1-19-9359/65 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2020.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9359 (19730000205) Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Reinola,

Meelika Aava ja Pavel Gontšarov Apelleeritud kohtuotsus

Kriminaalasja lahendamise viis

Harju Maakohtu 9. juuli 2020 otsus Igor Birnbaumi (Birnbaum) -de 121 lg 2 p 3, 136 lg 1, 199 süüdistuses KarS § lg 2 p 4, 200 lg 2 p 7, 214 lg 2 p 1, 215 lg 3 ; järgi G.H (G.H), Marko Moorasti (Moorast) ja B.R-i (B.R) -de 136 lg 1 ja 200 lg süüdistuses KarS §

2 p 7 järgi lühimenetluses

Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja

Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatava Igor Birnbaumi lepinguline kaitsja Aleksei Smelov

Prokurör , süüdistatav Natalia Miilvee Igor Birnbaum

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 9. juuli 2020 otsus Igor Birnbaumi Jätta

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 136 lg 1, § 200 lg 2 p 7, § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p 1 ja § 215 lg 1 järgi muutmata.

2. Kaitsja apellatsioon

jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluses Igor Birnbaumi lepingulise kaitsja summas 300 õigusabikulud (kolmsada Igor Birnbaumi kanda. ) eurot, jätta

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu kohtuotsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

2(10)

Asjaolud ja menetlu

se käik

1. Harju Maakohtu 9. juuli 2020 otsusega lühimenetluses tunnistati süüdi § 136 Igor Birnbaum KarS lg 1 järgi ning karistati KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud;

vangistusega 3 aastat; i vangistusega 6 kuud; KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistat KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistati vangistusega 4 kuud; alusel KarS § 214 lg 2 p 1 ja § 215 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 karistati

5 aastat. KarS § 214 lg 2 p 1 järgi vangistusega KarS § 64 lg 1 alusel loeti raskema karistusega ning mõisteti kergem karistus kaetuks liitkaristuseks

5 aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks KarS §

vangistus 3 aastat 4 kuud.

74 lg-te 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele ja koheselt kuulub karistusest ärakandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse alguseks 15.01.2020. aastat 10 kuud vangistust, Ülejäänud karistust, 2 ei pöörata täitmisele, kui I. toime uut kuritegu ning järgib Birnbaum ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel

KarS § 75 lg 1 p

6 sätestatud kontrollnõudeid. -des 1-

Katseajaks allutati I. Birnbaum elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla S § 75 lg 2 p 8 alusel ja kohustati Kar osalema kriminaalhooldaja po . Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse olt määratud sotsiaalprogrammis kuulutamise päev § 78 p 1 alusel käitumiskontrolli nõuded kohalduvad pärast kohtulahendi . KarS

jõustumist ning KarS § 75 lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks.

Süüdistuses KarS § 215 lg 3 KarS § 214 lg 2 p

1 sätestatud III alternatiivi järgi mõisteti I. ja -s

Birnbaum

õigeks. Menetluskuludena mõisteti I. Birnbaumilt välja sundraha 1460 eurot määratud kaitsjale riigi kasuks , makstud tasu 743,28 eurot ja eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 sõiduki teisaldamise kulu 95,28 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena summas 191,55 aotlus õigusabi eurot. T kulude hüvitamiseks jäeti süüteomenetlus riigi eelarve vahenditest rahuldamata ja taotlus es tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. VÕS § 1043 ja § 1045 mõisteti lg 1 p 5 alusel

I. Birnbaumilt, G.H-lt ja B.R-ilt kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise i kasuks välja 269,95 eurot. VÕS § 1043 ja § ks solidaarselt XX

1045 lg 1 p 2, 3 alusel Birnbaumilt, G.H-lt ja B.R-ilt kuriteoga tekitatud mõisteti I. mittevaralise kahju hüvitamise i kasuks välja 500 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 ks solidaarselt XX

p 5 alusel Birnbaumi kannatanu K.A kuriteoga tekitatud varalise kahju mõisteti I. lt a kasuks välja katteks 341 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. Sama otsusega tunnistati ka G.H , M. Moorast ja B.R , esitatud süüdistuste järgi süüdi

2. I. Birnbaum

oli antud kohtu alla süüdistatavan KarS § 136 lg 1 järgi selles, et a tema kaastäideviijana osales aduse võtmises. Vastavalt tema ning G.H , B.R-i ja M. XX vab

Moor

asti kooskõlastatud teoplaanile XX vabaduse võtmise eesmärgil, meelitas G.H väljamõeldud ettekäändel XXi 30.11.2018 kella 20.30 ajal Tallinnas, Endla 45 asuva Kristiine keskuse parklas istuma sõiduautosse Chrysler Voyager reg.nr Vastavalt teoplaanile jäid M. xx. Moorast, B.R ja I. Birnbaum eemale ootama ja G.H istus sõiduki juhiistmele näitamaks, et ta on kohtumisel üksinda. Kui istus sõidukisse G.H kõrvale, tulid auto

