2-19-20890/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-20890

Tsiviilasi

A.A.

hagi

B.B.

ja

C.C.

vastu

elatise

vähendamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

B.B. nõude osas 648 eurot

C.C. nõude osas 1008 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. juuli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. ja C.C. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. oktoober 2020

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid

(kostjad):

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

C.C.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

seaduslik

esindaja

D.D.,

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei

Matvejev

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Viru Maakohtu 16. juuli 2020 otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud Viru

Maakohtu otsuse kuupäeva osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda Viru Maakohtu 16. juuli 2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Muuta tsiviilasjas nr 2-12-29649 Viru Maakohtu 11. oktoobri 2012 kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 3 A.A.lt B.B. kasuks väljamõistetud elatise suurust.

3.3. Välja mõista A.A.lt B.B. kasuks elatis alates 30. detsembrist 2019 kuni B.B. täisealiseks

saamiseni 16. september 2026 summas 220 eurot kuus.

3.4. Muuta tsiviilasjas nr 2-13-2225 Viru Maakohtu 19. märtsi 2013 kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 3 A.A.lt C.C. kasuks väljamõistetud elatise suurust.

3.5. Välja mõista A.A.lt C.C. kasuks elatis alates 30. detsembrist 2019 kuni C.C. täisealiseks

saamiseni 7. aprill 2022 summas 180 eurot kuus.

3.6. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 30. detsembril 2019 hagi Viru Maakohtule B.B. (kostja I) ja C.C. (kostja

II) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus vähendada Viru Maakohtu 11. oktoobri 2012

otsusega tsiviilasjas nr 2-12-29649 ning 19. märtsi 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-2225 hagejalt

välja mõistetud igakuise elatise suurust mõlema kostja osas 170 euroni alates hagi esitamisest kuni

kostjate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole hageja võimeline maksma elatist seaduses sätestatud

alammääras, kuna tal on X sündinud kolmas laps – E.E.. Hagejal ei ole võimalik kõiki oma lapsi

pidada ülal samaväärselt, kuna elatise miinimummäär pidevalt tõuseb. Hageja kolmas laps on

varaliselt vähem kindlustatud. Hagejal tuleb ülal pidada ka oma abikaasat, kes hoolitseb hageja

kolmanda lapse eest.

Alates 1. septembrist 2019 on hageja igakuine sissetulek X eurot (neto). Hageja ei suuda leida

suurema sissetulekuga tööd. Hageja ja tema abikaasa ühisomandis on hüpoteegiga koormatud

korter asukohaga X (registriosa nr X) ja kinkelepinguga saadud korter asukohaga X (registriosa nr

X), kus elab alaliselt hageja pensionärist ema. Hagejal ei ole mootorsõidukeid ega muid

transpordivahendeid.

Hageja igakuised kulud on vähemalt 1000 eurot, millest kostjatele makstav elatis on 540 eurot,

ühisvara jagamise hüvitis 180 eurot 80 senti, eluaseme kommunaalkulud 175 eurot ja

eluasemelaenu makse 105 eurot. Igapäevased eluks vajalikud kulutused 350 euro ulatuses katab

hageja muu vara arvelt, lisatöödega ja ema käest saadava toetuse abil. Hagejal on Swedbank

AS-is kodulaenu jääk 51 630 eurot, Luminor Bank AS-is eluasemelaenu jääk 17 134 eurot ja

võlgnevus kostjate seaduslikule esindajale 7232 eurot.

Hageja palus elatise suuruse määramisel arvesse võtta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskuse RAKE uuringut, mille kohaselt on 2019. aastal keskmine

ülalpidamiskulu lapse kohta kuus 302 eurot ja 2020. aastal 312 eurot. Lisaks palub hageja arvesse

võtta kostjatele makstavaid lapsetoetusi.

2. Kostjad palusid jätta hagiavalduse rahuldamata.

Hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord on muutunud halvemaks. Kolmanda lapse

sünd ei anna iseseisvat alust elatise vähendamiseks. Kolmanda lapse vajadused on ka väiksemad

kui teismelistel lastel. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit tema perekonna majandusliku olukorra

kohta.

