2-20-12042/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

23. november 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-12042

Tsiviilasi

OÜ Ülenurme Investeeringud, OÜ ARTE House, A. U.,

T. I. ja Ü. H. hagiavaldus K. K. vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

OÜ Ülenurme Investeeringud hagi hind 3500 eurot

OÜ ARTE House hagi hind 3500 eurot

A. U. hagi hind 7000 eurot

T. I. hagi hind 7000 eurot

Ü. H. hagi hind 7000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I: OÜ Ülenurme Investeeringud, rk 10665700,

asukoht Teguri 37, 50107 Tartu linn

Hageja II: OÜ ARTE House, rk 12508330, asukoht

Teguri 37, 50107 Tartu linn

Hageja III: A. U., ik XXX

Hageja IV: T. I., ik XXX

Hageja V: Ü. H., ik XXX

Hagejate lepingulised esindajad:

vandeadvokaat M. L. ja

advokaat K. K., XXX; e-post XXX, XXX

Kostja: K. K., ik XXX, elukoht XXX

Kostja lepingulised esindajad:

vandeadvokaat A. J.,

vandeadvokaat B. R. ja

advokaat L.-M. P., XXX; e-post XXX, XXX, XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

3. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

5. Mõista OÜ-lt Ülenurme Investeeringud, OÜ-lt ARTE House, A. U., T. I. ja Ü. H.

solidaarselt K. K. kasuks välja menetluskulu 3600 eurot 50 senti.

6. Mõista OÜ-lt Ülenurme Investeeringud, OÜ-lt ARTE House, A. U., T. I. ja Ü. H. K. K.

kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõuded

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Ülenurme Investeeringud, OÜ ARTE House, A. U., T.

I. ja Ü. H. 19.08.2020 hagi K. K. vastu (tl 3-12) järgmistes nõuetes:

1.1. Kohustada K. K. hiljemalt 1 nädala jooksul käesolevas asjas tehtava lahendi

jõustumisest avaldama sotsiaalmeediakanali XXX oma isikliku konto seinal (url:

XXX) teade järgmistel tingimustel:

1.1.1. teade tuleb avaldada avalikult, st postitusele ligipääs tuleb tagada kõigile

isikutele;

1.1.2. teade tuleb avaldada ilma mistahes illustratsioonideta, kommentaarideta,

ükskõik missuguste täiendusteta vms lisamaterjalita ning järgmise tekstiga:

„Mina, K. K., avaldasin XXX alevikus asuva XXX elurajooni arendamisega

seotud isikute (OÜ Ülenurme Investeeringud ja OÜ ARTE House ning nende

XXX A. U., T. I. ja Ü. H.) kohta oma XXX XXX postituses järgmisi valeväiteid:

- Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult haljasalale

ridaelamu;

- Kinnistutele aadressil XXX ja XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult

ridaelamu ;

- Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitusõigus määratud ebaseaduslikult;

- A. U., T. I. ja Ü. H. on XXX arendamisel pannud toime kuriteo.

Need väited on ebaõiged ja lükkan käesolevaga need ümber.“

1.2. teadet tuleb hoida kättesaadavana vähemalt 6 kuud järjest alates teate avaldamisest.

1.3. Mõista A. U., T. I. ning Ü. H. kasuks välja kahjuhüvitis vastavalt kohtu õiglasele

äranägemisele;

1.4. Mõista K. K. välja OÜ Ülenurme Investeeringud, ARTE House OÜ, A. U., T. I. ning

Ü. H. poolt kantud menetluskulud, K. K. menetluskulud jätta tema enda kanda;

1.5. Mõista K. K. välja OÜ Ülenurme Investeeringud, ARTE House OÜ, A. U., T. I. ning

Ü. H. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

2. Hagiavalduse järgi avaldas K. K. (edaspidi kostja) XXX oma sotsiaalmeediakanali XXX

ajajoonel avalikult järgneva postituse: „Iganenud detailplaneeringud ja haljasalade

säilimine on viimasel ajal kuidagi eriti aktuaalne. Nii XXX kui XXX. Meile XXX XXX

tänavale ehitati maja vastu haljasalale ebaseadusliku ja varjatud menetlustoiminguga

ridaelamu. Kõrvale pandi veel juurde kahele elamukrundile üks ridaelamu, muidugi

ebaseaduslikult. Maja taha anti ka ehitusõigus. Ehk maja, mida pidi ümbritsema haljasala,

on lõpuks kinni ehitatud. Ringi käivad lipsuga pätid ja „autoriteedid“, keda hirmsasti

tähtsateks arvatakse olevat. XXX vähemasti tehakse asja mitte varjatult, kuid siiski on sellel

metsal oma väärtus, mida oleks kurb kaotada, kuna tühjad elamukrundid ootavad elanikke

ka mujal, millel juba on samuti ehitusõigus ja selleks ei pea metsa ja puid suures mastaabis

langetama.“

Postituses viidati XXX E L MTÜ XXX lehel avaldatud postitusele XXX piirkonnas

avalikkuse tähelepanu alla sattunud detailplaneeringu kehtestamise kohta ning avaldatakse

selle taustal, justkui oleks XXX alevikus asuva XXX elurajooni arendustegevus olnud

ebaseaduslik ning nimetatakse piirkonna arendajaid halvustavalt „lipsuga pättideks“ ja

„autoriteetideks“.

3. A. U., T. I. ning Ü. H. (edaspidi hagejad III, IV ja V või füüsilistest isikutest hagejad) on

äriühingute OÜ Ülenurme Investeeringud ning OÜ ARTE House (edaspidi hagejad I ja II

või juriidilistest isikutest hagejad) kaudu tegelenud postituses viidatud piirkonna

arendamisega ning olnud seotud konkreetselt postituses viidatud kinnistute arendamisega.

Seega on kostja avaldanud faktiväiteid ning väärtushinnanguid hagejate suhtes.

4. XXX edastas hagejate esindaja kostjale nõudekirja, mille palus kostjal ebaõigeid ning au

teotavaid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldanud postituse oma

sotsiaalmeediakanalilt eemaldada ning avaldada uus postitus, milles kostja oleks avaldanud,

et oli postituses avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ning vabandanud ebakohaste

väärtushinnangute avaldamise eest.

5. XXX kostja vastuse kohaselt ei sisalda postitus hagejate kohta ühtegi faktiväidet, vaid

põhjendatud hinnanguid, sh õiguslikke hinnanguid projekteerimistingimuste väljastamise

vastuolu kohta ehitusseadustiku nõuetele. Vastusest nähtub, et kostja on XXX muutnud

postituse sõnastust selliselt, et on eemaldanud või sõnastanud ümber väited, mis arendajate

hinnangul nende õigusi rikkusid.

6. XXX omapoolses vastuses selgitas hagejate esindaja, et nõudekirjas viidatud faktiväited

on postituses mõistlikult võttes selgelt järelduvad ning õiguslikuks hinnanguks ei saa pidada

arendajate halvustamist. Vastuses korrati XXX esitatud ettepanekut ning paluti sellele

seisukohta hiljemalt XXX. Kostja ega tema esindajad ei võtnud hagejatega rohkem

ühendust.

7. Hagejad leiavad, et kostja on oma postituses avaldanud järgmisi ebaõigeid faktiväiteid:

7.1. „Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult haljasalale

ridaelamu.“

Et kostjale kuulub kinnistu aadressil XXX, on kostja postituses viidanud selgelt XXX

kinnistul asuvale ridaelamule, mis asub kostjale kuuluva kinnistu vastas ning mis on

püstitatud hagejate eestvõtmisel (st neile kuuluvale kinnistule ning nende poolt taotletud

ehitustingimuste alusel). Väär on kostja väide, et XXX ridaelamu on püstitatud

ebaseaduslikult

haljasalale.

Kinnistu

sihtotstarbeks

on

elamumaa

ning

kõik

menetlustoimingud seoses kinnistu hoonestamisega on toimunud avalikkust kaasates ja

õiguspäraselt. Hageja II on XXX kinnistu omanikuna kinnistule ridaelamu ehitanud XXX

väljastatud ehitusloa alusel. Ehitusloa menetluses on kontrollitud ehitustegevuse vastavust

kõigile õigusaktidele ning ehitusluba ei ole vaidlustatud. Ehitustegevus on olnud kooskõlas

kinnistu sihtotstarbega, milleks on Ü V XXX korralduse alusel elamumaa. Samuti on

korralduse kohaselt kinnistule nähtud ette õigus rajada kuni 10 boksiga ridaelamu. Seega

ei ole ehitustegevus XXX kinnistul olnud ebaseaduslik ning kostja avaldatu on väär.

7.2. „Kinnistutele aadressil XXX ja XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult

ridaelamu.“

Väide, et aadressidele XXX ja XXX on ehitatud ebaseaduslikult ridaelamu, on väär. Hageja

II on XXX ja XXX kinnistute omanikuna kinnistutele ridaelamu ehitanud XXX väljastatud

ehitusloa alusel. Ehitusloa menetluses on kontrollitud ehitustegevuse vastavust kõigile

õigusaktidele ning ehitusluba ei ole vaidlustatud. Ehitustegevus on olnud kooskõlas

kinnistu sihtotstarbega (elamumaa), samuti on XXX korralduse kohaselt kinnistutele

nähtud ette õigus rajada kuni 12 boksiga ridaelamu. Postituse avaldamise hetkeks on ehituse

õiguspärasust kontrollitud kasutusloa menetluses ning XXX ja XXX kinnistul asuvale

ridaelamule on XXX väljastatud kasutusluba. Seega ei ole ehitustegevus XXX ja XXX

kinnistutel olnud ebaseaduslik ning kostja postituses avaldatu on väär.

7.3. „Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitusõigus määratud ebaseaduslikult.“

Postituse eelnevat konteksti arvesse võttes järeldub postituses sisalduvast lausest „Maja

taha anti ka ehitusõigus“, et XXX kinnistule, mis asub kostjale kuuluval kinnistul asuva

maja taga, on ehitusõigus antud ebaseaduslikult. Lausele eelnevalt on postituses viidatud

teistel kinnistutel toimunud ehitustegevuse ebaseaduslikkusele, mistõttu mõistlik lugeja

seostab järgnevas lauses viidatut ebaseadusliku tegevusega. Sellele viitab lauses kasutatud

sõna „ka“, mis seob käesoleva lause eelnevate sisuga ja viidetega ebaseaduslikule

tegevusele. Hagejatele teadaolevalt ei ole XXX kinnistule seatud muud ehitusõigust, kui

hageja I taotluse alusel XXX väljastatud projekteerimistingimused, mille kohaselt määrati

maa kasutusotstarbeks elamumaa ning anti õigus projekteerida kinnistule üksikelamu. Et

korraldus ehitustingimuste osas on välja antud kohase haldusmenetluse raames, kõiki

puudutatud isikuid kaasates ega ole kolmandate isikute poolt vaidlustatud, on korraldus

kehtiv ja õiguspärane, mistõttu on kostja poolt postituses avaldatu väär.

7.4. A. U., T. I. ja Ü. H. on XXX tänava arendamisel pannud toime kuriteo.

Postituses avaldatud ebaõigetest faktiväidetest piirkonna ebaseadusliku ehitustegevuse

kohta ning väitest, et elamurajoonis käivad ringi „lipsuga pätid“, järeldub mõistlikule

lugejale, et piirkonna arendustegevusega seotud isikud on arendustegevusega seoses toime

pannud kuriteo. Selline väide on väär.

8. Nimetatud ebaõiged faktiväited võimaldavad hagejaid väärtustada seadustest hoolimatute

kinnisvaraettevõtjatena, kes ehitavad hooneid seadusvastaselt ja vastuolus naabrite

õiguspärase ootusega neid ümbritsevale elukeskkonnale. Tegemist on selgelt negatiivse

hinnanguga hagejate kohta, mistõttu on faktiväited au teotavad. Sellega vähendatakse

isikute positiivset hinnangut hagejate suhtes. Samuti on väited hagejatele majanduslikult

kahjulikud, kuna väited ebaseadusliku ehitustegevuse kohta vähendavad nii elamurajooni

atraktiivsust kui hagejate usaldusväärsust kinnisvaraettevõtjatena, mistõttu vähenevad

hagejate võimalused kinnistuid realiseerida.

9. Hagejad nõuavad ebaõigete ja au teotavate faktiväidete ümberlükkamist võlaõigusseaduse

(edaspidi VÕS) § 1047 lg 4 alusel. Hagejad paluvad, et kostja avaldaks ebaõigeid

faktiväiteid ümberlükkava teate oma sotsiaalmeediakanali XXX isikliku konto seinal

avaliku postitusena, st postitusele tuleb ligipääs tagada kõigile isikutele, nagu oli avaldatud

algne postitus. Kostja isiklik konto ning tema postitus on olnud avalikud, st ligipääs

avaldatule ei ole piiratud sõbralistis olevate isikutega. Selliselt on postitus jagamise,

kommenteerimise ning meeldivaks määramise teel jõudnud laiemale isikute hulgale, kui

üksnes kostja sõbralistis olevate isikuteni. Postitust on jagatud 2 inimese poolt,

kommenteeritud 2 inimese poolt ning märgitud meeldivaks 13 inimese poolt. Teade tuleb

avaldada ilma mistahes illustratsioonideta, kommentaarideta suhtlusportaali XXX ajajoone

postitusena, et kostjal ei oleks võimalik ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava teksti sisu

moonutada. Et ümberlükkamine täidaks oma eesmärki ning kostjal ei oleks võimalik täita

ümberlükkamise

kohustust

üksnes

formaalselt,

tuleb

kostjat

kohustada

hoida

ümberlükkavat teadet kättesaadavana vähemalt 6 kuud järjest alates teate avaldamisest.

10. Hagejad leiavad, et kostja on avaldanud füüsilistest isikutest hagejate kohta ebakohaseid

väärtushinnanguid järgmises:

10.1.

„Ringi käivad lipsuga pätid.“

Väljendi „lipsuga pätid“ näol on tegemist füüsilistest isikutest hagejaid halvustava ning

neist negatiivset kuvandit loova hinnanguga, mis viitab hagejatele III-V kui seadusi

eiravatele isikutele, kes on seoses arendustegevusega toime pannud karistusseadustikus

sätestatud süüteo, kuid proovivad sellest hoolimata näida ausate inimestena. Väljend

„lipsuga pätt“ on kahtlemata meie kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.

Väärtushinnang on ebakohane, kuna hagejad III-V ei ole pannud toime tegusid, millega

kostja püüab neid postituses seostada, kuivõrd piirkonna arendustegevus on toimunud

õiguspäraselt.

10.2.

„Ringi käivad „autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsateks arvatakse olevat.“

Tegemist on halvustava hinnanguga, mis viitab füüsilisest isikutest hagejatele kui isikutele,

kes püüavad endast jätta tähtsat muljet ning end kuidagi kehtestada või mõjuvõimu

saavutada, kuid näevad seda tehes välja naeruväärsed. Jutumärkide kasutamise eesmärgiks

on hagejaid III-V naeruvääristada ning halvustada. Samas ei ole hagejad III-V andnud

põhjust end selliselt kajastada. Hagejad III-V on kinnisvaraettevõtjad, kellel puudub

igasugune vajadus ennast eksponeerida.

11. Ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja teotanud hagejate III-V au ja head

nime. Postituses avaldatud ebakohased väärtushinnangud kannavad ülepaisutatud

emotsioone ning kostja on läinud hinnangute andmisel üle piiri, kuna tegemist ei ole

kriitikaga, mida peaksid kinnisvaraettevõtjad oma tavapärase majandustegevuse raames

taluma. Nimetatud väärtushinnangute avaldamisel on pahatahtlik iseloom ning selle

eesmärgiks on olnud hagejate III-V solvamine ja halvustamine. Seega on kostja

õigusvastaselt rikkunud hagejate III-V isiklikke õigusi VÕS § 1046 lg 1 mõttes.

12. Füüsilistest isikutest hagejad nõuavad mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel.

Kostja on nende au teotanud nii ebaõigete faktiväidete kui ebakohaste väärtushinnangute

avaldamisega. Hagejatel III-V on VÕS § 134 lg 2 alusel õigus nõuda mittevaralise kahju

hüvitamist mõistlikus määras. Kostja ei avaldanud postituses väljendatut üksikutele

inimestele, vaid avalikult ja kõigile isikutele kättesaadavalt. Postituse avalikkus võimaldas

selle jagamist piiramatule arvule inimestele. Postitust ongi jagatud ja kommenteeritud teiste

kasutajate poolt, mille kaudu on postitus jõudnud veelgi laiema hulga inimesteni. Et

postitusel on olnud oluline mõju, näitab see, et postitusest lähtuvalt on võetud ühendust

postituses viidatud kinnisasjadele elukoha soetanud isikutega ning viidatud nende elukoha

ebaseaduslikule ehitamisele ja sellega kaasnevatele negatiivsetele tagajärgedele. Nimelt

XXX edastas A. J., kellele hageja II oli müünud ridaelamuboksi, hagejale II talle saadetud

e-kirja. E-kirjas on viidatud, et ridaelamu on ehitatud detailplaneeringus ettenähtud

haljasalale, jäetakse mulje, nagu oleks ridaelamu ehitatud seadusvastaselt ning et arendaja

on „sahkerdanud“ vallaametnikega ja jagab lubadusi, mida ei täida. E-kiri on saadetud L.

K. nimel. Hagejatele teadaolevalt sellist isikut ei eksisteeri. Isegi kui e-kirja saatja ei ole

kostja, ilmestab kolmandate isikute poolt samasuguste väidete avaldamine postituse mõju

ehk rikkumise raskust ja ulatust. Hagejad III-V paluvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(edaspidi TsMS) § 366 alusel välja mõista õiglane kahjuhüvitis kohtu äranägemisel.

Kostja vastus hagiavaldusele

13. Kostja on XXX vastuses (tl 64-68) seisukohal, et hagi tuleb jätta läbivaatamata või

alternatiivselt täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda.

14. Kostja leiab, et juriidilistest isikutest hagejate osas tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata jätta, kuna juriidilistel isikutel puuduvad isiklikud õigused ja neile ei laiene

au ja väärikuse kaitse.

15. Kostja leiab, et füüsilistest isikutest hagejate osas tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi

vaatamata jätta, kuna füüsilistest isikutest hagejad ei ole kostja avaldatud postituses

identifitseeritavad, ühtegi füüsilist ega juriidilist isikut pole postituses nimetatud. Hagejate

väljatoodud väide „[r]ingi käivad lipsuga pätid“ ei võimalda identifitseerida, milliseid

konkreetseid isikuid kostja on silmas pidanud. Kostja postitusest ei nähtu, kas ta pidas

silmas arendajate juhatuse liikmeid, kohaliku omavalitsuse ametnikke, potentsiaalseid

ostjaid või kedagi muud. Seetõttu ei saa kostja postitus hagejate III-V õigusi rikkuda.

16. Juhul kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, taotleb kostja alternatiivselt hagi rahuldamata

jätmist. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole avaldanud ühtegi ebaõiget faktiväidet. Kostja

avaldatud XXX postitus ei sisalda ühtegi faktiväidet. Tegemist on kostja põhjendatud

hinnangutega. Väited 1-3 sisaldavad hinnangut, et ehitustegevus on viidatud kinnistutel

olnud ebaseaduslik. Faktiväidet eristab väärtushinnangust selle tõesuse kontrollitavus.

Kostja on üksnes avaldanud arvamust, et viidatud kinnistutele ehitamine on olnud

ebaseaduslik. Seisukohta, et millegi nimetamist ebaseaduslikuks, tuleks käsitleda

väärtushinnangu, mitte faktiväitena, kinnitab kohtupraktika. Tartu Ringkonnakohus on

leidnud, et isiku nimetamine „petiseks“ või tegevuse nimetamine „pettuseks“ või

„petmiseks“ on käsitletav väärtushinnanguna muu hulgas sõltumata sellest, et juriidilises

keeles on sõnal „pettus“ konkreetne tähendus. Ka võlaõigusseaduse kommenteeritud

väljaandes on rõhutatud, et süüteo toimepanemisele viitavad väljendid nagu „vara

omastamine“

ja

„ametiseisundi

kuritarvitamine“

kujutavad

endast

üldjuhul

väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest

õigusetõlgendusest. Väljendi „ebaseaduslik“ kasutamine on sarnane eelviidatud

olukordadele. Kostja lähtus väärtushinnangu andmisel ühest võimalikust õiguse

tõlgendusest. Õiguse tõlgenduse põhjendatuse üle on võimalik vaielda, kuid tegu on

väärtushinnangu, mitte faktiväitega.

17. Samuti on meelevaldne hagejate seisukoht, et kostja on esitanud ebaõige faktiväite, et

hagejad III-V on toime pannud kuriteo. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hagejad III-V

on postituses identifitseeritavad, ei tulene postituse tekstist, et kostja oleks hagejate III-V

kohta väitnud, et nad on toime pannud kuriteo. Sellest, et kostja on avaldanud hinnangu, et

ehitustegevus on ebaseaduslik, ei tulene, et arendajate juhatuse liikmed on pannud toime

kuriteo. Hinnang, et miski on ebaseaduslik, ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks

kuriteoga. Samuti ei saa kostja viitest „lipsuga pättidele“ järeldada, et kostja hinnangul

oleks tegemist kuriteo toimepannud isikute, st kurjategijatega. Sõnal „pätt“ on

õigekeelsussõnaraamatu järgi mitmeid tähendusi, sh paadialune, hulgus või suli. Seega ei

viita kostja sõnakasutus sellele, et toime oleks pandud kuritegu. „Pätt“ on üksnes kostja

avaldatud väärtushinnang.

18. Kostja hinnangud tuginevad õiguslikele arvamustele ja on põhjendatud. Postituses

avaldatud väärtushinnangud ehitustegevuse ebaseaduslikkusest tuginesid XXX õiguslikule

analüüsile. Õigusliku arvamuse kohaselt oli XXX, XXX, XXX ja XXX

projekteerimistingimuste menetlus igal juhul õigusvastane. „XXX maaüksuse ja

lähiümbruse detailplaneering“ nägi ette kinnistu jagamise kruntideks, hoonestustingimuste

seadmise ja maakasutuse sihtotstarvete määramise ehitamiseks ning liiklusskeemi

väljatöötamiseks. Detailplaneeringu kohaselt olid XXX tänavale kavandatud valdavalt

ühepereelamud. Kohalik omavalitsus tegi olulise menetlusvea, rikkudes kohustust

korraldada projekteerimistingimuste menetlus avatud menetlusena. Samuti ei ole

projekteerimistingimustega võimalik muuta kehtivat detailplaneeringut selliselt, et

muudetakse

detailplaneeringu

alusel

kehtestatud

maaüksuste

sihtotstarvet

ning

kavandatavat ehitusõigust nii, et üksikelamu asemel kavandatakse ridaelamu. Seega

tugines kostja postituse tegemisel õiguslikule arvamusele, mille kohaselt ehitustegevus

viidatud maaüksustel on ebaseaduslik. XXX samale arvamusele on asunud ka XXX, XXX

ja XXX. Järelikult muutis XXX XXX vastuolus kehtiva õigusega XXX sihtotstarbe ning

väljastas hageja II taotlusel XXX, XXX ja XXX ehitusload. Vaidlusaluste maaüksuste

ehitustegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks algatas XXX XXX revisjonikomisjon

kontrolli. Revisjonikomisjon asus seisukohale, et XXX XXX on välja andnud mitmeid

korraldusi jm akte, mis pole kehtiva õigusega kooskõlas ning mis riivavad vallaelanike

õiglustunnet. Revisjonikomisjon tegi ettepaneku XXX juhataja (T. L.) suhtes

distsiplinaarmenetluse algatamiseks. XXX esitas T. L. ise tagasiastumisavalduse. Seega,

kostja avaldatud hinnang ehitustegevuse ebaseaduslikkusest on põhjendatud, kuna sama

järeldust kinnitab mitu üksteisest sõltumatut õiguslikku analüüsi. Väljendite „pätid“ ja

„„autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsaks arvatakse olevat“ puhul ei ole tegemist ebakohaste

väärtushinnangutega. Lähtudes sõna „pätt“ tähendusest õigekeelsussõnaraamatus, on

põhjendatud sellise väärtushinnangu esitamine isikute kohta, kes on seotud

arendustegevusega, mis õiguslike arvamuste hinnangul on ebaseaduslik.

19. Kuna kostja avaldatud väärtushinnangud on põhjendatud, ei ole nende avaldamine

õigusvastane. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane,

kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas

ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt,

arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Isiku mainet kahjustav

väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut

üldsuse ees negatiivselt kajastada. Õigusvastased on eeldatavasti väärtushinnangud, mis on

kujundatud (ja esitatud) ilma põhjenduseta või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega.

Kostja avaldatud väärtushinnangute aluseks on õiguslikud arvamused. Seetõttu on kostja

väärtushinnangud põhjendatud ning nende avaldamine ei ole õigusvastane. Isegi kui kohus

leiaks, et tegemist oli siiski faktiväidetega, ei oleks tegemist ebaõigete faktiväidetega, kuna

kostja väiteid toetab mitu õiguslikku arvamust.

20. Hagejad on ebaõigesti väitnud, et kostja on saatnud L. K. nimel A. J. e-kirja. Kostja ei ole

viidatud e-kirja saatnud. Hagejate väide on paljasõnaline, sest hagejad ei ole oma väidet

tõendanud.

21. Kostja on seisukohal, et hagejate kahjunõue on alusetu, kuna kostja postituses ei ole hagejad

füüsiliste isikutena identifitseeritavad ning seega ei ole nende õigusi rikutud. Isegi kui asuda

seisukohale, et hagejad on identifitseeritavad, on avaldatud väärtushinnangud põhjendatud,

st ei ole ebakohased. Kuivõrd kostja avaldatud väärtushinnangud on põhjendatud, ei ole

nende avaldamine õigusvastane. Kahju hüvitamist saab aga VÕS § 1043 järgi nõuda üksnes

õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Ka siis, kui jõuda järeldusele, et kostja on avaldanud

hagejate III-V kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, ei oleks

kostjalt

kahjuhüvitise

väljamõistmine

sellegipoolest

põhjendatud.

Kahjuhüvitise

väljamõistmisel tuleb kohtul VÕS § 134 lg 5 alusel arvesse võtta ka kahju tekitaja käitumist

ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kostja muutis peale hagejatelt

nõudekirja saamist vabatahtlikult postituse sõnastust, eemaldades või sõnastades ümber

väited, mis arendajate hinnangul nende õigusi rikkusid. Seega tegi kostja kõik võimaliku,

et vaidlust ära hoida. Täiendavalt tuleb hagejate kahjunõude hindamisel arvestada, et kuigi

kostja XXX postitus on avalikult kättesaadav, sai postitus automaatselt ilmuda üksnes

kostja sõbralistis olevate isikute uudisvoogu. Seega jõudis postitus piiratud aja jooksul

piiratud ringi isikuteni, mis omakorda vähendab potentsiaalselt hagejatele tekkida võinud

kahju. Kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmata jätmist toetab ka Riigikohtu praktika.

Riigikohus on leidnud, et au teotamise õigusvastasust tuvastava kohtuotsusega võidakse

lugeda kõrvaldatuks au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed.

Hagejate arvamus kostja vastusele

22. Hageja märgib XXX seisukohas (tl 88-91), et juriidilistest isikutest hagejad ei ole esitanud

nõudeid au ja väärikuse kaitseks, vaid nõuavad ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, mis

on juriidilistele isikutele lubatav. Seetõttu puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS

§ 423 lg 2 p 2 alusel.

23. Põhjendamatu on kostja väide, et kuivõrd ühtegi konkreetset isikut ei ole postituses

nimetatud, ei ole hagejate õigusi rikutud. Postitust tuleb vaadata tervikuna ning hinnata,

mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. Et kostja on postituses viidanud

füüsilistele isikutele, nähtub postituse sõnastusest. Postituses viidatakse „lipsuga pättidele“.

„Lipsukandja“ all peab mõistlik inimene silmas füüsilist isikut, mitte äriühingut.

Arenduspiirkonnas „ringi käia“ saab ainult füüsiline isik. Kostja on postituses viidanud, et

elamupiirkonda on hooned ehitatud ebaseaduslikult. Seega on postituses viidatud hoonete

ehitamise eelduse loonud isikutele, kelleks saab pidada üksnes hagejaid. Seejärel on

postituses viidatud „ringi käivatele lipsuga pättidele“, kelleks saab pidada üksnes füüsilisi

isikuid. Neid ühiseid jooni saab siduda ainult füüsilistest isikutest hagejatega.

24. Väited vaidlusalustel kinnistutel toimuva ehitustegevuse ebaseaduslikkuse kohta ei ole

hinnangud, vaid faktiväited. Kas väljendeid pidada väärtushinnanguks või faktiväiteks,

sõltub nende avaldamise kontekstist ja sellest, kellele väljendid adresseeritakse. Kui

avaldatus kasutatakse juriidilisi termineid, tuleb hinnata, kuidas mõistlik isik avaldatut

mõistab. Kostja on postituses väitnud, et kinnistutele aadressidel XXX, XXX ja XXX on

ebaseaduslikult ehitatud ridaelamu. Mõistlikule postituse lugejale tähendab see seda, et

arendajad ei ole hoonete ehitamisel järginud kehtivaid õigusakte, eelkõige, et hooned on

ehitatud ilma ehitusloata. Nimetatud kinnistutele ehitamiseks on aga väljastatud ehitusload.

