2-20-15735/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse kuupäev

25. november 2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15735 Tsiviilasi

Hagi hind

A. K. hagi J. B. vastu elatise nõudes

1350 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

A. K. ik xxxx Kostja:

J. B., ik xxxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J. B. hageja A. K. kasuks elatis 01.09.2020 kuni xxxx katteks igakuuliselt summas 150 eurot.

3. Elatis tuleb tasuda hageja A. K. pangakontole xxxx.

4. Jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda. Jätta kostja kulud tema enda kanda. Menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlust ei ole esitatud.

5. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

27.10.2020 esitatud hagis soovib hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise alates 01.09.2020, so alates tema õppima asumisest xxxx kuni hageja 21 a saamiseni xxxx, summas 150 eurot igakuuliselt.

MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte toimetatud isiklikult 09.11.2020. Seega vastus tuli esitada hiljemalt 23.11.2020. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21 a saamiseni.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult ning kostjalt tuleb välja mõista perioodi alates 01.09.2020 kuni xxxx katteks igakuise maksena 150 eurot kuus.

Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele. Eraldi regulatsioonina on elatise väljamõistmise otsust TsMS § 468 lg 3 alusel võimalik tunnistada viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et esitatud nõue vastab sellel kriteeriumile, kuna hagis märgitud kogukuludest 558 eurot soovib hageja kostjalt välja mõista ca neljandiku, ehk võimalikult minimeeritud, suuruse osa.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Muude kulude kohta taotlust esitatud ei ole.

Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 386 lg 2; 407 lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442; § 444 lg 4 tagaseljaotsusega.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann Kohtunik