Hagejale kuulub kaks kinnistut ja tema töötasuks on X eurot kuus. Kostjatel on kahtlus, et hageja

varjab oma vara ning saab täiendavaid sissetulekuid.

Hageja on välja toonud erinevad kohustused, kuid ka kostjate seaduslikul esindajal on

laenukohustused – eluasemelaen, mille jääk on veebruari 2020 seisuga 52 888 eurot 17 senti ning

igakuine makse on 247 eurot 15 senti. Hageja ema, kes elab hagejale kuuluvas korteris, ei saa

mõjutada hageja kohustust kostjate ülalpidamiseks.

Kostja II saab täisealiseks aprillis 2022. Samuti lõpeb hageja kohustus Swedbank AS-i ees, millest

tulenevalt hageja kohustused vähenevad.

Kostjate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand asukohaga X ja sõiduk Toyota Corolla

(ehitusaasta 2006). Kostjate seaduslik esindaja töötasu on küll hagejast suurem, aga ta kannab ka

kõik laste kasvatamisega kaasnevad täiendavad kulud.

Kuigi kostjad ei pea oma kulusid tõendama, sest nad nõuavad elatist miinimummääras, esitasid

nad tõendid oma vajaduste kohta. Aastatel 2018–2019 olid kulutused kostjatele kokku

11 906 eurot 20 senti (v.a söök ja elamiskulud). Arvestades kostja I erivajadusi ja kostja II elu- ja

arengulaadi, on kostjate kulud suuremad kui elatise miinimummäär. Kostjad käivad Narva Laste

Loomemajas, Narva Muusikakoolis, Narva Noorte Meremeeste Klubis, Spordikoolis ning

osalevad õppereisidel. Lisaks eeltoodule on kostjatel kulud näiteks vaba aja veetmisele, riietele.

Kostjal I on õpiraskused ja terviseprobleemid. Ta peab külastama arste, millega kaasnevad

sõidukulud. Lisaks tuleb maksta repetiitorite teenuse eest 180 eurot kuus (ligikaudselt 10 eurot

1 tunni eest). Lähiajal suunatakse kostja I uuringutele, millega kaasnevad täiendavad kulud.

Kostjal II olid kulutused seoses hammaste korrigeerimisega ning tal on halb nägemine. Kostja II

on muusikas suure potentsiaaliga, mistõttu võtab ta mitmekülgseks arenguks osa mitmetest

tasulistest üritustest ja huviringidest. Elatise vähendamine võib aga viia selleni, et kostjatel ei ole

võimalik enam reisida, saada täiend- ja eriravi, osaleda huviringides ja koolis toimuvatel tasulistel

üritustel.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 16. juuli 2020 otsusega hagi osaliselt, muutis Viru Maakohtu 30. juuli

2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-29649 hagejalt kostja I kasuks välja mõistetud igakuise

elatise suurust 220 eurole alates 30. detsembrist 2019 kuni kostja I täisealiseks saamiseni. Samuti

muutis maakohus Viru Maakohtu 19. märtsi 2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-13-2225 hagejalt

kostja II kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust 180 eurole kuni kostja II täisealiseks

saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja on kostjate

isa. Hageja taotleb elatise vähendamist mõlema kostja osas 170 euroni. Maakohus, arvestades

hageja kolmanda lapse ülalpidamiskohustust ning sissetuleku suurust, leidis, et praeguses asjas

esineb alus elatise vähendamiseks.

Hageja igakuine keskmine töötasu on X eurot (neto). Hageja kasutab kahte kontot ning kannab

raha ühelt kontolt teisele, kuid see ei tähenda, et hagejal oleks täiendavaid sissetulekuid. Kostjad

on väljendanud kahtlust, et hageja varjab oma tulusid, kuid hageja esitatud tõendid seda kahtlust

ei kinnita. Kostjad on viidanud ka hageja või BDL Service OÜ võimalikule seosele Pindi

Kinnisvara OÜ-ga, kuid hageja ega ka BDL Service OÜ kontolt ei nähtu Pindi Kinnisvara OÜ

makseid.

Hageja ja tema abikaasa ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga X (üldpind 47 m2), kus

elab hageja. Lisaks kuulub hagejale korteriomand asukohaga X (üldpind 39,2 m2), kus elab hageja

ema. Kostjad on viidanud sellele kui võimalikule varale, mille arvelt elatise maksmise kohustust

täita. Kui korter oleks üürile antud, siis kohus seda ka arvestaks, kuid käesoleval juhul on tegemist

hageja ema elukohaga. Seega ei saa seda vara arvesse võtta. Kui korter elatise katteks müüakse,

siis võib hagejal tekkida täiendav ema ülalpidamise kohustus ning hageja kohustused võivad

suureneda.

Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kolmanda lapse kulusid, siis lähtus kohus nende hindamisel

uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Uuringi kohaselt on E.E. kulud hinnanguliselt

390 eurot, millest hageja kohustus on 196 eurot 50 senti.

Maakohus tuvastas, et kostja I igakuised kulud on kokku 444 eurot (sh 313 eurot + 15 eurot

huvikool + 66 eurot eriarstid + 50 eurot repetiitor) ning kostja II igakuised kulud 354 eurot

(sh 317 eurot + 12 eurot prillid + 25 eurot huvikool). Olenemata sellest, et vanemad soovivad oma

lastele pakkuda kõige paremaid võimalusi arenemiseks ja vaba aja veetmiseks, siis kohus ei

pidanud õigustatuks, et hageja kahele lapsele peab olema võimaldatud laialdane huvitegevus ja

reisimine olukorras, kus hagejal endal puudub minimaalne eluks vajalik. Laste suuri kulusid

reisimisele ning meelelahutusüritustele ei saa pidada esmavajaduste rahuldamiseks.

Lähtudes hageja varalisest seisust ning sissetulekust, ei ole hageja võimeline täitma kostjate

ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ja oma kolmanda lapse tavalist

ülalpidamist. Seejuures jättis kohus lapsetoetuse elatise suuruse määramisel arvesse võtmata.

Samuti märkis kohus, et kostjate seadusliku esindaja suurem sissetulek ning hageja viidatud

kohustused ei anna alust elatise vähendamiseks. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest

seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

Arvestades, et kostjad ei ole esitanud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et laste esmavajalikud

ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga, tuleb hagejalt välja mõista

elatis kostja I kasuks 220 eurot kuus ja kostja II kasuks 180 eurot kuus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad paluvad 17. augustil 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada

ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt nähtub hageja pangakontode väljavõtetest, et lisaks

igakuisele sissetulekule (X eurot) kandis hageja enda kontole sularaha ligikaudu 660 eurot. Seega

on hageja igakuiseks sissetulekuks X eurot, mitte X eurot, nagu leidis maakohus. Hageja ei ole ka

tõendanud enda väiteid sularaha kasutamise ja sõiduki müügi kohta.

Maakohus ei ole lahendanud määrusega kostjate taotlust tõendite kogumiseks Pindi Kinnisvara

OÜ-lt, millega on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus oleks pidanud tegema kindlaks hageja

tegeliku varalise seisundi. Kostjad on korduvalt viidanud, et hageja varjab enda tegelikke tulusid.

Pindi Kinnisvara OÜ kodulehe kohaselt töötab hageja maaklerina.

Maakohus tuvastas laste vajadused omal algatusel üksnes uuringu „Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis“ alusel. Kohus ei saa hagimenetluses leida argumente hageja seisukohtade ja

nõuete tõendamiseks. Samuti ei saa kohus tugineda laste vajadusi hinnates uuringutele

üksikjuhtumi analüüsimisel. Kuivõrd hageja soovib elatise vähendamist seoses kolmanda lapse

sünniga, siis oleks kohus pidanud tuvastama kõikide hageja laste vajadused. Hageja ei ole esitanud

usaldusväärseid tõendeid E.E. ülalpidamise ega ka eluasemekulude kohta. Kohus leidis, et E.E.

vanust arvestades on tema igakuised ülalpidamiskulud 390 eurot ja hageja on kohustatud tasuma

tema ülalpidamiseks 200 eurot kuus. Kostjate arvates saab hageja E.E. ülalpidamiskohustus olla

129 eurot 50 senti kuus.

Kostjatele jäävad arusaamatuks kohtu järeldused kostjate lisakulude ja esmavajaduste suuruse

arvestamise kohta. Kostja I on erivajadustega laps ja selleks, et ta saaks õppida tavalises koolis

tavalise õppeprogrammi alusel, vajab ta täiendusõpet. Repetiitorite palkamine maksab vähemalt

150 eurot kuus. Kostjal I on diagnoositud terviseprobleemid, mis põhjustavad suurendatud kulu

ravimite ostmiseks. Lisaks heitis maakohus ette, et kostjale II ostetud riiete maksumus 500 eurot

on liiga suur ning talle võiks osta odavamaid riideid. Kostjale II ostetakse riideid säästupoest

(H&M, New Yorker). Kuivõrd kostja II tegeleb aktiivselt estraadivokaaliga, on tõenäoline, et

sellega tegelemisega kaasnevad ka täiendavad kulud.

Kohtu poolt tehtud järeldused vanemate varalise seisundi kohta on ebaõiged ega vasta seadusele.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta on kohustatud oma ema ülal pidama. Hageja emal on

olemas sissetulek ning ta maksab hoopis ise hagejale rahalisi vahendeid, mitte vastupidi. Samuti

jättis kohus tähelepanuta, et kostjate seaduslikul esindajal on elamu ostmisega seotud

laenukohustused. Lisaks on hageja kolmandal lapsel, kes on 2-aastane, oma pangakonto, millele

hageja teeb ülekandeid.

Maakohus vähendas kostjale makstavat elatist ligikaudselt 1/3 võrra, kuid ei ole andnud hinnangut

selle kohta, et kostjate igakuised ülalpidamiskulud on suuremad kui seaduses sätestatud alammäär.

Elatise vähendamine võib praegusel juhul osutada negatiivset mõju kostjate elulaadile,

arendamisele ja tervishoiule.

Maakohus võttis elatise vähendamisel põhjendamatult arvesse kostjale makstava peretoetuse.

Kohus ei ole otsuse tegemisel tuvastanud ühtki muud asjaolu, mis annaks aluse elatist

miinimummäärast vähendada.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulud poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täpsustada punktis 2 märgitud

Viru Maakohtu otsuse kuupäeva osas. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse

väited

ei

anna

alust

selle

tühistamiseks

või

muutmiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Esiteks käsitleb ringkonnakohus vaidlustatud otsuse resolutsiooni ebatäpsust, millel puudub

sisuline mõju otsuse lõppjäreldustele (TsMS § 447 lg 2). Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul

vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 2 eksinud tsiviilasjas nr 2-12-29649 tehtud Viru Maakohtu

otsuse kuupäeva märkimisel. Asja materjalidest nähtuvalt on õige maakohtu otsuse kuupäev

11. oktoober 2012 (I kd, tl 15; III kd, tl 27 pöördel). Kõnealuses osas tuleb maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2 täpsustada.

8. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad on

apellatsioonkaebuses

taotlenud

maakohtu

otsuse

täies

ulatuses

tühistamist.

Samas

apellatsioonkaebuse põhjendustest järelduvalt vaidlustavad kostjad maakohtu otsuse üksnes osas,

millega hagi elatise vähendamiseks rahuldati. Ringkonnakohus ülejäänud osas maakohtu lahendi

seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

9. Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejal tuleb igakuiselt tasuda

kostjatele Viru Maakohtu 11. oktoobri 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-29649 ja 19. märtsi 2013

otsusega tsiviilasjas nr 2-13-2225 väljamõistetud miinimumelatist (perekonnaseaduse (PKS) § 101

lg-s 1 sätestatud määras).

Hageja väitel on asjaolud elatise väljamõistmise ja käesolevas asjas hagi esitamise vahelisel

ajavahemikul oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1). Hagejal on X sündinud kolmas laps.

Hagejal puudub sissetulek, mis võimaldaks kõiki oma lapsi ülal pidada samaväärselt. Eelmärgitu

üle on poolte vahel vaidlus ka apellatsioonimenetluses.

10. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et praeguses asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (PKS § 102 lg 2), kuna hageja kolmas laps

elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui teised elatist saavad lapsed. Asjas tuvastatu kohaselt puudub hagejal piisav sissetulek kolmele

lapsele miinimumelatise maksmiseks. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust

muuta või tühistada. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja

materjalidest menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse

põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. 1. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt põhineb vaidlustatud otsus menetlusnormi

rikkumisel, kuna maakohus ei ole arvestanud kõikide asjaolude ja tõenditega. Ringkonnakohtu

arvates on maakohus asjas esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232

lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt

põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust

erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

11.2. Kostjate arvates varjab hageja enda tegelikke tulusid ning tema igakuine sissetulek on

suurem kui X eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjate seisukoht kinnitust leidnud.

11.2.1. Kostjate arvates võib hageja saada Pindi Kinnisvara OÜ-lt ja Pindi Kinnisvarahaldus

OÜ-lt täiendavaid sissetulekuid.

Ringkonnakohus rahuldas 27. oktoobri 2020 istungil kostjate taotluse asjas tõendite kogumiseks

Pindi Kinnisvara OÜ-lt ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ-lt (II kd, tl 53). Ringkonnakohus kohustas

28. oktoobri 2020 kohtunõudes Pindi Kinnisvara OÜ-d ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ-d teavitama,

kas ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni käesoleva ajani hageja on vahendanud enda või BDL

Service OÜ (rg-kood 14922878) nimel kinnisvaratehinguid Pindi Kinnisvara OÜ ja Pindi

Kinnisvarahaldus OÜ kaudu (nt koostöölepingu alusel) (II kd, tl 58). Juhul kui on, kohustas

ringkonnakohus teavitama kinnisvaratehingute arvu, milline summa (nt vahendustasu) maksti

hagejale või BDL Service OÜ-le kinnisvaratehingute eest ning millisele kontole summa

(nt vahendustasu) kanti.

Pindi Kinnisvara OÜ ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ edastasid 2. novembril 2020 vastuse

kohtunõudele (II kd, tl 61). Vastuse kohaselt ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni käesoleva ajani

ei ole hageja vahendanud enda või BDL Service OÜ (rg-kood 14922878) nimel

kinnisvaratehinguid Pindi Kinnisvara OÜ ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ kaudu (koostöölepingu

alusel). BDL Service OÜ ja Pindi Kinnisvara OÜ vahel oli kehtiv koostööleping 9. märtsist 2020

kuni 3. septembrini 2020, kuid BDL Service OÜ ei sõlminud koostöölepingu kehtivuse ajal Pindi

Kinnisvara OÜ nimel ühtegi kinnisvara vahendamise lepingut. Pindi Kinnisvara OÜ ei maksnud

hagejale ega BDL Service OÜ-le kinnisvaratehingute vahendamise eest.

Järelikult on ebaõige kostjate seisukoht selle kohta, nagu saaks hageja Pindi Kinnisvara OÜ-lt või

Pindi Kinnisvarahaldus OÜ-lt tulusid.

11.2.2. Põhjendamatu on ka kostjate järeldus, et hageja konto väljavõtete järgi on tema igakuine

sissetulek ca X eurot.

Asja materjalidest nähtub, et hageja kasutab kahte kontot: AS-i SEB Pank kontot

nr X ja Luminor Bank AS-i kontot nr X. Hageja sissetulekud laekuvad Luminor Bank AS-i

kontole, millelt ta teeb ülekandeid AS-i SEB Pank kontole.

Hageja on kandnud Luminor Bank AS-i kontolt enda AS-i SEB Pank kontole alljärgnevad

summad: 1300 eurot 9. detsembril 2019 (II kd, tl-d 73 pöördel ja 84), 1350 eurot 6. jaanuaril 2020

(II kd, tl-d 74 pöördel ja 85 pöördel), 1350 eurot 5. veebruaril 2020 (II kd, tl-d 77 ja 87 pöördel),

450 eurot 10. veebruaril 2020 (II kd, tl-d 77 pöördel ja 88), 500 eurot 13. märtsil 2020 (II kd,

tl-d 79 ja 91 pöördel), 1310 eurot 13. aprillil 2020 (II kd, tl-d 80 pöördel ja 93), 180 eurot 21. mail

2020 (II kd, tl-d 82 ja 95).

Hageja on teinud enda AS-i SEB Pank kontole sularaha sissemakseid. Samas nähtub, et ta on samal

päeval võtnud enda Luminor Bank AS-i kontolt sularaha välja. 10. märtsil 2020 on hageja teinud

AS-i SEB Pank kontole sularaha sissemakse 950 eurot (II kd, tl 78 pöördel). Samal päeval on ta

võtnud enda Luminor Bank AS-i kontolt välja sularaha 1000 eurot (II kd, tl 91). 12. mail 2020 on

hageja teinud AS-i SEB Pank kontole sularaha sissemakse 1000 eurot (II kd, tl 81 pöördel). Samal

päeval on ta võtnud enda Luminor Bank AS-i kontolt sularaha välja samas summas, s.o 1000 eurot

(II kd, tl 94 pöördel).

Seega on maakohus õigesti järeldanud, et raha kandmine ühelt kontolt teisele ei tähenda, et hagejal

oleks täiendavaid sissetulekuid. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, nagu oleks hagejal täiendavaid

sissetulekuid.

11.3. Iseenesest nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kohus ei saa

elatise suuruse määramisel ja lapse vajaduste hindamisel tugineda üksnes lapse vajaduspõhise

miinimumelatise uuringule. Siiski ei nõustu ringkonnakohus kostjate etteheitega, nagu olekski

maakohus laste ülalpidamiskulude hindamisel lähtunud üksnes eelnimetatud uuringust. Samuti ei

ole põhjendatud hagejate seisukoht, et uuringut ei tohtinuks asjas üldse arvestada.

11.3.1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb kohtupraktikast, et miinimumelatis ei täida tõenäoliselt

enam oma algset eesmärki, s.o rahuldada õigustatud isikute igapäevaseid vajadusi. Miinimumpalk

ei seostu laste tegelike vajadustega. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta.

Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks.

Seega võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga

kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud

ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista

väiksemas ulatuses (Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, Riigikohtu

9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 14, p 30).

11.3.2. Praegusel juhul ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega. Hagejal on kolm

ülalpeetavat, kes soovivad elatist. Miinimumelatise tasumisel peaks hageja maksma kolmele

lapsele kokku 876 eurot (3 x 292 eurot). Hageja majanduslik seis seda ei võimalda.

See tähendab, et elatise suuruse määramisel tuleks hinnata laste tegelikke ülalpidamiskulusid.

Hageja on palunud võtta uuring arvesse just laste ülalpidamiskulude hindamisel. Maakohus ongi

asjas poolte poolt välja toodud igakuised kulusid ja elatise suurust võrrelnud uuringus välja toodud

eelduslike ülalpidamiskuludega, leides, et lapse keskmised vajadused on eelduslikult madalamad

kui praegune elatise seaduses sätestatud miinimummäär. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga laste vajaduste hindamisel ning ei pea vajalikuks seda täpsustada.

Seega on põhjendamatu kostjate väide, nagu oleks maakohus otsuse tegemisel tuginenud üksnes

lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringule. Maakohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid

TsMS § 232 lg 1 järgi kogumis ja igakülgselt.

11.3.3. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus teinud vanemate varalise

seisundi hindamisel ebaõiged järeldused. Maakohus ei võtnud arvesse hagejale kuuluvat X asuvat

korterit. Ringkonnakohus kostjate seisukohaga ei nõustu.

Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd X asuv korter on hageja ema elukohaks, siis ei ole

põhjendatud seda elatise suuruse hindamisel arvesse võtta. Asjaolu, et hageja ema selles korteris

elab, nähtub ka rahvastikuregistrist.

Ringkonnakohus lisab, et kuigi vaidlusaluse korteri omanikuks on alates juulist 2019 hageja, siis

tuleb arvesse võtta asjaolu, et varasemalt oli selle korteri omanikuks hageja ema (I kd,

tl-d 160–162).

Kui korter elatise katteks müüakse, siis võib hagejal tekkida täiendav ema ülalpidamise kohustus

(sh leida emale elukoht). Seega võivad hageja kohustused hoopis suureneda.

11.4. Kostjate hinnangul jättis maakohus tähelepanuta, et kostjate seaduslikul esindajal on elamu

ostmisega kaasnenud laenukohustused. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi selline laenukohustus

ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seejuures on kostjate seaduslikul esindajal piisav

sissetulek kostjate ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostjad ei ole menetluses kordagi väitnud, et

nende seaduslik esindaja ei suuda nende ülalpidamiskohustust täita.

11.5. Kostjate arvates ei ole maakohus otsuse tegemisel andnud hinnangut selle kohta, et kostjate

igakuised ülalpidamiskulud on suuremad kui seaduses sätestatud alammäär. Kostja I on

erivajadustega laps ning kostja II tegeleb aktiivselt estraadivokaaliga, millega kaasnevad

täiendavad kulud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate etteheide ei ole põhjendatud.

Praegusel juhul on hageja esitanud miinimumelatise vähendamise nõude. Kostjad ei ole nõudnud

miinimumelatisest suuremat elatist. Seega ei pidanudki maakohus andma hinnangut kostjate

miinimumelatisest suuremate kulutuste kohta.

Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et praeguses asjas hagejalt kostjate kasuks välja

mõistetud elatise suurus arvestab kostja I tegelike ülalpidamiskuludega ning katab tema

esmavajadused. Kostjate seaduslik esindaja on ringkonnakohtu 27. oktoobri 2020 istungil

selgitanud, et kostjal I kulub mh igakuiselt ravimitele 60 eurot ning repetiitorile 150 eurot (III kd,

tl 53). Kuigi hageja väitis, et tal on kahtlus eeltoodud kulude vajalikkuse kui suuruse osas, siis ta

ei ole esitanud tõendeid, et need kulud oleksid põhjendamatud.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on kostja II ülalpidamiskulud suuremad, kui

miinimumelatis. Muu hulgas on selle põhjuseks estraadivokaaliga tegelemine. Ringkonnakohus

selgitab, et lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud PKS §-s 99. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Seega tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna

lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub

eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-17, p 21.1). Järelikult kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad

varalised vahendid ning see mõjutab otseselt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt ka Riigikohtu

24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et elatise vähendamine takistaks kostjal II edaspidi

estraadivokaaliga tegelemast.

11.6. Põhjendamatu on kostjate etteheide, nagu oleks maakohus võtnud igakuise elatise

määramisel arvesse riikliku lapsetoetuse. Maakohus ei ole praeguses asjas lapsetoetust elatise

määramisel arvesse võtnud (III kd, tl 32 pöördel).

12. Eelmärgitust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata.

13. Üldjuhul jäävad menetluskulud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral TsMS § 171

lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitanud isiku kanda. Arvestades, et apellatsioonkaebuse esitajaks

on alaealised lapsed, kes nõudsid oma vanemalt elatist miinimummääras, peab ringkonnakohus

põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellise

menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata.

14. Hageja esitas ringkonnakohtu 27. oktoobri 2020 istungil taotluse kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks, milles palus ajatada tema kanda jäävad rahalised kohustused

(sh menetluskulud) ja tasaarvestada enammakstud elatis tulevaste perioodide katteks (III kd, tl 55).

Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Seega puudub vajadus lahendada hageja

taotlus rahaliste kohustuste ajatamiseks.

Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse enammakstud elatise tasaarvestamiseks

tulevaste perioodide katteks, kuna see puudutab kohtulahendi täitmist. Lisaks ei ole hageja

esitanud ringkonnakohtule andmeid, mis võimaldaks kontrollida, millises ulatuses on hageja

kostjatele elatist kohtumenetluse ajal tasunud. Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui hageja on

tasunud kostjatele igakuiselt elatist suuremas summas, kui ette nähtud, tuleb need summad

väljamõistetud elatisest maha arvata. Hagejalt kostjate kasuks väljamõistetavat elatise suurust

tuleb vähendada ulatuses, milles on hageja enda ülalpidamiskohustuse kostjate ees täitnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson