2-17-13247/114 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-13247

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. november 2020.a., Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-13247

Tsiviilasi

A B OÜ hagi N.R. E Osaühingu vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

N.R. E Osaühingu vastuhagi A B OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

hagi hind 112 571,94 eurot

vastuhagi hind 243 300,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja / vastuhagis kostja A B OÜ (registrikood: XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat A. L. (e-post: XXX)

Kostja

/

vastuhagis

hageja

N.R.

E

Osaühing

(registrikood:

XXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat K. P. (e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

15.09.2020. a, edasine menetlus kirjalikus menetluses

Protokollija

kohtuistungisekretär Mairit Sarapson

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada täielikult A B OÜ hagi N.R. E Osaühingu vastu ning rahuldada N.R. E

Osaühingu vastuhagi A B OÜ vastu osaliselt.

2. Mõista N.R. E Osaühingult välja A B OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 84 378,09

eurot.

3. Mõista N.R. E Osaühingult välja A B OÜ kasuks XXX seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis summas 56 102,89 eurot.

4. Mõista A B OÜ-lt välja N.R. E Osaühingu kasuks põhivõlgnevus summas 11 429,08

eurot.

5. Mõista A B OÜ-lt välja N.R. E Osaühingu kasuks XXX seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis summas 2569,46 eurot.

6. Teha tasaarvestus hagi ning vastuhagi rahuldatud nõuete osas ning mõista

tasaarvestuse tulemusena N.R. E Osaühingult välja A B OÜ kasuks 126 482,44

eurot (140 480,98 eurot - 13 998,54 eurot), sh. põhivõlgnevus 84 378,09 eurot ja

XXX seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 42 104,35 eurot.

7. Mõista N.R. E Osaühingult välja A B OÜ kasuks alates XXX viivis

põhivõlgnevuselt summas 84 378,09 eurot 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse

täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta menetluskulud N.R. E Osaühingu kanda.

9. Määrata A B OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista N.R. E

Osaühingult välja A B OÜ kasuks 10 179,84 eurot.

10. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

1. A B OÜ (hageja) esitas 06.09.2017 Tartu Maakohtule hagi N.R. E OÜ (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Lõpliku nõudena palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 84 738,09 eurot, XXX seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 28 193,85

eurot ja alates XXX viivise 0,05% päevas täitmata põhikohustuselt kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A B OÜ (ABG või hageja) ning OÜ A (registrikood XXX;

hilisema ärinimega N.R. E OÜ) XXX soojusenergia ostu-müügilepingu. Hageja ütles lepingu

XXX üles seoses kostja kestva lepingu rikkumise ja võimatusega lepingut täita (kostja ei valda

enam XXX katlamaja ega ole võimeline hageja toodetavat soojust ostma).

3. Lepingu p 3.4 kohaselt esitatakse kostjale igakuiselt arve eelnenud arvestusperioodil tarnitud ja

müüdud soojusenergia koguse alusel. Arve tuli tasuda hiljemalt 21 päeva jooksul arve

kättesaamisest. Lepingu p 3.5 alusel tuleb arvestada viivist 0,05% päevas. Kostja on viivituses

kolme kütteperioodi (XXX, XXX ja XXX) eest tähtaegse tasumisega.

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on keeldunud arvete maksmisest, sest hageja ei ole lepingut

täitnud. Hageja võlgneb kostjale kahjuhüvitise ja kuluhüvitise elektrienergia eest. Kostja esitas

XXX Tartu Maakohtule hageja vastu vastuhagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Lõpliku nõudena

palus kostja mõista hagejalt enda kasuks välja 134 435,97 eurot, 11 429,08 eurot ja 54 322,40

eurot. Samuti palus kostja mõista hagejalt enda kasuks välja viivised (summa märkimata) ja

viivise põhinõudelt (134 435,97 eurot) 0,15% tasumata summalt päevas alates otsuse

tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni või alternatiivselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

5. Vastuhagi kohaselt tarnis hageja lepingu kehtivuse ajal pidevalt lepingule mittevastavat

küttevett ja seetõttu oluliselt vähem soojusenergiat. Kütteperioodidel XXX (osaliselt), XXX,

XXX ja XXX on kostja hageja tarnitud soojusenergia koguse vähenemisest tingituna pidanud

ostma põlevkivikütteõli ja enda katelt kasutades ilmastikuoludele vastava küttegraafiku

täitmiseks täiendavalt soojust tootma. Kokku tasus kostja hageja rikkumise tõttu soojusenergia

eest rohkem 134 435,97 eurot. Kostja tasus XXX katlamajas kogu tarbitava elektrienergia eest,

sest elektriliitumine on sõlmitud kostja nimele. Hageja ei ole elektrienergia eest tasumise

kohustust eitanud ega mõõturi näite vaidlustanud. Perioodil aprillist XXX kuni septembrini

XXX on hagejal tasumata 31 arvet 87,714 MWh elektrienergia eest summas 11 429,08 eurot.

Kostja pidi tegema täiendavaid kulutusi seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga. Vastavalt

Konkurentsiameti kooskõlastatud tegevuskulude suurusele on kostja nõude suurus 83 376,60

eurot. Kostja esitas nõude suuruses 54 322,40 eurot.

6. XXX otsusega maakohus rahuldas hageja hagi täies ulatuses ning kostja vastuhagi osaliselt.

Kostja vastuhagi rahuldati 11 429,08 euro tarbitud elektrienergia hüvitamise nõudes, ilma

viiviseid välja mõistmata.

7. Kostja vaidlustas maakohtu 07.12.2018 otsuse hageja hagi rahuldamise ja vastuhagi

rahuldamata jätmise osas. 06.05.2019 otsusega Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu

07.12.2018 otsuse ja saaatis hagi ja vastuhagi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja hagi terviktekst

8. Asja uuel läbivaatamisel maakohtule esitatud hagi tervikteksti (III kd tl 51-51-54) kohaselt

poolte vahel on XXX sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping (I kd tl 7-9). Hageja ütles

lepingu XXX üles seoses kostjapoolse kestva lepingurikkumisega ja võimatusega lepingu

täitmist jätkata – kostja ei valda enam XXX katlamaja ega ole võimeline hageja poolt

toodetavat soojust ostma. Pooled lepingu sõlmimise, kehtivuse perioodi ja ülesütlemise üle ei

vaidle.

Soojusenergia XXX ostu-müügilepingu p 3.4 kohaselt esitatakse kostjale igakuiselt arve

eelnenud arvestusperioodil tarnitud ja müüdud soojusenergia koguse alusel. Vastavalt viidatud

lepingupuntkile tuleb arve tasuda hiljemalt 21 päeva jooksul arve kättesaamisest. Kostja on

viivituses aga tervelt kolme kütteperioodi (XXX, XXX ja XXX) tähtaegse tasumisega.

Vaatamata sellele jätkas hageja heauskse lepingupartnerina kostjale soojusenergia tarnimist.

Pooled ei vaidle, et kostja ei ole alates XXX kütteperioodist hagejale soojusenergia eest

tasunud.

Tekkinud on olukord, kus hageja on kostjale soojusenergiat tarninud tasuta, võimaldades

kostjale soojusenergia edasimüügilt samaaegselt kasu teenida.

Kostja on vaidlustanud arvete saamise aja ning osaliselt müügihinna õigsuse. Tartu

Ringkonnakohus on andnud käesolevaks menetluseks juhise, mille kohaselt lasub hagejal

täiendavalt kohustus tõendada kostjale arvete saatmise tähtpäeva ning müügihinna õigsust

perioodil oktoober XXX kuni XXX.

Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 3.1 müüja müüb ja ostja ostab soojusenergiat

hinnaga, mida arvestatakse vastavalt valemile H = 0,105*Hpõ*0,80, kus H on üleantava

soojusenergia hind MWh ja Hpõ – põlevkütteõli Narva Õlitehase mark C hind

arvestusperioodil, mida on võimalik kasutada olemasolevas XXX katlamajas.

Vastavalt pooltevahelisele praktikale edastas kostja hagejale nii näidud kui ka hinna, mille

alusel hageja koostas kostjale arve. Teisisõnu rajanevad kõik kostjale esitatud arved kostja poolt

edastatud andmetel.

Vaidlusaluse perioodi arvetel on:

Arve nr/periood

Hind arvel

Hpõ ja valem

Tõend

Oktoober 2017

(arve XXX)

21,67

21,67 = 0,105*258*0,80

Kostja e-kiri, hind 258

November 2017

(arve XXX)

22,51

22,51= 0,105*268*0,80

Kostja e-kiri, hind 268

Detsember 2017

(arve XXX)

24,36

24,36 = 0,105*290*0,80

Kostja e-kiri, hind 290

Jaanuar 2018

(arve XXX)

24,95

24,95 = 0,105*297*0,80

Kostja e-kiri, hind 297

Märts 2018

(arve XXX)

26,38

26,38 = 0,105*314*0,80

Kostja e-kiri, hind 314

Aprill 2018

(arve XXX)

26,21

26,21 = 0,105*312*0,80

Kostja e-kiri, hind 312

Mai 2018

(arve XXX)

28,64

28,64 = 0,105*341*0,80

Kostja e-kiri, hind 341

Hageja nõude arvestus on 11.11.2019 seisuga alljärgnev:

Jrk

Arve nr

Arve

summa

Arve

edastamise

aeg

Maksetähtaeg

Viivis kuni

Viivitatud

päevi

Viivis

päevas

Viivise

summa

1. XXX

1 180,67

09.10.2015

30.10.2015

11.11.2019

1474

0,59

869,66

2. XXX

6 458,96

29.06.2016

20.07.2016

11.11.2019

1210

3,23

3 908,30

3. XXX

7 902,97

18.12.2015

08.01.2016

11.11.2019

1404

3,95

5 545,80

4. XXX

7 379,16

11.01.2016

01.02.2016

11.11.2019

1380

3,69

5 092,20

5. XXX

3 560,41

08.02.2016

29.02.2016

11.11.2019

1352

1,78

2 406,56

6. XXX

2 983,33

08.03.2016

29.03.2016

11.11.2019

1323

1,49

1 971,27

7. XXX

2 667,71

06.04.2016

27.04.2016

11.11.2019

1294

1,33

1 721,02

8. XXX

3 446,15

13.05.2016

03.06.2016

11.11.2019

1257

1,72

2 162,04

9. XXX

519,53

07.06.2016

28.06.2016

11.11.2019

1232

0,26

320,32

10. XXX

832,36

18.10.2016

08.11.2016

11.11.2019

1099

0,42

461,58

11. XXX

4 756,90

09.11.2016

30.11.2016

11.11.2019

1077

2,37

2 552,49

12. XXX

3 213,00

19.01.2017

09.02.2017

11.11.2019

1006

1,61

1 619,66

13. XXX

3 033,07

07.02.2017

28.02.2017

11.11.2019

1,52

1 500,24

14. XXX

1 868,63

08.03.2017

29.03.2017

11.11.2019

0,93

890,94

15. XXX

3 912,35

07.04.2017

28.04.2017

11.11.2019

1,96

1 818,88

16. XXX

6 782,68

06.09.2017

27.09.2017

11.11.2019

3,39

2 630,64

17. XXX

2 971,58

09.06.2017

30.06.2017

11.11.2019

1,49

1 288,85

18. XXX

2 240,18

09.10.2017

30.10.2017

11.11.2019

1,12

832,16

19. XXX

2 356,18

10.11.2017

01.12.2017

11.11.2019

1,17

831,87

20. XXX

1 401,92

04.12.2017

25.12.2017

11.11.2019

0,70

481,56

21. XXX

3 782,62

11.01.2018

01.02.2018

11.11.2019

1,89

1 227,46

22. XXX

389,22

15.02.2018

08.03.2018

11.11.2019

0,19

119,49

23. XXX

2 690,76

03.04.2018

24.04.2018

11.11.2019

1,35

762,83

24. XXX

4 906,51

07.05.2018

28.05.2018

11.11.2019

2,45

1 307,58

25. XXX

2 068,96

04.06.2018

25.06.2018

11.11.2019

1,03

522,41

26. XXX

1 072,28

29.08.2018

19.09.2018

11.11.2019

0,54

224,64

KOKKU

84 378,09

43 070,46

Hageja leiab, et lepingu punkti 3.4 kohaselt on kostjal kohustus tasuda temale müüdud

soojusenergia eest. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lisaks on võlausaldajal õigus võlgnikult

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 113 lg 3 alusel kohustub kostja tasuma viivist lepinguga ettenähtud määras. Vastavalt

soojusenergia ostu-müügilepingu p-le 3.5 tuleb viivist arve tasumisega viivitamiselt arvestada

0,05 % päevas.

Seega nõuab hageja kostjalt hagi esemena põhivõla tasumist summas 84 378,09 eurot ja viivise

tasumist summas 40 070,46 eurot. Viivisenõue suureneb ajas kuni kohustuse täitmiseni.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on soojust arvetel kajastatud mahus tarninud ja kostja on selle

vastu võtnud, sealjuures avaldamata soovi lepinguliste suhtele lõpetamiseks. Kostjale sobis

hagejalt saadu, ning võimalikku rikkumist (rikkumine on kostja tõendamiskoormis) kostja

lepingu ülesütlemise vääriliseks ei pidanud. Seega ei saanud olla olulist lepingu rikkumist, mis

õigustanuks VÕS § 111 kohaldamist.

Kostja vastus hagile

9. Seisukohas hagi terviktekstile (III kd tl 122-124) kostja ei vaidlusta, et hageja on küttevett

arvetel kajastatud mahus tarninud, kuid leiab, et kostja on õigustatult keeldunud hageja arvete

tasumisest, kuna hageja ei ole täitnud enda kohustust kostja ees. Hageja on XXX soojusenergia

ostu-müügilepingut rikkunud, tarnides lepingutingimustele mittevastavat küttevett, millega

kaasnes lepingu punkti 2.7 alusel hüvitise tasumise kohustus kostja ees. Õigustatud keeldumine

kohustuse täitmisest ühtlasi välistab igal juhul viiviste väljamõistmise kostjalt.

Hagi terviktekstis esitatud faktiväidete osas leiab kostja järgmist. Kuigi poolte vahel puudub

vaidlus seoses lepingu perioodi ja lõppemisega, on siiski alusetu hageja väide kostjapoolsest

kestvast lepingurikkumisest. Õige on samas väide, et kostja ei valda enam XXX katlamaja, ja

seda juba alates XXX, mil katlamaja võttis enda valdusesse XXX vald.

Väär on väide, justkui „soojusenergia eest tasumata jätmine kostja poolt on põhjustanud

olukorra, kus hagejal nappis kolme kütteperioodi vältel eelarvelisi vahendeid jaama

soojustehnilise osa käitamiseks“. Kostja ei vaidlusta, et hageja „jättis tegemata mõningad

soojussüsteemi hooldused“ ning hagejal „puudus motivatsioon ja majanduslik ajend tootmist

edasi arendada ning maksimeerida toodetava soojusenergia hulka“, kuid vaidleb kategooriliselt

vastu hageja käsitlusele, nagu kostja oleks põhjustanud nimetatud probleemid. Vastupidi,

nimetatud probleemid viisid lepingu rikkumiseni hageja poolt, mis omakorda põhjustas arvete

tasumisest õigustatult keeldumise kostja poolt.

Kostja juhib tähelepanu hageja enda faktiväitele 06.09.2017 hagiavalduses: „ABG [s.o hageja]

parendas tehnilisi lahendusi, mis põhjustasid ettenähtust madalama temperatuuriga küttevee

tootmise ja tarnimise“ (hageja 06.09.2017 hagiavaldus, p 1.3). Kuivõrd nimetatud väide on

esitatud 20.04.2015 kompromissi kontekstis, mis hõlmas perioodi kuni XXX (hageja

06.09.2017 hagiavaldus, lisa 2), on hageja kinnitanud, et juba XXX kütteperioodil ta tootis ja

tarnis ettenähtust madalama temperatuuriga küttevett ning seda tingituna hageja enda jaama

tehnilistest lahendustest.

Milles iganes ka väidetav parendamine seisnes, on ilmne, et tegemist ei olnud tehniliste

lahenduste parandamisega seisukorda, mis oleks võimaldanud ettenähtud temperatuuriga

küttevett toota ja tarnida. Hageja majandustegevuse põhirõhk oli algusest peale teadlikult

pandud elektritootmisele ning kostja hinnangul oli hageja teadlikult võtnud riski, et

soojatootmisega ei pruugita seetõttu nõutud mahus hakkama saada.

Seoses hageja 11.11.2019 terviktekstis toodud tabeliga ning menetlusdokumendi lisadega juhib

kostja tähelepanu, et 16. arve, s.o arve nr XXX summas 6782,68 eurot, osas ei ole hageja

esitanud ühtki arve kostjale edastamist kinnitavat dokumenti.

Väär ja asjassepuutumatu on hageja viide VÕS § 111 lg-le 3 ja väide sealjuures, justkui hageja

oleks enda lepingulisi kohustusi täitnud oluliste puudusteta. Lepingu täitmine hageja poolt oli

kostja jaoks ilmselgelt oluliste puudustega, arvestades eelkõige, et mittekohase täitmisega

kostjale põhjustatud kahju ületab märgatavalt summat, mille ulatuses arved on tasumata.

Kummastav on hageja käsitlus, justkui kostjale pidi olema sobinud hagejalt saadu, sest kostja

ei öelnud lepingut rikkumise tõttu üles. Esiteks, kostja katlamajaga oli ühendatud vaid hageja

jaam, ehk realistlikud alternatiivid puudusid, mistõttu kostjapoolne ülesütlemine oleks olukorda

veelgi halvendanud. Teiseks, hageja ütles lepingu kostjaga üles alles pärast seda, kui XXX

katlamaja oli läinud XXX valla valdusesse ja lepinguga jätkamine oli seetõttu niikuinii

muutunud sisutuks – seega hageja enda loogikat kasutades pidi hagejale olema sobinud, mis

ulatuses kostja oli arveid tasunud.

Kostja on senimaani õigustatult keeldunud hageja esitatud arvete tasumisest. Õigustatud

keeldumine arvete tasumisest välistab vastavalt VÕS § 113 lg-le 4 viiviste tasumise kostja

poolt. Seejuures on oluline arvestada, et hagejale on hiljemalt alates XXX kompromissi

sõlmimisest teada, mis etteheited kostjal hagejale on seoses XXX lepingu täitmisega (hageja on

ka möönnud suutmatust lepingut täita), mistõttu hageja peab olema arvestanud

tasumiskohustusega kostja ees. Viivisenõue kostja vastu on seega täies ulatuses ebaõiglane ning

põhjendamatu ja kostjal on alus keelduda selle tasumisest. Kui ka hageja põhinõue peaks

rahuldatama, kuulub see täies ulatuses tasaarvestamisele kostja vastuhagi nõuetega.

Kostja vastuhagi terviktekst

10. Asja uuel läbivaatamisel maakohtule esitatud vastuhagi tervikteksti (III kd tl 105-113) kohaselt

nõuab kostja esiteks 134 435,97 eurost hüvitist soojusenergia tootmiseks kulutatud

põlevkivikütteõli eest, mis on hageja lepingurikkumisega kostjale põhjustatud otseseks varaliseks

kahjuks. Kahjuhüvitiselt nõuab kostja lisaks viiviste väljamõistmist lepingujärgses määras 0,05%

päevas või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Teiseks nõuab kostja nõuab 54 322,40 eurost hüvitist kostja katla täiendava koormamise eest, mis

on hageja lepingurikkumisega kostjale põhjustatud otseseks varaliseks kahjuks. Kahjuhüvitiselt

nõuab kostja lisaks viiviste väljamõistmist lepingujärgses määras 0,05% päevas või alternatiivselt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kolmandaks nõuab kostja 11 429,08 euro väljamõistmist hagejalt XXX katlamajas tarbitud

elektrienergia hüvitamiseks. Vastavas ulatuses nõuet on hageja aktsepteerinud ja maakohus on

nõude eelnevalt 07.12.2018 otsusega õigesti rahuldanud. Nimetatud summalt nõuab kostja lisaks

viiviste väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kulutatud põlevkiviõli hüvitamine

Lepingu preambulis olid hageja ja kostja kinnitanud mh, et hageja rajab soojus- ja elektrienergia

koostootmisjaama ning soojuse transportimiseks vajaliku soojatrassi jaamast XXX katlamajani.

Jaam ja soojatrass rajati. Lisaks kinnitati, et jaamal on tehniliselt võimalik varustada

soojusenergiaga kostja valduses olevat XXX keskküttevõrku ning hageja on valmis müüma ja

tarnima kostjale soojusenergiat konkurentsivõimelise hinnaga, tagades seejuures vajalikul tasemel

varustuskindluse.

Lepingu p 2.9 alusel kohustusid hageja ja kostja ning XXX vald (toona XXX vald) tegema

igakülgset koostööd, mh et tagada jaamas toodetava soojuse ülekandmine XXX keskküttevõrku

ning võrgu toimine.

Lepingu p 2.3 alusel kohustus hageja tarnima kostjale soojusenergiat XXX aleviku

kaugküttepiirkonna soojatarbe ulatuses. Soojatarve sõltub välisõhu temperatuurist ja tarbijate

vajadusest.

Lepingu p 2.5 alusel kohustus hageja tagama XXX keskküttevõrgu normaalseks toimimiseks

vajaliku võrguvee rõhu ja temperatuuri, mis vastavalt Lepingu lisale 1 tähendas hageja kohustust

tagama XXX katlamajja siseneva küttevee temperatuurigraafiku 850C/650C.

Vastavalt lepingu p 2.7 esimesele lausele kohustus hageja hüvitama kostjale soojusenergia koguse

vähenemisest tingitud otsese, põhjendatud ja tõendatud varalise kahju. Sama punkti teine lause

täpsustab, et ostetava-müüdava soojusenergia koguse vähenemine, st hageja hüvitamiskohustuse

tekkimine, on keskmise soojusliku võimsuse 0,75 MW ajalise kasutatavuse langemine

kütteperioodil alla 85% – sellest tuleneb hageja kohustus tarnida kütteperioodil kostjale päevas

minimaalselt 15,3 MWh (0,75 MW x 24 h x 85% = 15,3 MWh) soojusenergiat.

Lepingu p-des 2.3, 2.5 ja 2.7 oli sätestatud taoline konkreetne soojusenergia tarnimise kohustus,

kuna see vastas hageja ja kostja mõlema kohustusele valla ja elanikkonna ees. Nii sätestas p 6.5

hageja ja kostja kohustuse hüvitada XXX vallale Lepingu rikkumisest tuleneva XXX

keskküttevõrgule ja/või XXX aleviku elanikkonnale tekkiva põhjendatud kahju, mis tekkis lepingu

rikkumise, sh soojusenergia mitte tarnimise tõttu.

Seega kui hageja ei saanud p-dest 2.3, 2.5 ja 2.7 tulenevate kohustuste täitmisega hakkama, pidi

soojusenergia vajalikule tasemele viima kostja. Kui ta ei oleks seda teinud, oleks hagejal ja kostjal

mõlemal tekkinud p 6.5 alusel XXX valla ees kahju hüvitamise kohustus – sellisel juhul oleks

lõplik vastutus jäänud ikkagi hagejale, kuna lepingu p 6.2 alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt

kogu p-de 2.3, 2.5 ja 2.7 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Alternatiivselt oleks kostja saanud

nõuda

hagejalt kahju hüvitist lepingu p 4.6 või 6.1 alusel, mis mõlemad sätestavad hagejale analoogse

kahju hüvitamise kohustuse Lepingu mittekohase täitmise puhuks.

Antud juhul ei ole hageja lepingut, täpsemalt selle p-de 2.3, 2.5 ja 2.7, suutnud kohaselt täita juba

pikemat aega. XXX kütteperioodi osas, mil kostja kahjunõue hageja vastu oli 24 455,82 eurot,

jõudsid pooled XXX kompromissile, vähendades kahjuhüvitist 12 000 euroni (hageja 06.09.2017

hagiavalduse lisa 2). Hageja küll väidab enda 06.09.2017 hagiavalduses, tunnistades samas lepingu

mittekohast täitmist, et pärast kompromissi ta „parendas tehnilisi lahendusi, mis põhjustasid

ettenähtust madalama temperatuuriga küttevee tootmise ja tarnimise“ (06.09.2017 hagiavaldus, p

1.3), kuid kui ta mingeid parendusi tegi, siis mitte piisavalt, et toodetav ja tarnitav küttevesi oleks

lõpuks ettenähtud temperatuuriga. Lepingu mittekohane täitmine hageja poolt oli jätkunud ka XXX

kütteperioodil ning jätkus selliselt kuni Lepingu lõppemiseni XXX. Kuna hageja lepingut ei täitnud

ja kokku lepitud temperatuuriga küttevett ei tarninud, pidi kostja põlevkiviõlist XXX katlamajas

enda katlaga juurde kütma, et võrku minev vesi oleks nõutud temperatuuril. Hageja rikkumise tõttu

kütmiseks kulutatud põlevkiviõli eest nõuab kostja hüvitisena 134 435,97 eurot – nimetatud summa

puhul on arvestatud VÕS § 127 lg-s 5 sätestatuga, st kogu kulunud põlevkiviõli maksumusega

võrreldes on kahjuhüvitist vähendatud summa võrra, mille ulatuses hagejal oleks esitanud kostjale

suuremad arved lepingujärgses mahus soojusenergia

tarnimise korral.

Nimetatud 134 435,97-eurosest summast 21 230,86 eurot on XXX kütteperioodi, 27 090,87 eurot

on XXX kütteperioodi, 52 014,48 eurot on XXX kütteperioodi ja 34 099,76 eurot on XXX

kütteperioodi eest.

Juhime tähelepanu, et ringkonnakohus on oma 06.05.2019 otsuses möönnud lepingu rikkumist

hageja poolt: „Eriteadmistega isikute V. V. ja Ü. K. arvamusest (I kd tl 56-76) nähtub hageja poolt

lepingu rikkumine (kaugküttevõrgu temperatuurigraafik oli ligikaudu 80/500C, kuid vastavalt

lepingule pidi olema 85/650C)“ (ringkonnakohtu 06.05.2019 otsus, p 9.2.2.).

Kuivõrd hageja ei suutnud vajaliku temperatuuriga küttevett tarnida, st rikkus lepingut, pidi kostja

XXX katlamajas juurde kütma, et võrku antav küttevesi oleks vajaliku temperatuuriga. Täiendav

kütmine katlamajas toimus automaatselt, kui hageja tarnitava küttevee temperatuur liiga madal oli

– vastav asjaolu on tõendatud ekspert Ü. K. ütlustega: „On ette antud temperatuuri graafik, st

välistemperatuurile vastavalt peab katlamaja kindla temperatuuriga vett välja andma. Andur

reageerib ja hakkab automaatselt juurde kütma“ (19.11.2018 kohtuistungi protokoll, lk 3).

Vastavalt ringkonnakohtu seisukohale 06.05.2019 otsuses ei ole kostja seni esitatud tõendid siiski

piisavad tuvastamaks põlevkiviõli kogust, mis vaidlusalusel perioodil oli vajalik põletada selleks,

et tagada küttegraafikukohane temperatuur. Ringkonnakohtu arvates on põlevkiviõli soetamisega

kaasnenud otsese kahju suuruse kindlaksmääramiseks vajalik määrata ekspertiis.

Kostja palub, et kohus hindaks asjas tehtava eksperdiarvamuse alusel kostja väidet, et põlevkiviõli

maksumus, arvestades VÕS § 127 lg 5 kohaselt maha kostja säästetud kulud, mis kulus kostjal

XXX kütteperioodist kuni Leping lõppemiseni XXX hageja poolt tarnitud küttevee tõstmiseks

lepingujärgsele temperatuurile, oli 134 435,97 eurot. Väite tõendatuks lugemise korral tuleb kogu

nimetatud summa mõista hagejalt välja kostja kasuks.

Kostja palub hagejalt välja mõista viivise põhinõude 100 336,21 euroselt osalt (s.o XXX kuni XXX

kütteperioodi eest) alates vastuhagi esitamisest 28.11.2017 kuni kohase täitmiseni arvestatuna

lepingu p 3.5 järgses määras 0,05% päevas, või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Põhinõude 34 099,76 euroselt osalt (s.o XXX kütteperioodi eest) palub kostja mõista hagejalt välja

viivise alates 18.09.2018 kohtuistungist, mil hageja pidi igal juhul olema kahjust teada saanud, kuni

kohase täitmiseni arvestatuna Lepingu p 3.5 järgses määras 0,05% päevas, või alternatiivselt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Juhindudes TsMS §-st 367 palub kostja kohtul mõista viivise välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest, kas siis arvestusega 0,05% päevas või VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Viiviste arvestamise alguspunkti osas tugineb kostja siinkohal

VÕS § 113 lg-le 2, mille kohaselt kahju hüvitamise nõude puhul arvestatakse võlgnetavalt rahalt

viivist alates ajast, mil võlausaldaja esitas raha sissenõudmiseks hagi või mil teatas võlgnikule oma

nõudest.

Katla täiendava koormamisega kaasnenud kahju

Tulenevalt ulatuslikust lepingu rikkumisest hageja poolt, mis tingis ulatusliku täiendava kütmise

vajaduse kostja põlevkiviõli katlaga, kaasnes kostjale lisaks varaline kahju, mis seisneb

täiendavates kulutustes seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga. Taolise kahju hüvitamise

nõude aluseks on lepingu p 6.2, mille alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt p-de 2.3, 2.5 või 2.7

rikkumise korral kogu põhjendatud kahju hüvitamist. Hüvitisnõudele annavad täiendava

alternatiivse aluse ka lepingu p 4.6, mille kohaselt on hageja kohustatud hüvitama kostjale lepingu

rikkumisega tekitatud kahju, ning p 6.1, mille kohaselt hageja on kohustatud kostjale hüvitama kõik

lepingu mittekohase täitmisega tekitatud põhjendatud kahjud. Juhul kui kohus loeb tõendatuks, et

hageja täitis lepingu p-de 2.3, 2.5 ja 2.7 mittekohaselt, on sellega ühtlasi tõendatud katla täiendavast

koormamisest tingitud kahju hüvitamise nõude eeldused.

Kostja on arvestanud hageja rikkumistest tingitud katla täiendava koormamisega kaasnenud

varalise kahju suuruseks 54 322,40 eurot. Konkurentsiameti poolt kohtule 08.01.2018 esitatud

selgituste kohaselt oli XXX katlamajas kuni XXX tegevuskulude erikulu müügimahu kohta 9,28

€/MWh ning XXX alates 12,93 €/MWh. Kostja on lähtunud arvestusest 8 €/MWh, ehk selgelt alla

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks peetu. Antud nõude puhul põhjendatud sooja kogust saab

tõendada tehtava eksperdiarvamusega, kuna hinnates tehtava ekspertiisi käigus vajaliku täiendava

kütmise ulatust, selgub kostja poolt põhjendatult juurde toodetud soojusenergia kogus.

Alternatiivse käsitluse kohaselt tuleb aluseks võtta Konkurentsiameti poolt 08.01.2018 kohtule

esitatud selgitustes nimetatud 12-kuulise perioodi jooksul võrku sisseostetava soojuse kogus 1900

MWh, lisaks soojuse kogused, mille võrra hageja kindlal kütteperioodil nimetatust vähem tarnis,

ning Konkurentsiameti kinnitatud tegevuskulude erikulu suurus 12,93 €/MWh. Kuna võrku ostetav

soojuse kogus 1900 MWh on kinnitatud ainult perioodi kohta alates XXX, siis alternatiivse

käsitluse korral arvestaks kostja kahju vaid nimetatud kuupäevast alates. Sel juhul oleks

minimaalne nõutav hüvitis 35 236,84 eurot (7247,27 + 12 048,17 + 15 941,40 = 35 236,84), kuivõrd

XXX kütteperioodil tootis hageja ettenähtust 560,5 MWh vähem (560,5 MWh x 12,93 €/MWh =

7247,27 €), XXX perioodil 931,8 MWh vähem (931,8 MWh x 12,93 €/MWh = 12 048,17 €) ning

XXX perioodil 1232,9 MWh vähem (1232,9 MWh x 12,93 €/MWh = 15 941,40 €).

Kostja märgib, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks

teha, otsustab VÕS § 127 lg 6 alusel kohus hüvitise suuruse. Kostja hinnangul on antud juhul

tegemist sellise olukorraga. Ettenähtust intensiivsema kütmisega kaasnevate täiendavate kulutuste

puhul saabki kahju suurus olla eelduslikult vaid hinnanguline, kuna tagantjärgi ei ole realistlikult

võimalik täpselt määratleda, kui suured oleksid täpselt samades tingimustes ja täpselt samal ajal

olnud täpselt sama katla kulud, kui Lepingu rikkumisest

tingitud täiendava kütmise vajadust poleks esinenud.

Kostja palub hagejalt välja mõista viivise põhinõudelt 54 322,40 eurot alates vastuhagi esitamisest

28.11.2017 kuni kohase täitmiseni arvestatuna Lepingu p 3.5 järgses määras 0,05% päevas, või

alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhindudes TsMS §-st 367 palub

kostja kohtul mõista viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest, kas siis 0,05% päevas või VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viiviste

arvestamise alguspunkti osas tugineb kostja siinkohal VÕS § 113 lg-le 2, mille kohaselt kahju

hüvitamise nõude puhul arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja esitas

raha sissenõudmiseks hagi.

Tarbitud elektrienergia hüvitamine

Kostja nõuab hagejalt 11 429,08 euro ja viiviste väljamõistmist katlamajas tarbitud elektrienergia

eest. Kuivõrd hageja on 11 429,08 eurose põhinõude õigeks võtnud ning maakohtu otsus selle

väljamõistmise osas tühistati vaid otsuse resolutsiooni selguse ja täidetavuse huvides, kostja

põhinõudel täiendavalt ei peatu.

Tarbitud elektrienergia hüvitamise nõude puhul on vaidlus vaid viiviste osas. Ringkonnakohus

võttis küll seisukoha, et puuduvad tõendid viivise määras kokku leppimise kohta, kuid seejuures

„kuulub ringkonnakohtu arvates kohaldamisele seaduses sätestatud viivise määr (VÕS § 113 lg 1)“

(ringkonnakohtu 06.05.2019 otsus, p 9.2.1). Ringkonnakohtu seisukohta arvestades nõuab kostja

11 429,08 euroselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viiviste

väljamõistmist hagejalt.

Kuivõrd hageja on vastu vaielnud elektrienergia arvete edastamisele enne vastuhagi esitamist, siis

menetlusökonoomia huvides nõuab kostja seadusjärgse viivise väljamõistmist XXX kuni XXX

arvete summas 9 123,10 eurot (vastavate arvete koond ning arved ise on kostja 04.12.2017

menetlusdokumendi lisa 4) eest alates vastuhagi esitamisest 28.11.2017 kuni kohase täitmiseni.

Ülejäänud seitsme arve, s.o 30.11.2017 kuni 31.05.2018 arved summas 2 305,98 eurot (arved nr

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX; kostja 18.10.2018 esitatud lisa K-L 14), eest nõuab

kostja seadusjärgse viivise väljamõistmist alates nende esitamisest kohtule 18.10.2018. Juhindudes

TsMS §-st 367 palub kostja kohtul mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise

välja kindla summana 9123,10 euro osas alates 28.11.2017 kuni otsuse tegemiseni ja 2305,98 euro

osas alates 18.10.2018 kuni otsuse tegemiseni ning edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudest.

Hageja vastus vastuhagile

11. Seisukohas vastuhagi terviktekstile (III kd tl 117-120) leiab hageja, et kostja nõuded on

ebaselged ja tõendamata.

Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et ta on kulutanud põlevkiviõlile 134 435,97 eurot. Vastuhagi

terviktekstist ei nähtu, millisel viisil on kostja vastava summani jõudnud. Ringkonnakohus on

oma lahendi punktis 9.2.2 ühemõtteliselt välja toonud, millised asjaolud peab kostja oma nõude

esitamisel välja tooma, milleks on: temperatuurigraafikule 85/65C mittevastavusega

korreleeruv põlevkiviõli kogus, milline on vajalik täiendava koguse saamiseks. Kostja ei ole

esitanud mistahes väiteid selle kohta, kui palju põlevikiviõli kostja pidi kasutama tulenevalt

hagejale etteheidetavast temperatuurigraafiku rikkumisest, et saada täiendavat soojust.

Järelikult ei ole kostja, hoolimata ringkonnakohtu väga selgetest juhistest, esitanud oma nõude

aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ainus väide puutuvalt käsitletavasse nõudesse on, et kostja

on kulutanud 134 435,97 eurot küttevee tõstmiseks lepingujärgsele temperatuurile. Kostja ei

ole sealjuures välja toonud andmeid, milliste alusel on kostja jõudnud summani 134 435,97

eurot.

Olukorras, kus kostja väidab, et summa 134 435,97 eurot kujuneb viisil, et 21 230,86 eurot on

perioodi XXX kahju, summa 27 090,87 on perioodi XXX kahju, summa 52 014,48 eurot on

perioodi XXX kahju ning summa 34 099,76 on perioodi XXX kahju, lasub kostjal kohustus

oma väide sisustada, st tuua esile asjaolud, milliste pinnalt on võimalik aru saada kostja nõude

kujunemisest. Kostja nõue ei sisalda käesoleva ajani arvutust ega selgitust, millisel viisil on

kostja jõudnud nimetatud summadeni. Olukorras, kus kostja ei esita oma nõude arvutust, on

hagejal võimatu esitada sisulisi vastuväiteid kostja nõudele.

Kostja ei ole esitanud mistahes arvestust. Isegi juhul kui kostja arvestuse esitaks, peab esiteks

arvestama, et kostja nõude aluseks olevad põlevkiviõli hinnad ei saa olla kõrgemad kui need,

millised on kostja teatanud hagejale ning millised on hageja ja kostja vahelise arveldamise

aluseks.

Niisamuti tuleb üheselt veenduda, et kostja nõue vastab kaugkütteseaduse § 8 ja 9 sätestatud

nõuetele, st kas kohaldatud hind arvestab kõikide seadusest tulenevate nõuetega ning on

Konkurentsiametiga kooskõlastatud. Kostja müüs pikalt soojust tarbijatele kooskõlastama

hinnaga, saades madala õlihinna juures ebamõistlikult suurt tootlust.

Tegelikkuses pole ka selge, kas kostja poolt käsiteltavad soojuse kogumahud (hageja poolt

toodetud ja kostja väitel tema poolt juurde toodetud (selguse huvides, hageja ei võta siinkohal

omaks ühtegi kostja väidet kostja poolt väidetavalt toodetud mahtude kohta) sisaldavad ka

kostja opreeritud kütuseterminali soojusmahtusid või mitte. Hageja hinnangul oli kostja

terminali soojusetarve ca 20-30% kogu katlamajast väljuvast soojusenergiast. Sama kahtlus on

olnud üleval ka Konkurentsiametil.

Kostja ei ole samuti esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vastavas summas kulu kandnud,

seega ka selles osas on kostja nõue tõendamata.

Samuti puudub vastuhagis käsitlus selle kohta, millises ulatuses on kostja väidetavalt oma

kahjuhüvitise nõuet VÕS § 127 lg 5 alusel vähendanud.

Kokkuvõtvalt on kostja nõue summas 134 435,97 eurot arusaamatu, sisustamata ja

paljasõnaline ning hageja vaidleb kostja nõudele vastu.

Hageja vaidleb ühtlasi vastu kostja viivisenõudele. Kostja ei saa oma viivisenõude esitamisel

tugineda lepingu punktis 3.5 sätestatud viivisemäärale, kuivõrd pooled on kokku leppinud

viivise määras üksnes arvete tasumisega viivitamise puhuks. Kostja viivisenõue seadusjärgses

määras on samuti põhjendamatu ning vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja nõue on läbivalt

arusaamatu ning tõendamata, nagu kinnitab ka Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2019 otsus,

mistõttu isegi juhul kui kohus peaks mistahes ulatuses kostja nõude rahuldama, ei esine alust

viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest.

Hüvitisenõude katla täiendava koormamise eest on kostja esitanud oma nõude numbrilises

vääringus summas 54 322,40 või alternatiivselt summas 35 236,84 eurot, toomata taaskord välja

need asjaolud, millistel kostja vastavad väited rajanevad. Samas kinnitab kostja vastuhagi

tervikteksti punktis 18, et „intensiivsema kütmisega kaasnevate täiendavate kulutuste puhul

saabki kahju suurus olla eelduslikult vaid hinnanguline, kuna tagantjärgi ei ole realistlikult

võimalik täpselt määratleda, kui suured oleksid täpselt samades tingimustes ja täpselt samal ajal

olnud täpselt sama katla kulud, kui lepingu rikkumisest tingitud täiendava kütmise vajadust

poleks esinenud.“ Sellega on kostja võtnud omaks, et tema nõue summas 54 322,40 eurot ei ole

kostja poolt täpselt määratletud, mis omakorda tähendab, et sellist nõuet ei saaks mistahes

tingimustel rahuldada.

Kostja on esitanud hageja vastu kahju nõude tulenevalt sellest, et kostja pidi tootma kostja poolt

väidetud koguses rohkem soojusenergiat. Kahjunõue seisneb põlevkiviõli maksumuses.

Seejärel esitab kostja olemuslikult sama etteheidetava rikkumise kohta (küll segaselt teiste

arvandmetega) lähtudes Konkurentsiameti kehtestatud tegevuskulude erikulust müügimahu

kohta, mille kostja väidab olevat mitte hõlmatud kütuse hinna hüvitamisega. Kostja eksib.

Hageja selgitab, et soojuse piirhinna arvutamise hinnavalemis sisaldub tegevuskulude erikulu

ei kujuta endast eraldiseisvat täiendavat kulu elementi, vaid see hõlmab kooskõlas KKütS § 8

lg-ga 3 vajalikke tegevuskulusid, sh soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavaid

kulusid. Seega kui kostjal saab üldse olla mistahes muud nõuet peale kütuse kulu hüvitamise

nõude, ei saa kostja selle nõude esitamisel lähtuda tegevuskulude erikulust.

Kokkuvõtvalt on kostja arvestus vastuoluline, tõendamata ning lähtub käsitlusest, milline näib

kostjale sõltuvalt positsioonist ja väitest paremini sobivat.

Kostja on ühtlasi varjatult muutnud lubamatult hagi, esitades uue alternatiivse nõude. Nimelt

on kostja märkinud, et juhul kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab VÕS § 127

lg 6 alusel kohus hüvitise suuruse. Hageja rõhutab, et VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233

kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kostja on ise tunnistanud, et „tagantjärgi“ ei ole võimalik

täpselt määratleda, kui suured oleksid olnud katla kulud, kui hagejale etteheidetavat

lepingurikkumist ei oleks esinenud. Asjaolu, et kostja jättis õigeaegselt oma potentsiaalse nõude

ja selle aluseks oleva dokumentatsiooni kogumata, ei ole objektiivne alus kohtu

siseveendumuse alusel mistahes kahjuhüvitise määramiseks.