XX

juurde M. Moorast, B.R ja I. Birnbaum, kes i käsutas XX sõiduki tagaistmele enda ja B.R-i vahele. G.H liikus juh Moorast asus autot juhtima. i kõrvalistuja kohale ning M. Arvulises ülekaalus olnud süüdistatavate vahele autosse jäänud ei saanud sõidukist lahkuda, XX

3(10) samuti kasutati kannatanu ist lt vabaduse võtmise toimepanemisel tema suhtes füüsilist ja psüühil vägivalda. sõidutati tema tahte vastaselt Põhja peatuti Heina tänaval, kus I. XX -Tallinna piirkonda, Birnbaum sikutas XXit, lõi teda käega vastu kukalt ja rusikaga näo ja kaela piirkonda, tekitades XXile füüsilist valu ning koos B.R-iga ähvardas füüsilise vägivallaga.

XXit Edasi viisid G.H , B.R ja I. Birnbaum M. Moorasti juhitud sõiduautoga XXi Kristiine piirkonda ja edasi Madara tän lõi sõiduautos ikepiga näkku, tekitades avale, kus G.H

mitmel korral golf XXit kannatanule füüsilist valu, marrastuse ülemise huule kohale, lahtise haava otsmikule koos verejooksuga. XXil kl 22.30 paiku rjade koostamist; lubati sõiduautost lahkuda pärast võlaki

süüdistatavana KarS § 200 lg 2 p 7 järgi selles, et tema 30.11.2018 grupis koos G.H , M.

Moorasti ja B.R-iga ebaseaduslikult vabaduse, Tallinnas -Tallinna ja , võtnud XX Põhja Kesklinna piirkonnas M. Moorasti juhitud sõiduautos Chrysler Voyager reg.nr xxx kasutas grupis koos teiste isikutega XXi suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda, mille toimel võeti kannatanult ka vallasasjad. Vägivalla toimepanemise järel nõudis G.H mobiiltelefoni äraandmist, millisele XX nõudmisele kannatanu allus tema suhtes varem kasutatud vägivalla mõjul ja arvestades teda ümbritsevate toimepanijate arvulist ülekaalu ning andis oma mobiiltelefoni Samsung 15 euro väärtuses G.H-le , kes võttis telefonist SIM tagastas kannatanule. Samuti nõud

-kaardi, mille sid süüdistatavad kannatanult silmatorkavalt verega määrdunud jope nendele ära andmist, millele kannatanu allus ja andis ära temale kuuluva jope Everlast 239,95 euro väärtuses. Lõpuks ähvardas G.H koos I. Birnbaumi ja B.R-iga it sellega, et kui ta ei m XX aksa väidetavat võlgnevust või pöördub politseisse, ka tulevikus tema suhtes füüsilist vägivalda, millise ähvarduse kasutatakse täideviimist oli kannatanul peksmise järel alust ka karta;

süüdistatavana KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem, s.o 30.11.2018 toime pannud füüsilise vägivalla ja tervisekahjustuse tekitamisega röövimise, 12.08.2019 kl 14:50 paiku Tallinnas, Mustakivi tee 13 M.P Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses, ründas , tõukas teda jõuliselt vastu õlgu, lõi kannatanut korduvalt rusikatega pea piirkonda ja jalaga jalgadesse, tekitades kannatanule füüsili matoomi vasaku reie siseküljele; st valu, marrastuse ja he

süüdistatavana KarS § 214 lg 2 p 1 järgi selles, et varem röövimise toime pannud isikuna tema, 21.11.2019 kella 15 ajal Tallinnas, K.A seta 6800 euro Odra tn 8 maja juures nõudis õigusliku alu üleandmist nõutud raha üleandmisest, haaras I. kuuluva sõiduki . K.Aa keeldumisel Birnbaum K.A Citroen C5 reg nr xxx K.Aa ebaseadusliku hõivamise eesmärgil parema käe randmest, milles oli sõiduki võti ja võtme äravõtmise väänas a kätt, vajutas randmele ja keeras selle väljapool ks K.A e, tekitades sellega K.A

füüsilist valu, mille toimel lasi kannatanu käe lõdvaks ja I. Birnbaum võttis talt võtme ära. Võtme äravõtmise järel teatas I. Birn a ei saa võtit baum, et K.A ja autot tagasi, kui ei maksa nõutud raha ning lahkus sündmuskohalt. Sellele järgnevalt, ajavahemikus 21.11.2019 kell 15 - 22.11.2019, kannatanu survestamise jätkamisel ja varast jäädava ilma jätmise ähvarduse tõsiseltvõetavuse näitamiseks, võttis ära Tallinnas Odra tn 8 maja juurde pargitud sõiduki Citroen ,

C5 reg nr xxx

100 eurot, milles olid K.A natanult väärtusega 1 kuuluvad tööriistad ja sõitis kan vägivallaga ära võetud võtme abil sõidukiga Citroen C5 reg nr parkimiskohast ä

K.Aa xxx ra kannatanule teadmata suunas;

süüdistatavana KarS § 215 lg 3 järgi selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna

, kasutas Tallinnas, Odra tn 8 maja juurde pargitud K.A Citroen C5 reg nr xxx 22.11.2019

a sõidukiga ära sõites sõidukit omavoliliselt kuni selle leidmiseni 15.01.2020 enda elukohas, Järvamaal Oeti külas Mallaste talu

s teostatud läbiotsimise käigus ning

süüdistatavana rS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et Ka tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, olles 21.11.2019 kell 15 .2019 võtnud omavoliliselt :00 - 22.11 K.Aa

4(10) valdusest viimasele kuuluva sõiduauto Citroen C5 reg nr xxx ja lahkunud sellega Tallinnas Odra tn 8 maja juurest, võttis seejärel 15.01.2020, sõiduautost ebaseaduslik ajavahemikus 21.11.2019 kl 15 - u omastamise eesmärgil ära kuuluvad tööriistad nurklihvija ja multitöörist väärtusega 600 K.A , a Bosch eurot.

3. Maakohus leidis otsuses, et , on hinnatud

vaatamata I. Birnbaumi süü mittetunnistamisele tõenditega kogumis leidnud tuvastamist, et süüdistatav koos G.H , M. Moorasti ja B.R-iga viimase tahte vastaselt liikumisvabaduse, sest kanna võttis XX tanul puudus võimalus sõidukist vabatahtlikult lahkumiseks, samuti on tõendatud XXi suhtes I. Birnbaumi poolt toime pandud füüsilise vägivalla kasutamine ja kannatanult talle kuuluvate esemete (jope, mobiiltelefon) hõivamine vägivallaga selle omastamise eesmärgil. Kannatanu M.Psuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise episood on tõendatud eelkõige kannatanu usaldusväärsete ütlustega ja kirjalike tõenditega. Süüdistatava ütlused väidetava enesekaitse kohta on ümber lükatud kogutud tõenditega, millest ei ole tuvastatavad asjaolud

, mis võiksid viidata mingile vahetule või eesseisvale ründele, mille eest pidanuks I. Birnbaum ennast kaitsma. Puutumuses KarS § 214 lg 2 p 1, § 215 lg 3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi et I. Birnbaum nõudis etteheidetavate tegudega leidis kohus, K.A varalise kasu üleandmist küll vägivalda kasutades, kuid tõendamist ei leidnud, et I. Birnbaum oleks varalise kasu üleandmist nõudes lisaks vägivalla ähvardanud tema vara hävitamisega, mistõttu mõistis le K.A ka a

kohus Birnbaumi I. KarS § 214 lg 2 p 1 sätestatud III alternatiivi järgi õigeks Tõendatud on I. . Birnbaumi poolt K.A kuuluva ajutine kasutamine. Et K.Aa suhtes toimepandud sõiduki omavoliline vägivald ei olnud ajaliselt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega seotud, tuleb I. Birnbaumi tegu

ümber kvalifitseerida KarS § 215 lg 1 järgi, kuna kasutatud vägivald hõlmas juba KarS

I. Birnbaum

§ 214 lg 2 p 1 kuriteokoosseisu. Seetõttu mõistis kohus i süüdistuses KarS § 215 lg

3 järgi õigeks Samuti on hinnatud tõenditega leidnud tõendamist kuuluvate tööriistade . K.A ebaseaduslik omastamine I. Birnbaumi poolt. Võttes sõidukist kannatanule kuuluvast kannatanule kuuluvad , pidi I. Birnbaum pidama ta paneb toime varguse ja seda tööriistad võimalikuks, et möönma. Maakohtu hinnangul on I. Birnbaumi süü kõikides temale inkrimineeritud ja tõendamist leidnud episoodides hinnatav alla keskmise. L pidas iitkaristuse mõistmisel kohus süü suurusest tulenevalt võimalikuks kohaldada I. lugedes KarS § 64 lg 1 Birnbaumi suhtes kergemat karistuse liitmise viisi, alusel ed kaetuks raskeima karistusega, mida mõistetud kergemad karistus KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra. Mõistetud karistuse pidas kohus võimalik jätta

uks osaliselt tingimis . i täitmisele pööramata, leides et karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik I Birnbaum . osa karistusest, s.o vangistus 2 aastat 10 kuud ile kohaldada nn šokivangistust Ülejäänud pidas kohus võimalikuks jätta täitmisele pööramata, kui I.

