2-17-9686/78 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-17-9686

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23.november 2020, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

OÜ Hiiu Turvas (end AS Hiiu Turvas) hagi OÜ Hüdraks

vastu alusetult saadu tagastamiseks, kahju hüvitise ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

45 877,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Hiiu Turvas (kuni 17.08.2017 aktsiaselts;

registrikood 10480521, asukoht Teenindusjaama, Leigri

küla, Hiiu vald, 92247 Hiiu maakond), juhatuse liikmed

Olev Kuuse ja Kristjan Kuuse

Hageja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Enno

Heringson (e-post enno@heringson.ee)

Kostja: osaühing Hüdraks (registrikood 10967176, asukoht

Roheline 74, 80010 Pärnu, e-post hydraulika@hydraks.ee);

juhatuse liige Bruno Tähiste

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Teet Veer (e-

post: teet@jolab.ee)

Kohtuistung

18.06.2020, osalesid O. Kuuse, K. Kuuse, adv Heringson,

B. Tähiste ja adv T. Veer

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Hiiu Turvas hagi osaühingu Hüdraks vastu alusetult saadu tagastamiseks,

kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista välja osaühingult Hüdraks OÜ Hiiu Turvas kasuks 47,17 eurot (millest 37,02 eurot

põhivõlg ja 10,15 eurot seisuga 23.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Mõista välja osaühingult Hüdraks OÜ Hiiu Turvas kasuks viivis protsendina põhivõla

tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 37,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (otsuse tegemise ajal viivise määr 8% aastas ehk 0,0219% päevas) alates 24.11.2020 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata OÜ Hiiu Turvas hagi osaühingu Hüdraks vastu alusetult saadud 976,67

euro, kostjapoolsest lepingurikkumisest hagejale täiendavate kulude näol tekkinud kahju

10 521,72 euro, kasutuseeliste 31 944 euro ning põhinõude summadelt alates hagiavalduse

esitamisest viivise väljamõistmiseks.

5. Kõik menetluskulud jätta hageja, OÜ Hiiu Turvas, kanda.

6. Määrata osaühingu Hüdraks põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 8930 eurot.

2-17-9686

7. Mõista OÜ-lt Hiiu Turvas osaühingu Hüdraks kasuks menetluskulude katteks välja 8930

eurot.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on OÜ Hiiu Turvas kohustatud tasuma osaühingule Hüdraks

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

21.06.2017 saabus Pärnu Maakohtule AS Hiiu Turvas (praegu OÜ Hiiu Turvas; edaspidi

nimetatud ka hageja või Hiiu Turvas) hagi osaühingu Hüdraks (edaspidi ka kostja või Hüdraks)

vastu alusetult saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub AS-ile Hiiu Turvas ekskavaator Case 888B. 2014. a novembri

alguses tuvastas AS Hiiu Turvas, et ekskavaatori hüdrauliline kaksikpump ei tööta

eesmärgipäraselt, s.o sellel ei ole tavapärast jõudu. Hageja demonteeris ekskavaatorilt

kaksikpumba ning toimetas selle diagnostikaks ja remondiks osaühingusse Hüdraks, kes

avalikkusele kuvab ennast vastava ala asjatundjana. Arvestades, et äriühing on turul olnud 2003.

aastast, siis peaks kahtlemata olema tegemist oma ala professionaaliga.

Osaühing Hüdraks teostas kaksikpumba diagnostika ning edastas 07. novembril 2014.a

järgmised hinnapakkumised:

- Pakkumine/Tellimus nr 141497 kaksikpumba remondiks summas 1953,35 €;

- Pakkumine/Tellimus nr 141540 kaksikpumba LISAPUMBA remondiks summas 1475,24 €.

Pakkumuses nr 141540 oli märgitud, et „Varuosade tavatarne 10 - 13 tööpäeva. Varuosade

kiirtarne 2 - 3 tööpäeva, lisandub 210 eur.“

Kuivõrd novembrikuus oli AS-i Hiiu Turvas vastava ekskavaatori juht planeeritud puhkusel, siis

ei pidanud hageja vajalikuks kiirtarnet. Arvestades, et AS Hiiu Turvas aktsepteeris pakkumised

11. novembril 2014, pidanuks kõik varuosad olema kohal hiljemalt 28. novembril 2014.

Puudub vaidlus, et töö pidi Hüdraksi poolt teostatama paari tööpäeva jooksul alates varuosade

saabumisest. Seega 2014.a detsembri esimesel nädalal pidanuks vastav kaksikpump olema

remonditud.

Pärast korduvaid järelepärimisi teatas Hüdraks hagejale 18. detsembril 2014: „Hüdropumba

remondi kohta niipalju infot, et hetkel on meil puudu veel lisapumba võll, kuid tegin päringu

saabumise kohta ning sain vastuseks et saabub u 30.12 paiku, palusin kiiremat saatmist. Kui

saabub annan kohe ka tagasiside.“

2015. a jaanuari alguses, s.o kuu pärast töö valmimise kokkulepitud aega, teatas Hüdraks, et töö

on valmis, ja palus tasuda arved nr 250004 ja 250005 kokku summas 3428,59 eurot (s.o vastavalt

kahele eelviidatud pakkumisele).

AS Hiiu Turvas 06. jaanuaril 2015 tasus arved. 07. jaanuaril 2015. a saabus remonditud

kaksikpump Hiiumaale, kuid ekskavaatorile paigaldamise järgselt ei hakanud normaalselt

2-17-9686

funktsioneerima. Kuivõrd pump oli äsja remonditud ja eelduslikult korras, siis hageja eeldas, et

viga võib olla järgmises sõlmes, s.o klapis. AS Hiiu Turvas tellis Hüdropower OÜ-st 86,28 euro

eest uue klapi, mis jõudis Hiiumaale 30. jaanuaril 2015. Kaksikpump ei hakanud ka klapi

vahetamise järgselt funktsioneerima, telefoni teel võeti taaskord ühendust osaühinguga Hüdraks,

kes telefoni teel arvas, et pumpa tuleks reguleerida. Osaühing Hüdraks lubas seejuures korduvalt

kohale saata oma tehniku, kes pidi kaksikpumpa reguleerima. Vastavat lubadust ei täidetud, kuid

samal ajal esitati järjest uusi põhjendusi ja vabandusi.

AS Hiiu Turvas pöördus probleemi selgitamiseks ja situatsiooni lahendamiseks INTRAC Eesti

AS-i poole, kes 18. veebruaril 2015 kohapeal käies tuvastas, et pump ei ole töökorras.

Diagnostika arve esitati AS-ile Hiiu Turvas summas 456,58 eurot. Seejärel võeti ühendust

osaühinguga Hüdraks, kes pidi kaksikpumba tasuta (s.o varasemalt juba tasutud hinna eest)

korda tegema.

20. veebruaril 2015 anti kõnealune pump üle kullerfirmale DPD, kes toimetas pumba

23. veebruariks 2015 osaühingusse Hüdraks. Seekord toimetas osaühing Hüdraks suhteliselt

kiiresti – pump oli tagasi Hiiumaal juba 05. märtsil 2015. a ja monteeriti ekskavaatorile järgmisel

päeval. Kuna see aga ekskavaatorile külge monteerides jätkuvalt ei töötanud, siis tekib küsimus,

kuidas seekord niivõrd ruttu uued varuosad suudeti muretseda. Kuigi osaühingu Hüdraks väitel

vahetati ära pumba sisu (kusjuures väidetavalt pidavat ka katkine sisu olema töökorras), oli

järgnevat arvestades märgitu enam kui kahtluse all (kuni vastav ekspertiis vastava väite üldse

ümber lükkas).

06. märtsil 2015 leppisid pooled kokku, et kuna osaühingu Hüdraks väitel on pump korras ja

vajab vaid reguleerimist, siis tuleb osaühingu Hüdraks spetsialist ning reguleerib pumba

kohapeal, s.o ekskavaatori peal ära. 10. märtsil 2015. a saabuski osaühingu Hüdraks spetsialist

pumpa reguleerima ning pump hakkas lõpuks funktsioneerima. AS Hiiu Turvas lootis juba

teistkordselt, et olukord on tema jaoks lahenenud ning tasus osaühingu Hüdraks arve nr 250284

summas 456 € Hiiumaa sõidu ja teostatud töö eest.

Pärast teistkordset remonti töötas pump normaalselt 216 töötundi. Selle järgselt aga läks surve

paigast, manomeeter näitas 400 bar ja enam ning pumbast hakkas kostuma kahtlane heli.