Ühtlasi väärib rõhutamist, et kostja nõue ei ole suunatud tulevikku ning tegemist ei ole

mittevaralise kahju nõudega, vaid üheselt ja väga selgelt tuvastava väidetava rikkumisega – kas

ja millisel määral hageja rikkus temperatuurigraafikut ning kas ja kui palju täpselt kostja juurde

küttis. Juhul kui kostja ei suuda vastavaid andmeid esitada ning oma väiteid tõendada, ei ole

tegemist olukorraga, kus kostjale oleks õiglane mõista kahju hüvitist välja VÕS § 127 lg 6

alusel. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pidanuks ette nägema, et juhul kui

kostjal on mitme kütteperioodi vältel tekkinud kahju, siis tuleb kostjal vastava kahju tekkimine

ka tõendada.

Kostja käitumine on läbivalt pahatahtlik ning ebamõistlik. Hageja rõhutab, et hageja on kostjale

soojusenergiat tarninud tasuta, võimaldades kostjale soojusenergia edasimüügilt samaaegselt

teenida kasu aastate jooksul, kuid kostja ei ole soojusenergia eest tasunud. Soojusenergia eest

tasumata jätmine kostja poolt on põhjustanud olukorra, kus hagejal nappis kolme kütteperioodi

vältel eelarvelisi vahendeid jaama soojustehnilise osa käitamiseks. Näiteks oli seetõttu hageja

olnud sunnitud jätma tegemata mõningad soojussüsteemi hooldused. Samuti on mõistetav, et

tekkinud olukorras, kus kostjale tarniti soojust sisuliselt tasuta, puudus hagejal motivatsioon ja

majanduslik ajend tootmist edasi arendada ning maksimeerida toodetava soojusenergia hulka.

Ka kostja enese seadmete seisukord oli niivõrd halb, et kostja võimekus ning ka katla töörežiimi

optimaalsus on äärmiselt kaheldavad. Hageja juhib tähelepanu faktile, et vahetult pärast

kompromisskokkuleppe allkirjastamist XXX jätkas kostja arvete mittetasumisega, nii on

esimeseks arveks, mis on käesoleva kohtuvaidlusega hõlmatud, vahetult kompromissi

sõlmimisele järgnev, oktoobris XXX tasumisele kuulunud arve. On ka tähelepanuväärne, et

täielik arvete mittetasumise algus korreleerub kostja praeguse juhatuse liikme tegutsemise

algusega, milleks on XXX.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja nõue

12. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping, mille

hageja XXX üles ütles. Lepinguga rajati XXX XXX külla soojus- ja elektrienergia

koostootmisjaam. Hageja rajas soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama ning soojuse

transportimiseks vajaliku soojatrassi jaamast XXX katlamajani. Lisaks kinnitati, et jaamal on

tehniliselt võimalik varustada soojusenergiaga kostja valduses olevat XXX keskküttevõrku

ning hageja on valmis müüma ja tarnima kostjale soojusenergiat konkurentsivõimelise hinnaga,

tagades seejuures vajalikul tasemel varustuskindluse. Lepingu p 2.9 alusel kohustusid hageja ja

kostja ning XXX vald (toona XXX vald) tegema igakülgset koostööd, mh et tagada jaamas

toodetava soojuse ülekandmine XXX keskküttevõrku ning võrgu toimine. Vaidlust ei ole ka

selles, et kostja ei ole hagejale soojusenergia eest kolmel kütteperioodil tasunud.

13. Hageja on esitanud soojusenergia ostu-müügilepingu p 3.4 järgi kostjale igakuiselt arve

eelnenud arvestusperioodil tarnitud ja müüdud soojusenergia koguse alusel. Arve tuli tasuda

hiljemalt 21 päeva jooksul arve kättesaamisest. Kostja on viivituses aga tervelt kolme

kütteperioodi (XXX, XXX ja XXX) arvete tähtaegse tasumisega. Vaatamata sellele jätkas

hageja heauskse lepingupartnerina kostjale soojusenergia tarnimist. Hageja leiab, et tekkinud

on olukord, kus hageja on kostjale soojusenergiat tarninud tasuta, võimaldades kostjale

soojusenergia edasimüügilt samaaegselt kasu teenida.

14. Kostja on vaidlustanud arvete saamise aja ning osaliselt müügihinna õigsuse. Tartu

Ringkonnakohus on andnud käesolevaks menetluseks juhise, mille kohaselt lasub hagejal

täiendavalt kohustus tõendada kostjale arvete saatmise tähtpäeva ning müügihinna õigsust

perioodil oktoober 2017 kuni mai 2018.

15. Soojusenergia ostu-müügilepingu punkt 3.1 järgi müüja müüb ja ostja ostab soojusenergiat

hinnaga, mida arvestatakse vastavalt valemile H = 0,105*Hpõ*0,80, kus H on üle antava

soojusenergia hind MWh ja Hpõ – põlevkütteõli Narva Õlitehase mark C hind

arvestusperioodil, mida on võimalik kasutada olemasolevas XXX katlamajas. Kostja edastas

hagejale nii näidud kui ka hinna, mille alusel hageja koostas kostjale arve.

16. Kohus leiab, et lepingu p 3.3 ja 3.4 järgi kõik hageja poolt kostjale esitatud arved rajanevad

kostja poolt edastatud andmetel. Kohtule on edastatud arvete koopiad (I kd tl 14-21) ning

andmed on esitatud hagi terviktekstis tabelina. Kostja on vastuses hagi terviktekstile ka

lõppseisukohtades leidnud, et arvega nr XXX seoses ei ole hageja esitanud ühtki arve kostjale

edastamist kinnitavat dokumenti. Kohus kostjaga ei nõustu. XXX kuupäeva arve nr XXX on

kohtule koos teiste arvetega esitatud (I kd tl 21) ning koos teiste arvete edastamist tõendavate

e-kirjadega on kohtule esitatud ka hageja juhatuse liikme T. T. e-kiri kõnealuse arve edastamise

kohta kostjale (I kd tl 93), millest on näha pdf formaadis arve nr XXX edastamine XXX kell

15:52.

17. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1

sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Lisaks on võlausaldajal õigus võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg1 alusel kohustub kostja tasuma viivist lepinguga ettenähtud määras.

Vastavalt soojusenergia ostu-müügilepingu p-le 3.5 tuleb viivist arve tasumisega viivitamiselt

arvestada 0,05 % päevas.

18. Hageja nõuab kostjalt hagi esemena põhivõla tasumist summas 84 378,09 eurot ja 11.11.2019

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 40 070,46 eurot. Viivisenõue

suureneb ajas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kirjalikes kohtukõne teesides on hageja

arvutanud välja viivise 15.09.2020 seisuga summas 56 102,89 eurot.

19. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väited, justkui kostjal oleks õigus keelduda hageja arvete

tasumisest põhjusel, et hageja ei täida omapoolseid kohustusi, on otsitud ega anna kostjale

õigust arvete tasumisest keelduda. Regulaarses kirjavahetuses ei ole kostja kordagi avaldanud,

et kasutab oma õigust arvete tasumisest keelduda, vaid on lihtsalt jätnud arved tasumata, võttes

sealjuures kolme kütteperioodi vältelt hagejalt regulaarselt täitmist vastu ja suunates selle tulu

saamisele. Kostjapoolse kohustuse täitmisest keeldumise välistab VÕS § 111 lg 3, mille

kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik

või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas

osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohtu hinnangul puuduvad kostjapoolsed selged ja

tõendatud asjaolud, mis välistaksid hagi rahuldamise.

20. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 84 378,09 eurot, 15.09.2020 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 56 102,89 eurot ning alates 16.09.2020 viivis

protsendina põhinõudest 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Vastuhagi

21. Kostja palub hagi alusena 11 429,08 euro väljamõistmist hagejalt XXX katlamajas tarbitud

elektrienergia hüvitamiseks. Kohus leiab, et kostja vastuhagi katlamajas tarbitud elektrienergia

osas kuulub rahuldamisele. Hageja ei ole elektrienergia eest tasumise kohustust eitanud ega

mõõturi näite vaidlustanud. Perioodil aprillist XXX kuni septembrini XXX on hagejal tasumata

31 arvet 87,714 MWh elektrienergia eest summas 11 429,08 eurot. Hageja on vastavas ulatuses

nõuet tunnistanud ja maakohus on nõude 07.12.2018 otsusega rahuldanud. Tarbitud

elektrienergia hüvitamise nõude puhul on vaidlus vaid viiviste osas. Ringkonnakohus võttis küll

seisukoha, et puuduvad tõendid viivise määras kokku leppimise kohta, kuid seejuures „kuulub

ringkonnakohtu arvates kohaldamisele seaduses sätestatud viivise määr (VÕS § 113 lg 1)“

(ringkonnakohtu 06.05.2019 otsus, p 9.2.1). Ringkonnakohtu seisukohta arvestades nõuab

kostja 11 429,08 euroselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viiviste

väljamõistmist hagejalt.

22. Kuivõrd hageja on vastu vaielnud elektrienergia arvete edastamisele enne vastuhagi esitamist,

siis menetlusökonoomia huvides nõuab kostja seadusjärgse viivise väljamõistmist XXX kuni

XXX arvete summas 9123,10 eurot (vastavate arvete koond ning arved ise on kostja

04.12.2017 menetlusdokumendi lisa 4) eest alates vastuhagi esitamisest 28.11.2017 kuni

kohase täitmiseni. Ülejäänud seitsme arve, s.o XXX kuni XXX arved summas 2305,98 eurot

(arved nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX; kostja 18.10.2018 esitatud lisa K-L

14), eest nõuab kostja seadusjärgse viivise väljamõistmist alates nende esitamisest kohtule

18.10.2018. Juhindudes TsMS §-st 367 palub kostja kohtul mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise välja kindla summana 9123,10 euro osas alates 28.11.2017 kuni otsuse

tegemiseni ja 2305,98 euro osas alates 18.10.2018 kuni otsuse tegemiseni ning edasi VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest.

23. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvete summas

9123,10 eurot tasumisega viivitamise eest on alates vastuhagi esitamisest 28.11.2017 kuni

23.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 2181,75 eurot. Arvete summas 2305,98

eurot tasumisega viivitamise eest on alates 18.10.2018 kuni 23.11.2020 sissenõutavaks

muutunud viivis summas 387,71 eurot. Kokku on 23.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis summas 2569,46 eurot. Alates 24.11.2020 kuulub viivis väljamõistmisele protsendina

põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. Kohus leiab, et põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju ja katla ebasobivast

töörežiimist tingitud kahju osas tuleb järgida Tartu Ringkonnakohtu suuniseid, millest

juhindudes on pooltel olnud võimalik esitada uusi väiteid ja tõendeid. Kohus on selgitanud

kostja tõendamiskoormist. Hageja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et kostja ei ole

tõendamiskoormist täita suutnud ja kohus nõustub sellega. Pole näha ühtegi arvestust, kui

palju olid reaalkulud ja palju kostja seejuures edasimüügilt teenis. Numbrid on suureks aetud

ja nende õigsus pole teada.

25. Kostja on leidnud, et lepingu mittekohane täitmine hageja poolt oli jätkunud ka XXX

kütteperioodil ning jätkus selliselt kuni lepingu lõppemiseni XXX. Kuna hageja lepingut ei

täitnud ja kokku lepitud temperatuuriga küttevett ei tarninud, pidi kostja põlevkiviõlist XXX

katlamajas enda katlaga juurde kütma, et võrku minev vesi oleks nõutud temperatuuril. Hageja

rikkumise tõttu kütmiseks kulutatud põlevkiviõli eest nõuab kostja hüvitisena 134 435,97 eurot

– nimetatud summa puhul on arvestatud VÕS § 127 lg-s 5 sätestatuga, st kogu kulunud

põlevkiviõli maksumusega võrreldes on kahjuhüvitist vähendatud summa võrra, mille ulatuses

hagejal oleks esitanud kostjale suuremad arved lepingujärgses mahus soojusenergia tarnimise

korral. Nimetatud 134 435,97 eurosest summast 21 230,86 eurot on XXX kütteperioodi, 27

090,87 eurot on XXX kütteperioodi, 52 014,48 eurot on XXX kütteperioodi ja 34 099,76 eurot

on XXX kütteperioodi eest.

26. Kohus määras asjas ekspertiisi põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju suuruse

kindlaksmääramiseks. Pooled olid nõus, et määrataks riiklikult tunnustatud ekspert ja antud

asjaolu on pooltega 21.10.2019 istungil läbi arutatud (III kd tl 43-44). 13.11.20 kohustas kohus

kostjat tasuma eksperdikulud deposiiti (III kd tl 115-116). Pooled esitasid omapoolsed

küsimused. Kostja on leidnud, et esitas 17.12.2019 taotluse määrata eksperdiks Soojustehnika

inseneride Seltsi ekspert ja menetluslikult on taotlus lahendamata. Kohus on ekspertiisi

määruses seisukoha eksperdi isiku suhtes võtnud menetluslik otsustus on tehtud (III kd tl 138-

139).

27. Ekspert on sarnaselt eelnevale s.o kostja poolt eelnevalt kohtule esitatud OÜ P koostatud

eksperthinnangule

„XXX

biogaasijaama

soojuse

kasutamine

aleviku

kaugkütte

soojusallikana“, vastanud, et alates XXX kütteperioodi algusest kuni XXX on toimunud

põhjendatud soojusenergia tootmine, selleks et tagada vajaliku temperatuuriga soojavee edastus

kaugkütte võrku. Toimis see selliselt, et juhul kui hageja poolelt lubatud soojavee temperatuuri

pealevool on madalam kui lepingu lisas 1 kokkulepitud, hakkab põlevkiviõli katel tööle

automaatselt, et tagada vajalik veetemperatuur kaugküttevõrku.

28. Ekspert on leidnud, et ei ole toimunud üle kütmist perioodil alates XXX kütteperioodi algusest

kuni XXX, kuna süsteem on häälestatud rakenduma ainult vajadusel. Kolmandaks küsitakse

eksperdilt, kui palju pidi vastav vajalik kogus põlevkiviõli kokku maksma, lähtudes hindadest,

mis kehtis ajahetkedel, mil N.R. E Osaühing põlevkiviõli juurde soetas ning kasutas seda

õlikatlas põledes küttevee temperatuuri tõstmiseks nõutud tasemele.

29. Ekspertiisaktist nähtub, et ekspert on üritanud kostjalt saada vedelkütuse aruandeid ja vastusest

nähtub, et kostja haldab üle Eesti mitmeid katlamaju. Põlevkiviõli osteti korraga suurtes

kogustes ning edasi liikus õli ettevõttesiseselt erinevate katlamajade vahel vastavalt vajadusele,

et soojatootmine oleks tagatud. Otse aktsiisilaost XXX katlamajja vaidlusalusel perioodil ei

tarnitud. Väljast sisseostu kohta on toimiku materjalides S S OÜ arved vaidlusalusest perioodist

(lisatud arved „K-L 6. NRE põlevkivikütteõli ostuarved.pdf“). Põlevkiviõli on soetatud

vastavalt igakordsele tellimusele turuhinna alusel. Kahjunõude puhul on arvestatud tegeliku

kuluga XXX katlamajas ning põlevkiviõli vastava kuu sisseostuhinnaga (vastavad arvestused

failis „K-L 7. Kahju suuruse arvutused.pdf“).

30. Kohus nõustub eksperdi poolt aktis püsitatud eesmärgiga, selgitada välja kostja kulu

põhikomponendi põlevkiviõli kogus ja hind dokumenteeritult Maksu- ja Tolliameti

infosüsteemis. Tähelepanuväärne ja formaalloogikaga kooskõlas on eksperdi kogemus selle

kohta, et tavapäraselt transporditakse kütus otse sihtkohta ja ei hoiustata seda vaheladudes.

Transport ja mitmetel kordadel pumpamised on majanduslikult ebamõistlikud. Kostja esitatud

arvetest nähtub, et tõesti on ostetud suurtes kogustes à la 1 000 tonni ost ühes kalendrikuus, mis

tähendab 36 tonnise mahutiga auto puhul ca 27 autotäit. Küsimuse püstitus on õige, kas tõesti

sõidavad kõik 27 autot kesklattu ja mitte ükski neist ei ole transportinud kütust otse sihtkohta.

Lisaks tekib veel küsimus, kuidas on nõudes kütust hinnastatud, kui suurtes mahutites kesklaos

on kujundlikult segatud erinevate sisseostu hindadega kütus.

31. Kohus leiab, et kostja tegevus on oma olemuselt vahendustegevus osta soojusenergiat

konkurentsivõimelise hinnaga ja varustada sellega XXX keskküttevõrku, tootes ise osaliselt

sooja juurde. Valmidus selleks on. Tõendatud on, et kostja pidi nn juurde kütma, et saavutada

hageja kohustus tagada küttevee temperatuurigraafiku 85 kraadi/65 kraadi. Eriteadmistega

isikute V. V. ja Ü. K. arvamusest (I kd tl 56-76) nähtub hageja poolt lepingu rikkumine

(kaugküttevõrgu temperatuurigraafik oli ligikaudu 80/500C, kuid vastavalt lepingule pidi

olema 85/650C)“. Seda on kinnitanud ja kohtu määratud ekspert. Samas puuduvad eksperdil

ja kohtul tõendid, et selleks üldse põlevkiviõli XXX katlamajja tarniti.

32. Kohus leiab, et kostja enda kahju seoses ebasobiva katla režiimiga pole tõendatud.

Ringkonnakohus märkis, et iseenesest võivad kostja nõudes märgitud kulud esineda, kuid nende

suuruse tõendamiseks ei piisa ainuüksi Konkurentsiameti kirjast (I kd tl 164-165), kostja peaks

tõendama täiendavate kulutuste kandmist seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga. Kostja

ei ole täiendavate kulude kandmist seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga tõendanud.

33. Kostja on leidnud, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa

kindlaks teha, otsustab VÕS § 127 lg 6 alusel kohus hüvitise suuruse ja seda pidanuks tegema

ka ekspert. Kohus nõustub, et ettenähtust intensiivsema kütmisega kaasnevate täiendavate

kulutuste puhul saabki kahju suurus olla eelduslikult vaid hinnanguline ja selleks tuleks teada,

kas kahju üldse tekkis. Samas pole kostja oma tõendamiskoormist suutnud täita, pole ühtegi

tõendit, et põlevkiviõli oleks XXX jaama soetatud ja milliste hindadega tarbijale

vahendatud.

34. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt ning hagejalt tuleb

kostja kasuks välja mõista 11 429,08 eurot tarbitud elektrienergia hüvitamiseks, 23.11.2020

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2569,46 eurot ning alates 24.11.2020 viivis

protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude

täitmiseni. Põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju ja katla ebasobivast töörežiimist

tingitud kahju ning nendelt arvestatava viivise nõuete osas leiab kohus, et vastuhagi tuleb jätta

rahuldamata.

35. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

36. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 140 480,98 eurot, millest

84 378,09 eurot on põhivõlgnevus ning 56 102,89 eurot 15.09.2020 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis (lisandub viivis alates 16.09.2020). Kohus rahuldab vastuhagi osaliselt ning

mõistab hagejalt kostja kasuks välja 13 998,54 eurot, millest 11 429,08 eurot on põhivõlgnevus

ning 2569,46 eurot 23.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (lisandub viivis alates

24.11.2020). Sissenõutavaks muutunud nõuete osas teeb kohus tasaarvestuse, mille tulemusena

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 126 482,44 eurot (140 480,98 eurot - 13 998,54

eurot).Tasaarvestuse tulemusena on kostja nõue hageja vastu täies ulatuses lõppenud ning

edasiulatuvat viivist kohtuotsuse resolutsioonis kohus hagejalt kostja kasuks välja ei mõista.

Kooskõlas VÕS § 201 lg-ga 2, § 88 lg-ga 8 tuleb tasaarvestus lugeda toimunuks hageja

viivisevõlgnevuse katteks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Arvestades põhihagi rahuldamist ning vastuhagi osalist rahuldamist, tuleb menetluskulude

jaotamisel lähtuda TsMS §-st 163, mille lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses,

nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

38. Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel, et vastuhagi nõuded, mille osas kohus vastuhagi

rahuldab, moodustavad kõigis asjas esitatud nõuetest vähem kui 5%, ning et vastuhagi

rahuldatud põhinõude osas lõppes vaidlus asja esimesel läbivaatamisel maakohtus. Maakohtu

otsuse peale ei esitatud apellatsioonkaebust osas, milles maakohus rahuldas vastuhagis esitatud

elektrienergia eest tasumise nõude summas 11 429,08 eurot, vaid Ringkonnakohus tühistas

maakohtu otsuse ka selles osas otsuse resolutsiooni selguse ja täidetavuse huvides. Võrreldes

maakohtu eelneva otsusega rahuldab kohus täiendavalt üksnes vastuhagis esitatud nõude

elektrienergia eest tasumise nõudelt viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras.

39. Kohus arvestab ka, et hageja on nii asja esimesel läbivaatamisel maakohtus kui asja uuel

läbivaatamisel maakohtus teinud ettepanekuid asja lahendamiseks kompromissiga. 01.11.2017

kohtuistungil tegi hageja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et hageja loobub

viivistest ja hageja tasub kostjale 4554,07 ja 3306,13 eurot hüvitisena jahedama vee eest ning

9757 eurot elektri eest (I kd tl 79 pöördel), 18.09.2018 kohtuistungil tegi hageja pakkumise

summas 55 000 eurot (II kd tl 15) ning 19.11.2018 kohtuistungil summades 75 000 eurot ning

50 000 eurot (II kd tl 149 ja pöördel). Asja uuel läbivaatamisel maakohtus pakkus hageja

21.10.2019 ja 15.09.2020 kohtuistungitel kompromissi summaks 80 000 eurot (III kd tl 44, IV

kd tl 21 pöördel). Hageja poolt tehtud pakkumised kompromissi sõlmimiseks on olnud kostja

jaoks soodsamad, kui käesolev kohtulahend.

40. Eeltoodut põhjendustel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg-te 1 ja 2

alusel kostja kanda.

41. Hageja menetluskulude suurus on kokku 15 754,84 eurot. Asja esimesel läbivaatamisel

maakohtus olid hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 eurot

ning lepingulise esindaja kulud (advokaaditasu) 7000 eurot ilma käibemaksuta (lepingulise

esindaja ajakulu oli kokku 57 tundi) (II kd tl 154-157); ringkonnakohtu menetluses olid hageja

menetluskuludeks sõidukulu Viljandi kohtumajja 28,08 eurot ning lepingulise esindaja kulud

(advokaaditasu) 4000 eurot ilma käibemaksuta (lepingulise esindaja ajakulu 24 tundi ja 50

minutit) (III kd tl 16); asja uuel läbivaatamisel maakohtus olid hageja menetluskuludeks

sõidukulu Tartu kohtumajja (bussipiletid Tallinn-Tartu-Tallinn) 20,76 eurot, äriregistri

väljavõtete kulu 6 eurot, lepingulise esindaja kulud (advokaaditasu) 3500 eurot (lepingulise

esindaja ajakulu 25 tundi) (IV kd tl 27-28).

42. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei saa asja keerukust ja mahtu arvestades

pidada täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks (TsMS § 175 lg 1).

43. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt lepingulise esindaja ajakulu sisaldab sõidule kulunud

aega seoses kohtuistungitel osalemisega, mille hüvitamist taotleb hageja advokaadi tunnitasu

alusel (asja esimesel läbivaatamisel maakohtus 14 tundi ning ringkonnakohtu menetluses 5

tundi). Menetluskulude kindlaksmääramisel ei arvesta kohus sõidule kulunud aega.

44. Asja esimesel läbivaatamisel maakohtus loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatuks 32 tunni ulatuses: kostja vastuse analüüs, ettevalmistus 01.11.2017

kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 7 tundi; tõendite kogumise taotluse ja haginõude

suurendamise avalduse koostamine 2 tundi; vastuhagiga ja väljanõutud tõenditega tutvumine,

taotluse koostamine istungi edasilükkamiseks, vastuse koostamine vastuhagile 5 tundi;

ettevalmistus 15.05.2018 kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 3,5 tundi; kostja

menetlusdokumentide analüüs, taotlus 31.07.2018 kohtuistungi edasilükkamiseks, täiendavate

seisukohtade ja nõude suurendamise avalduse koostamine 2,5 tundi; ettevalmistus 18.09.2018

kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 4 tundi; hagiavalduse ja vastuhagi vastuse tervikteksti

koostamine 2 tundi; ettevalmistus 19.11.2018 kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 6 tundi.

45. Ringkonnakohtus loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 10 tunni

ulatuses: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 8 tundi; ettevalmistus

16.04.2019 kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 2 tundi.

46. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatuks 15 tunni ulatuses: ettevalmistus 21.10.2019 kohtuistungiks ja esindus

kohtuistungil 2 tundi; hagi tervikteksti koostamine 2 tundi; vastuhagi terviktekstiga tutvumine

ja seisukoha koostamine 4 tundi; seoses ekspertiisiga kostja 17.12.2019 taotlusega tutvumine,

seisukoha koostamine, ekspertiisimäärusega tutvumine 4 tundi; eksperthinnangu analüüs 1

tund; ettevalmistus 15.09.2020 kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 2 tundi.

47. Asja esimesel läbivaatamisel maakohtus ja ringkonnakohtus esitatud menetluskulude

nimekirjade kohaselt oli hageja lepingulise esindaja tasu 150 eurot ning asja uuel läbivaatamisel

esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasu 175 eurot tunnis. Asja keerukust

arvestades on advokaadi tunnitasu määr põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja lepingulise

esindaja kulud põhjendatud kokku 8925 euro ulatuses (32 x 150 + 10 x 150 + 15 x 175).

48. Riigilõivu, sõidukulude ning äriregistri väljavõtte kulu osas on hageja menetluskulud

põhjendatud.

49. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 179,84

eurot (1200 + 28,08 + 20,76 + 6 + 8925).

50. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik

Tartu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud 28.06.2021.a Tartu Ringkonnakohtu lahendiga