Birnbaum ei pan 5 aasta pikkuse katseaja e jooksul toime uut kuritegu ja määrata süüdistatav katsejaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Seoses kannatanute tsiviilhagidega leidis maakohus järgmist. Põhjendatud on XXi tsiviilhagi I. Birnbaumi, M. Moorasti ja B.R-i vastu ja varalise kahju nõudes summas 269,95 eurot osaliselt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot. Et kannatanule tekitatud kahjud on põhjuslikus seoses süüdistatavate tegevusega, tuleb varaline kahju , ja G.H-lt B.R-ilt

I. Birnbaum solidaarselt kannatanu kasuks . Kannatanu K.Aa tsiviilhagi varalise kahju ilt välja mõista nõudes summas 341 eurot on põhjendatud ja uleb välja mõista I. t Birnbaumilt kannatanu kasuks. Tuvastamata I. Birnbaumi suhtes menetleja poolset ega menetlusõiguse süüliselt rikkumist süüdistatavale kahju põhjustamist jättis kohus SKHS § 13 lg 3 alusel taotluse süüteomenetluses

,

tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.

4. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja. Kaitsja leiab apellatsioonis lakooniliselt, et maakohus on uurinud tõendeid ühekülgselt, mistõttu I. Birnbaumi ja asjaolusid suhtes tehtud ole

e. süüdimõistev kohtuotsus ei põhjendatud ega rajane kogutud tõenditel

5(10) 4.1.

136 lg 1 kuriteokoosseis. Otsusest ei selgu I. Birnbaumi Süüdistatava käitumises puudub KarS § roll kannatanult seadusliku aluseta vabaduse võtmises. nõustus ise enda XX liikumisvabaduse piiramisega, tal oli igal ajal võimalus Süüdistatav ei võtnud ega ole soovinud autost lahkuda. kannatanult vabadust võtta. XXi käega vastu kukalt löömine, samuti löömine rusikaga näo ja kaela piirkonda ei olnud seotud kannatanult vabaduse võtmisega.

4.2. Kaitsja hinnangul ei selgu otsusest on tuvastatud, et

, kuidas ja milliste tõendite alusel I. Birnbaum oli gru

pi liige, kelle eesmärk oli võõra asja ( XXi telefon ja jope) omastamine vägivalla kasutamisega.

I. Birnbaumi Süüdistatav ei olnud üldse seotud telefoni ja jope äravõtmisega. eesmärgiks iga kohtumisel oli üksnes dokum ide vormistamine võla teemal. Süüdistatava XX ent

käitumises KarS § 200 lg 2 p 7 puudub kuriteokoosseis. 4.3. ega otsusest ei ole arusaadav kohus Süüdistusest KarS § 121 lg 2 p 3 järgi , kuidas jõudis järeldusele, et I. Birnbaum soovis M.P ta. Videosalvestiselt

esimesena rünna pole võimalik üheselt tuvastada, konflikti algust ei ole kes keda lööb, kes lõi esimesena ja mis oli selle löögi põhjuseks, keegi näinud. Toimikus olevate tõendite alusel pole võimalik tuvastada

, et kannatanu traumad oli tekitatud jus a kaudu. Puuduvad . Birnbaumi t süüdistatava vägivall veenvad ja vaieldamatud tõendid I süüdiolekus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

.

4.4. Kuigi kohus tunnistas Birnbaumi

I. süüdistuses KarS § 215 lg 3 ja § 214 lg 2 p 1 III alternatiivi järgi õigeks süüdistatav tuleb mõista õigeks ka KarS § 214 lg 2 p 1 ja § 215 lg 1 , leiab kaitsja, et

järgi a ja süüdistatava vahel olid ärilised suhted töövõtulepingu alusel . K.A

, millest tekkiski I. Birnbaumil seaduslik nõue ei ähvardan K.Aa vastu. Et I. Birnbaum ud K. A vabadust piirata, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti ei ole ta kasutatud kannatanu suhtes vägivalda, käitumises ka KarS § 214 lg 2 p 1 kuriteokoosseis puudub I. Birnbaumi

.

4.5. Puuduvad mistahes alused lugeda va i asja omavolilise kasutamise episoodis

süüdistata ütlus ebausaldusväärse

I. Birbaumi käitumises teks. Kaitsja on seisukohal, et puudub ka kuriteokoosseis KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

4.6. I. Birnbaum K.Aa olevad nende hoiustamise, mitte nende võttis sõiduautos tööriistad omastamise . Kaitsja hinnangul puudub I. Birbaumi

eesmärgil käitumises ka KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis.

4.7. Kaitsja palub

I. Birnbaumi suhtes tehtud süüdimõistev otsus tühistada, teha uus otsus, millega mõista süüdistatav õigeks, hüvitada lepingulisele kaitsjale makstud tasu, jätta menetluskulud riigi kanda ja vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju 48,50 eurot. hüvitada süüdistatavale

5. ajaks apellatsioonimenetluse pooled enda kirjalikke

Ringkonnakohtu poolt määratud täht seisukohti apellatsiooni ei esitanud. Apellant esitas menetluskulude nimekirja le apellatsioonimenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalidega ja kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidega

k temale

I. Birnbaumi õigeks mõistmise s kõikides etteheidetavates kuriteoepisoodides leiab, et maakohtu otsus I. Birnbaumi osas on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuots e tühistamiseks us apellatsioonis esitatud motiividel alus puudub. Kohtuotsus vastab KrMS §

313 sätestatud kohtuotsusele kehtestatud nõuetele. Materiaalõiguse ebaõiget -des 311- kohaldamist, millele kaitsja apellatsioonis viitab, maakohtu vaidlustatud otsuses ei esine. Enda seisukohta põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.

7. Esiteks märgib kohtukolleegium, et apellatsioonimenetluses esitab I. Birnbaumi kaitsja samu argumente, mida ta on varasemalt esitanud maakohtule 18.05.2020 kohtuvaidluses ja millele maakohus on oma otsu

ses põhjalikult vastanud. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Olukord, kus apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et

6(10) maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise üheks aluseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus otsuses nr 3

12 märkinud, et kui erinevad -1-1-107- kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis enda koos viivad toimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole aga sellised vead vaidlustatud otsuses tuvastatavad.

Maakohus on nr 3-1-1-100-06 p-s 18 osundatug kooskõlas Riigikohtu otsuse a, milles kõrgem kohus kordab oma varasemas praktikas väljendatud seisukohta süüdistuse tõendite hindamisel ja analüüsi kõiki tõendeid omavahel kõrvutanud misel, kohtule esitatud ja kohtus hinnatud , asetanud nendest tulenevad andmed omavahelisse konteksti ninga nende kogumis hindamise tulemusena asunud õigele järeldusele süü talle esitatud süüdistustes KarS § 136 lg 1, § 200 lg 2 , et I. Birnbaumi p 7, § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi on tõendamist leidnud. ooskõlas Riigikohtu K otsuses nr 3- 1-1-94-04 v on maakohus apellandi kaitseargumentidest tulenevaid äljendatud seisukohaga kõiki järeldusi otsuses käsitlenud ja analüüsinud need kohtuistungil uuritud tõenditega veenvalt ning kummutanud. Hinnatud tõenditele tuginevalt tuvastas kohus õigesti, et I. Birnbaum tuleb süüdistuses KarS § 215 lg

3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 III alternatiivi järgi õigeks mõista, kvalifitseerida tegu ümber ja tunnistada I. Birnbaum süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 ja KarS § 215 lg 1 järgi Ülejäänud süüdistatavale . etteheidetavad teod on kvalifitseeri -de 121 lg 2 p 3, 136 lg 1, 199 lg 2 p 4 ja 200 l tud õigesti KarS § g

2 p 7 . järgi

8. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-85-00 selgitanud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on otsuses põhjendanud, miks ta I. Birnbaumi esitatud süüdistuse järgi süüdi tunnistab ja selliselt karistab.

Kaitsja etteheide kohtule, et kohus on I. Birnbaumi suhtes tehtud istva kohtuotsuse süüdimõ tegemisel rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, uurinud tõendeid ja asjaolusid ühekülgselt, mistõttu põhjendatud kohtuotsus ole ei , kohtukolleegiumi hinnangul kriminaalasja materjalidest ega kohtuotsusest ei tulene. Maakohus on otsuses kuriteoepisoodide kaupa kogumis hindamise tõendite ja enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel olnud leides, et enam kui põhjalik, tõenditest tulenevalt on välistatud tema käitumises kaitseversioonid I. Birnbaumile etteheidetavates tegudes kuriteokoosseisude puudumisest nii isikute grupis kannatanu seadusliku aluseta vabaduse XX võtmises kui vägivallaga vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, XX samuti kannatanu M.P kahjustamises ja kannatanu K.A

, varalise kasu väljapressimises vägivallaga kannatanule kuuluva sõiduauto omavolilises ajutises kasutamises ning kannatanule kuuluvast sõiduautost tööriistade (nurklihvija ja multitööriist Bosch) varguses, mistõttu on just I. Birnbaum isikuks, kes pani toime teod, mis täidavad talle süüdistuses etteheidetavate süütegude teokoosseisud. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea kohtukolleegium nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist.

9. Apellatsioonist ei ole I. Birnbaumi kaitsja kannatanu nähtuvalt tõstatanud küsimust XXi ütluste eba Kannatanu i

kutsus G.H ta 30.11.2018 usaldusväärsusest. XX ütlustest nähtuvalt õhtul kohtumisele lubadusega tasuda talle raha teostatud tööde eest, kuid tal kästi istuda autos ümber tagaistmele B.R-i ja I. Birnbaumi vahele Kopli ning G.H sõbra juhtimisel alustati sõitu

7(10) suunas, kus

G.H ning I. Birnbaum mööblipoe kõrval olevas tupiktänavas jäeti auto seisma ja nõudsid temalt 10 Konflikti käigus lõi I. teda ühe korra rusikaga kaela

000 eurot. Birnbaum piirkonda, tundis ta valu ja G.H golfikepi teda mitu korda nina ja huule mille tagajärel lõi ga piirkonda, mille tagajärjel tundis valu ja tal hakkas huulest verd jooksma. Madara 22/Ülase 12 juures sunniti teda kirjutama

uuesti golfikepi mitu korda pea

2 võlakirja, peale mida lõi G.H teda ga piirkonda nii, et tal hakkas peast verd jooksma ja ta tundis füüsilist valu, lisaks ähvardati teda politseisse

pöördumisel võimaliku õnnetusega. Eelnevalt oli Kristiine parklas võetud ära temalt nuppudega mobiiltelefon „Samsung“, milles olev kõnekaart anti talle tagasi. Samuti võeti temalt ära valget v Madara tn 22 autopesula parklas lasti ta autost ärvi Everlasti jope, mis oli määrdunud verega. välja ning koheselt pöördus õmmeldi pead ta traumapunkti, kus tal (I kd, tlk 8-9). Kuigi kannatanu ütlustest nähtuvalt lõi I. Birnbaum teda ühe korr autos olles a rusikaga kaela piirkonda tema suhtes ei tarvitanud, asus ja muud vägivalda kohus tõendite kogumis hindamise järel põhjendatult seisukohale, et võtsid liikumisvabaduse kõik käesolevas kriminaalasjas XX süüdimõistetud isikud. Kohtukolleegium, inevalt kaitsja seisukohast leiab, et I. Birnbaumi roll seadusliku aluseta er XX vabaduse võtmises jope omastamises vägivalla ja kannatanult isikute grupi poolt telefoni ja kasutamisega v. on otsuses analüüsitud tõendite kogumi pinnalt lugejale jälgita Nõustudes kaitsjaga selles, et XX istus esialgu autosse vabatahtlikult, ei jaga kohtukolleegium kaitsja seisukohta aga selles, et kannatanul oli võimalus autost ka vabatahtlikult väljuda. Tuvastatud asjaoludest ja hinnatud t uudus aga igasugune kist õenditest tulenevalt p XXil võimalus sõidu vabatahtlikult lahkumiseks hetkest kui sõiduki juurde saabusid G.H kaassüüdistatavad. Mõistetavalt allus kannatanu süüdistatavate korraldusele istuda auto tagumisele istmele ega julgenud autost lahkuda, ning sellest hetkest puudus il kuna süüdistatavad olid arvulises ülekaalus XX võimalus oma vaba tahte kohaselt vabaduse võtmis tegutseda. Et seaduslik alus kannatanult eks puudus,

I. Birnbaumi tuvastas kohus õigesti, et käitumises esineb KarS § 1 s 1 sätestatud

36 lgkuriteo objektiivne koosseis.

10. Kaitsja seisukoht, et I. Birnbaum

ei olnud üldse XX telefoni ja jope äravõtmisega seotud ning et süüdistatava eesmärgiks iga kohtumisel oli üksnes dokumentide vormistamine võla tee XX mal, ei tulene kohtus hinnatud tõenditest. ütluste natanu läbivaatuse protokolliga on Kannatanu

kan ja tõendatud, et Põhja Tallinna piirkonnas füüsilist vägivalda i suhtes kasutasid XX -

I. Birnbaum ja kaassüüdistav järelmõjul G.H , millega nad murdsid i vastupanu ja mille XX oli kannatanult mobiiltelefoni äravõtmine võimalik G.H poolt kasutatud füüsilise . Vaidlus puudub ka selles, et vägivalla tõttu sai kannatanu jope veriseks, mistõttu tekkis süüdistatavatel tahtlus hõivata ka kannatanule kuuluv jope.

, et Süüdistatavate põhjendus jope võeti kannatanult ära selleks, et ta ei ilmuks verise jopega avalikku kohta, ei kannata kriitikat. Puudub igasugune põhjendus, miks ei andnud süüdistatavad verist jopet jätmisega kannatanule autost lahkumisel kaasa. Jope

M. Moorasti sõidukisse kinnitab, et kannatanult võeti jope ära selle omastamise eesmärgil, mitte jäetud seda ei enda kätte väidetava võla tagastamiseni kannatanu poolt. kuni Vaidlus puudub selles, et G.H-l kannatanule mobiiltelefoni tagastamise soov puudus, sest telefoni enda valdusesse saamise järel vaatas ta selles o mobiiltelefoni katki ja viskas minema. levaid sõnumeid, misjärel tegi Kaitsja

jätab tähelepanuta, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlast KarS § 21 lg 2 kohaselt kaastäideviijateks Kaastäideviimine on ka see, atult, loetakse nad . kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kuigi I. Birnbaumi, G.H , B.R-i ja M. Moorasti teopanus oli erinev, teg seadusliku utsesid süüdistatavad XX aluseta vabaduse võtmisel ja kannatanult vägivallaga jope ja mobiiltelefoni äravõtmisel nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühiselt. Kohus leidis tõendeid kogumis hinnates põhjendatult, et isutunnuste esinemine objektiivse röövimise koosse kooseisu tasandil on tõendatud ja kõik süüdistatavad, sh I. Birnbaum, pidasid kannatanu suhtes vägivalla kasutamist ning asjade hõivamist

8(10) võimalikuks ning möönsid seda, mistõttu panid nad i suhtes toime XX nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise vähemalt kaudse tahtlusega.

11. Kaitsja seisukohad veenvate ja vaieldamatute tõendite puudumises Birnbaumi süüdi t

I. tunnistamiseks M.P kohtueelses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, jäävad arusaamatuks. Kannatanu menetluses antud tuli 12.08.2019 ootamatult tema ütluste kohaselt süüdistatav Lasnamäe Centrumis juurde , Kannatanu , keeras ta ümber haaras rinnust ning lõi ühe korra rusikaga vastu vasakut silma. selgituste kohaselt ta ennast

I. Birnbaum üritas käega kaitsta, kuid hoidis teda särgist kinni ja lõi veel teda mitu korda rusikaga vastu pead, t

a rabeles lahti, särk läks eest katki ning pärast seda lõi I. Birnbaum teda mitu korda jalaga kubeme piirkonda (kd III, lk 251-254). Kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud (kd , lk 233-235, 240-242). III

I. Birnbaumi ütlused, mille kohaselt lõi tema tõenditest tulenevalt M.P enesekaitseks, on ennastõigustavad ja ümber lükatud 16.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga (kd III, tlk 247-250), millelt on üheselt tuvastatav, et süüdistatav tõukab lööb seejärel

M.P koheselt vastu rinda, kannatanut pea piirkonda ja jalaga kannatanu vasaku reie piirkonda ning kannatanu ütlustega, mida kinnitavad kohtule esitatud ja kohtus uuritud kirjalikud tõendid ja 15.08.2019 kannatanu poolt menetlejale saadetud foto marrastusest ja hematoomist . reie siseküljel Kohtukolleegium nõustub kohtu järeldusega selles, et kogutud tõenditest ei ole tuvastatav asjaolu, mis võiks viidata vähimalegi vahetule või eesseisvale ründele, mille eest kannatanu poolsele pidanuks end kaitsma. Kohtule ei esitatud ega ka apellatsioonist ei süüdistatav enda sõnade kohaselt nähtu asjaolusid, mille pinnalt saaks väita, et kasutas või oleks soovinud

M. P 12.08.2019 kasutada süüdistatava suhtes vägivalda. Kohus leidis õigesti, et ei ole ei KarS §

28 sätestatud ega

tuvastatud -s ka muid I. Birnbaumi

teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

12. Puudub vaidlus selles, et K.A kuuluv Citroen C5 (reg.nr xxx) al puudus võimalus talle at sõidukit alates 21.11.2019 kuni 15.01.2020 sihipäraselt kasutada ning et sõiduk leiti üles süüdistatava elukohast. Maakohus on otsuses välja toonud ja põhjendanud läbi konkreetsete tõendite ja asjaolude, millel põhineb arvamus ba või hilisem nõusolek , et I. Birnbaumil puudus eelnev lu K.A kuuluva sõiduki kasutamiseks või enda valdusesse jätmiseks kuni väidetava võlgnevuse tagastamiseni kannatanu poolt. Kohtukolleegium . maakohtu sellise seisukohaga nõustub Kaitsja ei ole ka apellatsioonis välja toonud öövõtulepingu asjaolusid, millised olid 26.09.2019 t st tulenevalt vahelised , millest I. Birnbaumil tekkis süüdistatava ja kannatanu ärilised suhted väidetav seaduslik rahaline kannatanu vastu. kannatanu nõue Süüdistatava poolt esitatud Bitest Ehitus OÜ ja vahel seaduslikku alust sõlmitud lepingust ei tulene ka kohtukolleegiumi hinnangul süüdistatavale nõuda kannatanult 6800 euro tasumist Kannatanu ütlustest nähtuvalt süüdistatav . tuli tema selja tagant, vajutades mele ja võttis tema parema käe randmest kinni ja väänas tema kätt, tema käe rand keeras selle väljapoole, mille tulemusena läks tema käsi lõdvaks ja I. Birnbaum võttis tema auto võtme ära Ta tundis selle tegevuse tagajärjel valu. Nõude . s K.A seega endale õigusliku aluseta varalise kasu üleandmis pani I. Birnbaum kannatanu suhtes toime väljapressimise. Et süüdistatav t, kannatanult raha nõudis, kinnitavad ütlused ka tunnistaja R J. . Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga, et I. Birnbaumi teos puudub ei nõustu süüdistatava väljapressimise koosse Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi andmetest nähtub, on sõiduauto is. Citroen C5 (reg.nr xxx) omanik on K.A, seega oli s vallasasi, mille sõiduk süüdistatava jaoks võõra kasutamiseks tal puudus. kannatanu nõusolek Kohus tuvastas õigesti, et I. Birnbaumil puudus kannatanu Seega tuleneb kohtus eelnev luba või hilisem nõusolek talle võõra sõiduki kasutamiseks. hinnatud tõenditest üheselt süüdistatav kasutas mootorsõidukit omavoliliselt

, et kannatanule kuuluvat ajutise kasutamise eesmärgil.

13. Puudub vaidlus selles et ajavahemikul 21.11.2019 -

I. Birnbaum K.A kuuluvast 15.01.2020 võttis sõidukist u omastamise eesmärgil ära kuuluvad tööriistad s.o nurkl ebaseaduslik K.A ihvija ja

9(10) multitöörista „Bosch“, väärtusega süüdistatava jaoks võõras vara

600 eurot, mis oli . Olenemata sellest, kas süüdistatav ise neid tööriistu kasutas või mitte, jättis ta kannatanu talle kuuluvate esemete äravõtmisega mistõttu leidis kohus õigesti, et võõra nendest kestvalt ilma, sellega on realiseeritud vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärk. Tuvastamata on süüdistatava tahtlus tööriistade kannatanule tagastamiseks, sest vastupidiselt eitab ta igasuguse süüdistatava kaitseversioonile varguse toimepanemist. oolt tuvastatut, et Just süüdistatava enda käitumine kinnitab kohtu p süüdistatav ei võtnud autost kannatanu tööriistu nende hoiustamise eesmärgil. Kohtukolleegiumi hinnangul tuvastas kohus kindlakstehtud asjaoludele ja hinnatud tõenditele tuginedes õigesti, et varguse koosseis oli K.A täidetud hiljemalt tööriistade väljatõstmisega kuuluvast sõidukist ning nende asetamisega

süüdistatavale kuuluvasse kuuri, mida valvas koer.

14. Erinevalt apellandist leiab kohtuko egium, et

I. Birnbaumi

lle hinnatud tõendite pinnalt on süü temale etteheidetavate tegude toimepanemises Kohus on argumente tõendamist leidnud. kõiki kaitsja otsuse tegemisel arvesse võtnud ja need tõenditega kummutanud, mistõttu ei esine hinnatud I. Birnbaumile esitatud t eks süüdistuses kirjeldatud sündmus e osas põhjendatud kahtlusi, mida tul KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

15. Kuigi apellant ei ole I. Birnbaumile mõistetud karistust eraldi vaidlustanud, leiab kohtukolleegium, et kohtu poolt

I. Birnbaumile a prokuröri taotletud liitkaristusest mõnevõrra kergem karistuse - tega ja vastab mõistmine on kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõistmise alus süüdistatava teosüüle.

16. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta ka selles, et I. Birnbaumile

jätkuvat tuleb hüvitada vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju.

SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib isik nõuda kahju hüvitamist mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus juhul, kui

ta kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, kui see tekitati vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega. SKHS § 7 lg 1 kohaselt, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kohus mõistis I. kuritegude toimepanemises süüdi ja jättis taotluse Birnbaumi temale ette heidetud vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju Ka kohtukolleegium, hüvitamiseks rahuldamata. nõustudes täielikult kohtu põhjendustega süüküsimuses, ei tuvastanud

I. Birnbaumi menetleja poolset süülist menetlusõiguse rikkumist, misläbi on põhjustatud isikule kahju.

Kaitsja ei ole ka apellatsioonis viidanud menetleja poolsele ühelegi võimalikule menetlusõiguse süülisele rikkumisele. Et kohtukolleegium jätab maakohtu vaidlustatud otsuse I. Birnbaumi suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, jätab kohtukolleegium SKHS § 13 lg 3 alusel taotluse süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, kuivõrd üdistatav

sü al puudub ilmselgelt õigus kahju hüvitamist nõuda

.

17. u Seoses apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskuludega märgib kohtukolleegi m järgmist. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Süüdistatava lepinguline kaitsja A. Smelov esitas ringkonnakohtule apellatsiooniastmes kantud menetluskulude nimekirja ja seda tõendava arve nr osutanud I. Birnbaumile õigusteenuseid 3 20069, mille kohaselt on kaitsja töötunni ulatuses (tutvumine maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebuse koostamine), tunnitasuga 100 eurot. Kaitsja palub kaitsekulude katteks hüvitada I. Birnbaumile 300 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtukolleegium peab kaitsja esitatud kaitsetasu suurust mõistlikuks ja vajalikuks. Et apellatsiooni esitas kaitsja süüdistatava suhtes KrMS § 337 lg 1 p huvides ja kohtukolleegium teeb I. Birnbaumi -s 1 nimetatud

10(10) lahendi, tuleb apellatsioonimenetluses lepingulisele kaitsjale makstud tasu ls 1 KrMS § 185 lg 2 järgi jätta I. Birnbaumi kanda.

18. kohtukolleegium ei -s 338 apellatsiooni Et tuvastanud ühtegi KrMS § ettenähtud kohtuotsuse korras l ja j -st 1 ning tühistamise alustest, siis ähtudes ülaltoodust uhindudes KrMS § 337 lg 1 p § 344

- 345 lg- 1 2, st ja jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 9. juuli 2020 otsuse I. Birnbaumi suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/