27. mail 2015 pöördus AS Hiiu Turvas taaskord INTRAC Eesti AS poole, kes 03. juunil 2015

tuvastas, et viga on jätkuvalt pumbas, millest mh kostub kolin. Samuti tuli pumbast välja

märkimisväärselt suur metalli tükk ja metallipuru. Vastava diagnostika arve esitas INTRAC

Eesti AS summas 1035,96 eurot. Kuivõrd osaühing Hüdraks oli juba kahel korral pumpa edutult

remontinud ning AS Hiiu Turvas oli kahel korral pidanud kandma olulist kulu ning seejärel

pettuma, otsustas AS Hiiu Turvas pöörduda ROCKWELD OÜ poole Tartus, kuhu 09. juunil

2015 pump lähetati.

ROCKWELD OÜ võttis pumba lahti ja tuvastas mh järgmist (defekteerimise akt lisatud):

„1. Pumba korpuse vahele oli paigaldatud isetehtud tihend mida seal ei peaks olema.

2. Topeltpumba ühel pumba poolel pumba kolvid kolvipesadest lahti - fiksaatorplaadil avad

kulunud ja selle tulemusel kolvid lahti – põhjust on raske tagant järele määrata.

3. Kolvigruppi parapanni keskmisel kolvil mis määrab ära parapanni asendi tugiplaadi suhtes nn.

vedruseibid valesti paigaldatud.

4. Parapanni (trummel kus liiguvad kolvid) tugiplaadid kulunud ja pressinud ennast parapanni

sisse.

5. Ka teisel pumba poolel on lõtk kolvi pesa ja kolvide vahel liiga suur ja samuti tugiplaat

kulutanud pesa juba nn. parapanni sisse.

6. Keeruline öelda milliseid osi seal varem on vahetatud aga kuna mõned osad on erinevat värvi

ja erineva kulumisastega, siis ilmselgelt on remonti läbi viidud, mida kinnitab ka kliendilt saadud

info.

7. Kuna kasutatud arvatavasti ei ole originaalosi, osade kvaliteet ja kulumine on ebaühtlane ja

töökindlus seega teadmata, siis on meie soovitus, et kogu pumba sisu tuleks vahetada

2-17-9686

originaalosade vastu.

8. Väljavahetatud detailid saadame teile koos remonditud pumbaga.

9. Põhjusi on tagant järele väga keeruline tuletada. Kokkuvõtteks võib öelda, et tõenäoliselt on

seal varem teostatud osaline remont ja kokku pandud valesti. Sellest tulenenud ka lühike tööiga

peale remonti.“

Asjaolude tuvastamise järgselt leidis AS Hiiu Turvas, et antud juhul ongi kõige mõistlikum lasta

ROCKWELD OÜ-l pump uuesti remontida. ROCKWELD OÜ seda tegigi ja esitas selle eest

arve nr 329 summas 8720,64 eurot. Pumba remondi järgselt AS Hiiu Turvas paigaldas selle ja

lasi seejärel INTRAC Eesti AS-il reguleerida, kes esitas selle eest arve summas 322,86 eurot.

Ekskavaator sai töökorda 09. septembril 2015, s.o 10 kuud pärast seda, kui ekskavaator pidanuks

töökorras olema osaühingu Hüdraks poole pöördumise järgselt. Ekskavaator töötab tänaseni.

Osundatud faktilistele asjaoludele tuginedes pöördus hageja 21. oktoobril 2015 advokaadi

vahendusel kostja poole ettepanekuga kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks kohtuväliselt

kompromissi korras. 02. novembril 2015 vastuses kostja ei olnud mistahes kompromissiga nõus,

kuivõrd kostja väitel oli tema pumba korrektselt remontinud. 11. novembril 2015 vastuskirjas

kostjale hageja lükka ümber kõik ainetud arutlused ja väärväited ning tegi veelkord ettepaneku

kompromissiks. 14. detsembril 2015 vastas kostja taaskord ainetute vastuväidetega ja ei

tunnistanud mitte üheski osas oma vastutust tekkinud olukorra eest. Hageja nägi, et edasise

kohtuvälise vaidluse pidamine kostjaga mingitele tulemustele ei vii. Samas soovis hageja enne

kohtusse pöördumist saada asjatundja arvamust, kes teeks üheselt selgeks, mis pumba

purunemise pärast 216 töötundi ikkagi põhjustas pärast seda, kui pump teistkordselt saabus

kostja juurest remondist.

Kuivõrd hageja tegeles ekspertide otsimise ja suhtlusega oma põhitegevuse kõrvalt, võttis see

mõnevõrra aega, kuid 2016 novembris oli nõus arvamuse esitama Case masinate ametlik esindus

Eestis INTRAC Eesti AS (registrikood 10103801, endise nimega AS Thom Tehnika ja AS

Metsamasin). INTRAC Eesti AS arvamuses Case 888B ekskavaatori hüdraulilise kaksikpumba

purunemise põhjuste kohta vastab hageja esitatud küsimustele, mis olid mh ajendatud kostja

14. detsembri 2015 esitatud vastuväidetest. Hageja on seisukohal, et INTRAC Eesti AS arvamus

mitte üksnes ei lükka ümber kostja vastuväiteid, vaid kinnitab üheselt, et kostja ei täitnud

kohaselt oma kohustust kaksikpumba remontimisel ning vastutab seega kõigi järgnevate

tekkinud kahjude eest.

Peamised olulised momendid, mis INTRAC Eesti AS arvamuses on esile toodud, on järgmised:

Vastuseks küsimusele (nr 2): „Kas osaühing Hüdraks remontis nõuetekohaselt talle parandusse

toodud kaksikpumba,“ vastas INTRAC Eesti AS: „Tutvudes pumba detailidega tuleb mul

nõustuda ROKCWELD OÜ järeldustega et pumbale on teostatud vaid osaline remont. Üks pool

kaksikpumbast on remonditud - teist pole lahti võetud. Pumba osalist remonti ei saa kuidagi

aktsepteerida.“ Kostja pakkus hagejale kaksikpumba mõlema pumba remonti - puudub ka

vaidlus, et arved esitati mõlema pumba poole remondi eest. Seejuures on pump remondis käinud

lausa kahel korra – kui esimesel korral oli mugav kostjal väita, et hageja ei oskavat pumpa peale

monteerida, siis teisel korral monteeris pumba peale kostja enda tehnik, kusjuures pump oli just

kostja juurest remondist tulnud. Märgitust tuleneval ei saa kostja teha enam mistahes viiteid

sellele, nagu võiks pumba purunemise olla põhjustanud hageja enda tegevus. Märgitule juhib

tähelepanu ka INTRAC Eesti AS (vt vastust nr 4): „Pump käis pärast AS Hiiu Turvas poolset

peale paigaldust Hüdraksis, kus see Hüdraksi enda kinnitusel veekord lahti võeti ja üle

kontrolliti. Hüdraks ei tuvastanud et pump oleks katki ja pärast seda paigaldas ise pumba

masinale. Seega ei saa kuidagi väita, et AS Hiiu Turvas poolsest pumba monteerimisest 2015.a

jaanuaris oleks pump purunenud - selle oleks Hüdraks koheselt pidanud tuvastama.“

Vastuseks küsimusele 9 „Kas Osaühing Hüdraks remontis teistkordselt pumba nõuetekohaselt,“

avaldas INTRAC Eesti AS: „Vastavale küsimusele on vastus eitav. INTRAC Eesti AS on

arusaamisel et pumba lühikese tööea põhjustas see, et Hüdraks ei ole esimesel ega teisel korral

pumpa nõuetekohaselt remontinud. Erinevalt enda poolt väidetust, ei ole Hüdraks suure

2-17-9686

tõenäosusega võtnud pumpa „alg-osadeks“, mis tõttu jäi defekteerimine puudulikuks ja ei

tuvastatud, et remonti vajasid tegelikkuses mõlemad pumba pooled. Teostati pumba osaline

remont, mis tingiski pumba purunemise peale 216 töötundi.“

Kostja järgmine teooria oli, et ekskavaatori süsteemis ringles juba enne mingi „vaenulik“

metallitükk, mis pumpa jõudnuna selle purustas. Hageja esitas eksperdile küsimuse (nr 1): „Kas

eksperdile esitatud materjalide põhjal on võimalik väita, et pumba algse probleemi põhjustas

tõenäoliselt „vaenulik“ metallitükk, mis osaühing Hüdraks arvamuse kohaselt ekskavaatori

hüdraulikasüsteemis juba varem ringles? Kui jah, siis millised asjaolud seda tõendavad?“

INTRAC Eesti AS vastas küsimusele järgmist: „Pean esmalt vajalikuks selgitada, et „vaenulik“

metallitükk ei saa ekskavaatori hüdraulikasüsteemis ringi liikuda ehk siis korduvaid ringe teha.

Hüdraulikasüsteemis on õli liikumine, mis kannab edasi mehaanilisi osakesi, ühe suunaline.

Pump surub õli pumbast eemale. Läbides olenevalt vastavast teekonnast ettenähtud osad so

voolikud, klapid, jagaja, silindrid, jõuab õli lõpuks läbi tagasivoolu filtri paaki tagasi.

Tagasivoolu filter püüab kinni kõik mehaanilised osakesed ja koos paagis asuva imifiltriga

tagavad hüdraulika süsteemis õli puhtuse ehk garanteerivad, et süsteemi ei jõuaks mis tahes

mehaanilisi osakesi mis võiksid pumpa või teisi hüdraulika osasid kahjustada. Ehk siis kui

hüdraulikasüsteemis oleks mingi metallitükk, siis saaks see liikuda üksnes suunaga pumbast

eemale ning jõuaks teoreetiliselt (kui varem kuhugi kinni ei jää) tagasivoolu filtrisse. Ringlema

ei saaks mistahes võõrkeha hüdraulikasüsteemis jääda. Kui pumbast leiti „vaenulik“ metallitükk,

siis saab see tükk pärinema üksnes mõnest pumba enda purunenud detailist.“ INTRAC Eesti AS

juhib oma vastuses nr 6 lisaks tähelepanu sellele, et: „…tegelikult jääb mulje, et Hüdraks püüab

vaidlust segaseks ajada ja oma vastutust vältida. Viide süsteemis ringlevale "vaenulikule"

metallitükile ei ole tõepärane ja seda peaks professionaalne hüdraulikaga tegelev ettevõte

teadma.“

Hageja esitas küsimuse nr 14 järgmiselt: „Kas kokkuvõttes saab INTRAC Eesti AS tuvastada,

mis põhjustas kõnealuse kaksikpumba purunemise pärast 216 töötundi? Kas selle võis

põhjustada ekspluateerimise käigus tekkinud või süsteemis varem ringelnud võõrkeha; ülesurve;

ülekuumenemine; vms?“ INTRAC Eesti AS vastas: „Kokkuvõtteks võib öelda, et pumba

purunemise põhjuseks on otseselt Hüdraksi poolne ebapädev pumba remont (vt vastus 9) – kuna

Hüdraks ei märganud/taibanud/pidanud vajalikuks vahetada mõlema pumba poole kõiki detaile,

andis ülemäära kulunud fiksaatorplaat järele ja kolvid tulid pesast välja. Selle tulemusel irdusid

fiksaatorplaadi küljest metalli tükid ja puru, mis kahjustas pumba detaile. Seega algne põhjus oli

Hüdraksi tegemata töö, mitte mingi „vaenuliku“ metallitüki tekkimine. […] Seega ülaltoodud

asjaolusid ja tõendeid arvestades on kahtlusteta selge, et pumba purunemise põhjustas Hüdraksi

poolne otsene hooletus, kes hoolimata sellest, et kinnitas ka ise printsiipi, et pumba remondil

tuleb pump (so antud juhul kaksikpumba mõlemad pooled) võtta „algosadeks“, seda ei teinud

(kuigi hilisemalt väidab, et „Identsetesse pumpadesse on paigaldatud identsed varuosad mille

värvused on samad…“). Hüdraks likvideeris vaid kõige otsesema probleemi ning pump sai

töökorda vaid piiratud ajaks ja vajas peagi taas remonti. Selline lähenemine ei ole meie kutsealal

aktsepteeritav ega tavapärane – kui pump tuuakse remonti, siis on eesmärgiks tagastada pikka

aega funktsioneeriv pump, mitte pump, mis töötab vaid piiratud aja, mille järgselt remondi

teostaja ei soovi vastutust võtta ja väidab, et viga on kõiges muus, peale tema enda töö (kuni

„vaenulike“ metallitükkide ja masina üldise vanuseni). Seejuures on eriti kurioosne, et raha on

kliendilt arvest nr 250005 nähtuvalt küsitud kahe pumba poole komplekti varuosade eest.“

Hageja leiab, et kostja on otseselt hagejat petnud – lubatud kaksikpumba täieliku remondi

asemel, mida pakuti ja mille eest hageja ka tasus, remonditi vaid üks pumba pool.

Hageja andis samas kostjale võimaluse kohtuvälisele kokkuleppele jõudmiseks, edastades talle

08. mail 2017 veelkordse ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Sellele kostja ei

vastanud, mistõttu peab hageja oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole.

Hageja, kui tellija poolt tehti osaühingule Hüdraks ülesandeks kaksikpumba remont, tööd tuli

teha vastavalt kostja pakkumisele – remontida tuli mõlemad kaksikpumba pooled ja seda

hinnaga 3428,59 eurot. Puudub vaidlus, et esimesel korral ei teostatud tööd tähtaegselt, vaid ca

2-17-9686

ühe kuulise hilinemisega. Kui töö hilinemisega valmis, ei olnud töö teostatud nõuetekohaselt,

sest pump ei töötanud. Teistkordselt võeti väidetavalt taas pump „algosadeks“ ja selle paigaldas

ekskavaatorile tagasi kostja enda mehaanik – samas seejärel töötas pump vaid 216 töötundi.

Märgitu kohta on INTRAC Eesti AS vastuses nr 11 avaldanud: „216 töötundi on väga lühike

aeg. Pumpa nõuetekohaselt remontides, asendades seal kulunud varuosad kvaliteet osade vastu,

peaks pumba tööiga olema praktiliselt uue väärne. Tehase tavapärane garantii on aasta või 2000

töötundi. Varasemal purunemisel tunnistab tehas oma praaki ja purunenud detail asendatakse uue

vastu.“ INTRAC Eesti AS vastuses on ülaltoodust nähtuvalt lisaks tuvastatud, et pumba

purunemise 216 tunni järgselt põhjustaski kostja poolne ebapädev ja hooletu remont.

Kostja poolt tehtud töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Hageja pöördus osaühingu

Hüdraks kui asjatundja poole, st tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või

teadmistele. On ilmne, et mittetöötava pumba parandamise eesmärk saab olla ainult töötav pump,

kusjuures vastaval kutsealal valitseva praktika kohaselt, nagu avaldab INTRAC Eesti AS, on

lubamatu pumba poolik remont ning remonditud pump peaks töötama vähemalt 2000 töötundi.

Eelduslikult oleks vastava eesmärgi saavutamiseks pidanud kuluma osaühingu Hüdraks

hinnapakkumistes näidatud summad, kuid tegelikkuses on hageja saanud olulistes summades

kahju. Hageja on seisukohal, et kahju eest vastutab VÕS § 641 lg 2 ja § 642 alusel üheselt

osaühing Hüdraks, kes lõppkokkuvõttes ei suutnudki saavutada lepingujärgset tulemust.

Ei saa olla vaidlust, et pärast esimest pumba remonti pump ei hakanudki normaalselt tööle –

järelikult vastutab märgitu eest igal juhul osaühing Hüdraks. Pärast teistkordset pumba remonti

osaühing Hüdraks poolt suudeti pump reguleerimise järgselt küll mõneks ajaks tööle saada, kuid

pump ei jäänud tööle. INTRAC Eesti AS on tuvastanud, et selle põhjuseks on üksnes ja ainult

ebapädev ja hooletu kostja poolne pumba remont kusjuures remonditud oli ainult üks pumba

pooltest.

Faktilistest asjaoludest ja tõenditest nähtub seega, et:

- kostja ei ole täitnud kohaselt sõlmitud lepingut ja ei ole poolt pumpa üldse remontinudki.

Järelikult on ühe pumba poole eest hageja tasunud alusetult ja kostja peab selle tagastama;

- töövõtja on rikkunud oma kohustusi ja põhjustanud sellega hagejale olulise kahju - selle

asemel, et saada kostjal ühe korra korralikult ja kohaselt remonditud pump, pidi hageja tegema

olulisi kulutusi, et lõpuks vastav eesmärk saavutada. Kui kostja oleks kohaselt oma kohustusi

täitnud, siis puudunuks vastavate kulutuste järgi vajadus ja hagejale ei ole kahju tekkinud;

- lisaks on kostja poolse lepingu rikkumise tõttu hageja ekskavaator olnud sunnitud nädalaid

seisma, st hageja ei saanud eesmärgipäraselt oma omandit kasutada. Sellest tulenevalt on

hagejal osaühingu Hüdraks vastu kasutuseeliste kasutamise võimatusest tulenev kahju

hüvitamise nõue.

Alusetult tasutu tagastamise nõue

Tõenditest nähtuvalt esitas kostja hagejale 07. novembril 2014. a järgmised pakkumised:

1)nr 141540 summas 1 953,35 € kaksikpumba remont.

2)nr 141497 summas 1 475,24 € kaksikpumba LISAPUMBA remont.

Lisapumba remondis ei ole minetusi tuvastatud, mistõttu selle eest tasutud summa on makstud

õiguspäraselt. Samas kaksikpumba osas on INTRAC Eesti AS märkinud üheselt, et ühte

kaksikpumba poolt ei ole ei lahti võetud ega remonditud. Järelikult 50% ulatuses ei ole kostja

vastavat tööd üldse teinudki ja seega on poole pumba remondi eest saanud raha üldse alusetult.

VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 635 lg 1

sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu.

Tõenditest nähtuvalt remonditi ainult kaksikpumba ühte poolt. Sellest tulenevalt on 50% ulatuses

hageja tasunud vastava töö eest kostjale alusetult. Kostja peab hagejale seega tagastama 50%

2-17-9686

saadud summast so 976,67 € (1953,35 € : 2), kuna on alusetult saanud raha töö eest, mida ta

tegelikkuses teostanud ei ole.

Kahju hüvitamise nõue

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Puuduvad alused, millele tuginedes saaks

töövõtja viidata tellija vastutusele ja seeläbi ise vastutusest vabaneda - INTRAC Eesti AS

arvamusega on üheselt tõendatud, et pumba purunemise põhjustas otseselt kostja poolne lepingu

rikkumine. Järelikult on üheselt selge, et antud juhul vastutab kostja kui töövõtja hagejale, kui

tellijale tekitatud kahju eest, kuivõrd see on otseses põhjuslikus seoses töövõtja poolse lepingu

rikkumisega. Tuginedes Riigikohtu 07. detsembri 2005 lahendis nr 3-2-1-149-05 ja 26.

septembri 2006 lahendis nr 3-2-1-53-06 avaldatud seisukohtadele conditio sine qua non reegli

kohaldamise osas, hageja leiab, et kui osaühing Hüdraks oleks koheselt oma lepingulised

kohustused täitnud tähtaegselt ja korrektselt, siis ei oleks hagejale mingit kahju sündinud.

Kõik kirjeldatud kahjud on tekkinud üksnes ja ainult osaühingu Hüdraks poolse lepingu

rikkumise tõttu. Hageja kulu oleks pidanud piirduma üksnes Hüdraksi pakkumistes märgitud

summa tasumisega – vastava kulu kandmise järgselt oleks hageja pidanud saama enda

valdusesse remonditud ja töötava pumba. Kõik muud kulud on otseselt põhjustatud aga osaühing

Hüdraks poolt, kes on selle eest otseselt vastutav. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline

kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja kahju kokku on 10 558,74 eurot ja see koosneb

alljärgnevatest osistest:

1) tarbetuks on osutunud kuluks kulu uuele klapile 71,90 eurot (KM-ta), transpordile summas

37,02 eurot (KM-ta, DPD arve lisatud, pumba transport osaühingusse Hüdraks) ja kulu

osaühingu Hüdraks arve nr 250284 tasumiseks summas 380 eurot Hiiumaa sõidu ja teostatud töö

eest (KM-ta). Hüdraks on sisuliselt mittenõuetekohaselt töötava pumba suutnud ajutiselt tööle

panna ja on selle eest küsinud veel hagejalt lisaraha. Samas, kui osaühing Hüdraks oleks juba

esmakordse remondi järgselt suutnud pumba töökorda seada, ei oleks vastava kulu tegemine

olnud vajalik. Kulu kokku 488,92 eurot (KM-ta);

2) täiendava remondi ja varuosade kulu, mis ROCKWELD OÜ poolt pumba kordategemisele

kulus, s.o 7267,20 eurot (KM-ta) ning INTRAC Eesti AS-i arve reguleerimisele summas 269,05

eurot (KM-ta). Lisandub DPD transpordikulu kokku summas 62,29 eurot (25,27 € + 37,02 €

KM-ta). Vastav kulu seega kokku 7598,54 eurot (KM-ta);

3) VÕS § 128 lg 3 tulenevalt kuuluvad hüvitamisele ka kahju kindlaks tegemise kulud. Hageja

on pidanud kahel korral pöörduma INTRAC Eesti AS poole, kes diagnostika eest on esitanud

arveid summas 465,58 eurot ja 1035,96 eurot, s.o kokku 1501,54 eurot (1251,28 € KM-ta).

Märgitud kulu kandmine oleks olnud ebavajalik, kui töövõtja poleks omapoolseid lepingulisi

kohustusi rikkunud. Hagiavalduse esitamise hetkel ei olnud INTRAC Eesti AS esitanud veel

arvet ekspertarvamuse koostamise eest;

4) VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab ka mõistlikke kulusid kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. AS Hiiu Turvas on pöördunud kahjunõude

sissenõudmiseks Advokaadibüroo Heringson GLO poole ja teinud sellest lähtuvalt kulutusi 1220

eurot (806,67 € + 293,33 € + 120 € (KM-ta)).

Kasutuseeliste kasutamise võimatusest tulenev kahjunõue

Lisaks on hagejal osaühingu Hüdraks vastu kasutuseeliste kasutamise võimatusest tulenev kahju

hüvitamise nõue. Esialgne pumba remont pidi olema valmis vähemalt 2014. a detsembri

esimeseks nädalaks, s.o hiljemalt 08. detsembriks 2014 pidi remonditud pump olema võimalik

2-17-9686

paigaldada ekskavaatorile, et sellega oleks võimalik tööd teha. Tööd sai hageja ekskavaatoriga

tegema hakata alles 11. märtsil 2015. See ajavahemik hõlmab 48 tööpäeva (maha arvestatud

riiklikud pühad ja vähendatud summat lühendatud tööpäevade tõttu ühe tööpäeva võrra).

Alates 27. maist 2015 polnud töö tegemine taaskord võimalik, kuna pumbast hakkas kostuma

kahtlast heli. Märgitust parandatud pumba ekskavaatorile monteerimiseni 09. septembril 2015. a

on veel 73 tööpäeva. Seega ei ole hageja oma vara saanud kasutada kokku 121 tööpäeva.

Viidates Riigikohtu otsustele 06. maist 2015 nr 3-2-1-36-15 (p 25 jj) ja 13. juunist 2005

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05 (vt p-d 16 ja 19), on hageja seisukohal, et kasutuseelise kaotamise

nõude väljaselgitamiseks tuleb teha kindlaks, kui palju on analoogse ekskavaatori kasutamine

väärt. OÜ Kemehh pakkumise kohaselt maksab Hiiumaal analoogse ekskavaatori rent 46 € +

KM tunnis koos kütusega. Sarnast hinda kinnitavad ka pakkujad mujalt – nt Berkhard OÜ pakub

analoogset ekskavaatorit hinnaga 45 €/h, kuid lisanduks ekskavaatori Hiiumaale transportimise

kulu + kütus. Hagejale teadaolevalt kulutab analoogne ekskavaator tunnis kütust 13 l, mis

arvestades kütuse keskmist hinda 1 €, teeb kütuse tunnikuluks 13 €. Seega tuleks vastavaks

tunnihinnaks minimaalselt 33 € + KM. OÜ Kemehh pakkumise hind sisaldab ka ekskavaatori

juhi töö hinda. Seega tuleks ühest küljest ekskavaatori juhi palga kulu maha arvata, kuid teisest

küljest puudub AS Hiiu Turvas palgal on ekvaatorijuht, kes kõnealust ekskavaatorit opereeris ja

kellele ei olnud muud tööd pakkuda, kui ekskavaator töökõlblik ei olnud. Seega on AS Hiiu

Turvas ikkagi vastava kulu kandnud ja seda ei ole võimalik hageja kokkuhoiuna maha arvata,

millest tulenevalt tuleb arvestada, et AS-il Hiiu Turvas jäi kasutuseeliseid realiseerimata

vähemalt 33 € eest tunnis (sisaldab eeltoodust lähtuvalt ka juhi palgakulu, mis on otsene AS-i

Hiiu Turvas kahju). Kuna hagejal polnud osaühingu Hüdraks lepingurikkumise tõttu võimalik

kasutada oma vara 121 tööpäeva, milles igas on 8 tundi, s.o kokku 968 tundi, siis vastava tundide

arvu korrutamisel analoogse ekskavaatori kasutamise hariliku väärtusega samas piirkonnas on

hageja kasutuseelisest tulenev nõue kokku vähemalt 31 944 eurot KM-ta.

Eeltoodust tulenevalt hageja nõue kostja vastu kokku on 42 479,41 eurot.

