2-20-13355/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Ilona Põld

Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-13355

Tsiviilasi

P S kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 03.09.2020

otsusele täiteasjas nr 025/2020/1748

Menetlusosaline

Avaldaja (võlgnik): P S (isikukood xxx; aadress xxx)

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

Reet

Vokk

(e-post:

reetvokk@gmail.com)

Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Kaire

Põlts (aadress: Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn; e-post:

kaire.polts@taitur.just.ee)

Puudutatud isik II (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood

10060701; aadress Liivalaia 8, 15040 Tallinn; e-post:

antti.saar@swedbank.ee)

Puudutatud isik III (võlgnik): H S (pankrotis) (isikukood

xxx; aadress xxx) pankrotihaldur Ene Ahas (e-post:

ene@pormeister.ee)

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta P S kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 03.09.2020 otsusele täiteasjas nr

025/2020/1748 rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud P S kanda.

3. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebekord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. P S esitas 14.09.2020 kaebuse Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 03.09.2020 otsusele

täiteasjas nr 025/2020/1748. Kaebuse kohaselt sissenõudja Swedbank AS täitmisavalduse

alusel alustas kohtutäitur täitemenetluse avaldaja ja H S ühisvaraks oleva korteriomandi

(kinnistu registriosa nr x) suhtes. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu

30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630. Kohtutäitur koostas 31.07.2020 kinnisasja

arestimise akti. Avaldaja esitas 02.08.2020 kaebuse kohtutäituri 31.07.2020 otsuse peale.

Kohtutäitur jättis 03.09.2020 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja palub

tühistada Tallinna kohtutäituri K. Põltsi 03.09.2020 otsuse täiteasjas nr 025/2020/1748 ning

tunnistada kohtutäituri K. Põltsi tegevus täiteasjas nr 025/2020/1748 menetluse alustamisel

ja 31.07.2020 kinnisasja arestimise akti koostamisel seadusevastaseks ning kohustada

kohtutäiturit K. Põltsi kaebust uuesti läbivaatama.

Kaebuse sisu

2. Kaebuse kohaselt alustas kohtutäitur sissenõudja Swedbank AS täitmisavalduse alusel

täitemenetluse avaldaja ja H S (pankrotis) ühisvaraks oleva korteriomandi (kinnistu

registriosa nr x) suhtes. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-6630. Kohtutäitur koostas 31.07.2020 kinnisasja arestimise akti. P. S

leiab, et täitemenetluse alustamise eeldused ei ole täidetud. Kohtutäitur sisustas oma

tegevuse õiguspärasust viidetega kohtulahendite sisule ning juhtis avaldaja tähelepani Tartu

Maakohtu 17.08.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-11743 tuvastatud asjaoludele. Avaldajal

puudub mistahes kokkupuude viimati nimetatud otsusega, kuna ta ei olnud selles tsiviilasjas

menetlusosaline.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630 resolutiivosa ei ole

selge, mistõttu ei saa otsust täita. Kohtuotsusega sätestatakse õigus täita Swedbank AS

nõudeid ainult ühe hüpoteegi realiseerimisel. Kohtuotsusest ei nähtu, millisel konkreetsel

järjekohal asuvale ühele hüpoteegile nõuete (laenulepingust nr 07-010119-JI ja

laenulepingust nr 08-116319-JK tulenevad nõuded) täitmine laieneb. Kohtutäitur ei

veendunud täitemenetluse alustamisel, milline tagatisleping annab õiguse nimetatud

laenulepingutest tulenevate nõuete täitmiseks.

4. Laenuleping nr 07-010119-JI on sõlmitud Swedbank AS ja OÜ X (registrikood xxx) vahel.

Laenuleping nr 08-116319-JK on sõlmitud Swedbank AS ja x (registrikood x, kustutatud

27.08.2013) vahel. Kinnistusraamatus kinnistu registriosas nr x on Swedbank AS kasuks

sisse kantud viis hüpoteeki ning sõlmitud on kuus hüpoteegi seadmise lepingut. Tallinna

notari Evelyn Rootsu tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu tagatiskokkuleppest tagab

hüpoteek nõudeid omaniku vastu ja kõiki nõudeid Aktsiaseltsi X vastu (registrikood x,

kustutatud 23.04.2012) vastu. H S ja Swedbank AS vahel 18.08.2018 sõlmitud hüpoteegi

seadmise lepinguga on tagatud hüpoteegipidaja nõuded lepingu p-s 1.2.4 nimetatud

hüpoteekidega ja on tagatud lisaks varem kokkulepitud nõuetele kõik nõuded Osaühing

Pakri Invest. Seatud hüpoteek ei taga nõudeid OÜ X vastu. Seega kinnistusregistrisse

sissekantud hüpoteek 650 000 krooni (41 542,57 eurot) ei taga nõudeid OÜ X vastu.

5. Täitemenetluse alustamiseks ei piisa üksnes Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusest

tsiviilasjas nr 2-18-6630, kuna selle lahendiga lahendati üksnes avaldaja kohustus alluda

kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud ja laenulepingust nr 07-010119-JI tuleneva

nõude summas 37 322,68 eurot ja laenulepingust nr 08-116319-JK tuleneva nõude summas

184 267,42 euro täitmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega ei ole avaldajalt

midagi välja mõistetud ega lahendatud abikaasade solidaarkohustust. Kohus on tuvastanud

üksnes avaldaja rahalise vastutuse piirmäära Swedbank AS nõude täitmiseks sissenõude

pööramisel avaldajale kuuluvale omandiosale korteriomandist asukohaga x, Tallinn

(registriosa nr x).

6. Avaldaja ja H. S (pankrotis) ei ole solidaarvõlgnikud. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019

otsusega ei ole muudetud H. S (pankrotis) kohustuse suurust, milline on tuvastatud Tartu

Maakohtu 17.08.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-11743. Nõue on tunnustatud

pankrotimenetluses. Avaldaja leiab, et pankrotihaldur on suurendanud H. S (pankrotis)

võlaõiguslikku kohustust, millega viimane vastutab oma omandiosaga ühisomandis.

Kohtutäituri vastus

7. Tallinna kohtutäituri K. Põltsi vastuse kohaselt on täitemenetlus algatatud võlgniku H. S

(pankrotis) ja P. S ühisvaraks oleva korteriomandi (registriosa nr x) suhtes. P. S suhtes

täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas

nr 2-18-6630, hüpoteegi seadmise lepingud 23.12.2004 nr 6283; 28.01.2005 nr 504;

29.11.2005 nr 9868; 18.01.2007 nr 334; 18.01.2008 nr 252; 18.08.2008 nr 3019 ning

sissenõudja Swedbank AS avaldus. Kohtutäituri jaoks on täitedokumendi (Tallinna

Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus nr 2-18-6630) resolutsioon menetluslikult piisavalt

selge, et selle alusel algatada ja täitemenetlust läbi viia. Viidatud ringkonnakohtu otsusega

kohustus P. S alluma kohesele sundtäitmisele Tallinnas x asuvale korteriomandile

(registriosa nr x) Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks

summas 221 590,10 eurot (laenulepingust nr 07-010119-JI tulenev nõue 37 322,68 eurot ja

laenulepingust nr 08-116319-JK tulenev nõue 184 267,42 eurot).

8. Kohtutäitur leiab, et kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutiivosas

esineb üksnes viide laenulepingute numbritele ei ole see takistuseks sissenõudja kasuks

hüpoteekidega tagatud nõuete sundtäitmiseks. Kohtuotsusega on kindlaks määratud

millistest laenulepingutest tulenevaid võlanõudeid hüpoteegiga tagatud nõuetena

täidetakse. Korteriomandile 18.08.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu p 1.2.4.

kohaselt on hüpoteekidega tagatud lisaks varem kokkulepitud nõuetele ka Swedbank AS

kõik nõuded Osaühing Pakri Invest vastu, mis tulenevad Swedbank AS ja Osaühing Pakri

Invest vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende

võimalikest lisadest.

9. Abikaasade ühisvaraks oleva korteriomandi suhtes ei ole ühisvara jagatud ning välja

selgitatud abikaasade osade suurus. Seetõttu ei ole võimalik ka enne ühisvara jagamist

sissenõuet korteriomandile pöörata, kuna abikaasade vastutuse suurused erinevad ligi

80 000 euro võrra. Korteriomandi müümisel saab kohtutäitur täita sissenõudja võlanõuet

kindlasti 143 420,27 euro ulatuses (millest arvatakse maha täitekulud). Kaebaja vastutab

sissenõudja nõuete eest maksimaalselt üksnes hüpoteekidega koormatud korteriomandi

väärtuse ulatuses ning kaebaja muule varale täitemenetluse raames sissenõuet ei pöörata.

10. Mõlemad abikaasad on kohustatud korteriomandiga alluma sundtäitmisele sissenõudja

kasuks hüpoteegiga tagatud nõuete täitmisel. Eeltoodut ei väära, et P. S suhtes on

kohtuotsusega tuvastatud võlakohustuse täitmise ulatus erinev võrreldes H. S

pankrotimenetluses tunnustatud nõue.

11. Täitemenetlus täiteasjas 025/2020/1748 on algatatud õiguspäraselt ning 31.07.2020

koostatud korteriomandi arestimisakti tühistamiseks puudub alus.

Sissenõudja vastus

12. Swedbank AS (sissenõudja) vaidleb täies ulatuses P. S esitatud kaebusele vastu.

Sissenõudja kasuks on seatud hüpoteekidega tagatud nõuded, mis koormavad

korteriomandit hüpoteegi järjekohtadel nr I kuni V (hüpoteegi kanded nr 1 kuni 5).

H. S pankrotihalduri vastus

13. H. S pankrotihalduri Ene Ahas on seisukohal, et täitemenetluse alustamine on toimunud

kiirustades. Vaidlustatud täitemenetluses soovitakse realiseerida ühisvara koosseisu

kuuluvat pankrotivara (H. S (pankrotis) osa ühisvarast – korteriomand aadressil x,

Tallinnas). Tartu Maakohtu menetluses on P. S hagi H. S (pankrotis) pankrotihalduri Einar

Vallandi vastu H. S ja P. S ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-16-9434). Hagi

tagamise korras 18.10.2016 määrusega kohus keelas mh H. S pankrotihalduril E. Vallandil

korteriomandi aadressil x, Tallinn (registriosa nr x) võõrandamise, s.h ka kõik eelnevalt

võõrandamisele suunatud tehingud kuni kohtulahendi tegemiseni.

14. Täitemenetluses saab täita Swedbank AS nõuet vaid vara arvelt, mis kuulub

pankrotivõlgniku abikaasale ja pärast ühisvara jagamist (pankrotivõlgniku abikaasa osa

kindlaksmääramist) ning eeldusel, et Swedbank AS-l on täitedokument avaldaja vastu.

Korteriomandi näol on tegemist ühisvaraga, mistõttu pole kohtutäituril võimalik

täitemenetluses sissenõudja nõuet rahuldada ilma ühisvara jagamata.

Kohtumääruse põhjendused

15. Täitemenetluse seadustiku (TMS) kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale

võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul

kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

16. P. S esitas kaebuse Tallinna kohtutäituri K. Põltsi 03.09.2020 otsusele täiteasjas

nr 025/2020/1748, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku P. S 02.08.2020 esitatud

kaebuse kõikides nõuetes. P. S esitas kaebuse maakohtule 14.09.2020. Kohtu hinnangul on

kaebuse esitamise eeldused täidetud ning kaebus on esitatud tähtaegselt.

17. Kaebus kohtutäituri otsuse peale lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita menetluses. Kohus võib hagita menetluses

TsMS § 477 lg 7 ja § 5 lg 3 alusel tõendeid ise koguda. Kohtul on TsMS § 477 lg-tes 5

ja 7 sätestatu järgi kohustus kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamisel kas avaldaja vastu on olemas sundtäidetav täitedokument. Seda ka juhul, kui

avaldaja ei ole sellele sõnaselgelt tuginenud (RKTKm 2-17-8643, p 17). TMS § 2 lg 1

p 1 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis tuleneb jõustunud või

viivitamata täidetavatest kohtuotsustest- ja määrustest tsiviilasjades. TMS § 2 lg 1

p 19 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis tuleneb notariaalselt

tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja omaja kohustuse alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. TMS § 2 lg 2 kohaselt TSM § 2

lg 1 p-s19 nimetatud kokkulepe kehtib kinnisasja omaniku õigusjärglase suhtes üksnes

juhul, kui selle kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse.

18. Kohtute infosüsteemis kohus tutvus Tartu Maakohtu 27.02.2013 määrusega tsiviilasjas

nr 2-11-48403, millega kohus kuulutas välja H. S pankroti ning nimetas pankrotihalduriks

E. Vallandi. Samuti tutvus kohus Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 2-16-9434. Samas

asjas on Tartu Maakohtu menetluses P. S hagi H. S ja H. S pankrotihalduri E. Ahase vastu

ühisvara jagamiseks ja oma osa pankrotivarast välistamiseks. Selles menetluses P. S palub

kohtul tuvastada mh korteriomandi X 3 (registriosa x) kuulumise hageja ja H. S ühisvara

hulka ning jagada nimetatud ühisvara ja välistada P. Sle kuuluv osa pankrotivarast, jättes

korteriomandi P. S ainuomandisse.

19. Tallinna kohtutäitur K. Põlts täiendas ka 03.09.2020 otsusega P. Sle 28.04.2020 koostatud

täitmisteadet nimetades lisaks täitedokumentideks Hüpoteegi seadmise lepingud

23.12.2004 nr 6283; 28.01.2005 nr 504; 29.11.2005 nr 9868; 18.01.2007 nr 334;

18.01.2008 nr 252; 18.08.2008 nr 3019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-6630.

20. Täitmisteate kohaselt on täitedokumentideks:

1) Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630. Ringkonnakohus

rahuldas Swedbank AS hagi P. S vastu hüpoteegi sundtäitmiseks. Kohus kohustas P. S

alluma kohesele sundtäitmisele Tallinnas x asuvale korteriomandile (registriosa nr x)

Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks summas

221 590,10 eurot (laenulepingust nr 07-010119-JI tulenev nõue 37 322,68 eurot ja

laenulepingust nr 08-116319-JK tulenev nõue 184 267,42 eurot).

2) 23.12.2004 hüpoteegi seadmise leping nr 6283. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis)

ja Swedbank AS. H. S seadis korteriomandile Swedbank AS kasuks hüpoteegi 1 040 000

krooni (dtl 20-25). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit registriosa

numbriga x IV jaos Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 2 800 000 krooni.

3) 28.01.2005 hüpoteegi seadmise leping nr 504. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis) ja

Swedbank AS. H. S seadis korteriomandile Swedbank AS kasuks hüpoteegi 390 000 krooni

(dtl 32-37). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit registriosa numbriga x

IV jaos Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 390 000 krooni Aktsiaselts

Hansapank kasuks.

4) 29.11.2005 hüpoteegi seadmise leping nr 9868. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis)

ja Swedbank AS. Lepingupooled leppisid kokku korteriomandile seatud hüpoteegisumma

1 040 000 krooni muutmises ning kandsid kinnistusraamatusse uue hüpoteegisumma

2 800 000 krooni (dtl 26-30). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit

registriosa numbriga x IV jaos Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 2 800 000

krooni.

5) 18.01.2007 hüpoteegi seadmise leping nr 334. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis) ja

Swedbank AS. H. S seadis korteriomandile Swedbank AS kasuks hüpoteegi 1 360 000

krooni (dtl 38-43). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit registriosa

numbriga x IV jaos Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 1 360 000 krooni

Aktsiaselts Hansapank kasuks.

6) 18.01.2008 hüpoteegi seadmise leping nr 252. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis) ja

Swedbank AS. H. S seadis korteriomandile Swedbank AS kasuks hüpoteegi 650 000 krooni

(dtl 44-49). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit registriosa numbriga x

IV jaos Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 650 000 krooni Aktsiaselts

Hansapank kasuks.

7) 18.08.2008 hüpoteegi seadmise leping nr 3019. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis),

osaühing x (registrikood x, esindaja H. S, kustutatud äriregistrist 15.10.2015), x OÜ

(registrikood x, esindaja T K, kustutatud äriregistrist 26.09.2014) ja Swedbank AS. (dtl 50-

57). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit registriosa numbriga x IV jaos

Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 500 000 krooni Aktsiaselts Hansapank

kasuks.

21. Hageja hüpoteegiga tagatud nõuded on kokku 221 590,10 eurot (37 322,68 + 184 267,42).

Hüpoteekide

rahaline

suurus

(hüpoteegisumma)

kokku

on

364 296,40

eurot.

Kinnistusraamatusse on tehtud märked, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma

kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude tagamiseks. Hüpoteegiga tagatud

nõuded määratakse hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku kokkuleppel (tagatiskokkulepe).

Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe, millel on AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi

toime kinnisasja igakordse omaniku suhtes (RKTKo 3-2-1-64-12, 19). Seega on Swedbank

AS nõue tagatud iga korteriomandi omaniku suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019

otsusega kohus kohustas P. S alluma kohesele sundtäitmisele Tallinnas X x asuvale

korteriomandile Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks

summas 221 590,10 eurot. Kohtuotsus on jõustunud. Kuivõrd kohesele sundtäitmisele

allutamise kokkulepe hõlmab kõiki hüpoteegiga tagatavaid nõudeid, ei ole vaja analüüsida

tagatiskokkulepete sisu, tuvastamaks, millise nõude osas on avaldaja kohustatud alluma

kohesele sundtäitmisele ja millise nõude osas mitte.

22. Kaebuse esitaja etteheited Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-

6630 resolutiivosa selgusele on asjakohatud. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse

põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument

vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke

asjaolusid. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur

kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see

on otsuses kirjas (RKTKm 3-2-1-63-17, p 32). Tallinna Ringkonnakohtu 30.19.2019 otsus

hüpoteekidega tagatud nõuete osas sisaldab selgitavat viidet laenulepingutele nr 07-010119-

JI ja nr 09-116319-JK. Otsuse resolutsioon on selge ja nõue on läbinud kohtliku kontrolli.

Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630 on jõustunud ning

sissenõudjal on õigus nõuda võlgnevuse sundtäitmist avaldaja kinnistu arvelt.

23. Tartu Maakohtu 27.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 kohus kuulutas välja H. S

pankroti ning nimetas pankrotihalduriks E. Vallandi. Määruse kohaselt on H. S vara

nimekirja kantud korteriomand Tallinnas X x (registriosa nr x). Vaidlus seisneb selles kas

täitur saab sissenõudja nõuet täita olukorras kus ühisvara ei ole jagatud. Võlgniku osa

eraldamine ühisvarast pankrotivarasse eeldab ühisvara tervikuna jagamist. TMS § 14 lg 1

kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva

abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks

kohustav täitedokument. Täitedokument on olemas nii avaldaja kui ka tema abikaasa suhtes

ning hüpoteegipidajal (sissenõudja) on õigus nõuda sellise täitedokumendi alusel hüpoteegi

realiseerimist täitemenetluses. Sissenõudja ei pea nõudma P. S ja H. S ühisvara jagamist,

kuna mõlema suhtes on olemas täitedokument. Eeltoodut ei väära asjaolu, et pankrotis oleva

H. S suhtes ei saa täitemenetlust läbi viia.

24. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kaebaja ei ole õigustatud esitama oma abikaasa eest

vastuväiteid kohtutäituri tegevusele. Nimelt on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15

osundanud punktis 25 järgnevale: „Praeguses asjas on võlgnik esitanud kaebuse oma

abikaasa huvides. Abikaasa peab aga oma varalisi huve ise kaitsma.“ Seega ei ole kaebaja

P S õigustatud esitama oma abikaasa, H S, eest vastuväiteid kohtutäituri tegevusele,

mistõttu ei põhista nimetatud vastuväited kaebuse esitaja nõuete õiguspärasust.

25. Seonduvalt täitekuludega märgib kohus järgnevat. Hüpoteegi alusel sundtäitmise

korraldamine tähendab asjaõiguslikku realiseerimisnõuet, millest ei teki isiklikke nõudeid

kinnisasja omaniku vastu. Seega ei pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku muule varale.

See kehtib mh täituritasu osas, mis AÕS § 346 lg 1 järgi kaetakse hüpoteegisumma ulatuses.

Seega ei saa ka täituri tasu nõuet rahuldada võlgniku muu vara kui üksnes hüpoteegiga

koormatud kinnisasja arvel, st täituri tasu ja kulude otsus ei ole täitedokumendiks kinnisasja

omaniku muu vara suhtes (RKTKo 3-2-1-64-12, p 47).

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

27. Väljudes kaebuse raamidest märgib kohus järgnevat. Täitmisasjas koostatud kinnisasja

arestimise aktist nähtub, et võlgniku H. S suhtes on 28.04.2020 algatatud täitemenetlus nr

025/2020/1748. TMS § 51 lg 1 kohaselt täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisega. Kuigi H. S pankrot on välja kuulutatud enne täitemenetluse alustamist,

tuleb ka sellisel juhul arvestada TMS § 51 lg-s 1 sätestatuga ja selle lõike laiema

eesmärgiga, st pankrotivõlgniku vastu ei saa täitemenetlust alustada (RKTKm 3-2-1-38-17,

p 18). Kohtutäituril on täitemenetluse seadustikust tulenevalt õigus müüa pankrotis

mitteoleva P. S mõtteline osa, pankrotihalduril aga sellist õigust pankrotiseaduse kohaselt

ei ole. Samuti ei ole kohtutäituril õigust anda pankrotihaldurile üle P. S mõttelise osa müügi

korraldamise õigus, kuid vastupidine olukord on võimalik PankrS § 137 eesmärgipärase

(saada müügist suuremat kasu) tõlgendamise kaudu. Sellisel juhul tuleks kohtutäituril pärast

täitekulude mahaarvamist kanda 50% saadud tulemist võlgniku pankrotivarasse (RKTKm

3-2-1-38-17, p 19).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Kaebuse rahuldamata jätmise korral kannab avaldaja ise TsMS § 172 lg 10 alusel

riigilõivukulu ja TsMS § 172 lg 2 esimese lause alusel oma muud kulud, sh õigusabikulud.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud P S

kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise

menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Puudatud isikut Swedbank AS-

l ei ole menetluskulusid tekkinud.

29. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

Kohtunik

Kohtumääruse põhjendusi on muudetud TRK lahendiga.