Samuti ei ole XXX kinnistu sihtotstarbelt üldmaa, vaid elamumaa, millele ridaelamu

rajamine on õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt on kostja väited ebaseadusliku ehitamise

kohta kinnistutel aadressidel XXX, XXX ja XXX väärad. Lisaks on kostja avaldanud, et

hagejad on XXX kinnistu ehitusõiguse määramisel rikkunud seadust. See, kas hagejad on

pannud toime õiguserikkumise või mitte, on faktiväide. Hagejad ei ole ehitusõiguse

määramisel õigusrikkumist toime pannud, mistõttu on kostja avaldatu väär. Samuti on

ebaõige kostja käsitlus, et postituses ei ole avaldatud faktiväidet, et füüsilisest isikutest

hagejad on arendustegevuse käigus pannud toime kuriteo. Mõistel „pätt“ võib olla mitmeid

tähendusi, kuid postituses on selle tähendus üheselt mõistetav. Et postituses kasutatakse

mõistet tegemaks viidet hagejatele III-V kui kuriteo toime pannud isikutele, viitab mõiste

„lipsuga pätt“ kasutamine postituses vahetult pärast seda, kui kostja on välja toonud

erinevad väidetavalt ebaseaduslikud tegevused arenduspiirkonnas. Mõistet „lipsuga pätt“

tuleb hinnata selle kasutamise kontekstis ning on sisuliselt võrreldav mõistega „valgekrae

kuritegu“, milleks peetakse ettevõtjate või ametnike poolt finantsmotiividel toime pandud

mittevägivaldseid kuritegusid.

25. Hagejad leiavad, et kostja avaldatud väärtushinnangud ei ole kohased. Üksnes juriidilise

arvamuse küsimine kohaliku omavavalitsuse tegevuse õiguspärasuse osas ei saa õigustada

kostja ebatsensuurseid ning solvavaid avaldusi füüsilistest isikutest hagejate suhtes.

Väärtushinnang loetakse ebakohaseks ja õigusi rikkuvaks, kui selle sisu on teotav või

väljamõeldislik ning vorm kaldub vulgaarsustesse või teadlikku solvamisse. Samuti tuleks

väljendatu kohasuse kaalumiseks hinnata, milliseid väljendeid tuleks avaldaja eesmärki

silmas pidades pidada sobivateks. Kostjal on vaieldamatult õigus oma vaateid avaldada,

kuid seda on õigus teha ilma isikuid halvustamata ning au ja väärikust riivamata. Kui kostja

eesmärgiks on olnud avaldada arvamust piirkonna arendustegevuse suhtes, siis ei olnud

selle eesmärgi saavutamiseks vajalik nimetada hagejaid III-V „pättideks“ ega

„„autoriteetideks“, keda hirmsasti tähtsaks arvatakse olevat“. Kostja eesmärk nende

väljendite kasutamisel on olnud ainult isikuid solvata ning nende au teotada.

26. Hagejate hinnangul ei ole postituse muutmine pärast nõudekirja saamist aluseks

kahjuhüvitise vähendamisele VÕS § 134 lg 5 mõttes. Postitus selle muudetud kujul ei jõua

teiste isikute XXX uudisvoogu sarnaselt algpostitusega. Muudetud postitus ei jõua isegi

nende isikute uudisvoogu, kes on vaidlusalust postitust kommenteerinud või jaganud.

Muudetud postitust näeb üksnes siis, kui see kostja profiililt eraldi üles otsida. Ka siis on

isikutel ligipääs ka postituse varasematele versioonidele – seega on postitus ka algsel kujul

leitav. Postitus ning kostja profiil on olnud avalik ning postitust on märgitud meeldivaks,

kommenteeritud ja jagatud. Avaliku postituse jagamise korral jõuab postitus ka postituse

jagaja ajajoonele ning tema sõbralistis olevate isikute uudisvoogu. Seega ei ole õige kostja

väide, et postitus on jõudnud üksnes väheste inimesteni.

Kohtuistung

27. 04.11.2020 kohtuistungil (tl 95-106) jäid hagejad hagiavalduse juurde ning kostja vaidles

hagiavaldusele vastu. Kohus arutas pooltega võimalust lõpetada kohtuvaidlus

kompromissiga, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja jäi taotluse juurde jätta

hagiavaldus läbi vaatamata, täpsustades, et kostja loobub oma taotluse põhjenduste juures

sellest, mis puudutab juriidiliste isikute au ja väärikuse kaitset, ning tugineb sellele, et ei

juriidilistest ega füüsilistest isikutest hagejad ei ole kostja postituses identifitseeritavad.

28. Kohtuistungil vaidlesid pooled selle üle, keda kostja on üleüldse oma vaidlusaluses XXX

postituses silmas pidanud. Hagejate hinnangul on viidatud arendajatele. Kostja hinnangul

on kogu kostja tegevus tema XXX lehel suunatud XXX ebaseadusliku tegevuse vastu.

Kostja leidis, et hagi põhiseisukohad lähtuvad eeldustest, mitte tõenditest. Hagejate väitel

hakkas kostja XXX kritiseerima alles pärast hagejate nõudekirja saamist. Kostja rõhutas, et

tema postituse aluseks olid õiguslikud arvamused. Hagejad jäid selle juurde, et postituses

on viidatud ehitamise ebaseaduslikkusele, mitte XXX tegevusele. Hagejate hinnangul pole

vaidlust, et postitus on avaldatud ning postituse lugejate hulgas oli kindlasti neid, kes said

aru, et tegemist on arendajatega. Muus osas jäid pooled oma kirjalike seisukohtade juurde.

Menetluskulud

29. 06.11.2020 esitasid pooled menetluskulude nimekirjad. Hagejate menetluskulude nimekirja

(tl 111-113) kohaselt on hagejatele osutatud õigusabi kokku 26 tundi ja 15 minutit

tunnihinnaga 140 eurot, mis teeb kokku 3675 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja

menetluskulude nimekirja (tl 107-109) kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenust 46,9

tundi keskmise tunnihinnaga 157,80 eurot, mis teeb kokku 7402,50 eurot. Lisandub

kohtuistungile ning tagasi sõidu piletite kulu 50 eurot. Kokku on kostja menetluskulud

7452,50 eurot (ilma käibemaksuta).

30. 13.11.2016 esitasid hagejad oma seisukoha kostja menetluskuludele (tl 114-117), milles

leidsid, et kostja menetluskulud ei ole vähemalt osaliselt vajalikud ega põhjendatud.

Hagejad pidasid põhjendatuks õigusabikulu summas 3312 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

31. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja taotleb hagi

läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna hagejad ei ole kostja XXX postituses

identifitseeritavad ning seetõttu ei ole nende õiguste rikkumine võimalik. Kohtu hinnangul

eeldab seisukoha võtmine, kas hagejad on kostja postituses identifitseeritavad või mitte,

poolte seisukohtade analüüsi ning tõendite hindamist, mida kohus saab teha ainult

kohtuotsuses.

32. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad:

33. Lähtudes poolte seisukohtadest, ei ole poolte vahel vaidlust järgnevas:

33.1.

A. U., T. I. ning Ü. H. (hagejad III, IV ja V) on äriühingute OÜ Ülenurme

Investeeringud (hageja I) ning OÜ ARTE House (hageja II) XXX (väljavõte

äriregistrist, tl 57-58), kes on nimetatud äriühingute kaudu tegelenud XXX alevikus

XXX tänava piirkonna arendamisega.

33.2.

K. K. (kostja) on XXX ostnud kinnistu XXX alevikus XXX (väljavõte

kinnistusraamatust, tl 24-40).

33.3.

Kostja avaldas XXX oma sotsiaalmeediakanali XXX ajajoonel avalikult

järgneva postituse: „Iganenud detailplaneeringud ja haljasalade säilimine on viimasel

ajal kuidagi eriti aktuaalne. Nii XXX kui XXX. Meile XXX XXX tänavale ehitati maja

vastu haljasalale ebaseadusliku ja varjatud menetlustoiminguga ridaelamu. Kõrvale

pandi veel juurde kahele elamukrundile üks ridaelamu, muidugi ebaseaduslikult. Maja

taha anti ka ehitusõigus. Ehk maja, mida pidi ümbritsema haljasala, on lõpuks kinni

ehitatud. Ringi käivad lipsuga pätid ja „autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsateks

arvatakse olevat. XXX vähemasti tehakse asja mitte varjatult, kuid siiski on sellel

metsal oma väärtus, mida oleks kurb kaotada, kuna tühjad elamukrundid ootavad

elanikke ka mujal, millel juba on samuti ehitusõigus ja selleks ei pea metsa ja puid

suures mastaabis langetama.“

Postitust märkis meeldivaks 13 inimest, kommenteeris 2 inimest ja jagas 2 inimest

(väljavõte XXX tl 13, tl 48-50, tl 93).

33.4.

XXX edastas hagejate esindaja kostjale nõudekirja (tl 14-17), milles palus

kostjal ebaõigeid ning au teotavaid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid

sisaldanud postituse oma sotsiaalmeediakanalilt eemaldada ning avaldada uue

postituse, milles kostja oleks avaldanud, et oli postituses avaldanud ebaõigeid

faktiväiteid ning vabandanud ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest.

33.5.

XXX kostja muutis postituse sõnastust järgmiselt (tl 85, muudatused kursiivis):

„Iganenud detailplaneeringud ja haljasalade säilimine on viimasel ajal kuidagi eriti

aktuaalne. Nii XXX kui XXX. Meile XXX XXX tänavale ehitati maja vastu algselt

planeeringuga kavandatud haljasalale ridaelamu. Kõrvale pandi veel juurde kahele

elamukrundile üks ridaelamu. Seda vaatamata asjaolule, et detailplaneeringuga olid

ette nähtud ühepereelamud. Põhjendatult tunnen eelneva põhjal muret, kas ka maja

taga asuva haljasala sihtotstarvet muudetakse elamumaaks. Leian, et kehtiva

detailplaneeringu puhul oleks kohalik omavalitsus pidanud ehitusseadustiku § 27 lg 3

kohaselt keelduma arendajale projekteerimistingimuste väljastamisest, kuna seaduse

järgi ei tohiks projekteerimistingimustega detailplaneeringut olemuslikult muuta.

Sellisteks muudatusteks tuleb algatada uue detailplaneeringu koostamise protsess, kus

muudatused arutatakse läbi avalikkusega, sh vajadusel algatatakse ka keskkonnamõju

hindamise menetlus. XXX vähemasti tehakse asja mitte varjatult, kuid siiski on sellel

metsal oma väärtus, mida oleks kurb kaotada, kuna tühjad elamukrundid ootavad

elanikke ka mujal, millel juba on samuti ehitusõigus ja selleks ei pea metsa ja puid

suures mastaabis langetama.“

33.6.

XXX kostja vastuse (tl 18-20) kohaselt ei sisalda XXX postitus hagejate kohta

ühtegi faktiväidet, vaid põhjendatud hinnanguid, sh õiguslikke hinnanguid

projekteerimistingimuste väljastamise vastuolu kohta ehitusseadustiku nõuetele.

33.7.

XXX hagejate vastuses (tl 21-23) ei rahuldunud hagejad muudetud postitusega

ning jäid XXX nõudekirjas esitatud ettepaneku juurde.

34. Hagiavalduses leiavad hagejad, et kostja on XXX XXX postituses (edaspidi postitus)

avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited:

(a) „Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult haljasalale

ridaelamu.“

(b) „Kinnistutele aadressil XXX ja XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult

ridaelamu.“

(c) „Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitusõigus määratud ebaseaduslikult.“

(d) A. U., T. I. ja Ü. H. on XXX tänava arendamisel pannud toime kuriteo.

Hagejad leiavad, et kuna kostja elukoht on XXX, on tema postituses terminite „vastas“,

„kõrval“ ja „taga“ järgi äratuntavad ka kinnistud XXX, XXX, XXX ja XXX (väljavõte maa-

ameti kaardirakendusest, tl 41).

Hagejad leiavad, et ülaltoodud faktiväited on valed, kuna ehitamine XXX, XXX ja XXX

on toimunud seaduslikult, so ehitusloa alusel (tl 42, 46) ja kooskõlas kinnistu sihtotstarbega

(tl 43-45), samuti on XXX ja XXX asuvale ridaelamule väljastatud kasutusluba (tl 47).

XXX

kinnistule

ei

ole

seatud

muud

ehitusõigust

kui

XXX

väljastatud

projekteerimistingimused (tl 43-45) ning tegemist on elamumaaga (katastriüksuse

sihtotstarbe muutmise korraldus, tl 92).

Hagejad nõuavad kostjalt ebaõigete ja au teotavate faktiväidete ümberlükkamist.

35. Hagejad leiavad, et kostja on postituses avaldanud hagejate III, IV ja V kohta ebakohaseid

väärtushinnanguid järgmises:

(a) „Ringi käivad lipsuga pätid.“

(b) „Ringi käivad „autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsateks arvatakse olevat.“

Füüsilistest isikutest hagejad III-V nõuavad kostjalt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt kohtu

õiglasele äranägemisele.

36. Kostja leiab, et hagejad ei ole postituses identifitseeritavad ning kostja ei ole postitust

suunanud hagejate vastu, vaid kohaliku omavalitsuse (XXX) ebaseadusliku tegevuse vastu.

Kui kohus peaks leidma, et kostja on postituses silmas pidanud hagejaid, on kostja

seisukohal, et ta ei ole avaldanud faktiväiteid, vaid väärtushinnanguid. Kostja leiab, et

avaldatud väärtushinnangud on põhjendatud, kuna tuginevad õiguslikule arvamusele.

37. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust reguleerib VÕS § 1047. VÕS § 1047 lg 1

kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine

isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest

teadma. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10, nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-

07, p 18). VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka

kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis

sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 12, nr 3-2-

1-5-07, p 27, nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Hagejad ongi seisukohal, et eelnevalt otsuse

p-s 34 viidatud faktiväited on postituse tekstist mõistlikult võttes järelduvad.

38. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastus on reguleeritud VÕS §-s 1046. VÕS § 1046 lg 1

kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või

kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on

õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole

õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul

lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

39. VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete või au teotavate faktiväidete ümberlükkamise nõude

maksmapaneku esmasteks eeldusteks on, et 1) andmed, mille ümberlükkamist nõutakse,

peavad käima hagejate kohta ning 2) need andmed peavad olema avaldatud. Alles seejärel

saab asuda analüüsima küsimust sellest, kas faktiväide on tõene või väär ning kui see on

väär, kas see on ka au teotav või mainet kahjustav.

Samuti, kui hagejad leiavad, et kostja on rikkunud nende isiklikke õigusi VÕS § 1046 lg 1

alusel sellega, et on avaldanud hagejate suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid, tuleb esmalt

tuvastada, kas 1) väärtushinnangud käivad hagejate kohta ning 2) kas väärtushinnangud on

avaldatud. Seejärel saab asuda analüüsima, kas väärtushinnangud on ebakohased või

põhjendatud.

40. Kostja postituse (vt otsuse p 33.3) mõistmist raskendab asjaolu, et kostja ei ole postituses

ühtki isikut nimeliselt nimetanud. Hagejad on sellest hoolimata leidnud, et postitus käib

hagejate kohta. Hagejad on sõnastanud neli faktiväidet (vt otsuse p 34), mis hagejate

hinnangul postituse tekstist mõistlikult võttes järelduvad, ning viidanud kahele postituses

sisaldunud väärtushinnangule, mis hagejate hinnangul on ebakohased ja käivad hagejate

III-V kohta (vt otsuse p 35). Kostja on seevastu selgitanud, et kostja ei ole postituses

hagejaid silmas pidanud, vaid kostja tegevus on olnud suunatud XXX ebaseadusliku

tegevuse vastu.

