3-20-2189/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2189 Haldusasi XXi esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised ja nende esindajad Taotluse esitaja: XX Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine Muud selgitused RESOLUTSIOON Sekretäril saata määrus taotluse esitajale ja Tallinna Vanglale.

1. Jätta XXi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Avaldatavas kohtulahendis asendada taotleja nimi tähemärkidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 09.11.2020 kinnipeetav XXi esialgse õiguskaitse taotlus. XXi selgituste kohaselt ei võimalda Tallinna Vangla alates 08.11.2020 kinnipeetavatele jalutuskäiku. Seetõttu palub ta, et kohus kohustaks vanglat esialgse õiguskaitse korras tagama talle võimaluse viibida igapäevaselt jalutuskäigul värskes õhus.

2. Tallinna Halduskohus palus 09.11.2020 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada jalutuskäike keelav käskkiri ning täpsustada, kas XX on nimetatud käskkirjale vaide esitanud.

3. Tallinna Halduskohus andis 12.11.2020 taotlejale riigilõivu tasumiseks aega kuni 20.11.2020.

4. Tallinna Vangla esitas 12.11.2020 kohtule Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 11/20/52 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, osakondade lukustamine, päevakavajärgsete tegevuste peatamine ja kinni peetavate isikute kokkusaamiste korraldamise peatamise jätkamine“, mille alusel on muu hulgas peatatud jalutuskäigud kinnipeetavatele, kes on olnud lähikontaktsed COVID-19 haigust põhjustava viiruse positiivse testitulemuse saanud isikutega. Vangla täpsustas, et on XXile käskkirja tutvustanud ning XX on sellele 3-20- 2189

12.11.2020 ka vaide esitanud.

5. Tallinna Halduskohtu 16.11.2020 kohtunõudega küsis kohus vanglalt seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele.

6. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt tasuti 17.11.2020 XXi eest esialgse õiguskaitse taotluselt nõutav riigilõiv (15 eurot).

7. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 19.11.2020 ning selgitas, et XXi osas on esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. XXile 09.11.2020 tehtud COVID-19 test osutus negatiivseks ning pärast tervisliku seisundi hindamist (16.11.2020) sai ta jälle jalutuskäikudele. Esimene jalutuskäik toimus 17.11.2020.

KOHTU PÕHJENDUSED Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine 8. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2).

9. Tallinna Vangla kinnitas 12.11.2020 vastuses, et taotleja on esitanud Tallinna Vangla direktori 10.11.20202 käskkirjale nr 1-1/20/52 vaide (vt vangla 12.11.2020 vastuse lisa 2). Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kuivõrd Tallinna Vangla on 19.11.2020 vastuses kinnitanud, et alates 17.11.2020 võimaldatakse kinnipeetavale XX jälle jalutuskäike, nõustub kohus vangla seisukohaga, et esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 ls 2) 10. Ka juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus jätkuvalt esineks, ei oleks taotluse rahuldamine põhjendatud.

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku igakülgne tõkestamine nii isikute elu ja tervise kaitseks kui ka vangla üldise julgeoleku huvides on ülekaalukas avalik huvi ning selle olulisus kaalub üle võrdlemisi lühiajalised jalutuskäikudega seotud piirangud. Riigilõivu tagastamine 11. Kuivõrd kohus ei ole esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadanud, tuleb taotluse eest tasutud riigilõiv tagastada (analoogia korras HKMS § 104 lg 5 p-ga 3).

12. Kohtute infosüsteemi andmetel on riigilõivu tasunud YY. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel (HKMS § 104 lg 8 lause 3). Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (HKMS § 104 lg 8 viimane lause). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (riigilõivuseadus (RLS) § 12 lg 1 lause 2). Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2). Eeltoodust lähtuvalt tuleb XXil teatada, kellele tasutud riigilõiv tagastada ning esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

Taotleja nime asendamine tähemärkidega 2(3)

3-20-2189

13. Kohtumäärus sisaldab taotleja terviseandmeid, mistõttu asendab kohus avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik

3(3)