Kuivõrd pooled ei ole kompromissile jõudnud, siis peab hageja otstarbekaks esitada alates hagi

esitamisest ka viiviste nõude TsMS § 367 sätestatud võimalust rakendades ning taotleda

kohtuotsuses viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

Hageja taotleb:

1. Mõista kostjalt osaühing Hüdraks hageja AS Hiiu Turvas kasuks välja alusetult saadud 976,67

eurot töö eest, mida kostja ei ole tegelikkuses teinud. Mõista kostjalt osaühing Hüdraks hageja

AS Hiiu Turvas kasuks välja viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata põhisummalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude nõude täieliku täitmiseni;

2. Mõista kostjalt osaühing Hüdraks hageja AS Hiiu Turvas kasuks välja kahjuhüvitis summas

10 558,74 eurot. Mõista kostjalt osaühing Hüdraks hageja AS Hiiu Turvas kasuks välja viivised

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt alates

hagi esitamisest kuni põhinõude nõude täieliku täitmiseni;

3. Mõista kostjalt osaühing Hüdraks hageja AS Hiiu Turvas kasuks välja kasutuseeliste

kasutamise võimatusest tulenev kahju hüvitis summas 31 944 eurot. Mõista kostjalt osaühing

Hüdraks hageja AS Hiiu Turvas kasuks välja viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude nõude

täieliku täitmiseni;

4. Menetluskulude jaotamisel jätta nii kostja kui hageja kõik menetluskulud, sh kulud advokaadi

õigusabile, kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulu 4752 eurot

+ 18.juuni 2020 istungil osalemisega seotud kulu (120 eurot x istungi aeg), kütuse

kompensatsioon sõidu eest 60,07 eurot ja riigilõiv 1000 eurot; kokku 5812,07 eurot, millele

lisandub kohtuistungil osalemise kulu vastavalt protokollile, 1 h =120 eurot. Hageja palub

menetluskuludele liita ka vastaspoole menetluskulude kohta arvamuse koostamise kulu 204 eurot

(1 tund 42 minutit, tunnihind 120 eurot käibemaksuta).

2-17-9686

Hageja

kinnitab,

et

kulud

on

kantud

seoses

selle

menetlusega,

hageja

on

käibemaksukohustuslane ning menetluskulude summa on esitatud ilma käibemaksuta.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja arvates hagiavaldus on põhjendamatult võetud

kohtu menetlusse. Kostja hinnangul ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (TsMS § 423 lg 2 p 1) ning hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2), mistõttu kostja taotles jätta hagi

läbi vaatamata.

Juhul, kui kohus jätab kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ning jätkab asja

menetlemist, palub kostja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kostja ei tunnista hagiavalduses

kostja vastu esitatud nõudeid ning vaidleb hagile täielikult vastu. Kostja leiab, et hagiavalduses

esitatud väited on alusetud ja tõendamata, hagiavalduse õiguslik käsitlus on vastuoluline ja

ainetu.

Hagiavalduses on viidatud kostja kodulehel avaldatud teabele ja on püütud jätta mulje, justkui

ainult sellest lähtudes pöörduti ekskavaator Case 888B hüdraulilise kaksikpumba (edaspidi

nimetatud ka pump) remondi küsimuses kostja poole. Hageja on jätnud märkimata, et hageja ja

kostja on ka varasemalt koostööd teinud, kostja on hagejale teinud remonditöid 2012. aastal

(summades 2200, 3053 ja 169 eurot) ning 2013. aastal (summas 546 eurot). Mingisuguseid

probleeme varasemas koostöös esinenud ei ole ning hageja on kostja teenusega igati rahule

jäänud.

Pärast pumba remonti toomist monteeriti see kostja töötajate poolt osadeks, tuvastati vigased

vahetamist vajavad detailid ning selgitati - millised varuosad on olemas, millised on vaja tellida,

samuti varuosade tarneajad ja vastavalt sellele koostati pakkumus. Pumbakomplekti ühe osa

remont takerdus Hollandi varuosade tarnija viivituse tõttu, kuna tootjatehas ei suutnud tema

tellimust kokkulepitud ajal täita. Puuduolev võll saabus Hollandi tarnijalt enne jõule (lisad 1, 2),

misjärel pump koheselt remonditi ja oli valmis 22.12.2014.a (asjaolu on muuhulgas tõendatud

hagiavalduse lisaga 4, s.o kostja poolt hagejale esitatud arvega, kust on näha remonditööde

teostamise kuupäev 22.12). Sellest teavitati hagejat ning kuivõrd tegemist oli pühade perioodiga

ja hageja töötajad olid kollektiivselt puhkusel uue aastani, siis lepiti hageja ettepanekul kokku, et

pumba üleandmine toimub uue aasta algul.

Tõele ei vasta hagiavalduses kirjeldatu, et pärast klapivahetust ja hageja poolt kostjaga ühenduse

võtmist „lubas kostja korduvalt kohale saata oma tehniku, kes pidi kaksikpumpa reguleerima“.

Kostja ei saanud lubada tehniku saatmist, kuna samal ajal olid täitmisel varasemalt planeeritud

tööd ning suure töökoormuse tõttu ei olnud võimalik tehnikut kohapeale saata. Kostja soovitas

hagejale korduvalt kutsuda kohapeale maaletooja esindaja, kes on pädev probleemi põhjust

tuvastama.

Hagiavalduses on hageja seadnud kahtluse alla, kas kostja on üldse pumba sisu ära vahetanud.

Detsembris 2014.a teostatud remondi käigus vahetati kostja poolt ära kõik pumba defektsed

osad, konkreetsed detailid on näidatud hagejale esitatud arvel. Kostja poolt pumbas paigaldatud

varuosad olid igas mõttes nõuetekohased, mida kostja soovib tõendada varuosade tootja

sertifikaadiga.

Intrac Eesti AS väide, et ühte pumba poolt ei ole lahti võetud, on põhjendamatu, kuna pumpa,

mida kostja remontis, ei ole võimalik poolikult avada. Kostja vahetas remondi käigus mõlemad

fiksaatorplaadid. See on muuhulgas tõendatav asjaoluga, et fiksaatorplaatidel on kastutatud

erinevat värvi keermeliimi. Kostja juhindub juba aastaid pumpade remontimisel reeglist, et

kaksikpumpades tuleb üks grupp fikseerida valge liimiga ja teine sinisega. Selline praktika on

tingitud soovist tagada hilisema garantiiremonti pöördumise puhul võimalus kontrollida, kas

vahepeal ei ole pumbas midagi n.ö omal käel tehtud, mis välistab garantiivastutuse. Intrac Eesti

AS on erinevat värvi keermeliimi kasutamisest teinud ebaõige järelduse.

Kui hageja saatis pumba veebruaris 2015.a kostja juurde, siis lähtus kostja Intrac Eesti AS

seisukohast, et pump ei tööta. Kostja töötajad võtsid koheselt pärast pumba laekumist selle lahti

2-17-9686

ning kontrollimisel ei tuvastatud ühtegi viga ega kõrvalekallet remondis. Kolvid olid terved,

mikromeetriga kontrolliti kolvirõngaid, need osutusid terveteks, kolvi kinnitusplaadid olid kinni

ja terved, kolvid ei lõtkunud pesades, silinderplokid ja surveplaadid olid terved, võeti lahti ka

tagakaanes olev juhtkolb ja seda seadistavad vedrud, mis olid kõik terved ja õiges asendis.

Kuna mingeid vigu ei tuvastatud, samas aga kliendi kinnitusel ekskavaator ei töötanud ja nende

teatel leidis Intrac Eesti AS, et viga on pumbas (vastavaid tõendeid ei ole hageja kostjale

esitanud, kuid antud hetkel kostja usaldas hageja infot ning keskendus probleemi lahendamisele),

siis kostja soovis probleemi operatiivselt lahendada ja tellis koheselt kiirtellimusena vastavad

varuosad.

Kostja oli juba esimese remondi ajal pumba sisu osad välja vahetanud uute osade vastu ja

veebruaris 2015.a pumba saamisel teostatud kontrolli käigus vigu ei tuvastatud. Sellele

vaatamata vahetas kostja teisel korral osaliselt esmalt paigaldatud sisuosad uute vastu. Kostja ei

saanud 100%-selt välistada täppismõõtude tehasepoolseid kõrvalekaldeid ning arvestusega, et

kui viga oli esmalt vahetatud varuosades, siis saab selle hiljem koostöös tootjaga lahendada.

Siinkohal soovib kostja avaldada, et esialgselt kostja poolt vahetatud varuosades vigu ei

esinenud, need on täna töös erinevates masinates.

Hageja väide, et masin töötas pärast remonti 216 tundi, on täielikult tõendamata ja paljasõnaline.

Intrac Eesti AS 02.07.2015. a arve nr 000731589 ei tõenda seost kõnes oleva pumba remondiga.

Hageja kinnitusel läks 2015.a maikuu lõpus surve paigast, manomeeter näitas 400 bar ja enam

ning pumbast hakkas kostuma kahtlane heli. Hagiavaldusest järeldub, et vastavad probleemid

ilmnesid 27.05.2015. Seega töötas pump hageja väitel korrektselt alates 10.03. kuni 27.05.2015.

a, s.o ca 2,5 kuud.

Hagiavalduse kohaselt otsustas hageja pöörduda pumba remontimiseks Rockweld OÜ poole.

Kostja poole hageja selles küsimuses ei pöördunud ja probleemi ei kirjeldanud, hageja ei andnud

kostjale võimalust fikseerida ekskavaatori hüdraulika hetkeseisu, sh vastavust tehnilistele

nõuetele, samuti ei antud võimalust kontrollida kaksikpumba seisukorda ega antud võimalust

vajadusel pumpa remontida. Sellega on hageja rikkunud VÕS § 644 lg 1 ja 2 sätestatud norme.

Tõendamata on hageja väide, et Intrac Eesti AS tuvastas 03.06.2015.a, et viga on pumbas.

Hageja ei ole tõendanud, mida Intrac Eesti AS tuvastas. Arvestades hagiavaldusele lisatud Intrac

Eesti AS poolt esitatud arve summat 1035,96 eurot võiks eeldada, et sellises mahus teenus oleks

pidanud sisaldama minimaalselt täielikku diagnostikat ja täpset vea põhjuse tuvastamist. Kuna

aga hageja on pöördunud Rockweld OÜ defekteerimise teostamiseks (nagu nähtub hagiavalduse

lisast nr 9), siis ilmselt on Intrac Eesti AS teenus seisnenud milleski muus.

Kostja vaidleb vastu Rockweld OÜ „defekteerimise aruandes“ ja Intrac Eesti AS arvamuses

esitatud järeldustele. Hageja ei kutsunud kostjat väidetavate puuduste tuvastamise juurde.

Rockweld OÜ ja Intrac Eesti AS arvamustes esitatud järeldused on olulises osas oletuslikud,

need ei vasta tõele ning need ei ole kontrollitavad. Näiteks on Intrac Eesti AS erinevat värvi

keermeliimi kasutamisest teinud ebaõige järelduse. Rockweld OÜ defekteerimise akti väited

(näiteks: vedruseibid on valesti paigaldatud; tõenäoliselt on varem teostatud pumba osaline

remont ja see on kokku pandud valesti jms) on paljasõnalised, aktist ei ole võimalik aru saada,

mis on Rockweld OÜ hinnangul valesti tehtud. Samuti on asjassepuutumatu väide, et pumba

korpuse vahele oli paigaldatud isetehtud tihend. Aktis ei ole selgitatud, miks on sellise tihendi

kasutamine ebaõige ning kuidas see võis tekitada kahju.

Enne 21.10.2015 ettepanekut kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks ei olnud hageja andnud kostjale

informatsiooni probleemide väidetava jätkumise kohta. Kostja on kokkulepitud remonttööde

tegemisel olnud igati hoolas ja koostöövalmis ning teinud kõik endast oleneva, et hageja saaks

seadme töökorda. Hagiavalduses esitatud etteheide, et kostja on hagejat otseselt petnud, ei vasta

tõele. Hageja ei teavitanud kostjat remondi võimalikust lepingutingimustele mittevastavusest ega

kirjeldanud seda. Samuti ei informeerinud hageja kostjat Intrac Eesti AS väidetavatest

seisukohtadest jne. Selle asemel esitas hageja kostjale nõude summas, mille suurus on kümme

korda suurem hageja poolt kostjale teenuse eest tasutud summast, seejuures nõudekirjadest ja

2-17-9686

hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja rahul osaga remonditöödest, mille maksumust hindab

hageja ise summale 976,67 eurot. Hageja ei ole VÕS § 644 lg-te 1 ja 2 kohaselt kostjale teatanud

kostja poolt teostatud töö väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul.

Seetõttu on kostja tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 kaotanud õiguse tugineda väidetavale töö

mittevastavusele. Eeltoodud vastuväitele tugineb kostja ainult alternatiivselt, kuivõrd kostja on

veendunud seisukohal, et ta on oma lepingujärgsed kohustused täitnud täielikult ja vastavalt

kokkulepitule ning ta ei ole töövõtulepingut rikkunud.

Õige ei ole hagiavalduses esitatud väide, et teisel korral monteeris pumba peale kostja enda

tehnik. Ainuüksi hagiavalduses esitatust on ilmne, et kostja ei paigaldanud pumpa.

Hagiavalduses eespool on kirjeldatud, et pump oli Hiiumaal tagasi (s.o kostja poolt hagejale üle

antud) 05. märtsil 2015.a ja monteeriti ekskavaatorile järgmisel päeval. Kostja töötajad ei käinud

pumpa peale monteerimas, seda pidid tegema hageja töötajad. Hagiavalduses on eespool

kirjeldatud, et 06.03.2015 leppisid pooled kokku, et kuna kostja väitel vajab pump reguleerimist,

siis tuleb kostja spetsialist ja reguleerib pumba kohapeal. Seega kostja töötaja tuli reguleerima

pumpa, mis oli eelnevalt hageja töötajate või mõne teise hageja poolt määratud isiku poolt juba

paigaldatud.

Kostja vaidleb vastu hageja väitele, justkui ei oleks esimesel korral töid tehtud tähtaegselt, vaid

ca ühe kuulise hilinemisega. Pooled leppisid kokku tööde hilisemas üleandmises, mis algselt oli

tingitud tarnijast ja hiljem pühade perioodist. Remonditud pump anti vastavalt pooltevahelisele

kokkuleppele hagejale üle pärast pühi jaanuari alguses 2015.a. Seega ei ole asjakohane hageja

käsitlus sellest, justkui pidanuks kostja valmis töö üle andma hiljemalt 08.12.2014.a.

Tõendamata ja alusetu on hageja väide, et kostja ei teinud tööd nõuetekohaselt, sest pump ei

töötanud. Asjaolu, et kostja poolt remonditud pumba hageja töötajate poolt ekskavaatorile

paigaldamise järgselt ekskavaator ei töötanud, ei võimalda üheselt ja tõsikindlalt järeldada, et

kostja oli oma tööd teinud mitte nõuetekohaselt. Pumba paigaldamisel on äärmiselt tähtis, et

oleks tagatud sellise protseduuri puhtus, et välistada mustuse vms osakeste sattumine süsteemi.

Samuti on oluline (nagu kostja on varasemalt korduvalt rõhutanud), et oleks teostatud

nõuetekohane pumba seadistus ja kontrollmõõtmised. Seda hageja vaatamata kostja korduvale

soovitusele ei järginud. Veelgi enam – hageja töötajad ei ole pärast pumba paigaldamist selle

seadistamist ja kontrollmõõtmist üldse teostanud. Seadistuse ja kontrollmõõtmise vajalikkust

tõendab aga asjaolu, et ka pärast pumba teistkordset remonti ei saanud hageja töötajad

ekskavaatorit tööle, kuid pärast seda, kui kostja töötaja oli vajaliku seadistamise ja

kontrollmõõdistuse teostanud, hakkas seade tööle. Kuna pump hakkas normaalse survega (260

bar) tööle (tõendatud muuhulgas hagiavalduse lisaga nr 16 p 3) ja edasise 2,5 kuu vältel masin

töötas, siis järelikult oli pump nõuetekohaselt remonditud. 11.11.2015. a kirjas on hageja

väitnud, et pump purunes ülenormatiivse surve tõttu. Miks surve 2015.a maikuu lõpus suurenes

(või suurendati seda hageja töötaja poolt) ja tekkisid kahjustused, selle kohta ei ole hageja

kohtule tõendeid esitanud.

Samuti tuleb arvestada, et pumbale avaldab mõju filtrite seisukord, sh kas neid on vahetatud,

kasutatava õli kvaliteet ja seadme hoolduse nõuetelevastavus/mittevastavus.

Hageja väide, et pumba purunemise põhjustas kostja poolne „ebapädev ja hooletu remont“, on

meelevaldne ja täielikult tõendamata. Hageja teostas pumbale tervikliku ja põhjaliku remondi,

ning väide poolikust remondist on ebaõige. Nagu hageja on ise hagiavalduses viidanud, vastutab

töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal. Kostja andis hagejale üle remonditud ja igati

töökorras pumba. Juhul, kui hageja ei saanud pärast enda poolt pumba paigaldamist seadet tööle,

ei saa selle eest vastutada kostja. Kostja teostas pumbale tervikliku remondi, kostja poolt

teostatud tööd vastasid täies mahus kokkulepitule. Kostja ei ole lepingut rikkunud.