41. Riigikohus on oma lahendites leidnud, et avaldatud faktiväiteid (andmeid) tuleb võtta

sellistena nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku

inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ning järelikult ei saa lähtuda sellest, mida kostja

silmas pidas (vt 3-2-1-161-05, p 11).

42. Seega peab kohus vaidluse lahendamisel lähtuma mõistliku isiku ehk mõistliku lugeja

standardist. Kohtul tuleb analüüsida, kuidas mõistlik isik postituses avaldatut mõistab, ning

analüüsida tuleb postitust tervikuna. Hagejad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta,

kuidas mõistlik lugeja postitust mõistab. Seetõttu asetab kohus ise ennast mõistliku lugeja

rolli ning analüüsib postitust alljärgnevalt:

42.1.

Postituse terviktekst on toodud otsuse p-s 33.3. Postitust alustab kostja

järgmiselt: „Iganenud detailplaneeringud ja haljasalade säilimine on viimasel ajal

kuidagi eriti aktuaalne. Nii XXX kui XXX.“ Mõistlik lugeja järeldab, et kostja juhatab

viidatud kahe lausega sisse postituse, mis puudutab iganenud detailplaneeringuid ja

haljasalade säilimist. Samuti järeldub, et tegemist on aktuaalse teemaga mitmes

omavalitsuses (XXX, s.o XXX, ja XXX, s.o XXX). Mõistlik lugeja märkab ka seda, et

kostja jagab oma postituse juures XXX kasutaja XXX XXX postitust, mis ilma lahti

klikkimata on loetav järgmises: „Selle nädala neljapäeval, XXX, otsustab XXX

volikogu XXX metsa saatuse. Kirjutasime sellega seoses volikogu liikmetele täna

järgmist…“ (väljavõte Facebook`ist, tl 48). Hageja on hagiavalduses selgitanud, et

tegemist on XXX Elanike Liidu MTÜ XXX lehel avaldatud postitusega XXX

piirkonnas avalikkuse tähelepanu alla sattunud detailplaneeringu kehtestamise osas

(hagiavalduse p 1.1.1, tl 5). Seega puudutab ka jagatud postitus detailplaneeringu ning

haljasalade (XXX) säilimise teemat. Kostja postituse sissejuhatus koos jagatud

postitusega loovad mõistliku lugeja jaoks konteksti, et ilmselt ongi kostja postituse

edasine sisu seotud mingisuguse detailplaneeringu ja haljasalade säilimise küsimusega.

42.2.

Kostja avab oma mure seoses detailplaneeringu ja haljasalade säilimisega

eelnevalt viidatud kahele lausele järgnevas neljas lauses: „Meile XXX XXX tänavale

ehitati maja vastu haljasalale ebaseadusliku ja varjatud menetlustoiminguga ridaelamu.

Kõrvale pandi veel juurde kahele elamukrundile üks ridaelamu, muidugi

ebaseaduslikult. Maja taha anti ka ehitusõigus. Ehk maja, mida pidi ümbritsema

haljasala, on lõpuks kinni ehitatud.“ Mõistlik lugeja järeldab eeltoodust, et kostja mure

seisneb selles, et tema maja, mida pidi ümbritsema haljasala, on lõpuks kinni ehitatud.

Samuti nähtub mõistlikule lugejale, et postituse kohaselt on maja kinni ehitatud

ebaseaduslikult, täpsemalt „ebaseadusliku ja varjatud menetlustoiminguga“. Kostja ei

nimeta oma postituses kedagi nimeliselt. Arvestades aga postituse avaldamise

konteksti ning sissejuhatust, on mõistlikule lugejale arusaadav, et jutt käib

detailplaneeringust. Mõistlik inimene seostab detailplaneeringu avaliku võimu, s.o

kohaliku omavalitsusega, kuna detailplaneeringuid ühepereelamu/ridaelamu/haljasala

tasandil kehtestavad kohalikud omavalitsused. Ka detailplaneeringut muuta või

ehitusõigust (ehitusluba) anda saab vaid kohalik omavalitsus. Samuti on kohalik

omavalitsus see, kes teeb menetlustoiminguid, mille osas kostja antud postituses on

leidnud, et need on olnud ebaseaduslikud ja varjatud.

42.3.

Kostja jätkab oma postitust: „Ringi käivad lipsuga pätid ja „autoriteedid“, keda

hirmsasti tähtsateks arvatakse olevat.“ Ka siin ei ole kostja kedagi nimeliselt

nimetanud. Arvestades postituse konteksti ning jätkuna eelnevale (vt p 42.2) seostab

mõistlik lugeja „lipsuga pättide“ ja „„autoriteetidena“, keda hirmsast tähtsateks

arvatakse olevat“ kohaliku omavalitsuse ametnikke, kel on pädevus anda ehitusõigust

või teha sellega seonduvaid menetlustoiminguid.

42.4.

Kostja lõpetab oma postituse: „XXX vähemasti tehakse asja mitte varjatult, kuid

siiski on sellel metsal oma väärtus, mida oleks kurb kaotada, kuna tühjad elamukrundid

ootavad elanikke ka mujal, millel juba on samuti ehitusõigus ja selleks ei pea metsa ja

puid suures mastaabis langetama.“ Mõistlikule lugejale nähtub, et postitus lõppeb XXX

detailplaneeringu probleemi juurde jõudmisega, mille osas kostja avaldab kahetsust

metsa langetamise osas.

43. Hagejal lasub tõendamiskoormis tõendamaks, et postitust on mõistetud nii nagu tema seda

tõlgendab. Hageja pole kohtule esitanud ühtki tõendit, mis viitaks sellele, et kas või üks

isik, kes on postitust lugenud, on seda mõistnud sarnaselt hagejatega. Kohtuistungil ei

vaielnud pooled selle üle, et kostja XXX sõbralistis on ca 700 sõpra. Hageja on esitanud

kohtule väljavõtte postitusest, millest nähtub, et selle märkis meeldivaks 13 inimest,

kommenteeris 2 inimest ja jagas 2 inimest (tl 48-50). Postituse kommentaaride kaudu peaks

hagejal olema võimalik tõendada, et kommentaatorid (kui mõistlikud lugejad) on mõistnud

postitust sarnaselt hagejatega, st seostanud postitust arendajatega. Paraku kumbki

kommentaar sellist seost ei loo. Ingliskeelne kommentaar soovitab kostjal edasi võidelda

ning teine kommentaar viitab, et XXX võttis detailplaneeringu vastu (tl 50). Kohus ei saa

lähtuda oletustest. Hagi aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagejal tõendada vastavalt

tavapärasele tõendamiskoormisele (TsMS 230 lg 1).

44. Isegi juhul, kui mõistlik lugeja seostaks postituse arendajatega, ei ole võimalik postituse

põhjal tuvastada, kes on arendaja. Selleks, et seostada postitust hagejatega, peab lugeja

teadma oluliselt rohkem, kui postituses kirjas on. Kohus nõustub kostja esindaja poolt

kohtuistungil väljatoodud arutluskäiguga, et selleks, et jõuda hagejateni, tuleb lugejal teha

mitmeid erinevaid toiminguid – otsida kostja elukoha andmeid kinnistusregistrist (tasuline

päring), otsida kaardirakenduse kaudu üles kostja elukoht ning tuvastada tema

naaberkinnistud, uurida, kes on piirkonna arendaja, otsida äriregistrist arendajate seaduslike

esindajate andmeid jne. Mõistlikult lugejalt ei saa selliste toimingute tegemist eeldada.

Hagejad leiavad, et postitus oli mõistetav kohalikule elanikule, kes teab niigi, kes on

piirkonna arendaja. Samas ei ole hagejad selle asjaolu kohta ühtki tõendit esitanud. Kohus

on juba eelnevalt viidanud (p 43), et kohtuotsust ei saa rajada oletustele.

45. Kuigi Riigikohus on leidnud, et pole asjakohane, mida kostja silmas pidas (vt 3-2-1-161-

05, p 11) ning mõistlikult lugejalt neid teadmisi eeldada ei saa, toetab ka kostja käitumine

enne ja pärast XXX postitust seda, et tema postitus on suunatud kohaliku omavalitsuse

vastu. Kohtuistungil nõustusid mõlemad pooled, et kostja on nn võitluses vallaga olnud

eestvedaja. Tõenditest nähtub, et kostja on juba jaanuaris XXX pöördunud XXX poole,

saamaks õigusnõu XXX toimingute osas projekteerimistingimuste menetluses (XXX XXX

kiri, tl 86). Õigusnõu andmine on jätkunud ka XXX (XXX XXX kiri, tl 69). Viidatud

kirjadest

tuleneva

õigusliku

hinnangu

kohaselt

oli

XXX,

XXX

ja

XXX

projekteerimistingimuste

menetlus

õigusvastane.

XXX

maaüksuse

ja

lähiala

detailplaneering nägi ette valdavalt ühepereelamute rajamise. Kohalik omavalitsus rikkus

kohustust korraldada projekteerimistingimuste menetlus avatud menetlusena, samuti ei ole

projekteerimistingimustega võimalik muuta kehtivat detailplaneeringut selliselt, et

muudetakse maaüksuse sihtotstarvet ja kavandatavat ehitusõigust nii, et üksikelamu asemel

kavandatakse ridaelamu. XXX õiguslik hinnang oli kostjale teada XXX postituse tegemisel.

Seetõttu on loogiliselt järelduv, et postituse seisukohad ebaseaduslikkusest tulenevad

eelnevalt viidatud õiguslikust hinnangust. Pärast hagejate nõudekirja saamist on kostja

XXX muutnud oma postituse teksti (vt p 33.5) ning sõnastanud oma seisukoha selgelt ja

juriidiliselt korrektselt, viidates algsele detailplaneeringule ning projekteerimistingimuste

väljastamisel tehtud vigadele.

46. Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostja postituses ei ole hagejad

identifitseeritavad ning hagejate poolt sõnastatud faktiväited on meelevaldselt

konstrueeritud. Mõistlikule lugejale ei ole sellised faktiväited postitusest mõistlikult võttes

järelduvad. Selliseid faktiväiteid hagejate kohta ei ole kostja postituses avaldanud.

Arvestades, et hagejad ei ole postituses identifitseeritavad ning mõistlikult võttes

puudutavad postituses toodud etteheited valda ning valla menetlustoiminguid, ei saa ka

postituses märgitud väärtushinnangud käia hagejate III-V kohta. Väärtushinnangud, mis ei

käi hagejate kohta, ei saa hagejate õigusi rikkuda.

47. Seega on kohus seisukohal, et hagejate nõuete esmased eeldused (vt otsuse p 39) ei ole

täidetud. Seetõttu ei asu kohus edasi analüüsima faktiväidete tõesust ega väärust, samuti

mitte väärtushinnangute ebakohasust ega põhjendatust. Kohus jätab rahuldamata hagejate

nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning hagejate III-V nõude mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

48. TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel ei arvesta kohus otsuse tegemisel järgmisi tõendeid, kuna need

ei ole vaidluseset arvestades asjakohased: väljavõte kinnistusregistrist registriosa nr XXX

kohta (tl 51-54), A. J. poolt A. U. edastatud e-kiri (tl 55-56), XXX õiguslik arvamus (tl 70-

73), XXX memorandum (tl 74-78), revisjonikomisjoni e-koosoleku protokoll, kontrollakt

ja otsus (tl 79-82), T. L. avaldus (tl 83), väljavõte Eesti õigekeelsussõnaraamatust (tl 84).

Menetluskulud

49. Otsus on tehtud kaashagejate kahjuks. Hagejad realiseerisid menetluses kostja vastu

samalaadseid ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõudeid. Menetluskulud tuleb

jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda (vt ka Riigikohtu

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 25).

50. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks kohtuistungile ja tagasi

sõidu piletite kulu 50 eurot ja esindajakulu 7402 eurot 50 senti, kokku 7452 eurot 50 senti.

Kostjale osutati õigusabiteenust 46,9 tunni jooksul keskmise tunnihinnaga 157 eurot

80 senti (käibemaksuta).

51. Kohtuistungile sõidu piletite kulu on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 punktide 1 ja 2 järgi

menetluskulu. Istungil osalesid kostja kaks esindajat, kes tulid XXX. Kohtuistungile sõidu

piletite kulu summas 50 eurot on seega põhjendatud.

52. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagejad nõudsid kostjalt valede faktiväidete ümberlükkamist. Kolm hagejat nõudsid lisaks

valede

faktiväidete

ümberlükkamisele

ka

valede

faktiväidete

ja

ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu

äranägemisel. Kõik hagejate nõuded puudutasid ühte kostja poolt tehtud XXX postitust ning

selles esitatud faktiväiteid/väärtushinnanguid. Tegemist ei ole keskmisest samalaadsest

vaidlusest keerulisema vaidlusega. Kostja esitas menetluses kirjaliku vastuse (7 lk) ja

menetluskulude nimekirja (3 lk). Arvestades poolte menetlusdokumentide ja asjas esitatud

tõendite mahtu, ei ole tegemist keskmisest mahukama vaidlusega. Kohus leiab sellest

tulenevalt, et kostja esindajate poolt kohtuistungiga mitteseotud toimingutele kulutatud aeg

on vajalik ja põhjendatud 15 tunni ulatuses. Kohus märgib, et kuivõrd TsMS § 144 p 2

kohaselt ei ole menetlusosalise sõidu ajakulu menetluskulu, ei ole seda ka esindaja

kohtuistungile sõitmise ajakulu (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17).

Kostja esindajate poolt Tartu Maakohtu istungile sõitmise ajakulu ei kuulu seega

menetluskuluna hüvitamisele.

Asjas toimus üks istung. Kostja esitas enne istungi toimumist oma kirjaliku vastuse. Istungil

ei kuulatud tunnistajaid üle. Kostja pidi samas enne istungi toimumist läbi töötama hageja

arvamuse kostja kirjaliku vastuse kohta. Kohus leiab sellest tulenevalt ning arvestades

istungi pikkust, et kostja esindajate poolt istungi ettevalmistamisele ja istungil osalemisele

kulunud aeg on põhjendatud kokku 7 tunni 30 minuti ulatuses.

Kostja esindajate tunnitasu on 157 eurot 80 senti. Riigikohus on pidanud põhjendatuks

tunnitasu alates 120 eurost koos käibemaksuga kuni 153 euroni ilma käibemaksuta

(vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-15-4981, p 21). Kostja esindajate tunnitasu ei ületa

seega oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades asja

keerukust ja mahtu, on kostja esindajate tunnitasu 157 eurot 80 senti põhjendatud.

Kostja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 3550 euro 50 sendi (22 tundi 30 minutit

*157 eurot 80 senti) ulatuses. Kostja menetluskulud on kokku 3600 eurot 50 senti.

53. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik