2-20-2977/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-2977

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2020, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

D Ti hagi A Ši vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D T (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Aleksei

Smelov

Kostja: A Š (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista A Šilt D Ti kasuks välja igakuine elatis perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud

määras alates 21. veebruarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada A Šit maksma punktis 2

nimetatud elatis iga kalendrikuu eest ette, kandes see hiljemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks D Ti arvelduskontole nr xxxx.

4. Kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb A Šil maksta D Tile viivist võlgnetavalt elatise

summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse

täitmiseni.

5. Jätta rahuldamata D Ti nõue elatise väljamõistmiseks summas 1215,46 eurot

tagasiulatuvalt perioodi eest 21.02.2019–20.02.2020.

6. Jätta rahuldamata D Ti taotlus tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks.

7. Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D T esitas 21.02.2020 Harju Maakohtule hagi A Ši vastu (täiendatud 21.02.2020), milles

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 21.02.2020 kuni hageja täisealiseks

saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud määras ja elatise tagantjärgi ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist summas 1215,46 eurot. Samuti palus hageja kohustada

kostjat tasuma viivist võlgnetavalt elatiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja I T ja kostja ühine laps. Vanemad elavad alates 2009.a

lahus. Hageja elab koos oma emaga, kes tema eest hoolitseb ja teda üleval peab. Kostja ei ela

hagejaga koos ja ei osale tema kasvatamises. Kostja tasub hagejale elatist üksnes 100 eurot

kuus, mis ei ole lapse ülalpidamiseks piisav.

3. Kostja teadis, et hageja nõuab temalt elatise maksmist vähemalt 200 eurot kuus, kuna hageja

esitas 16.10.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 200 euro suuruse elatise

saamiseks. Kostja pidi seega maksma hagejale perioodil 21.02.2019 kuni 20.02.2020 elatist

vähemalt 2400 eurot (12×200), kostja on tasunud vaid 1184,54 eurot. Hagejale on

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud seega kahju 1215,46 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja on nõus, et tal on kohustus hagejat ülal pidada, kuid ei ole nõus nõude suurusega.

Kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 200 eurot kuus alates talle hagiavalduse

kättetoimetamisest 24.04.2020. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

5. Kostja ja hageja ema elavad lahus, hageja elab oma ema juures. Kohus võttis hagi ebaõigesti

menetlusse. Kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmise kohta on tehtud otsus tsiviilasjas nr 2-

17-122964, kus vanemad saavutasid kokkuleppe, et kostja maksab hagejale igakuise elatisena

100 eurot.

6. Kuna kostja maksis elatist vastavalt kokkuleppele nõuetekohaselt ja hageja ei ole kostjale

enne hagi esitamist mingeid pretensioone esitanud, ei ole tagasiulatuva elatise nõue

põhjendatud. Elatise saab seega välja mõista alates 24.04.2020, kui kostja sai teada tema vastu

esitatud nõudest.

7. Riigikohtu praktika kohaselt võib miinimumelatis olla ebaproportsionaalne. Kostja töötab

xxxx AS-s töötasuga 750 eurot kuus. Kotjal ei ole vara. Hageja ema ei ole enda sissetuleku

kohta andmeid esitanud. Ka hageja ema peab oma poega üleval pidama.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Kohus rahuldab hageja nõude elatise välja mõistmiseks edasiulatuvalt, alates

hagiavalduse esitamisest. Hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks jääb rahuldamata.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS

§ 436 lg 6). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi

kohtu ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel

tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

10. Hageja esitas kostja vastu hagi ülalpidamise saamiseks. Lapse ülalpidamine tähendab lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et

laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal

vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui

vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

11. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda

rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1

alusel, mille kohaselt on alaealisel lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamise andmist.

Hageja nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk

lapse vanem; 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) kostja rikub elatise maksmise kohustust, st ei

anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt. Hageja sünnitõendi kohaselt on kostja hageja

isa ja hageja on alla 18.a vana (tl 21). Kostja ei ole neid asjaolusid ka vaidlustanud. Samuti

kinnitas kostja, et elab hagejast lahus ja hageja elukoht on tema ema juures.

12. Kolmanda eelduse puhul on vaja tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk

kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Selle välja selgitamiseks tuleb

kindlaks teha hageja vajadused ja see, kui suures ulatuses on kostja hageja vajadusi katnud.

12.1. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2

järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud

miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et

lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne

elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Selles

ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).

12.2. Eeltoodust tulenevalt ja kuna hageja nõuab kostjalt elatist seaduses sätestatud määras,

eeldatakse, et see vastab tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kuluvale summale ja hageja

ei pea oma vajadusi täiendavalt tõendama.

12.3. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja hagejaga koos ja täidab ülalpidamiskohustust vaid

osaliselt, makstes hagejale elatist 100 eurot kuus, mis ei ole piisav. Hageja arvelduskonto

väljavõtte kohaselt on kostja maksnud hagejale perioodil jaanuar 2019 kuni veebruar 2020 iga

kuu 100 eurot, v.a august 2019 (50 eurot), oktoober 2019 (115 eurot) ja detsember 2019

(122 eurot), (tl 5). Elatise maksmist summas 100 eurot kuus kinnitas ka kostja ja esitas selle

kohta maksekorraldused perioodi kohta november 2019 kuni aprill 2020 (tl 30–35).

12.4. Õige ei ole kostja seisukoht, nagu ta täidaks oma kohustusi nõuetekohaselt, kuna tasub

lapse ülalpidamiseks elatist vastavalt tsiviilasjas nr 2-17-122964 sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilasi nr 2-17-122964 algas hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ja lõppes

määrusega, millega kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest (tl 52). Kostjalt ei ole varem

elatist välja mõistetud ja ülalpidamiskohustuse täitmise osas ei ole kinnitatud ka kohtulikku

kokkulepet. Kostja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest esile asjaolusid, mille alusel võiks

kohus järeldada, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumise kohta summas 100 eurot

kuus. Kostja väide kokkuleppe olemasolu kohta on tõendamata.

12.5. Kuna hageja igapäevaste vajaduste katmiseks kulub seadusest tulenevalt eelduslikult

oluliselt rohkem kui 100 eurot kuus (käesoleval aastal peab lahus elav vanem andma elatist

292 eurot kuus), ei anna kostja hagejale ülalpidamist piisavalt ja hagejal on õigus kostjalt elatise

maksmist nõuda.

13. Kostja vaidles vastu ka tema vastu esitatud nõude ulatusele. Kostja leidis, et ta on võimeline

tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus, arvestades, et tema töötasu on 750 eurot kuus ja tal ei

ole muud sissetulekut ega vara.

13.1. Kohus leiab, et kostja väited tema vähese sissetuleku kohta ei ole õiged. Kostja esitas koos

hagile esitatud vastusega maksekorraldused temale xxxx AS poolt töötasu maksmise kohta.

Kostja töötasu oktoobris 2019 oli 958,82 eurot (tl 36), detsembris 2019 oli 1026,82 eurot (tl 37),

jaanuaris 2020 oli 967,57 eurot (tl 38), veebruaris 2020 oli 733,17 eurot (tl 39) ja märtsis 2020

oli 821,75 eurot (tl 40). Kostja viie kuu keskmine töötasu on seega tegelikult olnud

901,93 eurot, mitte 750 eurot nagu väitis kostja.

13.2. Kostja ei selgitanud, mis põhjusel ei piisa sellest töötasust hagejale nõutud määras elatise

tasumiseks. Samuti ei selgitanud kostja, miks tal ei ole võimalik teenida suuremat töötasu või

saada täiendavaid sissetulekuid. Üksnes sissetuleku puudumine või väited selle ebapiisavusest

ei anna alust leida, et kostjal ei ole võimalik oma kohustust täita. Vanemad ei vabane oma

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest (PKS § 102 lg 2 esimene lause). Kui vanem ei ole oma

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus selgitas nimetatud kostjale ja palus tal

põhistada tema enese tavaliseks ülalpidamiseks tehtavad vajalikud kulud ja tõendada oma

majanduslik seis. Kostja kohtule andmeid ei esitanud ega selgitanud oma varanduslikku

olukorda ja tegelikku võimekust lapsele elatist maksta. Kohus selgitab, et kui hageja

eelduslikud kulud, mille eest kostja vastutab, on seadusest tulenevalt 292 eurot kuus ja kui

kostja omad on võrreldavas suuruses, tuleb kostja sissetulek jagada 50/50 proportsioonis. Seega

on kostjal võimalik hagejale seaduses sätestatud määras ülalpidamist anda, isegi kui tõele

vastaks väide, et tema sissetulek on 750 eurot kuus.

13.3. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes

mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole

kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks on kohtu praktikas loetud lisaks ka muid asjaolusid,

mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Kostja ei ole selliseid asjaolusid hoolimata kohtu

selgitustest esile toonud.

13.4. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus vähendada hageja poolt nõutavat elatist alla

perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra ja hageja nõue elatise välja mõistmiseks alates

hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni on põhjendatud. Hageja nõue rahuldatakse.

Põhjendatud ei ole kostja taotlus mõista elatis välja alates hagi kättesaamisest 24.02.2020.

TsMS § 362 lg 1 kohaselt loetakse nõude esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. Seega ei

oma hagi kostjale kättetoimetamise aeg nõude rahuldamisel ja elatise hageja kasuks

väljamõistmisel sisulist tähtsust.

14. Vastuseks kostja väitele selle kohta, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb arvestada ka

teise vanema kohustust lapsele ülalpidamist anda, selgitab kohus, et elatise vaidluses ei koguta

igal juhul teise vanema varalise seisundi kohta andmeid. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad

vanemad lapse ülalpidamiskohustust osavõlgnikuna eelduslikult võrdsetes osades. Käesolevas

tsiviilasjas arutab kohus kostja, s.o lahuselava vanema PKS § 100 lg-st 2 tulenevat kohustust

anda lapsele ülalpidamist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Lapsega koos elav vanem täidab

lapse ülalpidamiskohustust vahetult, temaga koos elades. Lapsega koos elava vanema

varanduslik seisund ei ole asjaolu, mis PKS § 102 lg 2 kohaselt annaks alust mõista kostjalt

elatis välja alla seaduses sätestatud määra.

15. Kohus märgib, et isegi kui kostja oleks tõendanud vanematevahelise elatise maksmise

kokkuleppe, ei välista ega piira see lapse seadusest tuleneva elatisnõude esitamist (PKS § 100

lg 3 teise lause). Vanemate kokkulepet tuleb eelkõige arvestada tagasiulatuva elatisenõude

puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust

täitnud (vt ka Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).

16. Hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt summas 1215,46 eurot

perioodi eest 21.02.2019 – 20.02.2020 jääb rahuldamata.

16.1. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Viidatud sätte mõtte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda. Kohus võtab tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse

määramisel arvesse, kas õigustatud isik on nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult endale

ülalpidamist nõudnud, kuna teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ja olla

talle ebamõistlikult koormav.

16.2. Hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et ta oleks nõudnud kostjalt

2019.a elatist suuremas summas kui see, mida kostja tasus. Hageja viitas vaid veel kaks aastat

enne seda, s.o 2017. a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, milles ta nõudis kostjalt

elatist summas 200 eurot kuus. Nimetatu ei ole aga hageja tagasiulatuva elatise nõude

rahuldamiseks piisav. Hageja ei jätkanud tsiviilasjas nr 2-17-122964 pärast kostja vastuväite

tõttu maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist elatise nõudmist. Hageja tugineb hoopis sellele, et ta

ei pidanudki kostjale oma nõuet meelde tuletama. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu.

16.3. Hageja märkis hagiavalduses, et kostja on tasunud talle elatist 100 eurot kuus. Ainuüksi

sellest, et hageja esitas 2017.a avalduse elatise saamiseks summas 200 eurot kuus, kui ta samas

elatise nõudmist ei jätkanud, ei pidanud kostja aru saama, et hageja ootab temalt elatise tasumist

suuremas ulatused. Asjaolusid või tõendeid, millest nähtuks, et hageja pöördus perioodil

21.02.2019 – 20.02.2020 kostja poole elatise saamiseks, hageja esile toonud ei ole. Hageja nõue

elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ei ole seetõttu põhjendatud ja jääb rahuldamata. Kohtu

hinnangul on elatise kostjalt väljamõistmine olukorras, kus hageja ei ole vaidlusaluse aasta

jooksul kostjale oma nõudest teatanud ega elatise maksmist suuremas ulatuses nõudnud, tema

suhtes ebamõistlikult koormav. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei täidaks sellisel juhul

enam ka oma eesmärki tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine.

17. Hageja taotlus tunnistada käesolev otsus viivitamatult täidetavaks jääb rahuldamata.

Taotlus on põhistamata ja sisustamata. TsMS § 456 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda

ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Täitemenetluses saab täita üksnes

jõustunud kohtulahendit. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus hageja taotlusel elatise

väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus palus

hagejal 18.06.2020 selgitada oma taotlust ja tuua esile, millises ulatuses on elatis hädavajalik.

Hageja selliseid asjaolusid esile ei toonud. Otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise

eeldused on seega täitmata.

18. Hageja palus kohustada kostjat tasuma võlgnetavalt elatiselt ka viivist. Hageja viivisenõue

rahuldatakse. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks,

kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest

ette. Hageja palus kohustada kostjat tasuma elatise iga kuu eest ette hiljemalt kuu esimeseks

kuupäevaks. Seega tuleb kostjal iga üksiku kohustuse täitmisega viivitamisel maksta viivist

alates 2. kuupäevast kuni kohustuse täitmiseni.

19. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra

selliselt, et elatis tuleb maksta iga kuu eest ette hiljemalt kuu esimeseks kuupäevaks hageja

arvelduskontole.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral oma

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hageja ühe nõude, kuid jätab teise nõude tervikuna rahuldamata, tuleb

käesolevas asjas kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik