1-05-534/7 · 1-05-534/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-05-534 (täitevasi nr 189/2006/301) Kohtulahend Viljandi Maakohtu 07. veebruari 2006 otsus R.N-i karistamises KarS § 121 järgi. Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avaldaja R.N Avalduse ese aegumise kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Süüdimõistetu võlgnikuna R.N (isikukood xxx; aadress xxxxx xxx-xx xxxxxxxxxxx ) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Jane Rumjantseva

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Rahuldada R.N-i avaldus ja tunnistada Viljandi Maakohtu 07. veebruari 2006 otsuse

täimine R.N-i mõistetud tasumata menetluskuludes 6 206 (kuus tuhat kakssada kuus) krooni ja 95 senti aegunuks. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile.

Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (™S § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

R.N on süüdi mõistetu Viljandi Maakohtu 07. veebruari 2006 otsusega ja karistatud (KarS) § 121 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. karistusseadustiku Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses.

R.N on esitanud 10. märtsil 2010 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse

läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 11. aprillil 2006. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 6 206.95 krooni.

Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et on täitemenetluses teostanud täitetoimingutena:

kontrollinud korduvalt võlgniku vara, pangaarvete olemasolu ja muu registervara olemasolu. Vara millele saaks sissenõuet pöörata puudub. Kohtutäitur on veel avaldanud, et kohaldada tuleks 01. jaanuari 2010 kehtima hakkavaid sätteid ja nõue ei ole aegunud enne 7 aasta möödumist. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seon-

duvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses olevate sissenõuete täitmise aegumine. ™S § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja

kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut.

KrS § 5 (Karistusseaduse ajaline kehtivus) lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. 2.2.1.

Õiguslik regulatsioon aegumises enne 01. jaanuari 2010 ™S § 202 (Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise

menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu) lg 1 kohaselt täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (™S § 202 lg 2). ™S § 207 (Täitemenetluse lõpetamine rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes

kohtuotsuse aegumise tõttu) lg 1 kohaselt täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. ™S § 207 lg 2 kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. KarS § 82 (Otsuse täitmise aegumine) lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. 2.2.2. Õiguslik regulatsioon aegumises peale 01. jaanuari 2010

™S 202 (Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise

menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu) lg 1 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse

kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui

rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 (Otsuse täitmise aegumine) lg 5 kohaselt täitmisele pööratud rahalise karistuse

ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse

nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ning täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Aegumise küsimuse lahendamisel on oluline seaduses sätestatud aegumise õiguslik regulatsioon enne 01. jaanuari 2010 ja peale seda.

Oluline on täitemenetluse aegumise lahendamisel võimalik täitemenetluse peatumine. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta.

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistus-

väärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on

määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja

kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on

seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. R.N on süüdi mõistetud KarS § 121 järgi, s. o II astme kuriteos. Enne 01. jaanuari

2010 kehtinud KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg. R.N on süüdi mõistetud enne 01. jaanuari

2010. Temale karistusena mõistetud rahatrahvi aegumisele rakendub enne 01. jaanuari 2010 kehtinud KarS redaktsioon, kuna uues redaktsioonis on võrreldes varasema raskendavad asjaolud (aegumine ajaliselt pikem, s. o 3 aasta asemel 7 aastat). KarS § 5 kohaselt ei ole isiku olukorda halvendaval seadusel tagasiulatuvat jõudu. Kuna jõustunud otsusest on möödunud 3 aastat, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja tunnistada otsuse täitmine tasumata menetluskulude sissenõudes 6 206.95 krooni KarS § 82 alusel aegunuks. Kohus osundab asjaolule, et kehtivas ™S § 202 lg–s 1 ja §-s 207 esineb vastuolu. Alates

01. jaanuarist 2010 kehtiva ™S § 202 lg 1 kohaselt on kohtutäitur õigustatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse alusel varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu täitemenetluse

lõpetama täitmise aegumise tõttu, samas on kehtivas ™S § 207 lg-s 2 sätestatud, et

täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud

täitmiskohtuniku määrus. Olenemata esinevast vastulust on kohus ™S § 207 lg 2 kohaselt

pädev aegumise küsimuse kohtumäärusega lahendama, kuigi kehtiva ™S § 202 kohaselt on peale 01. jaanuari 2010 selline pädevus ka kohtutäituril. 2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. pea- tüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus- tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Toomas Lillsaar

Kohtunik