1-19-9130/85 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

24. november 2020

Kohtuasja number

1-19-9130

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Oleg Smirnovi, Dmitri Krugljakovi, Nikita

Fjodorovi süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, üldmenetluse

korras

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 28. augusti 2020. a otsus

Apellandid

Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Günter Koovit;

Süüdistatavate Oleg Smirnovi ja Dmitri Krugljakovi kaitsja

jurist Silvi Erro.

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

Oleg Smirnov. Isikukood: 38510012235; elukoht: XXX;

töökoht Knutilla OÜ. Varem kriminaalkorras karistatud 3

korral. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Süüdistatav

Dmitri Krugljakov. Isikukood: 38706223718: elukoht:

XXX; töökoht In Profit OÜ. Varem kriminaalkorras

karistatud 1 korral. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Silvi Erro

Prokuratuur

Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Günter Koovit

Kriminaalasja läbivaatamise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. augusti 2020 kohtuotsus Oleg Smirnovi ja Dmitri

Krugljakovi süüdistusasjas karistuse mõistmise osas.

2. Oleg Smirnovile mõista KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistus 07.12.2018 kuni

07.04.2019, s.o 4 kuud. Oleg Smirnovil jääb kanda 2 aastat 2 kuud vangistust.

4. Dmitri Krugljakovile mõista KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aastat vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistus 22.07.2018, s.o 1 päev.

Dmitri Krugljakovil jääb kanda 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust.

6. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

7. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

8. Oleg Smirnov ja Dmitri Krugljakov on kohustatud ilmuma vanglasse mõistetud

karistust kandma kohtust saadetud teatises märgitud ajal.

9. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestada Oleg Smirnovi ja Dmitri Krugljakovi karistuse

kandmise aja algust alates nende saabumisest vanglasse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur,

süüdistatavate advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Oleg Smirnovi ja Dmitri Krugljakovi süüdistatakse selles, et nemad grupis 22.07.2018.a

kella 06:20 paiku Narvas, Rakvere tn 71 asuva Megamarketi juures ehk avalikus kohas, peksid

T.U. it. D. Krugljakov lõi T.U. it korduvalt rusikaga näkku. Seejärel lõi O. Smirnov korduvalt

T.U. it näkku. Oma tegevusega tekitasid O. Smirnov ja D. Krugljakov T.U. ile füüsilist valu

ning kehavigastuse - alalõualuu murru. O. Smirnovi ja D. Krugljakovi tegevuse tõttu oli häiritud

kõrvaliste isikute rahu. Kõrvaline isik A.G. oli juhtunust vapustatud ning helistas

häirekeskusesse.

2. Lisaks süüdistatakse O. Smirnovi ja D. Krugljakovi selles, et nad 06.12.2018.a kella 23:20

paiku Narvas Kreenholmi tn 40 maja juures grupis koos Nikita Fjodoroviga avalikus kohas,

peksid kannatanut M.L. i. Nimelt, erimeelsuste tõttu tekkinud tüli käigus lõi O. Smirnov M.L.

i metallist toruga pähe, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel jätkas O. Smirnov kannatanu

metallist toruga peksmist, lüües teda sellega korduvalt kehasse, pähe ja näkku. Samaaegselt

peksid D. Krugljakov ja N. Fjodorov kannatanut jalgadega. Oma tegevusega tekitasid O.

Smirnov, D. Krugljakov ja N. Fjodorov M.L. ile füüsilist valu ja kehavigastused: koljusisese

vigastuse,

konkussiooni,

küünarvarre

pindmised

hulgivigastused,

sääre

pindmised

hulgivigastused. Lisaks oli nende tegevuse tõttu häiritud kõrvaliste isikute rahu. O.G. oli

juhtunust šokeeritud ja helistas häirekeskusesse.

Nimetatud tegevustega rikkusid süüdistatavad avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille

kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige

teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt käitudes.

Sel moel panid süüdistatavad oma tahtliku teoga toime avaliku korra raske rikkumise – avalikus

kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

3. Viru Maakohtu otsusega tunnistati O. Smirnov süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Talle mõisteti

karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg 07.12.2018 kuni 07.04.2019,

s.o 4 kuud, loeti karistusaja hulka. O. Smirnovi lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

jäi 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui

O. Smirnov ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS

§ 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest,

s.o 28. augustist 2020. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi

jõustumisest.

4. D. Krugljakov tunnistati samuti süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Talle mõisteti karistuseks 1

aasta vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg 22.07.2018, s.o 1 (üks) päev, arvati karistusaja

hulka. D. Krugljakovile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks kaistuseks jäi 11 kuud ja 29 päeva

vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui D. Krugljakov

ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust - mitte tarvitada alkoholi.

Katseajaks määrati 1 aasta 6 kuud. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o

alates

28.08.2020.

Käitumiskontrolli

nõuete

kohaldamist

alustatakse

kohtulahendi

jõustumisest.

5. Süüdi tunnistati ka N. Fjodorov, kelle osas apellatsioonimenetlust ei toimu.

6. Maakohus analüüsis uuritud tõendeid ning tuvastas süüdistatavate süü neile esitatud

süüdistustes. Kohtu seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised.

7. T.U. i episood

7.1 Vaidlust ei ole, et 22.07.2018 öösel/varahommikul olid D. Krugljakov ja O. Smirnov Narvas

baaris Avenüü, mõlemad süüdistavad kinnitavad seda. Seda kinnitab ka muud tõendid.

D. Krugljakovil oli seljas valge T- särk ning O. Smirnovil sinine (turvakaamera salvestis).

Baaris neil kellegagi konflikte ei olnud ning konflikte ei olnud ka baarist lahkumisel.

7.2 Samuti leidis vaidlusteta tuvastamist, et pärast baari sulgemist kella 06:20 paiku Narvas

Rakvere tn 71 juures peksti läbi T.U. ning maakohus asus seisukohale, et tõendid kinnitavad,

et kannatanut peksid D. Krugljakov ning O. Smirnov.

7.3 Kannatanu T.U. i ütluste kohaselt oli ta 2018. aasta suvel oma sõbra J.D. iga baaris Avenüü.

Baarist lahkus ta hommikul 6-7 paiku. Baarist lahkudes oli tal sõnavahetus ühe noormehega

ning noormees lõi teda näkku, mille peale ta kukkus asfaldile ning siis löödi teda veel. Pikali

olles löödi teda ka näkku ning talle tundus, et lööjaid oli rohkem kui üks.

7.4 Kannatanu läbivaatuse protokoll ning patsiendikaart tõendavad, et kannatanul esinesid

vigastused ning kannatanul diagnoositi alalõualuu murd.

7.5 Tunnistaja J.D. i ütluste kohaselt oli ta 2018. juuli lõpus koos sõbra T.U. iga baaris Avenüü.

Baarist lahkudes, mingi hetk nägi ta, et T.U. oli temast eespool ja suhtles ühe noormehega.

Seejärel hakkas noormees tegema kätega lööke T.U. i suhtes, mis tabasid T.U. it vastu pead

ning mille tagajärjel ta kukkus. T.U. i juures oli veel noormehi, kuid tunnistaja ei näinud päris

hästi, mis toimus ja ei vaadanud kogu aeg. Tunnistaja tundis ära O. Smirnovi, kui ühe

noormehe, kes oli T.U. i lähedal, kui teda löödi.

7.6 Tunnistaja R.V. i ütluste kohaselt sai ta väljakutse baari Avenüü juurde seoses kaklusega.

Keegi näitas neile 2 meesterahva peale ning nad sõitsid neile järgi ja pidasid kinni. Isik, kelle

ta kinni pidas, tunnistas talle, et osales kakluses.

7.7 Tunnistaja A.G. i ütluste kohaselt töötas ta juulis 2018 baaris Avenüü

baarman/ettekandjana. 22.07.2018 helistas ta häirekeskusesse, sest väljudes baarist suitsu

tegema, nägi ta rüselust. Ta nägi, kuidas ühte poissi hakati peksma. Poissi peksid kaks

noormeest, ühel oli seljas valge särk, teisel sinine. Kui politsei kohale tuli, siis ta näitas patrullile

valges särgis noormehe suunas, kes oli lööjaks. Tunnistaja ei tundnud süüdistavaid

kohtuistungil ära, kuid põhjendas seda aja möödumisega. Kohtueelses menetluses tundis

tunnistaja kannatanu lööjad ära. Äratundmisprotokollide kohaselt olid nendeks O. Smirnov ja

D. Krugljakov.

7.8 Asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud tunnistaja A.G. i kõnesid

Häirekeskusesse kinnitas tunnistaja ütluseid, et ta oli peksmise pealtnägijaks ning ta juhatas

politseile kätte ühe isikutest, kes oli lööjaks.

7.9 D. Krugljakov peeti kinni kahtlustatavana ning kinnipidamise põhjuseks oligi asjaolu, et

D. Krugljakov oli isik, kellele osutas tunnistaja A.G. politsei saabudes. Kohus pidas oluliseks

sedagi asjaolu, et D. Krugljakov põgenes politsei eest.

7.10 D. Krugljakovi ütluste kohaselt jooksis ta seetõttu, et tundis politsei ees hirmu, sest oli äsja

vanglast vabanenud. Maakohtu arvates ei olnud selgitus eluliselt usutav. D. Krugljakovi sõnul

oli ta kaine ning jalutas tütarlapsega, mistõttu sel juhul puudus tal objektiivne põhjus

politseiautot nähes ära joosta.

7.11 Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohus, et on tõendatud, et T.U. it peksid O. Smirnov ja D

Krugljakov. Arvestades, et peksmine toimus tänaval, s.t avalikus kohas ning A.G. on

kinnitanud, et oli juhtunust häiritud, siis rikkusid O. Smirnov ja D. Krugljakov avalikku korda

KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival

või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt

käitudes.

7.12 Subjektiivsest küljest eeldab teokoosseis tahtlust. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega,

kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda

(KarS § 16 lg 3). Maakohus leidis, et süüdistatavad, pekstes kannatanut tänaval, kus oli ka

kõrvalisi isikuid, pidid aru saama, et nende käitumine võib neid häirida. Seega oli süüdistatavate

tegu tahtlik.

8. M.L. i episood

8.1 Vaidlust ei ole selles, et O. Smirnov, D. Krugljakov ja N. Fjodorov tulid 06.12.2018 kella

23:20 paiku Kreenholmi 40, Narva ühiselamu juurde. Seda kinnitavad nii süüdistatavad kui ka

tunnistajad E.B. ning V.M. . Vaidlust ei ole ka selles, et põhjuseks, miks süüdistatavad

ühiselamu juurde läksid, oli asjaolu, et O. Smirnov soovis kokku saada M.L. iga. Seda kinnitab

nii O. Smirnov ise, kui ka tunnistajad M.L. ning N.V. . Eelnevalt oli O. Smirnovil M.L. iga

telefonivestlus, mille käigus mõlemad solvasid teineteist. Seda kinnitasid O. Smirnov, M.L.

ning A.D. . Vaidlus puudub selleski, et O. Smirnovil oli M.L. iga kohtumisel kaasas metallist

kepp/toru ning O. Smirnov tunnistas, et ta lõi sellega M.L. i.

8.2 Vaidlus on aga O. Smirnovi poolt kasutatud vägivalla intensiivsuses ning milline oli

D. Krugljakovi ning N. Fjodorovi roll sündmuses.

8.3 N. Fjodorov ja D. Krugljakov eitasid kannatanu löömist. N. Fjodorov küll möönis, et püüdis

sekkuda O. Smirnovi ning M.L. i vahel toimuvasse, kuid ainult selleks, et O. Smirnov eemale

tõmmata. D. Krugljakov aga ei mäletanud ühiselamu juures toimunud sündmuseid, kuna oli

väga purjus ning liikus vaevaliselt. O. Smirnovi ütluste kohaselt N. Fjodorov ja D. Krugljakov

kannatanut ei löönud ning tema lõi M.L. i ainult paar korda vastu käsi ja jalgu.

8.4 Maakohtu hinnangul on süüdistatavate ütlused kannatanu peksmise asjaolude osas ümber

lükatud teiste asjas kogutud tõenditega.

Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, kus vaadeldi ühiselamu Kreenholmi 40, Narva

turvakaamera salvestust, saabuvad süüdistatavad ühiselamu juurde autoga. Väljuvad autost

suunduvad ühiselamu sissepääsu juurde. O. Smirnovil on kaasas metallkurika sarnane ese.

Süüdistatavad jäävad ühiselamu juurde ootama ning kus vestlevad ühiselamu sissepääsu juurde

tulnud M.L. iga. Seejärel lahkuvad M.L. ja süüdistatavad kaamera vaateväljast ning mõne aja

pärast jookseb ühiselamu sissepääsu juurde M.L. . Järgnevalt lähevad auto juurde O. Smirnov

ja D. Krugljakov, nende järel V.M. ning seejärel N. Fjodorov ja tema järel E.B. . Tagurdades

sõidab auto otsa teisele autole.

8.5 Maakohtu arvates on asitõendi vaatlusprotokoll kooskõlas tunnistajate M.L. i (kannatanu

isa) ja N.V. (ühiselamu valvur) ütlustega.

8.6 Tunnistaja O.G. ütluste kohaselt helistas ta 06.12.2018 Häirekeskusesse, sest hoovis toimus

kaklus. Ta kuulis karjed, sai selgeks, et kedagi lüüakse ja kellelgi on valus. Aknast välja

vaadates ta nägi, et maas lamab noormees ja kolm noormeest löövad teda. Kaks lõid jalgadesse

ja kolmas keha piirkonda ja hiljem jalgadesse. Kaks noormeest lõid jalgadega ning kolmas lõi

kurikaga. Häirekeskusesse helistades võis tunnistaja öelda, et peksavad 4 noormeest, sest

arvutas kokku kõik väljas olnud noormehed, sh ka maas lamava. Peksmine lõppes, sest juurde

tulid kaks neiut, kes viisid noormehed eemale. O.G. oli sündmusest häiritud.

8.7 Kohtu hinnangul kinnitas kõne Häirekeskusesse O.G. ütluseid. Arvestades, et O.G. helistas

kannatanu peksmise ajal Häirekeskusesse ning avaldas peksmise asjaolusid, sh seda, et

peksmine toimus kurikaga, siis olid maakohtu hinnangul ainetud väited, et O.G. ei saanud

juhtunut näha. Ilma sündmust nägemata ei oleks tunnistaja saanud juhtunu ajal helistada ja

avaldada selle kohta asjaolusid, mis kattusid teiste tõenditega.

8.8 Tunnistaja M.J. , kes samuti nägi aknast juhtunut, andis kohtueelses menetluses ning kohtus

vastuolulisi ütlusi, mööndes võimalust, et tal on midagi ununenud. Maakohus leidis, et kuna

tunnistaja ütlused on omavahel vastuolus, ei ole need usaldusväärsed ning tuleb tõendikogumist

välja arvata. V.K. kinnitas, et kuulis oma akna all tülitsemist ning nägi välja vaadates kahte

noormeest. Kaklust ega rüselust ta ei näinud. Maakohus sedastas, et tunnistaja ei näinud kogu

sündmust, mistõttu ei lükka need ka ümber asjaolu, et kannatanut peksti mitme isiku poolt.

8.9 Asjaolu, et kannatanut peksis mitte ainult O. Smirnov, vaid peksjaid oli mitu, kinnitas kohtu

arvates ka Häirekeskusesse tehtud kõne, milles naaber palub kannatanule kutsuda kiirabi ning,

et kannatanu avaldas, et mingid inimesed peksid teda keppidega.

8.10 Kannatanu M.L. i ütluste kohaselt ühiselamu juurde tulles nägi ta O. Smirnovi, kes jooksis

tema juurde ning hakkas teda lööma kätesse, jalgadesse ja pähe. Lõi käte ja jalgadega ning

mingi esemega. Löökidest ta kukkus ja tundis valu. Pikali olles ta kattis oma pea ja silmad ning

ei näinud konkreetselt, kes teda lõi. Maakohus leidis, et kuna kannatanu kattis oma pea ja

silmad, siis ta ei saanud näha, kes teda peksid ning see asjaolu ei lükka ümber muid tõendeid,

mis kinnitavad, et peksjaid oli mitu.

8.11 Tunnistaja A.D. kinnitas samuti, et 2018 detsembris peksti M.L. i. M.L. ise rääkis talle,

et teda peksis O. Smirnov ja tema tuttavad.

8.12 Maakohtu hinnangul kinnitavad analüüsitud tõendid, et kolm süüdistavat tulid ühiselamu

juurde otsima M.L. i ning koos peksid teda. Süüdistatavate versioon sellest, et M.L. i lõi ainult

paaril korral O. Smirnov, on ümber lükatud. Süüdistatava N. Fjodorovi ütlused hindas

maakohus ebausaldusväärseteks seetõttu, et ta andis kohtueelses menetluses ning kohtus

vastuolulisi ütlusi.

8.13 Maakohtu arvates pole usaldusväärsed ka tunnistajate V.M. ja E.B. ütlused kannatanu

peksmise asjaolude osas, kuna on vastuolus teiste kogutud tõenditega. V.M. keeldus

kohtuistungil ütluste andmisest ning kohus võttis vastu tema kohtueelses menetluses antud

ütlused. Tema ütluste kohaselt läks ta ühiselamu juurde ning nägi seal N. Fjodorovi, O.

Smirnovi ning tundmatut noormeest. Noormehed seisid ja riidlesid, kaklust ta ei näinud, keppi

kellelgi käes ei näinud. Ta jooksis ligi ning N. Fjodorov tõmbas O. Smirnovi noormehest

eemale. Noormees istus maas, ei karjunud ega palunud abi. Seejärel nad läksid kõik kolmekesi

auto juurde. Siis nägi tunnistaja, kuidas E.B. tuli kuskilt D. Krugljakoviga ning nad läksid

viiekesi auto juurde.

8.14 Tunnistaja E.B. ütluste kohaselt järgnes ta koos N. Fjodorovi endise abikaasaga N.

Fjodorovile ja D. Krugljakovile ühiselamu juurde. Ta kuulis karjed ja kuna poisid olid

ebakained, siis võtsid nad kaasa ja viisid autosse. Tunnistaja sõnul olid D. Krugljakov ja

N. Fjodorov kahekesi ühiselamu sissepääsu juures. O. Smirnovi ta nende juures ei näinud ning

autosse tuli O. Smirnov hiljem. D. Krugljakov oli täiesti purjus ega püsinud jalul. M.L. i ta selle

õhtul üldse ei näinud. Samas tõi maakohus välja, et kohtueelsel uurimisel mäletas E.B. täpselt,

et sellel ajal kui ta jooksis V. ga takso juurest, siis nägi ta ühiselamu juures M.L. i koos D.

Krugljakovi ja N. Fjodoroviga.

8.15 Maakohus leidis, et tunnistajate V.M. ja E.B. ütlused on omavahel vastuolus. Lisaks on

need vastuolus asitõendi vaatlusprotokolliga ühiselamu turvakaamera videosalvestisest, milles

nähtub, et autosse läksid kõigepealt O. Smirnov ja D. Krugljakov, nende järel V.M. , siis N.

Fjodorov ning kõige viimasena E.B. . Seda, et keegi oleks vajanud liikumiseks tuge,

salvestusest ei nähtu. D. Krugljakov oli võimeline iseseisvalt liikuma.

8.16 Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohtu hinnangul tõendamist see, et M.L. i peksid kõik kolm

süüdistatavat. Arvestades, et peksmine toimus ühiselamu juures, s.t avalikus kohas ning O.G.

kinnitas, et oli juhtunust häiritud, siis rikkusid O. Smirnov, D. Krugljakov ja N. Fjodorov

avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda

teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või

muul viisil vägivaldselt käitudes.

8.17 Subjektiivsest küljest eeldab teokoosseis tahtlust. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega,

kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda

(KarS § 16 lg 3). Pekstes ühiselamu juures kannatanut viisil, nii et kannatanu karjus valust,

pidid süüdistatavad mõistma, et nende käitumine võib häirida kõrvalisi isikuid, eelkõike isikuid,

kes elavad ühiselamus. Seega oli süüdistatavate tegu tahtlik.

8.18 Lõpuks tõi kohus välja ka süüdistatavate O. Smirnovi, D. Krugljakovi ja N. Fjodorovi

ütluste analüüsil ilmnenud vasturääkivused.

8.19 Maakohus hindas süüdistatavate ütlused ebausaldusväärseteks neis sisalduvate

põhimõttelist laadi vastuolude tõttu. Süüdistatavad ei suutnud vastuolusid loogiliselt selgitada.

Süüdistatavate ütlused on ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Nende ütlused on

segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Samuti hindas

maakohus vastuolulisteks tunnistajate E.B. , V.M. , V.K. ja M.J. i ütlused, mistõttu jäeti need

samuti tõendite hulgast välja.

8.20 O. Smirnov, D. Krugljakov ja N. Fjodorov panid toime avaliku korra raske rikkumise

vägivallaga s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9. Karistus

9.1 Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes süüdistatavate

tegudes ei esinenud.

Isikut iseloomustavate andmetena võttis kohus arvesse, et O. Smirnovi on varasemalt korduvalt

karistatud kriminaalkorras ning teda on ka mõistetud karistusest vabastatud tingimisi.

D. Krugljakovi on samuti varem karistatud. N. Fjodorov on aga varem karistamata.

9.2 Karistuse mõistmisel arvestas kohus süüdistatavate süüd ja nende teopanust.

Kannatanu M.L. i episoodis võttis O. Smirnov kannatanuga kohtumisele kaasa metallist toru,

millega ta lõi kannatanut korduvalt. Seega oli tal eesmärk kannatanut sellega peksta.

O. Smirnov, D. Krugljakov ja N. Fjodorov peksid juba maaslamavat kannatanut, seejuures

O. Smirnov toruga ning D. Krugljakov ja N. Fjodorov jalgadega. Mõlemad süüteod on toime

pandud grupis. O. Smirnov ja D. Krugljakov panid lühikese ajavahemiku jooksul toime kaks

avaliku korra rasket rikkumist, N. Fjodorov pani toime ühe teo. Kohus arvestas veel ka

kannatanutele tekitatud kehavigastuste raskust ja iseloomu ning süüdistatavate varasemat

karistatust.

9.3 Kohus karistas O. Smirnovi 1 aasta 4 - kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

eelvangistuses viibitud aeg 07.12.2018 kuni 07.04.2019, s.o 4 kuud, karistusaja hulka ning

O. Smirnovile mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta vangistust.

Kohus pidas võimalikuks jätta KarS § 74 alusel antud vangistuse tingimisi täitmisele

pööramata, kui isik ei pane 1 aasta 6 kuud pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

seadusest tulenevaid käitumiskontrolli nõudeid.

9.4 D. Krugljakovi karistati 1- aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses

viibitud aeg 22.07.2018, s.o 1 päev, karistusaja hulka ning D. Krugljakovile mõisteti lõplikult

ärakandmisele 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

Kohus pidas võimalikuks jätta KarS § 74 alusel vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui

isik ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab seadusest

tulenevaid käitumiskontrolli nõudeid. Kuivõrd D. Krugljakov on viidanud kuriteo

toimepanemise ühe põhjusena alkoholijoobele, siis pidas kohus mõistlikuks edasiste kuritegude

ärahoidmiseks kohaldada talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks kohustust mitte

tarvitada alkoholi.

9.5 N. Fjodorovi karistati 6-kuulise vangistusega. Kohaldati KarS § 73 lg-t 1 ning karistust ei

pööratud täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

Apellatsioonid

Prokuratuuri apellatsioon

10. Apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus osaliselt, s.o O. Smirnovile ja

D. Krugljakovile mõistetud karistuste osas ning teha uus otsus, millega mõista O. Smirnovile

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka

O. Smirnovi poolt ajavahemikul 07.12.2018-07.04.2019 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 4 kuud

ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

Mõista D. Krugljakovile KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel lugeda karistusaja hulka D. Krugljakovi poolt 22.07.2018.a eelvangistuses viibitud aeg,

s.o 1 päev ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva

vangistust.

10.1 Apellant nõustub täielikult maakohtu argumentidega, millistele tõenditele tuginedes

tunnistati süüdistatavad süüdi.

10.2 Apellant leiab, et O. Smirnovile ja D. Krugljakovile mõistetud karistused ei vasta

kuritegude raskusele ning süüdimõistetute isikutele, mistõttu tuleb maakohtu otsus KrMS § 338

p 4 alusel selles tühistada.

10.3 Süüdistuskõnes taotles prokurör O. Smirnovi karistamist reaalse 3- aastase vangistusega

ning D. Krugljakovi karistamist reaalse 2 -aasta ja 8 –kuulise vangistusega. Käesoleva

apellatsiooniga taotlebki prokuratuur süüdistatavate karistamist täies ulatuses reaalselt

ärakandmisele kuuluva vangistusega.

10.4 Vaidlustatud kohtuotsuses ei ole välja toodud ühtegi kaalukat argumenti, miks mõisteti

O. Smirnovile ja D. Krugljakovile karistus oluliselt alla KarS §-s 263 sätestatud sanktsiooni

keskmist määra, ning miks tulnuks jätta nendele mõistetud karistus ka täitmisele pööramata.

10.5 Süüdistatavate süü on prokuratuuri hinnangul suur. O. Smirnovi ja D. Krugljakovi puhul

oli tegu kõrvaliste isikute rahu häirides kannatanutele tõsiste tagajärgede tekitamisega –

22.07.2018 episoodis põhjustas O. Smirnov koos D. Krugljakoviga muuhulgas kannatanule

valu ja alalõualuu murru ning 06.12.2018 episoodis metallist toruga vastu kannatanu nägu, pead

ja keha pekstes põhjustas O. Smirnov koos teiste süüdistatavatega kannatanule valu ning

koljusisese vigastuse, konkussiooni, küünarvarre ja sääre pindmisi hulgivigastusi. Ka

maakohus on oma otsuses osundanud asjaoludele, mis viitavad oma olemuselt süüdistatavate

suurele süüle.

10.6 Prokuratuur nõustub maakohtuga selles, et karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57

mõttes ei esine. Kuigi O. Smirnov on avaldanud kahetsust M.L. i episoodis, ei saa seda pidada

puhtsüdamlikuks, kuna ta on tunnistanud ainult osaliselt kannatanu ründamisega seotud

asjaolusid.

10.7 Küll aga ei nõustu prokuratuur maakohtuga selles, et puuduvad karistust raskendavad

asjaolud – kohus on tuvastanud, et mõlemad kuriteoepisoodid pandi toime isikute grupis, seega

on tegemist karistust raskendava asjaoluga KarS § 58 p 10 kohaselt. Jällegi on tegemist

asjaoluga, mis tingib karistuse mõistmist sanktsiooni keskmisest suuremas määras.

10.8 O. Smirnovi näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, karistusregistri

andmetel on tal kolm kehtivat karistust ning kõikidel nimetatud kordadel on ta süüdi tunnistatud

vägivalla kasutamisega seotud kuriteo toimepanemise eest. Viimase karistuse kandmiselt

vabanes ta 06.06.2018. Seega pani ta vaid poole aasta jooksul vanglast vabanemisest toime kaks

uut vägivallategu, esimene neist isegi ainult pooleteise kuu möödumisel eelmise karistuse

ärakandmisest.

Seega võib asuda seisukohale, et O. Smirnov ei ole eelmistest temale vägivallakuritegude

toimepanemise eest mõistetud karistustest teinud mitte mingisuguseid õiguskuulekusele

suunatud ja vajalikke järeldusi.

10.9 Ka D. Krugljakovi näol on tegemist kriminaalkorras karistatud isikuga, kes vabanes temale

narkokuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistuse kandmiselt 10.07.2018. Seega ka tema

pani väga lühikese aja möödumisel eelmise karistuse (pikaajaline vangistus) ärakandmisest

toime kaks kannatanute jaoks väga tõsiste tagajärgedega avaliku korra rasket rikkumist, esimese

neist isegi vähem kui kahe nädala möödumisel vabastamisest.

Kui isik on vahetult pärast vangistuse ärakandmist toime pannud uued mitmele isikule raskeid

kannatusi põhjustanud kuriteod, siis tähendab see, et ta ei ole teinud vajalikke järeldusi

eelnevast pikaajalisest reaalselt ära kantud vangistusest. Seega ei ole põhjendatud temale

mõistetava vangistuse täitmisele pööramata jätmine.

D. Krugljakovi ja O. Smirnovi kaitsja apellatsioon

11. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu kohtuotsus O. Smirnovi süüditunnistamises KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi ja teha uus otsus, millega tunnistada O. Smirnov kannatanu M.L. i episoodis

süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada teda 4-kuulise vangistusega, piirdudes vahi all viibitud

ajaga. Kannatanu T. T.U. i episoodis mõista ta õigeks.

Tühistada Viru Maakohtu kohtuotsus D. Krugljakovi süüditunnistamises KarS § 263 lg 1 p 1

järgi ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatav õigeks.

11.1 Viru Maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid kogumis, osaliselt hindas neid ebaõigesti ega

võrrelnud neid üksteisega. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning see tõi

kaasa süüdistatavate ebaõige süüdimõistmise.

11.2 Kannatanu T.U. i episood

Apellant toob välja, et kannatanu T.U. , samuti tunnistajad J.D. , R.V. ja A.G. ei tundnud

süüdistatavates ära isikud, kes 22.07.2018 peksid kannatanut.

Tunnistaja A.G. andis kohtus ütlusi, et noormehed olid tugeva kehaehitusega ja kannatanust

pikemad. Eeluurimisel vaatas tunnistaja koos uurijaga klubi kaamera salvestist. Kuna tunnistaja

kohtus enam isikuid ära ei tundnud, on tema ütlused vastuolulised.

Tunnistaja ütlused on vastuolus ka J.D. i ütlustega. Tunnistaja A.G. andis ütlusi, et ründajad

lõid tema vaateväljas, rohkem kui 10 meetri kaugusel. Kohtuistungil ütles A.G. , et nägi kahte

inimest kaugelt, s.t lähedalt ta ründajaid ei näinud.

Apellant toob välja tunnistaja poolt Häirekeskusesse tehtud kõne, millest tuleneb, et tunnistaja

ütlused on täielikus vastuolus tema vastustega Häirekeskuse ametniku küsimustele ründajate

välimuse ning lööjate kohta. A.G. ei kirjelda ründajate nägusid, ta räägib ainult riietusest ja

sellest, et seal on terve rahvahulk. Apellant järeldab, et tunnistaja ei näinud ründajaid ega nende

nägusid.

O. Smirnovi foto järgi äratundmisel ütles tunnistaja, et nägi seda isikut noormeeste seltskonnas,

kuid ta ei öelnud, et see isik hoidis tema käest kinni ja ta ei näinud ka, et ära tuntud isik oleks

peksnud T.U. it.

Ükski tunnistaja ei osutanud süüdistatavatele kui kannatanu T.U. i peksjatele. KrMS § 7 lg 3

alusel tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüs tõlgendada tema kasuks. Kaitsja leiab, et

kogutud tõenditest ei piisa selleks, et tunnistada O. Smirnov ja D. Krugljakov süüdi kannatanu

T.U. i episoodis ning nad tuleb KarS § 263 lg 1 p 1 järgi õigeks mõista.

11.3 M.L. i episood

O. Smirnov tunnistas selles episoodis oma süüd osaliselt, teatades kohtule, et pani selle kuriteo

toime üksinda, põhjusel, et kannatanu solvas ja alandas teda. Seda asjaolu kinnitasid kannatanu

M.L. ja tema isa tunnistaja M.L. .

Kohus ei võtnud arvesse seda, et valvuri ja süüdistavate sõnul oli tunnistaja M.L. purjus ja

segas politseisse helistamist.

Apellandi arvates tekitavad O.G. ütlused sügavaid kahtlusi. Kõik tunnistajad ja kannatanu

kinnitasid, et väljas oli väga pime ja põles vaid üks tänavalgustuse tuli, sealjuures nõrgalt.

Kohtus üle kuulatud tunnistajate arvates ei saanud O.G. toimuvat oma aknast näha ning seda

kinnitavad O.G. vastused Häirekeskuse ametnikule. Kell 23:20 helistas O.G. ning ütles, et

noormeest pekstakse kurikatega mitme noormehe poolt. Küsimusele: „Mida te aknast näete“,

vastas ta, et 4 inimest peksavad üht noormeest. Apellandi arvates andis O.G. Häirekeskusesse

osaliselt vale infot.

V.K. ütlustest nähtub, et väljas oli pime, ta kuulis, et kaks meesterahvast vaidlevad valjul häälel

millegi üle, tema tähelepanu läks mõneks hetkeks oma pojale, mistõttu ei saanud ta näha

vaidlevate meesterahvaste nägusid ega nende konkreetset tegevust.

Kaitsja leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et D. Krugljakov ja N. Fjodorov tekitasid M.L.

ile kehavigastusi ning nad tuleb õigeks mõista.

Samas aga leidis kohtus kinnitust see, et O. Smirnov lõi kannatanut isiklike vaenulike suhete

tõttu. Kannatanu solvas O. Smirnovi. O. Smirnov lõi kannatanut mõned korrad tolmuimeja

metalltoruga. Seetõttu tuleks O. Smirnovi tegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. Karistuse

osas tuleks piirduda O. Smirnovi poolt vahi all viibitud ajaga alates 07.12.2018 kuni

07.04.2019, kuna kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus ning kuriteo

toimepanemine kannatanu poolse provotseerimise tõttu.

Kirjalik seisukoht

12. Süüdistatavad O. Smirnov ja D. Krugljakov ning nende kaitsja toetavad kaitsja apellatsiooni

ja paluvad selle rahuldada. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Vastavalt karistuse

mõistmise üldistele alustele (KarS § 56), mõistetakse kõige rangem karistus kuriteo eest vaid

juhul, kui leebem karistus ei suuda tagada karistuse eesmärgi saavutamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjaga ning alljärgnevalt esitab

omapoolsed seisukohad apellatsioonides tõstatatud vaidlusküsimustele, käsitledes esmalt

kaitsja apellatsiooni argumente ning seejärel hindab prokuratuuri apellatsiooni põhjendatust.

14. O. Smirnovi ja D. Krugljakovi kaitsja taotleb maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse

tühistamist. Apellandi arvates on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid, millega rikuti

kriminaalmenetlusõigust. Nimetatud rikkumine viis väära kohtuotsuseni. Süüdistavad ei ole

toime pannud avaliku korra raskeid rikkumisi, T.U. i episoodis tuleb mõlemad süüdistatavad

õigeks mõista, sest nende süü ei ole tõendatud. Samuti tuleb õigeks mõista teises, kannatanu

M.L. i episoodis D. Krugljakov. O. Smirnov aga pani toime M.L. i kehalise väärkohtlemise

ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi.

14.1 Esmalt tuleb märkida, et ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse

rikkumisi maakohtu poolt. Kohus hindas kõiki kogutud tõendeid nii eraldivõetuna kui ka

kogumis. Ringkonnakohus ei tuvastanud minetusi tõendite hindamises ning O. Smirnovi ja

D. Krugljakovi süü on tuvastanud põhjendatult. Kuna apellatsioonikohus maakohtu hinnanguid

tõenditele ei muuda, nõustudes kohtuotsuses esitatud seisukohtadega, siis puudub vajadus

käesolevas otsuses neid kõiki korrata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsiooni

põhiväidetele.

14.2 O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süüdistati selles, et nemad grupis 22.07.2018.a kella 06:20

paiku Narvas, Rakvere tn 71 asuva Megamarketi juures ehk avalikus kohas, peksid T.U. it. D.

Krugljakov ja O. Smirnov lõid T.U. it korduvalt rusikaga näkku. Süüdistatavate tegude tõttu

murdus T.U. il alalõualuu. Süüdistatavate tegu häiris kõrvaliste isikute rahu - kõrvaline isik

A.G. helistas Häirekeskusesse.

14.3 Maakohus hindas tõendeid ning tuvastas, et O. Smirnov ja D. Krugljakov panid

süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil toime avaliku korra raske rikkumise.

14.4 Apellant ei ole maakohtuga nõus, keskendudes tunnistaja A.G. i ütluste vastuolulisusele.

Apellant osutab sellele, et tunnistaja A.G. ei tundnud kohtus süüdistatavaid ära. Samuti ükski

muu isik (tunnistaja J.D. ), s.h kannatanu T.U. ei tundnud süüdistatavates ära kannatanu

peksjaid. Tunnistaja A.G. i kirjeldus on ebamäärane ning ei vasta süüdistatavate välimusele.

Pealegi on A.G. i ütlused vastuolus Häirekeskuse töötaja küsimustele antud vastustega, samuti

tunnistaja J.D. i ütlustega.

14.5 Kriminaalasjas tuvastati, et 22.07.2018 varahommikul viibisid O. Smirnov ja

D. Krugljakov Narva baaris Avenüü. Baari turvakaamera salvestise kohaselt oli O. Smirnovil

seljas sinine, D. Krugljakovil valge T-särk. Samuti leidis tuvastamist, et pärast baari sulgemist,

kella 06:20 paiku, peksti süüdistuses märgitud kohas kannatanu T.U. it.

14.6 Kannatanu T.U. oli baaris Avenüü koos sõbra tunnistaja J.D. iga. Lahkusid baarist kella

6-7 paiku hommikul. Kannatanu selgitas, et baarist lahkudes oli tal sõnavahetus ühe

noormehega, kes teda näkku lõi. Löögi tagajärjel kukkus ta maha, teda peksti veel näkku,

sealjuures oli kannatanu hinnangul tegemist mitme peksjaga. Vaidlus puudub selles, et

kannatanul tuvastati hiljem alalõualuu murd. Tunnistaja J.D. i ütluste kohaselt lahkusid nad

koos T.U. iga baarist. T.U. oli temast eespool ja suhtles kellegi tundmatuga. Tunnistaja nägi

kuidas tundmatu noormees äkki lõi T.U. it pähe, mille tagajärel viimane kukkus. Tunnistaja

selgitas, et T.U. it lõi valges särgis noormees. Seltskonnas oli kokku kolm noormeest.

Tunnistaja kogu situatsiooni ei näinud, sest oli eemal. Seetõttu ei näinud ta ka seda, kas T.U. it

löödi ka siis kui ta oli juba pikali maas ja mitu neist lõi kannatanut. Seega on kannatanu ja

tunnistaja ütlused omavahel kokkulangevad selles, et kannatanut tülitas üks tundmatu

noormees, kes teda lõi näkku, mille tagajärjel T.U. kukkus. Tähelepanuväärne on seegi, et

tunnistaja tundis kohtus O. Smirnovi ära kui isiku, kes oli kannatanu lähedal, kui teda löödi

(21.02.2010 istungiprotokoll, lk12-13). Kohtukolleegiumil ei tekkinud kahtlusi selles, miks

viitas tunnistaja just O. Smirnovile. Nimelt võib kindlalt väita, et tunnistaja arvates oli

O. Smirnov vahetus puutumuses T.U. i peksmisega. Märkimisväärne on ju seegi, et baari juures

oli piisavalt rahvarohke, sest baar suleti ning kõik sealviibijad olid sunnitud lahkuma.

Tunnistaja ei osutanud kellelegi teisele baari juures viibijale, vaid nimelt O. Smirnovile.

14.7 Nagu eelnevalt sai märgitud, kritiseerib kaitsja enam tunnistaja A.G. i ütlusi. Kaitsja leiab,

et nende alusel ei saa O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süüdi tunnistada.

14.8 Kohtukolleegium, nagu maakohuski ei pea tunnistaja A.G. i ütlusi ebausaldusväärseteks.

Tunnistaja A.G. töötas Avenüüs baarman/ettekandjana ning tema oli see, kes helistas

22.07.2018 varahommikul Häirekeskusesse. Tunnistaja selgitas kohtus, et ta helistas

Häirekeskusesse, kuna baari juures peksti ühte noormeest. Tunnistaja tegi baari tagahoovis

suitsu, kui nägi peksmist. Noormees mingit vastupanu ei osutanud. Tunnistaja kinnitas, et

noormeest peksid kaks, ülejäänud vaatasid pealt. Tunnistaja nägi kakluse algust, hiljem liikusid

isikud veidi kaugemale. Tunnistaja sõnul oli ühel peksjal seljas sinine, teisel valge T-särk.

Pärast läksid peksjad tiigi suunas ning politsei läks samas suunas neid otsima. Nägusid

tunnistaja peksjatel ei näinud. Peksjad tundis ta ära kui vaatas baari videosalvestist. Kui

politseipatrull kohale tuli, näitas tunnistaja kuhu suunas peksjad jooksid. Tunnistaja kinnitas, et

kohtueelses menetluses tundis ta peksjad ära, kuid praeguseks on palju aega möödunud.

14.9 08.10.2018 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb tunnistaja A.G. ära O.

Smirnovi (tõendite toimik, lk 105-107) ning 07.02.2019 äratundmiseks esitamise protokolli

kohaselt tunneb tunnistaja A.G. ära D. Krugljakovi (tõendite toimik, lk 110-123). Seega on

kohtukolleegiumi hinnangul A.G. kahtlusteta ära tundnud süüdistatavad. 22.07.2018

kinnipidamise protokolli kohaselt pidas politsei kinni D. Krugljakovi. Ta peeti kinni seetõttu,

et temale osutas tunnistaja A.G. .

14.10 D. Krugljakov selgitas, et jooksis politsei eest ära seetõttu, et tundis hirmu, sest ta oli äsja

vabanenud vanglast. Maakohus ei pidanud D. Krugljakovi selgitust usutavaks. D. Krugljakovi

ütluste kohaselt oli ta kaine ning vaid jalutas tütarlapsega, mistõttu puudus tal sellisel juhul

vähimgi põhjus politsei eest ära joosta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

14.11 Apellant toob veel välja, et O. Smirnovi äratundmisel on tunnistaja A.G. öelnud, et nägi

O. Smirnovi seltskonnas. Seltskonnas olemine ei tähenda peksmist. Kohtukolleegiumi

hinnangul osutas tunnistaja A.G. O. Smirnovile siiski seetõttu, et arvas ta olevat seotud T.U. i

peksmisega. Nagu juba eelnevalt sai välja toodud, oli baari juures piisavalt rahvarohke, kuid

tunnistaja ei osutanud kellelegi teisele baari juures viibijale, vaid nimelt O. Smirnovile (samuti

ka D. Krugljakovile). See annab aluse seisukohaks, et tunnistaja pidas üheks peksjaks just O.

Smirnovi.

14.12 Apellant toob välja selle, et kohtus tunnistaja A.G. kannatanu peksjatena O. Smirnovi

ja D. Krugljakovi ära ei tundnud. Kohtukolleegium leiab, et sellel pole olulist tähtsust.

Tunnistaja tundis O. Smirnovi ja D. Krugljakovi kannatanu peksjatena ära kohtueelsel

uurimisel. See, et tunnistaja pea kaks aastat hiljem ei julge kinnitada et kohtupingis istujad on

samad peksjad, ei lükka ümber asjaolu, et tunnistaja tundis nad ära suhteliselt lühikese aja pärast

peale sündmust (sündmus oli 22.07.2018, äratundmised 08.10.2018 ja 07.12.2019).

Kohtukolleegiumi arvates on kergem ära tunda isikuid siiski sündmusest vähese aja

möödumisel kui paar aastat hiljem. Seda enam kui tunnistaja nägi äratuntavaid isikuid

suhteliselt lühikese aja jooksul.

14.13 Maakohtu hinnangul kinnitab tunnistaja A.G. i räägitut ka tema kõne Häirekeskusesse.

Apellant aga arvab, et tunnistaja poolt Häirekeskuse ametnikule räägitu, eelkõige isikute

kirjeldus ei ole selge. Isikute nägusid ta ei näinud, kirjeldab vaid riietust, seda ka erinevalt.

Samas oli sündmuskohal palju rahvast. Apellant arvab, et tunnistaja üleüldse ei näinud löömist,

ammugi siis ründajaid või nende nägusid.

14.14 Kohtukolleegiumi hinnangul apellandi püüdu seada tunnistaja A.G. i ütluste

usaldusvääruse kahtluse alla Häirekeskusesse tehtud kõne alusel, edu ei saada. Kõne salvestis

vaid toetab A.G. i poolt räägitut. Asjaolu, et tunnistaja ei olnud apellandi jaoks vajaliku

detailsusega võimeline kirjeldama kõiki asjaolusid, ei õõnesta tervikuna tunnistaja ütlusi ning

tema poolt kannatanu peksjatena O. Smirnovi ja D. Krugljakovi ära tundmist. Apellant osutab

kohtukolleegiumi hinnangul liialt suurt tähelepanu sellele, kes süüdistatavatest millist värvi T-

särki (või pükse, kas siniseid või musti) kandis. Oluline on ju see, et tunnistaja tundis

O. Smirnovi ja D. Krugljakovi ära mitte pelgalt särgi (või pükste) värvi järgi. Nagu kaitsja isegi

välja toob, oli baari juures palju inimesi, seejuures ka valgetes särkides. Samas osutas tunnistaja

nimelt O. Smirnovile ja D. Krugljakovile.

14.15 Kokkuvõttes on kohtukolleegium maakohtuga samal seisukohal, s.t tõendikogumi alusel

on võimalik öelda, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas peksid T.U. it süüdistatavad

O. Smirnov ja D. Krugljakov. Süüdistatavad rikkusid KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes. Kannatanu

peksmine häiris kõrvast isikut - A.G. it, kes helistas Häirekeskusesse. O. Smirnovi ja

D. Krugljakovi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

14.16 Apellant ei ole nõus maakohtuga ka teises avaliku korra raske rikkumise episoodis.

Apellant on seisukohal, et M.L. i peksis isiklikul põhjusel ainult O. Smirnov. D. Krugljakov

tuleb aga õigeks mõista (niisamuti ka kolmas süüdistatav – N. Fjodorov).

14.17 O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süüdistati selles, et nad 06.12.2018.a kella 23:20 paiku

Narvas Kreenholmi tn 40 maja juures grupis koos N. Fjodoroviga avalikus kohas, peksid M.L.

i. Nimelt, erimeelsuste tõttu tekkinud tüli käigus lõi O. Smirnov M.L. i metallist toruga vastu

pead, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel jätkas O. Smirnov kannatanu metallist toruga

peksmist, lüües teda sellega korduvalt vastu keha, pead ja nägu. Samaaegselt peksid D.

Krugljakov ja N. Fjodorov kannatanut jalgadega. Oma tegevusega tekitasid O. Smirnov, D.

Krugljakov ja N. Fjodorov M.L. ile kehavigastused: koljusisese vigastuse, konkussiooni,

küünarvarre pindmised hulgivigastused, sääre pindmised hulgivigastused. Lisaks oli nende

tegevuse tõttu häiritud kõrvaliste isikute rahu - kõrvaline isik O.G. helistas Häirekeskusesse.

14.18 Maakohus hindas tõendeid ning tuvastas süüdistatavate süü süüdistuses esitatud

asjaoludel. Maakohus leidis, et kõik kolm süüdistatavat osalesid M.L. i peksmises ning nad

panid toime avaliku korra raske rikkumise. Ringkonnakohus kontrollis apellatsioonis esitatud

väidete valguses maakohtus uuritud tõendeid ning leiab, et maakohus ei eksinud tõendite

hindamisel. Tõendite analüüs on veatu ning kohtu järeldused veenvad. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süü tõendatuks hindamises.

14.19 Vaidlust ei ole selles, et O. Smirnov, D. Krugljakov ning N. Fjodorov tulid 06.12.2018

kella 23:20 paiku Narvas Kreenholmi 40 asuva ühiselamu juurde. Põhjuseks oli asjaolu, et

O. Smirnov soovis kokku saada M.L. iga. Maakohus tuvastas, et eelnevalt oli O. Smirnovil

telefoni teel sõnavahetus M.L. iga, mille käigus solvati teineteist. Samuti ei ole vaidlust selles,

et O. Smirnovil oli nn kokkusaamisele kaasa võetud tolmuimeja metallist toru. O. Smirnov ise

sellega kannatanu peksmist tunnistab.

14.20 Seega on põhivaidlus jätkuvalt selles, kas O. Smirnov peksis M.L. i isiklikul põhjusel

üksi, pannes toime kannatanu kehalise väärkohtlemise, või peksid M.L. i siiski kõik kolm

süüdistatavat, nagu tuvastas maakohus, hinnates süüdistatavate tegu avaliku korra raske

rikkumisena KarS § 263 lg 1 p 1 tähenduses.

14.21 Nagu eelnevalt märgitud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kõigi kolme

süüdistatava süü on tõendipõhiselt leidnud tuvastamist. Kohtukolleegiumil vähimaidki kahtlusi

selles ei ole. Küll aga ei nõustu maakohtuga kaitsja.

14.22 Apellant osutab sellele, et maakohus tugines süüdistatavate süü tuvastamisel eelkõige

kannatanu isa M.L. i ja tunnistaja O.G. ütlustele. Kohus ei arvestanud aga asjaolu, et ühiselamu

valvuri, samuti süüdistatavate sõnul oli kannatanu isa purjus ja segas valvuril helistada

politseisse.

14.23 Tunnistaja M.L. i, kannatanu isa ütluste kohaselt tuli ta ühiselamu juurde ning nägi ukse

juures kolme noormeest. Ühe isiku tundis ta hiljem ära - see oli O. Smirnov. O. Smirnovil oli

käes kepp. Nad tahtsid kokku saada tunnistaja pojaga M.L. iga. Poeg tuli ühiselamu suunas,

enne märkas teda O. Smirnov, kes jooksis talle vastu ning lõi. Tunnistaja M.L. kinnitas, et kõik

kolm isikut hakkasid maha kukkunud poega peksma. Tunnistaja jooksis ühiselamusse ja palus

valvuril N.V. l helistada politseisse (26.02.2020 istungiprotokoll, lk 2jj).

14.24 Tunnistaja N.V. rääkis, et tahtis just lasta uksest sisse M.L. i, kuid ei jõudnud. Ukse

juures olid kolm noormeest, ühel neist oli käes metallist kepp. Noormehed ja M.L. eemaldusid.

Mõne hetke pärast tuli M.L. , öeldes et tema poega pekstakse, helistagu ta politseisse.

Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks, mida soovib apellant öelda asjaoluga, et M.L. oli

purjus. Tõepoolest rääkis tunnistaja N.V. kohtus, et M.L. oli ebakaine ja segas teda helistamisel

(21.02.2020 istungiprotokoll, lk 16). Millist mõju omab eeltoodud asjaolu süüdistatavate süü

tuvastamisel, apellant ei selgita. Tunnistaja M.L. rääkis asjaoludest selgelt ja arusaadavalt,

muuhulgas jäi ta kindlaks sellele, et tema poega peksid kolm isikut.

14.25 Apellandi hinnangul tekitavad sügavaid kahtlusi tunnistaja O.G. ütlused. Kuna

sündmuskohal oli piisavalt hämar, ei saanud tunnistaja aknast näha toimuvat. Tunnistaja

helistas Häirekeskusesse, selgitades, et neli isikut peksavad üht noormeest. O.G. info ei olnud

tõene ning põhines apellandi arvates oletustel.

14.26 Vastupidiselt apellandile, ei tekita tunnistaja O.G. ütlused ringkonnakohtus kahtlusi.

Tunnistaja ütluste kohaselt helistas ta 06.12.2018 Häirekeskusesse, sest hoovis toimus kaklus.

Tunnistaja kuulis kõigepealt karjeid. Sellest järeldas tunnistaja, et kedagi pekstakse ja vaatas

aknast välja. O.G. nägi, et üks noormees lamab maas ja kolm noormeest löövad teda. Peksti

igale poole. Ühel oli käes mingi kurikalaadne ese. Peksmine lõppes, sest tulid kaks tütarlast,

kes viisid noormehed ära. Tunnistaja selgitas, et tõepoolest oli hämar ja täpselt peksmise kohas

puudub tänavavalgustus ning kuna ta elab 4-ndal korrusel, ei näinud ta isikute riietusi, kõik olid

ühtemoodi tumedas. Samas tuli piisavalt valgust naabermajast, et aru saada seda, et toimub

peksmine (26.06.2020 istungiprotokoll, lk 3jj).

14.27 Mis puutub Häirekeskusesse tehtud kõnes räägitusse, et tunnistaja rääkis neljast peksjast,

siis O.G. möönis kohtus, et kõnes nimetas ta tõesti nelja peksjat. Tunnistaja selgitas, et ilmselt

nimetas ta nelja seepärast, et sündmuskohal oligi neli isikut, sealhulgas ka see, keda peksti.

Kohtukolleegiumi hinnangul puudub vähimgi põhjus O.G. ütlused seada kahtluse alla.

Tunnistaja selgitas igati loogiliselt Häirekeskusesse tehtud kõnes räägitut, samuti seda, milline

oli peksmiskoha nähtavus. Kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi asjakohast põhjust kahelda

selles, et tunnistaja nägi M.L. i peksmist kolme süüdistatava poolt. Tunnistaja ütlused on

usaldusväärsed ning maakohus tugines neile süüdimõistvat otsust tehes põhjendatult.

14.28 Kohtukolleegiumi hinnangul on kriminaalajas piisavalt tõendeid, millele toetudes on

maakohus põhjendatult O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süüdi tunnistanud nimelt avaliku korra

raskes rikkumises KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ka 06.12.2018 episoodis.

14.29 Lõpuks arvab kaitsja, et kogutud tõenditest ei piisa, et tunnistada O. Smirnov ja

D. Krugljakov süüdi. Vastavalt KrMS § 7 lg-le 3, tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüs

tõlgendada süüdistatava kasuks.

14.30 KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtte kohaldamisega seoses märgib ringkonnakohus

järgmist.

14.31 KrMS § 7 lg-s 3 sätestatu kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada

süüdistatava kasuks. Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks,

sealhulgas ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses, kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul

tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon

olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult

tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud

ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust

puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt RKKKo 13. oktoobri 2015. a otsus asjas

nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20; 27. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja 9. novembri

2016. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.).

Viidatud kohtupraktika valguses saab käesoleva kriminaalasja puhul väita, et kõrvaldamata

kahtlusi O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süüs kummaski süüteoepisoodis pole jäänud.

Kohtukolleegiumi hinnangul nõrgad apellatsiooniväited maakohtu tõendipõhiseid seisukohti

ümber ei suutnud lükata ning O. Smirnov ja D. Krugljakov on põhjendatult süüdi tunnistatud

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

15. Prokuratuur ei vaidlusta O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süüdimõistmist KarS § 263 lg 1 p 1

järgi, kuid ei ole nõus süüdistatavatele mõistetud karistustega. Kõigepealt on apellandi arvates

maakohus põhjendamatult mõistnud O. Smirnovile 1 aasta ja 4-kuulise vangistuse ning

D. Krugljakovile 1-aastase vangistuse. Kohtuotsuses ei sisaldu ühtegi kaalukat argumenti, miks

mõisteti süüdistatavatele karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Apellant leiab, et

süüdistatavate süü on suur, karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning on üks raskendav

asjaolu – süüteo toimepanemine grupis.

15.1 Kõigepealt nõustub kohtukolleegium apellandiga selles, et maakohtu otsuses tõepoolest

puuduvad kaalukad argumendid O. Smirnovile ja D. Krugljakovile just sellise karistuse

mõistmise õigustamiseks, nagu maakohus mõistis. Maakohus on vaid loetlenud asjaolusid

(kaks episoodi on toime pandud lühikese aja jooksul, ühes neist kasutas O. Smirnov metalltoru,

süüteod on toime pandud grupis, arvestatakse kannatanutele tekitatud vigastuste raskust ja

iseloomu ning süüdistatavate varasemat karistatust), mis kohtu arvates mõjutavad isikute süü

suurust, seejuures ühtegi järeldust neist ei tee. Seega võib isegi öelda, et puuduvad mitte ainult

kaalukad, vaid igasugused argumendid, põhjendamaks O. Smirnovile ja D. Krugljakovile

mõistetavat karistust.

15.2 KarS § 263 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase

vangistuse. Kohtukolleegiumi hinnangul saab süüdistatavaid karistada vaid vangistusega, sest

leebem karistusliik ei oma neile mingit õiguskuulekusele suunavat mõju. Keskmine vangistuse

määr on 2 ja pool aastat. Kohtukolleegiumi arvates on käesoleval juhul igati asjakohane sellest

määrast ka lähtuda.

15.3 Kohtukolleegium nõustub maakohtu ja apellandiga selles, et karistust kergendavaid

asjaolusid KarS § 57 mõttes O. Smirnovi ja D. Krugljakovi puhul ei esine. Küll aga on

maakohus eksinud selles, kui leidis, et puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud. Maakohus

on küll asjaolude loetlemisel välja toonud, et süüdistatavad panid süüteod toime grupis, kuid

selles karistust raskendavat asjaolu ei näe. Kohtukolleegium parandab selle vea ning loeb

tuvastatuks, et O. Smirnovi ja D. Krugljakovi karistust raskendab KarS § 58 p 10 mõttes

süütegude toimepanemine grupis.

15.4 Samuti nagu apellant, leiab ka ringkonnakohus, et O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süü on

suurem kui seda arvas maakohus. Süüdistatavad pani toime kaks avaliku korra rasket rikkumist.

Seejuures T.U. i episoodis oli kannatanu peksmise tagajärjeks alalõualuu murd ning M.L. i

episoodis oli kannatanu peksmise tagajärjeks koljusisene vigastus, kontusioon ning küünarvarre

ja sääre pindmised vigastused. Kusjuures M.L. i peksmisel kasutas O. Smirnov metalltoru.

15.5 Kõik väljatoodud asjaolud annavad põhjuse hinnata O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süü

suuremaks võrreldes maakohtuga. Seejuures on O. Smirnovi süü suurem, sest tema oli M.L. i

peksmise algataja ning kasutas kannatanu löömisel ka abivahendit. Prokuratuur teeb ettepaneku

mõista O. Smirnovile 3-aastane vangistus ja D. Krugljakovile 2 -aasta ja 8-kuuline vangistus.

Võttes arvesse karistuse mõistmist mõjutavad asjaolud, siis kohtukolleegium prokuratuuri

karistusettepanekuga ei nõustu ning leiab, et O. Smirnovile piisab 2 aasta ja 6-kuulisest

vangistusest ning D. Krugljakovile 2-aastasest vangistusest.

O. Smirnov viibis eelvangistuses 4 kuud, s.o 07.12.2018 kuni 07.04.2018. D. Krugljakov aga 1

päeva, s.o 22.07.2018. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb mõlema süüdistatava eelvangistuse aeg arvata

karistuse hulka. Seega jääb O. Smirnovil kanda 2 aastat 2 kuud vangistust ning D. Krugljakovil

1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

15.6 Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga selleski, et O. Smirnovi ja D. Krugljakovi

tingimisi vabastamiseks neile mõistetud karistuse kandmiselt ühtegi asjaolu ei esine. Maakohus

ei ole seejuures ühtegi sellist asjaolu isegi välja toonud. Seega on O. Smirnovi ja D. Krugljakovi

karistusest tingimisi vabastamine jäetud sisuliselt põhjendamata. O. Smirnovi ja D. Krugljakovi

varasema karistatuse mainimine, sellest vähimaidki sisulisi järeldusi tegemata, on ilmselgelt

ebapiisav.

15.7 O. Smirnovi ja D. Krugljakovi ei saa mõistetud karistusest tingimisi vabastada.

O. Smirnovi on varem korduvalt karistatud, tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Seejuures

on tema süütegudes läbiv vägivald. Varem on O. Smirnovi karistatud rahalise karistusega,

samuti on teda vangistusest tingimisi vabastatud ning viimase kohtuotsusega mõisteti talle

reaalne vangistus. Viimase, Viru Maakohtu 01.09.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse

kandmiselt vabanes O. Smirnov 06.06.2018. Esimese avaliku korra raske rikkumise (T.U. i

episood) pani O. Smirnov toime juba 22.07.2018, s.o ca pooleteise kuu möödumisel pärast

vanglast vabanemist ning teise (M.L. i episood) 06.12.2018.

15.8 D. Krugljakovi on samuti varem kriminaalkorras karistatud. Eelmisel korral mõisteti ta

süüdi Viru Maakohtu 27.01.2010 kohtuotsusega narkokuritegude eest, mille kandmiselt ta

vabades 10.07.2018. Seega napilt kaks nädalat pärast vabanemist pani D. Krugljakov toime

esimese avaliku korra raske rikkumise. Mõlemad süüdistatavad on lühikese aja jooksul pannud

toime kaks avaliku korra rasket rikkumist. Eeltoodud asjaolud kogumis annavad aluse saata

O. Smirnov ja D. Krugljakov kandma karistust reaalselt.

16. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 4 p-st 4, tühistab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süüdistusasjas karistuse

mõistmise osas. Ringkonnakohus mõistab O. Smirnovile KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks

2 aastat 6 kuud vangistust ning D. Krugljakovile 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvestab karistuse hulka eelvangistus oldud aja. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada, kaitsja

apellatsioon jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)