1-09-14844/15 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-09-14844

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.mail 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-14844 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

N.V, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta N.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

N.V tunnistati viimati süüdi 10.11.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 kohaselt loeti käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.03.2009 otsusega mõistetud raskema karistusega, lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 3 päeva vangistust, mida kannab alates 24.11.2008.

2(4)

Karistuse kandmise algus 24.11.2008 ja lõpp 27.09.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.03.2010.

Kinnipidamisasutusest N.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat

on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav õpib Viru Vanglas

8.klassis. On läbinud 2009 keevitaja algkursuse 160 tundi. Hetkel osaleb Vabanemiseelses

programmis. On regulaarselt vestelnud psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga alkoholi tarvitamise

kahjulikkusest ja toimetulekust sotsiaalse survega. Vabanedes asub elama xxxkoos ema ja kasuisaga. Kindlat töökohta vabanemisel ei ole. Tema töökogemus on väike ja kutseoskused

puuduvad. Eelmise katseaja perioodil töötas AS xxx, kuid töösuhe katkes seoses vahi alla võtmisega. Raha kulus alkoholi ostmisele. Rahalisi kohustusi on umbes 8000 krooni, mida soovib

vabanedes tasuda. Kinnipeetava ema ja kasuisa töötavad ja nad on nõus Pavelit vabanemisel materiaalselt toetama. Kinnipeetav hindab toimepandud tegusid negatiivselt ja kahetseb tehtut. On motiveeritud elama seadusekuulekat elu ja jätkata õpinguid Maardu Gümnaasiumi Õhtuosakonnas ja saada põhiharidus. Kinnipeetava ema väitel on kinnipeetaval kategooriliselt keelatud alkoholi

tarvitamine, kuna alkoholijoobes ta kaotab enesekontrolli ja praktiliselt alati teeb mõtlematuid tegusid, mida hiljem on raske või võimatu parandada. Katseajal pani ta alkoholijoobes uue kuriteo

toime. N.V kannab teist reaalset vanglakaristust, kriminaalkorras karistatud kokku

neljal korral varavastaste kuritegude eest. Kõik kuriteod on varavastased. Kinnipeetav on olnud

kriminaalhooldusel (2006, 2008), kuid mõlema katseaja perioodil on toime uue kuriteo. Viru

Vangla leiab, et N.V võib vastavalt KarS § 76 vabastada ennetähtaegselt ning määrata kriminaalhooldusele.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab N.V

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku ja

tema senist kuritegelikku eluviisi ei saa välistada uue kuriteo toimepanemise riski, kuid

kriminaalhooldaja arvamusel võib N.V kriminaalhooldusele vastavalt KarS § 76

määrata. Tal on kindel elukoht, soov (ja võimalus) jätkata õpinguid Maardu Gümnaasiumi Õhtuosakonnas põhihariduse saamiseks ning tugev lähedaste toetus ja sotsiaalne võrgustik, mis on oluline tegur pärast vangistust rehabilitatsiooni protsessil.

N.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Kaitsja toetab oma kaitsealust. Isikul on kindel elukoht, tuge lähedaste, eriti ema toetus. Ta on ühel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid võttes arvesse süüteo asjaolusid ( omas koolis tubakat)

ei ole see rikkumine siiski niivõrd tõsine. Ta õpib vanglas, samuti ta on omandanud keevitaja algtaseme. Seega, tema võimalused tööturul suhteliselt head.

Prokurör ei toeta isiku vabanemist enne tähtaega. Tuleb arvesse võtta, et ta oli juba korral enne

tähtaega vabastatud aastal 2008 ja katseajal pani toime uue kuriteo, mille eest karistati jälle vangistusega. ka enne seda on isik olnud kriminaalhooldusele määratud. See näitab, et tegemist on isikuga, kelle puhul uue kuriteo toimepanemise riskid on üsna suured. Samuti vangistuse ajal on ta toime pannud distsiplinaarrikkumist.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et N.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

3(4) KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud, kõik toime pandud kuriteod on varavastased II astme kuriteo. Vanglakaristust kannab teist korda. Isikut on varem karistatud nii tingimuslikult kui ka vabastatud ennetähtaegselt vanglast. Tartu Maakohtu 27.03.2008 kohtumäärusega vabastati ta tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.10.2009. Uue kuriteo toimepanemise kahtlustusega oli ta kinni peetud 24.11.2008. Harju Maakohtu 09.03.2009 karistati teda varguse toimepanemise

eest 4 kuulise vangistusega. Nimetatud karistusele liideti Harju Maakohtu 10.04.2007 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistus 1 aasta 6 kuud 3 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 1

aasta 10 kuud 3 päeva vangistust. Peale seda on teda karistatud Harju Maakohtu 10.11.2009

kohtuotsusega varguse katse toimepanemise eest 4 kuulise vangistusega, KarS § 65 lg 1 loeti

mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.03.2009 otsusega mõistetud raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 3 päeva vangistust. Antud kuritegu on

samuti toime pandud katseaja jooksul. Samuti on teda katseajal 16.07.2008 karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahviga 180 krooni. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused N.V puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetava isiklikust toimikust on näha, et N.V on 24.09.2009 karistatud noomitusega 4-5 suitsujagu tubaka omamise eest. Tuleb tunnistada, et antud rikkumine ei ole niivõrd tõsine.

Vangistatu õiguspärane käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus.( Riigikohtu lahend 3-1-1-96-06, p 8.1). Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav õpib Viru Vanglas 8.klassis ja on läbinud keevitaja algkursuse ning Vabanemiseelse programmi. Samuti on regulaarselt vestelnud psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga alkoholi tarvitamise kahjulikkusest.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab N.V-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

Isikul isikuttõendav dokument isikutunnistus kehtivusega kuni 10.06.2010.

Vabanedes on N.V kindel elukoht ema, A K juures aadressil xxx. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema ja kasuisa D Ž.

Vabanedes ei ole N.V kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Tal on omandatud

keevitaja eriala algtasemel. Samas puudub tal põhiharidus, töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi tarvitamine ja tasumata rahalised nõuded (8000 krooni) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta

ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani

toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta N.V-le piisavalt mõju. Kohus

peab oluliseks, et süüdimõistetu lõpetaks vanglas 9. klassi ja omandanud seega põhihariduse, seega tema võimalused tööturul oleksid avaramad.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades N.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

4(4)

Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu N.V

temale Harju Maakohtu 10.11.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu