided. Saalis liikudes võtab ta ühest kastist topsi, valmistab kohvi. Peale seda paneb ta mitu pirukat pakki, võtab kohvitopsi ja lahkub xxx pirukate ja kohvi eest maksmata. Kohtu hinnangul riimub vaatlusprotokollis ja videosalvestisel jäädvustatu ja õigusvastase teo t xxx-i poolt esitatud avalduses oimepanemise aktis (I kd, 16-18) s I.N tl märgituga. Osutatud tõenditega koostoime on tõendatud, et võttis Tallinnas xxx xxx kauplusele kuuluvaid tooteid, s.o kaks singi-juustu i kokku croissant summas 2,30 eurot ja kakaokohv maksumusega 2,50 eurot ehk kaupa ko ses 4,80 eurot. guväärtu Süüdistatav peeti turvatöötajate poolt kinni. lahkus teenindusjaamast kauba eest tasumata ja Kaup oli kinnipidamise hetkel ära tarvitatud, rikutud.

17. xxx-i poolt esitatud avaldus ning

õigusvastase teo toimepanemise akt tõendavad ka süüdistuses nimetatud varastatu väärtust – (I kd, tl 16 18).

18. xxx xxx asuva xxx kaupluse teenindaja A K I.N-i tegu tõendavad ühtlasi

kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt oli

11. juulil 2020 tööl. ärkas kahtlase ta Ta m

välimusega klienti, kelle tunneb täna ära süüdistatavana kohtuistungil asus teda jälgima.

ja Meesterahvas valas endale kohvi ja seejärel pani saiakesi kotti. õttis Meesterahvas v kohvitopsi

koos saiakestega ja xxx väljus kauplusest tänavale. Noormees liikus kauplusele kuuluvate kaupadega xxx Tunnistaja n ristmikule ning temale järgnes ka turvamees. ägi, kuidas meesterahvas viskas vihaga kohvi maha. Pirukaid ka enam müüki panna ei saanud (III kd, tl 54-55 p).

19. xxx T S I.N-i tegu tõendavad ka turvatöötaja kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt 11. juulil 2020 kella 12.24 ajal saabus xxx poolt tehtud paanikahäire. Sündmuskohale jõudes kirjeldas teenindaja isikut, kes kauplusest kauba võttis ja lahkus. ärkas Tunnistaja m isikut umbes 30 meetri kaugusel ja pidas meesterahva kinni. Meesterahval oli käes kohv ja kaks croissant i. Kinnipidamise hetkel viskas meesterahvas asjad maha. Tunnistaja tunneb kinnipeetud isikuna ä iibiva süüdistatava ra saalis v

1-20-6880

(III kd, tl 55 p 56 p). –

20. Kinnipeetu isikut ja kaudselt kuriteo toimepanemise aega ning kohta tõendab I.N-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 48- ). I.N peeti kahtlustatavana kinni

11. juulil 2020 kell 12.26 Tallinnas, xxx juures.

21. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka I.N-i enda ütlustega, sest ta tunnistab kuriteo toimepanemist (I kd, tl 81-82). Ütlustest nähtuvalt pani süüdistatav kuriteo toime, sest ta tahtis süüa. Õiguslik hinnang

22. Kohtu hinnangul vastab I.N-i tegu varguse (KarS § 199) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

23. xxx teenindusjaamast ja xxx võetud kaubad olid süüdistatavale võõrad ehk need ei olnud tema omandis, samuti olid need enne süüdistatava tegevust kannatanute valduses. I.N võttis kaubad, väljus kauplusest ja teenindusjaamas . Mõlemal korral jär t gnes I.N-ile

turvatöötaja ja ta peeti varastatud asjadega vahetult pärast vargust kinni. Õiguskirjanduses selgitatakse, et valdus on kehtestatud, asi on ära võetud ja varguse objektiivne koos eis täidetud, s

kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. ui asi on küll hõivaja käes ja ta on väljunud K ruumist, kuid tegu on avastatud ja teda aetakse taga, ei ole ta veel valdust kindlustanud ning vargus ei ole lõpule viidud (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2015, lk 527). Kõnesolevas asjas on aga oluline, et I.N jõudis 10. juuli 2020. a episoodis võileiva ja kohvijoogi ära tarbida. Toidukauba äratarbimisega saavutas süüdistatav selle üle faktilise võimu, murdes kannatanu valduse. oli süüdis Ka 11. juulil 2020. a varastatud i croissant tatav

jõudnud kinnipidamise hetkeks juba süüa (III kd, tl 55). Seega on tegu kvalifitseeritav lõpuleviidud vargusena.

24. Kohtu hinnangul on I.N pannud vargused toime kavatsetusega (KarS § 16 lg 2). Toidukaupade kannatanutelt äravõtmine nende ebaseaduslikuks omastamiseks oli süüdistatava eesmärk.

25. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtul ei tekkinud üldmenetluses kahtlust, et I.N oli tegude toimepanemise ajal süüdiv KarS § 33 tähenduses. I.N-i käitumine kohtumenetluses ei andnud alust kahtluseks, et ta ei olnud varguste toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist juhtima. Prokurör on kohtueelses menetluses teinud päringu SA le Põhja Eesti Regionaalhaigla. Sellest vastusest ei nähtu - - , et I.N oleks hiljuti sinna pöördunud ega seda, et tal võiks olla raske psüühikahäire KarS § 34 tähenduses I.N suhtles üldmenetluses kohtuga valdavalt viisakalt ja

(I kd, tl 2). vastas küsimustele adekvaatselt. Kuigi ta keeldus kohati küsimustele vastamisest või selgituste andmisest, oli kohtu veendumuse kohaselt selle põhjuseks kohtulikus eelmenetluses süüdistatava taotluste rahuldamata jätmine ja süüdistatava kindlameelsus selle kohta, et kohus menetleb tema hinnangul kriminaalasja valesti (vt kriminaalasja tagastamine lühimenetluses, kaitsjast loobumise ja prokuröri taandamistaotluse lahendus üldmenetluses

). See ei anna aga alust arvata, et I.N

ei oleks süüdiv.

26. I.N-i kaks vargust on kvalifi

tseeritavad KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Viidatud säte sätestab kuriteona võõra vallasasja äravõtmise omastamise eesmärgil, kui selle ebaseadusliku

1-20-6880

see on toime pandud süstemaatiliselt. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2020. otsusest nr 1-19- a 9554 (kriminaalasi nr 19231601938) nähtub, et I.N on karistatud mh KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ( 35). Kriminaalasja nr 19231601938 süüdistusakti kohaselt süüdistati I kd, tl 34- I.N kaheksas varguse episoodis ajavahemikul mai 2019 august 2019, viimane –

20. augustil 2019 (I kd, tl 34-44). Vangistuses viibis ta seejärel alates 3. septembrist 2019 (I kd, tl 27). I.N vabanes eelmise karistuse kandmiselt 25. juunil 2020 (I kd, tl 27). Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud kahe varguse toimepanemine ja seda p eelmise lühikest aega ärast kohtuotsusega määratud vangistusest vabanemisel. Arvestades toime pandud tegude hulka ja regulaarsust, on varguste toimepanemine muutunud süüdistatava jaoks elustiiliks. Teisisõnu on I.N-i vargused süstemaatilised ja § 199 lg 2 9 järgi. kvalifitseeritavad KarS p

(II) KARISTUS

27. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

28. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

29. Kuna I.N puudub töökoht ja ta paneb vargusi toime, et süüa saada, samuti kuna teda on juba korduvalt samaliigiliste kuritegude eest karistatud vangistusega, on karistusliigina põhjendatud vangistus.

30. Kohtu hinnangul on I.N-i süü KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteg ude toimepanemisel Tegemist on kahe episoodiga, millega tekitatud varaline keskmisest väiksem. kahju . on väike I.N tunnistas kahju tekitamist ja avaldas valmisolekut kahju hüvitada. Ta selgitas ja ta on ilma kindla elukohata. Karistust , et varastas toitu seetõttu, et kõht oli tühi kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

31. Samas ei saa mõistetav karistus kohtu hinnangul olla sanktsiooni alammääras, mis on KarS § 45 lg st 1 tulenevalt kolmkümmend päeva süüdi kahe kuri - . Kohus tunnistab I.N-i teo

toimepanemises. Nendega on kannatanutele tekitatud kahju. Samuti on need pandud toime vähem kui kuu aja möödudes 22. jaanuari 2020. a kohtuotsusega mõistetud reaalse va ngistuse

kandmiselt vabanemist. I.N on varemgi korduvalt karistatud karistusregistrist – nähtuvalt on tal neli kehtivat kriminaalkaristust mh KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest teda on korduvalt karistatud reaalse vangistusega.

32. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni alamäära lähedases määras, s.o vangistusega 5 kuud.

33. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg. I.N peeti kahtlustatavana kinni 10. juulil 2020 kell 01.10 ning vabastati al kell 15.05 samal päev (I kd, 46-47). Uuesti peeti ta kahtlustatavana kinni 11. juulil 2020 (tl 48-49) ning vahistati tl

Harju Maakohtu 13. juuli 2020 (I kd, tl 50-51). Seega tuleb I.N-ile kohtumäärusega mõistetud karistusaja hulka arvestada KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg

10. tuleb juulil 2020. Kandmata karistuseks jääb 4 kuud 29 päeva vangistust, mille algusaega lugeda alates 11. juulist 2020.

1-20-6880

(III) TSIVIILHAGI

34. Kannatanu xxx on esitanud tsiviilhag u. Kannatanu palub i süüdistatava I.N-i vast

süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagi kogusummas 7,44 eurot, mis koosneb xxx xxx teenindusjaamast võetud ning rikutud kaupade (Dumle šokolaadi maksumusega 1,75 eurot, ära tar maksumusega 2,99 eurot, kohvijook maksumusega 2,70 eurot bitud BBQ kana võileiva ) maksumusest. Süüdistatav nõustus kohtuistungil tsiviilhagi hüvitamisega, võttes sellega TsMS § 440 lg 1 järgi hagi õigeks. KrMS § 38

1 lg 6 sätestab, et samas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega rahuldab kohus tsiviilhagi. xx

35. Kannatanu xxx on kriminaalasjas esita vastu. nud tsiviilhagi süüdistatava I.N-i Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagi kogusummas 4,80 eurot, mis koosneb Tallinnas xxx asuvast kauplusest xxx võetud ning rikutud kaupade (2 singi-juustu croissant i maksumusega 2,30 eurot, kohvijook maksumusega 2,50 eurot) kogumaksumusest. Süüdistatav nõustus kohtuistungil tsiviilhagi hüvitamisega, võttes sellega TsMS § 440 lg 1 järgi hagi õigeks. Seega rahuldab kohus KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 440 lg 1 alusel xxx tsiviilhagi. V) (I MUUD KÜSIMUSED Tõkend

36. Süüdistatavale kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata. I.N-i vahistamisel oli aluseks uute kuritegude toimepanemise oht. Samadel kaalutlustel jättis kohus kohtu alla andmisel tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmata. Kohtu hinnangul ei ole see alus kohtuotsuse tegemiseks ära langenud, mistõttu puudub alus süüdistatavale kohaldatud tõkendi muutmiseks. Tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb saabub varem. Menetluskulud

37. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

38. susega kaasnev sundraha KrMS I.N-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuot § 175 lg 1 p 9 tähenduses. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise

korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära. Seega tuleb I.N tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 eurot. 39.

4 kohaselt on I.N-i menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p riigi õigusabi korras kaitsjale määratud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kriminaalasjas nr 20231601573 on kohtueelses menetluses määratud kaitsja Leelo Viili tasu 97,20 eurot ja kaitsja Liis Suik tasu 162 eurot.

Kohtumenetluses on kaitsja L. Suik tasu summas 97,20 eurot (tutvumine asjas kogutud tõenditega ja kaitseakti koostamine) ja 270 eurot (kohtuistungitel osalemine) (III kd, tl 76-77). Kokku on kaitsjatele määratud tasu kriminaalmenetluses 626,40 eurot.

1-20-6880

40. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse jätta vajadusel osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kõne all oleva lõike tei kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, se lause jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav I.N on töötu. Samuti puudub süüdistataval kindel elukoht.

Kohtuliku arutamise käigus selgus, et isik varastab süüa, sest kõht on tühi.

Tõendist ) nähtub samuti, et Maksu I.N-i maksustatava tulu kohta ( kd, tl 57-60 I

- ja Tolliametil puuduvad andmed sissetulekute kohta 2019. aastal. Neid asjaolusid I.N-i

arvestades on põhjendatud alus arvata, et süüdistatava varaline seisund on raske ja

menetluskulude tasumine täies ulatuses käbi talle üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et määratud kaitsjatele makstud tasu tuleb jätta osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb I.N-i kanda 1/3

208,80 eurot. määratud kaitsjale makstud tasust osutatud õigusabi eest summas Ülejäänud osas jääb kaitsjatasu riigi kanda.

41. Seega tuleb I.N KrMS § 180 lg 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kuludena kokku 1084,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul.

42. Kriminaaltoimiku juures olevad CD- ja DVD- plaadid jätta asja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik