2-18-18947/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-18947

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina Luksepp

Kohtuasi

Danske Bank A/S hagi XX vastu leppetrahvi ja

viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. detsembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

18 289,05 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Danske Bank A/S (Taani registrikood

61126228)

Kolmas isik hageja poolel House Capital OÜ

(registrikood 12417596)

Hageja ja kolmanda isiku lepinguline esindaja

vandeadvokaat Paul Keres

Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Vladimir Seppik

Menetluse liik

02. november 2020, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. detsembri 2019 otsus ning teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta Danske Bank A/S menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tema enda

kanda.

3. Jätta House Capital OÜ menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tema enda

kanda.

4. Jätta XX menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Danske Bank A/S-i kanda.

XXl puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

5. Välja mõista Danske Bank A/S-lt riigilõiv 750 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb

tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud

makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist

käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18947

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

7. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Danske Bank A/S (hageja) esitas 14.12.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu,

milles palus kostjalt välja mõista leppetrahvi 16 872,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

66,57 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni

täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 05.08.2008 notariaalne ühishüpoteegiga

tagatavate nõuete muutmise, hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, mille p 2.3 kohaselt

hüpoteegiga koormatud vara suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks, kui

sellega väheneb hüpoteegiga koormatud vara väärtus või kahjustatakse hüpoteegipidaja huve

muul viisil, on vajalik hüpoteegipidaja eelnev nõusolek, välja arvatud juhul, kui see toimub

korrapärase majandamise tulemusena. Hageja nõudis 21.11.2018 kostjalt väljastada hiljemalt

23.11.2018 hagejale lepingud, mille alusel kasutatakse Tallinnas Lai tn 20-1, 20-3 ja 20-4

asuvaid korteriomandeid renditulu teenimiseks või muul eesmärgil. Hageja 21.11.2018

nõudekirjas sisaldus ka hoiatus, et kohustuse täitmata jätmise korral esitab hageja hagiavalduse

leppetrahvi nõudmiseks. Kostja pole vastavaid lepinguid hagejale esitanud. Seejuures ei ole

vaidlust selles, et korteriomandid on kasutuslepingutega koormatud.

3. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.7 kohaselt on hüpoteegiga koormatud vara omanik

(kostja) kohustatud maksma hüpoteegipidajale (hageja) leppetrahvi 2% ulatuses tagatava nõude

summast juhul, kuid jäetakse täitmata ükskõik milline nimetatud punktis võetud kohustustest.

Tagatava nõude summa on 843 633,76 eurot, millest 2% moodustab 16 872,67 eurot.

4. Asjaolu, et hageja üks nõue lepptrahvi saamiseks on kohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-15-

4981 rahuldatud, ei takista uue leppetrahvi nõudmist, kuna 21.11.2018 nõudele vastamata

jätmisega on kostja pannud toime uue leppetrahvitava rikkumise.

5. Hagejal tekkis leppetrahvinõue 24.11.2018 ning selle tasumiseks mõeldud mõistlik

tähtaeg oleks saabunud hiljemalt 26.11.2018. Seega on hagejal õigus viivist nõuda alates

27.11.2018 ning kostja on viivituses olnud hagiavalduse esitamise seisuga 18 päeva, mis

moodustab 66,57 eurot.

6.

15.04.2019 menetlusdokumendis selgitas hageja, et 01.04.2019 edastati talle

vaidlusaluste korteriomandite suhtes kostja poolt 01.04.2011 sõlmitud üürileping. Üürilepingu

tingimustest nähtuvalt kahjustab see hageja huve, kuna üürileping on sõlmitud pikaks ajaks,

üürileandja õigus leping üles öelda on äärmiselt piiratud, üürnikul on õigus nõuda üürilepingu

ennetähtaegsel lõpetamisel leppetrahvi, üürnikul on õigus teha ruumides muudatusi ja nõuda

üürileandjalt kulude hüvitamist.

7. Harju Maakohus kaasas 25.11.2019 määrusega kolmanda isikuna hageja poolel House

Capital OÜ, seoses sellega, et hageja oli loovutanud leppetrahvi nõude kolmandale isikule.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene kostjale kohustust üürilepingute hagejale

esitamiseks. Seega puudub hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvi tasumist lepingu p 2.7

alusel. Kostja on 22.11.2018 hagejale teatanud, et nõutavad kirjalikud lepingud puuduvad.

Olemas on suuline kokkulepe. Kui mingid kirjalikud lepingud on siiski olemas, siis lubas kostja

need hagejale nädala jooksul esitada. Kuna selgus, et kirjalikud lepingud puuduvad, siis ei

saanud kostja neid hagejale esitada. Lisaks on kostja seisukohal, et kuivõrd hageja nõue on

täitemenetluses täies ulatuses rahuldatud, siis puudus hagejal õigustatud huvi dokumentidega

tutvumiseks. Hageja ei ole põhjendanud, et kinnistut koormavad lepingud võivad mõjutada

kinnistute väärtust ning hageja nõude rahuldamise ulatust. 01.04.2011 üürilepingule ei ole

kostja alla kirjutanud. Kostja nimel on allkirja andnud keegi teine.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 18.12.2019 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja leppetrahvi 16 872,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 66,57 eurot ning

seadusjärgse viivise alates 15.12.2018 kuni täitmiseni. Maakohus jättis jõusse 17.12.2018

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4489,52 eurot ning viivise menetluskuludelt

seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

11. Maakohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud 05.08.2008 asjaõigusleping, millega

kanti hageja kasuks Lai tn 20-1, 20-3 ja 20-4 korteriomanditele hüpoteegid. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et korteriomandid on koormatud kasutuslepingutega. Nimelt nähtub

26.11.2019 kohtuistungi protokollist, et kostja esindaja on kinnitanud, et olemas on suulised

üürilepingud. Samuti nähtub PlusGo OÜ 2013. majandusaasta aruandest, et PlusGo OÜ teenis

tulu seoses Lai tn 20-1, 20-3 ja 20-4 korteriomanditega.

12. Maakohus leidis, et lepingu p 2.3 kohaselt on hagejal õigustatud huvi kostjalt Lai tn 20-

1, 20-3 ja 20-4 korteriomandite kasutuslepingute väljanõudmiseks, et hinnata, kas kostja on

üürilepingute sõlmimisega rikkunud 05.08.2008 sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ning

kahjustanud hageja huve. Seega oli kostjal kohustus esitada hagejale vaidlusalused

kasutuslepingud, kuid kostja seda ei teinud.

13. Hageja on kohtule esitanud Lai tn 20, Tallinn üürilepingu. Hageja on selgitanud, et

nimetatud lepingu edastas hagejale avalikul enampakkumisel korteriomandid omandanud

äriühingu esindaja. Eelnimetatud üürilepingust nähtub muuhulgas, et üürileping kehtib kuni

01.04.2021 ning pikeneb automaatselt järgmiseks kümneks aastaks, üürnikul on õigus leping

igal ajal olenemata põhjusest erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest

üürileandjale kirjalikult ette vähemalt 2 kuud, üürileandja kohustub tasuma üürnikule

leppetrahvi summas 30 000 eurot lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, üürnikul on õigus teha

ruumides muudatusi või parendusi ilma üürileandjaga eelnevalt kooskõlastamata ning

üürileandja peab lepingu lõppedes üürnikule hüvitama üürniku poolt tehtud parendused

ruumides ja hoones. Kohus oli seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on hageja antud juhul teinud

usutavaks, et üürilepingu sõlmimisega on kostja kahjustanud hageja kui hüpoteegipidaja huve.

Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et korteriomandid anti kasutusele

tavapärases majandus- ja kutsetegevuses ning üürile andmisega pole kahjustatud hageja huve,

mistõttu tuleb lugeda hageja väited kostja poolt asjaõiguslepingu punkti 2.3 rikkumise osas

põhjendatuks.

14. Kostja on menetluses väljendanud seisukohta, et 01.04.2011 sõlmitud üürilepingut ei

ole allkirjastanud kostja. Maakohtu hinnangul kinnitab 01.04.2011 üürilepingu sõlmimise

usutavust hageja poolt esitatud 11.09.2019 kohtuistungi helisalvestis tsiviilasjas nr 2-17-6487,

milles kostja esindaja on kinnitanud, et suuline üürileping oli sõlmitud Leedu kodaniku Lga

ning üür võis olla 2 900 eurot kuus, mis vastab ka 01.04.2011 üürilepingu tingimustele. Samuti

nähtub PlusGo OÜ 2013. majandusaasta aruandest, et 01.04.2011 lepingu pooleks olnud

PlusGo OÜ, kelle esindaja allkirja nimetatud üürilepingul kostja ei ole vaidlustanud, teenis tulu

just seoses Lai tn 20-1, 20-3 ja 20-4 korteriomanditega. Kostja oli PlusGo OÜ ainuosanik.

Kuivõrd 01.04.2011 üürileping on sõlmitud kostja, PlusGo OÜ ja OÜ Old Town Hostel, keda

esindab L.G, vahel ning kostja esindaja on kinnitanud, et lepingus nimetatud üür vastab suuliselt

kokkulepitud üürilepingu tingimustele, leiab kohus, et 01.04.2011 üürilepingu puhul on

tegemist asjakohase tõendiga.

15. Kostja on esitanud vastuväite, et kuivõrd hageja nõue oli täitemenetluses täies ulatuses

rahuldatud, siis puudus hagejal õigustatud huvi kasutuslepingutega tutvumiseks. Maakohus

märkis, et hagejal oli 21.11.2018, s.o enne 14.01.2019 hageja nõude rahuldamist

täitemenetluses, põhjendatud huvi kasutuslepingutega tutvumiseks, mistõttu ei ole antud juhul

täitemenetluses nõude rahuldamine asjaolu, millest tulenevalt tuleks hageja hagi jätta

rahuldamata. Kuna maakohus tuvastas, et kostja on rikkunud lepingu p 2.3, siis lepingu p-st 2.7

tulenevalt on kostjal kohustus tasuda leppetrahvi ning hagi tuleb rahuldada.

Apellatsioonkaebus

16. Maakohtu otsuse peale esitas 14.02.2020 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub

maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata või saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

17. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ning jätnud

oma järeldused olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus ei ole igakülgselt analüüsinud kostja

väiteid. Leppetrahv on ette nähtud ainult lepingu p-s 2 nimetatud kohustuste rikkumise eest,

mille seas üürilepingute esitamise kohustus puudub. Samuti on maakohus ebaõigesti jätnud

rahuldamata kostja taotluse hageja poolt esitatud üürilepingu ehtsuse kontrollimiseks. Antud

juhul on tõusetunud küsimus kostja allkirja võltsimisest üürilepingul ning üürilepingu ehtsust

peab tõendama hageja. Lisaks on hageja nõue täitemenetluses täies ulatuses rahuldatud,

mistõttu hagejal puudub õigustatud huvi lepingutega tutvumiseks.

18. Maakohus ei käsitlenud hageja väidet, et lepingu p-s 2.7 sätestatud kokkulepe

leppetrahvi tasumiseks võib olla ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seega tühine.

Lisaks ei edastanud maakohus kostjale hageja menetluskulude nimekirja ja ei määranud

kostjale tähtaega menetluskuludele seisukoha esitamiseks. Hageja õigusabikulude maht ei ole

põhjendatud ega vajalik ning menetluskulu tuleb vähendada 14,10 tunni võrra. Põhjendatud

tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

Vastus apellatsioonkaebusele

19. Hageja ja kolmas isik vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

21. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

05.08.2008 sõlmitud notariaalse ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise, hüpoteegi

seadmise ja asjaõiguslepingu p 2.7 kohaselt kohustus hüpoteegiga koormatud vara omanik

maksma hüpoteegipidajale viimase nõudmisel leppetrahvi 2% ulatuses tagatava nõude summast

juhul, kui jätab täitmata ükskõik millise käesolevas punktis võetud kohustustest. Sama lepingu

p 2.3 sätestas, et hüpoteegiga koormatud vara suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute

sõlmimiseks, kui sellega väheneb hüpoteegiga koormatud vara väärtus või kahjustatakse

hüpoteegipidaja huve muul viisil, on vajalik hüpoteegipidaja eelnev nõusolek, välja arvatud

juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Kostja arvates on lepingu p 2.7

tühine tüüptingimus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis annaksid

aluse väita, et tegemist on tühise lepingutingimusega.

22. Ringkonnakohus märgib, et hagiavaldusest ei selgu üheselt, mille eest hageja

leppetrahvi nõuab. Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et tal on leppetrahvi nõue, kuna

kostja ei ole hagejale esitanud kinnistute kasutuslepinguid. 15.04.2019 menetlusdokumendis

selgitas hageja täiendavalt, et 01.04.2011 sõlmitud üürilepingust nähtub, et kostja on

kahjustanud hageja kui hüpoteegipidaja huve, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Ka

maakohtu otsusest ei selgu üheselt mõistetavalt, kas maakohus mõistis leppetrahvi välja

seetõttu, et kostja ei esitanud üürilepingut või seetõttu, et üürileping kahjustas hageja huve ja

oli sõlmitud hageja nõusolekuta. Ringkonnakohtu 02.11.2020 istungil selgitas hageja, et

leppetrahvi nõutakse selle eest, et hüpoteekidega koormatud vara suhtes sõlmiti üürileping ilma

hüpoteegipidaja nõusolekuta ja leping kahjustas hüpoteegipidaja huve. Ringkonnakohus lähtub

asja lahendamisel hageja selgitusest, et leppetrahvi ei nõuta üürilepingu esitamata jätmise eest,

vaid selle eest, et kostja sõlmis vara suhtes ilma hageja nõusolekuta üürilepingu, mis kahjustab

hageja huve.

23. Tsiviilasjas nr 2-15-4981 on Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusega kostjalt hageja

kasuks mõistetud välja leppetrahv summas 16 872,67 eurot. Maakohus rahuldas leppetrahvi

nõude põhjendusega, et PlusGo OÜ majandusaasta aruandest nähtuvalt on korteriomandid

antud PlusGo OÜ kasutusse, kes tegeleb nende rendile andmisega, ning kostja ei tõendanud, et

hageja oleks andnud rendilepingute sõlmimiseks oma nõusoleku, samuti ei esitanud kostja

rendilepinguid, millest nähtuks, et tegemist ei ole tavapärasest majandus- ja kutsetegevusest

väljuva ning hagejat kahjustava rendile andmisega.

24. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja Lai tn 20-1, 20-3 ja 20-4 korteriomandite suhtes

01.04.2011 sõlmitud üürilepingu. Üürilepingu kohaselt on üürileandjaks kostja ja üürnikuks

OÜ Old Town Hostel. PlusGo OÜ on üürilepingus nimetatud haldurina (I kd tl 69-80).

Üürilepingu kohaselt kehtib leping kuni 01.04.2021 ning üür tuli tasuda PlusGo OÜ

arveldusarvele.

25. Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-15-4981 nähtuvalt ei esitatud

kohtule korteriomandite suhtes sõlmitud kasutuslepingut. Käesolevas asjas on hageja esitanud

korteriomandite suhtes 01.04.2011 sõlmitud üürilepingu. See üürileping oli sõlmitud juba enne

tsiviilasjas nr 2-15-4981 hagi esitamist. Kuna nimetatud üürileping sõlmiti 01.04.2011 ja see

kehtis ka korteriomandite enampakkumise ajal 2019.a jaanuaris, siis tuleb asuda seisukohale,

et viidatud üürilepingu sõlmimisega seonduvalt on leppetrahv juba välja mõistetud. Tsiviilasja

nr 2-15-4981 menetluses üürilepingut ei esitatud, mistõttu ei olnud selle pooled kohtule täpselt

teada, kuid see ei anna alust väita, et leppetrahvinõuded tsiviilasjas nr 2-15-4981 ja käesolevas

tsiviilasjas oleksid seotud erinevate lepingutega.

26.

05.08.2008 sõlmitud lepingu p 2.7 kohaselt kohustus hüpoteegiga koormatud vara

omanik maksma hüpoteegipidajale viimase nõudmisel leppetrahvi 2% ulatuses tagatava nõude

summast. Vaidlust ei ole, et 2 % on 16 872,67 eurot. Sellises summas on tsiviilasjas nr 2-15-

4981 leppetrahv juba välja mõistetud. Kuna leppetrahv on maksimaalses ulatuses välja

mõistetud, siis ei saa hageja täiendavat leppetrahvi sama lepingu sõlmimisega seonduvalt

nõuda.

27. Isegi kui lähtuda hageja positsioonist, et tsiviilasjas nr 2-15-4981 ja käesolevas

tsiviilasjas esitatud leppetrahvinõuded on esitatud erinevate kasutuslepingute sõlmimisega

seoses, ei oleks alust käesolevat hagi rahuldada. 05.08.2008 sõlmitud lepingu punkti 2.3 järgi

on leppetrahvi nõude üheks eelduseks, et kasutuslepingu sõlmimise tõttu väheneb hüpoteegiga

koormatud vara väärtus või sellega kahjustatakse hüpoteegipidaja huve muul viisil. Vaidlust ei

ole, et 2019.a jaanuaris toimunud korteriomandite enampakkumise tulemusel sai hüpoteegiga

tagatud hageja nõue rahuldatud. Hageja huviks on eelkõige, et kasutuslepingu sõlmimise tõttu

ei väheneks hüpoteegiga koormatud vara väärtus määral, et ta ei saa oma nõuet rahuldatud.

Kuna hageja sai hüpoteegiga tagatud nõude rahuldatud, siis ei saa hageja väita, et üürilepingu

sõlmimise tõttu vähenes hüpoteegiga koormatud vara väärtus. Samuti ei ole hageja tõendanud,

et tema huve oleks kahjustud muul viisil.

28. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata.

29. Kuna hageja esiletoodud asjaoludel ei ole hagejal 01.04.2011 sõlmitud üürilepinguga

seonduvalt käesolevas asjas leppetrahvinõuet, siis ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta

kostja väite kohta, et tema ei ole 01.04.2011 üürilepingut allkirjastanud.

30.

17.12.2018 määrusega seadis maakohus hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule

asukohaga Vahe, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald (registriosa number 3393802) esimesele

vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 26 289,05 eurot Danske Bank A/S Eesti filiaali

kasuks. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise

kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine

tühistada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kostja menetluskulud jätta maakohtus ja

ringkonnakohtus hageja kanda. Hageja ja kolmanda isiku menetluskulud maakohtus ja

ringkonnakohtus jäävad nende endi kanda (TsMS § 162 lg 1, § 167 lg 2). Kostja avaldas, et

temal menetluskulusid ei ole. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud.

32. Tallinna Ringkonnakohus vabastas 15.04.2020 määrusega kostja menetlusabi korras

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 750 eurot. TsMS § 190 lg 5

sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi

rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud

osaga. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 750

eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui

lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina Luksepp