Alusetult tasutu tagastamise nõue

Jättes l kõrvale asjaolu, et töövõtulepingu rikkumisest tulenev alusetult tagastamise nõue on

õiguslikult ainetu, ei ole nimetatud nõue ka sisuliselt põhjendatud ja tõendatud. Kostja on

2-17-9686

teostanud terve pumba remondi. Hageja väide, et ühte kaksikpumba poolt ei ole lahti võetud ega

remonditud, on alusetu ja tõendamata. Pumba pooled asuvad ühes korpuses, seega ei ole õige

väide, et ühte poolt ei ole lahti võetud. Kostja on tellinud ja paigaldanud vastavad varuosad.

Tööd on teostatud vastavalt kokkuleppele ja mingit alusetut maksmist hageja poolt pole

toimunud, arve on esitatud reaalselt tehtud tööde eest.

Kahju hüvitamise nõue

Kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu ja alusetu ainuüksi põhjusel, et täidetud ei ole nõude

esmane eeldus, milleks on lepinguliste kohustuste rikkumine. Kostja ei ole oma lepingulisi

kohustusi rikkunud.

Isegi juhul, kui kostja oleks oma kohustusi rikkunud (mida ta teinud ei ole!), puudub hagejal

väidetav kahju ning põhjuslik seos. Kulu uuele klapile ja selle transpordile on tarbetu ning ei ole

mitte kuidagi seotud kostjaga. Klapi ostmise otsuse võttis vastu hageja ise ja see ei ole kuidagi

etteheidetav kostjale. Arusaamatu on, miks on kostja arve summas 380 eurot hageja hinnangul

kahju. Kostja seadistamise järgselt hakkas seade tööle, mis tõendab veelkord, et pump oli

nõuetekohaselt remonditud. Vastasel korral ei oleks seade töötanud ka kostja esindaja

seadistamise järgselt. Absurdne on hageja väide, et kostja sai „sisuliselt mittenõuetekohaselt

töötava pumba“ ajutiselt tööle. Hageja ei ole tõendanud, et pump töötas mittenõuetekohaselt.

Hageja ei ole kostjale töö väidetavast mittevastavusest mõistliku aja jooksul teada andnud ning ei

ole mittevastavust piisava täpsusega kirjeldanud. Kui pump töötas kaks ja pool kuud, siis

järelikult oli tegemist töötava pumbaga.

Rockweld OÜ poolt teostatud remondi kulu, Intrac Eesti AS teostatud reguleerimise kulu ja

transpordikulu ning kostja poolt teostatud tööde vahel puudub põhjuslik seos. Täielikult on

tõendamata, millest on tekkinud ülesurve, millisel põhjusel on tekkinud pumbas vigastused,

millised osad pumbas vajasid väljavahetamist jne.

Hageja viitab Intrac Eesti AS diagnostika arvetele, kuid nendel puudub seos kostja poolt

teostatud töödega. Pealegi on Intrac Eesti AS arve summas 1035,96 eurot täielikult

põhjendamatu. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse lisast 9 nähtuvalt on hageja tellinud

Rockweld OÜ-lt defekteerimise. Hagiavalduse kohaselt on hageja OÜ Rockweld defekteerimise

aruandele tuginevalt otsustanud tellida pumba remonditööd Rockweld OÜ-lt. Seega

hagiavaldusest nähtuvalt puudub Intrac Eesti AS arvel igasugune seos hageja nõude aluseks

olevate asjaoludega.

Hageja poolt kohtuväliselt esitatud nõuete esitamiseks kantud kulu näol ei ole kindlasti tegemist

mõistliku kuluga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kostjale esitatud nõuded on alusetud ja tõendamata

ning nõuete õiguslik konstruktsioon on ainetu, kunstlik ja ilmselgelt ülepaisutatud ning sisaldab

tsitaate Riigikohtu otsustest, mis käesoleva asja kontekstis on asjakohatud. Igale mõistlikule

isikule pidi olema arusaadav, et sellise nõudega, kus hageja ise ühelt poolt ütleb, et ei ole rahul

põhipumba ühe poole remonditöödega summas, mis jääb alla tuhande euro, kuid esitab samas

nõude, mis ületab 40 000 eurot, ei ole võimalik nõustuda. Sellise nõude esitamist ei ole võimalik

käsitleda heatahtlike, vaidluse sisulisele lahendamisele suunatud läbirääkimistena, vaid tegemist

on ilmselge väljapressimisega, mille kulude hüvitamise nõudmine kostjalt on alusetu ja

põhjendamatu.

Kasutuseelise kasutamise võimatusest tulenev kahjunõue

Kostja hinnangul on hageja kasutuseeliste kasutamise võimatusest tulenev kahjunõue täielikult

alusetu. Hageja poolt nõude alusena märgitud VÕS § 132 reguleerib kahju hüvitamist asja

hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral. Samas hageja isegi mitte ei väida, et kostja on

põhjustanud hagejale kuuluva asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise. Hageja nõue on

õiguslikus mõttes ainetu.

Ainuüksi eeltoodud põhjusel tuleks hagi kõnes oleva nõude osas jätta tervikuna rahuldamata,

mida kostja ka taotleb. Isegi juhul, kui hageja vastaval nõudel oleks õiguslik alus (mis kostja

hinnangul puudub!), tuleks arvestada järgmisega.

Esialgselt pidi pump tõesti valmis olema detsembri alguseks 2014, kuid tähtaeg viibis ühe detaili

2-17-9686

(võlli) tarne tõttu, millisest asjaolust teavitati koheselt ka hagejat. Kuna selgusetu oli täpne

tarneaeg Hollandist, ei olnud võimalik anda täpseid lubadusi töö teostamise kohta. Võlli uue

tarneaja kohta tegi kostja korduvaid lisapäringuid, võll laekus lõpuks 19.12.2014, millest

teavitati koheselt hagejat. Nagu kostja on selgitanud, leppisid pooled kokku remonditud pumba

üleandmises pärast pühi jaanuari alguses 2015.a. Seetõttu ei olnud seadme kasutamine perioodil

alates 08.12.2014. a kuni 07.01.2015. a takistatud mitte kostja poolse väidetava lepingurikkumise

tõttu, vaid selline oli poolte vastastikune kokkulepe.

Kostja andis hagejale üle nõuetekohaselt remonditud pumba. Asjaolu, et pumba hageja enda

poolt ilmselt ebapädeva paigaldamise järel (arvestades, et kostjale teadaolevalt ei olnud hagejal

olemas surve mõõtmiseks vajalikku pädevust) seade ei töötanud, ei ole ette heidetav kostjale.

Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks kostja vastutama selle eest, et hageja omal initsiatiivil

otsustas soetada klapi, mille hageja sai kätte ligi kuu aega hiljem (hagiavalduse kohaselt

30.01.2015. a). Kui hageja seejärel kostjaga ühendust võttis, teatas kostja, et pump vajab ilmselt

reguleerimist, kuid ei lubanud saata oma spetsialisti, vaid soovitas hagejal pöörduda maaletooja

poole. Hagiavalduse kohaselt käis Intrac Eesti AS esindaja hageja juures kohapeal 18.02.2015. a,

seega möödus vahepeal mitu nädalat, kuid selline viivitus ei olnud kuidagi tingitud kostjast. Kui

hageja saatis pumba veelkordseks kontrolliks kostjale (kostja sai pumba kätte 24.02.2015. a), siis

kontrollis kostja koheselt pumba korrasolekut ja, vigu tuvastamata, kuid soovist välistada 100%

võimalus, et tegemist võiks olla täppismõõtude tehasepoolsete kõrvalekalletega, vahetati osaliselt

detailid välja. Töökorras pump toimetati hagejale igasuguse viivituseta (hageja on kinnitanud

pumba kättesaamist 05.03.2015. a). Pumba paigaldamine, seadistamine ja reguleerimine ei olnud

kostja töövõtulepingujärgseteks ülesanneteks. Seadistamises ja kontrollmõõtmises lepiti

hagejaga eraldi kokku ning vastavalt kokkuleppele teostas kostja töötaja need tööd 10.03.2015.

a.

Hageja ei pöördunud kostja poole, ei teavitanud, et pumbaga on probleemid, ega palunud pumba

kontrollimist ega remontimist. Seetõttu ei ole seadme kasutamise väidetav takistatus alates

27.05.2015. a kuni 09.09.2015. a kuidagi ette heidetav kostjale. Lisaks juhib kostja tähelepanu

asjaolule, et kui väidetavalt tekkisid probleemid 27.05.2015. a, siis hageja saatis enda kinnitusel

pumba remondiks OÜ-le Rockweld 09.06.2015. a, OÜ Rockweld teostas defekteerimise

13.08.2015. a ning tööd said teostatud 09.09.2015. a (hagiavalduse andmed). Kostja ei saa mingil

moel vastutada nende suurte ajaliste lõtkude eest.

Mitte mingisugust kostjapoolset viivitust või muud lepingurikkumist kostja poolt ei olnud ning

hüvitise nõue selle perioodi eest on täielikult alusetu ja tõendamata.

Asjaolu, et alates 27.05.2015. ei olnud töö tegemine võimalik, kuna pumbast hakkas kostuma

kahtlast heli, ei olnud tingitud kostjast. Hageja poolt esitatud tõenditega ei ole tõsikindlalt

tõendatud, et seadme rike oli tekkinud kostja poolt teostatud remonditööde tõttu. Kostja vaidleb

vastu hageja poolt esitatud tõenditele OÜ Rockweld defekteerimise aruandele ja Intrac Eesti AS

arvamusele, kuna ilmselt ei ole tegemist erapooletute isikutega. OÜ-le Rockweld oli

majanduslikult otstarbekas näidata pumba vigu võimalikult mastaapsetena ja väita kõikide

varuosade väljavahetamise vajadust, kuna selle tulemusena said nad teostada pumba remondi

kostja hinnangul arusaamatult kõrge maksumusega. Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et

OÜ Rockweld ei ole esitatud arvel nimetanud varuosi, mistõttu ei ole faktiliselt võimalik

tuvastada, mida täpselt tehti ning kas tegemist oli vajaliku tööga.

Mis puudutab Intrac Eesti AS arvamust, siis on alust arvata, et tegemist on hagejaga seotud

isikuga, kes pole asjas erapooletu. Sellele viitab ainuüksi asjaolu, et Intrac Eesti AS ei olnud

ligikaudu kaks kuud pärast arvamuse allkirjastamist esitanud hagejale arvet arvamuse

koostamise eest (vt hagiavalduse lk 9). Selline käitumine ei ole mitteseotud osapoolte vahelises

majandustegevuses tavapärane, vaid see viitab osapoolte vahelistele tihedatele sidemetele.

Samuti ei nähtu majandustegevuse registrist, et kummalgi eespool nimetatud äriühingul oleks

pädevus vastavate arvamuste koostamiseks ja esitamiseks.

Alusetu on väidetava kasutuseelise väärtuse arvestamine ekskavaatori rendihinna järgi, selline

2-17-9686

käsitlus on põhjendamatu. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-64-05 on asjakohatu, kuna

käesoleval juhul ei ole küsimuse all kinnisasja valdamise võimalikkus.

Lisaks eeltoodule ei ole hageja väitnud, et ta kasutab ekskavaatorit renditeenuse osutamiseks.

Isegi juhul, kui selline arvestus oleks põhjendatud, tuleb arvestada, et tavapärase rendihinna sisse

on arvestatud ettevõtja kasumiosa, mis endale kuuluva seadme kasutamise tunnihinna

arvestamisel ei ole põhjendatud. Samuti vaidleb kostja vastu ekskavaatori juhi töötasu

arvestamisele hinna sisse. Kostja väide, et ekskavaatorijuhile ei olnud muud tööd pakkuda, on

paljasõnaline ja tõendamata. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sellises ettevõttes, kus on

pidevalt töös erinevad tehnilised seadmed, mis paratamatult vajavad aeg-ajalt hooldust ja

remonti ning mille puhul ei saa eeldada pidevat 8-tunnist tööpäeva, ei olnud töötajale muud tööd

pakkuda.

Lisaks eeltoodule juhib kostja tähelepanu, et hageja poolt toodud tundide arvestus on olulises

mahus ülepaisutatud ja täielikult tõendamata. Hageja enese poolt esitatud tõendid lükkavad

ümber väite, justkui 121 tööpäeva jooksul oleks ekskavaator olnud töös 968 tundi. Hageja väitel

töötas kõnes olev ekskavaator perioodil 10.03.2015.a – 26.05.2015. a kokku 216 tundi.

Nimetatud perioodis oli kokku 56 tööpäeva. Kui lähtuda hagiavalduse lk 11 esitaud hageja

arvestusest ning korrutada 56 tööpäeva 8 tunniga, saame tulemuseks 448, s.o sellisel juhul

pidanuks ekskavaator perioodil 10.03.2015 – 26.05.2015 töötama 448 tundi. Hageja ise on aga

kinnitanud, et selle perioodi töötundide tegelik arv oli 216, seega rohkem kui kaks korda

väiksem. Seega on hageja arvestus väidetavate töötundide osas rohkem kui kahekordselt üle

paisutatud.

Samuti kinnitavad hagiavalduses esitatud andmed perioodi 10.03.-26.05.2015 tegelike

töötundide kohta asjaolu, et ekskavaatorijuht pidi tegelema ka teiste tööülesannetega ega saanud

olla tegevuses ainult konkreetse ekskavaatori juhtimisega.

Hagiavalduses pikalt tsiteeritud Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-36-15 ja nr 3-2-1-64-05 ei ole

asjakohased. Käesolevas asjas ei nähtu hagiavalduses esitatud asjaoludest midagi eespool

nimetatud kohtuasjade aluseks olevate sündmuste sarnast, tegemist on käesoleva kaasuse

kontekstis asjakohatute lahenditega, mistõttu kostja palub kohtul jätta need tähelepanuta.

Viivisenõudest

Kuna kostja arvates hagi tervikuna on alusetu ja tõendamata, ei ole põhjendatud ka hageja

viivisenõue.

Eeltoodud põhjendustel kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata ning jätta kõik

menetluskulud hageja kanda, sh mõista hagejalt välja kostja kasuks kostja poolt tehtud kõik

menetluskulud.

Kostja menetluskulude nimekirjas palub määrata kindlaks kostja OÜ-le Hüdraks hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude rahaline suurus seisuga 25.06.2020 tsiviilasjas nr 2-17-9686 ning

mõista välja OÜ-lt Hiiu Turvas OÜ Hüdraks kasuks viimase poolt tsiviilasjas nr 2-17-9686

kantud menetluskulud kokku summas 10 655 (1530 + 675 + 8450) eurot.

Kostja taotleb märkida lahendis, et OÜ-le Hüdraks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni, VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses märgitakse, et OÜ-le Hüdraks käesoleva

tsiviilasja menetluses osutatud õigusteenuste mahu ja õigusteenuste eest esitatud arvete

võrdlemisest nähtub, et reaalselt on AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt OÜ-le Hüdraks

käesoleva tsiviilmenetluse raames osutatud õigusteenust mahus kokku 98 tundi, samas on arveid

esitatud kokku 84,5 tunni eest. Allakirjutanu kinnitab esitatud andmete õigsust ning et kõik

märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-17-9686. Kõik nimetatud

õigusabiteenused ning sellele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik seoses käesoleva

kohtumenetlusega käesolevas asjas.

Kuna OÜ Hüdraks on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, nõuab kostja õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta summadelt.

2-17-9686

Tuginedes TsMS § 177 4. lõikele palub kostja mõista hagejalt välja kostja kasuks ka viivis alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

1. AS Hiiu Turvas esitas Pärnu Maakohtule OÜ Hüdraks vastu hagi alusetult saadu

tagastamiseks, kasutuseelise kaotusega ja täiendavate kuludega tekkinud kahju eest hüvitise

saamiseks summas 42 479,41 euro ning alates hagiavalduse esitamisest põhivõlalt viivise

väljamõistmiseks. Alates 17.08.2017 on hageja õiguslikuks vormiks aktsiaseltsi asemel

osaühing. Kohtuotsuse kirjeldavas osas poolte seisukohtade esitamisel kohus järgib poolte

kasutatud äriühingu nimetust. Kohtuotsuse põhjendustes hageja täisnime kasutamisel kohus

lähtub hageja kehtivast ärinimest OÜ Hiiu Turvas.

2. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel töövõtuleping ekskavaator Case 888B hüdraulilise

kaksikpumba remontimiseks. Hageja leiab, et kostja on töövõtulepingust tulenevaid töövõtja

kohustusi rikkunud, sest tegi töö poolikult (remontis ainult ühte pumbapoolt) ja ülejäänud osas ei

vastanud töö nõuetele, sest pärast 216 töötundi pump lakkas töötamast. Sellega on hagejale

põhjustatud täiendavaid kulutusi ja kahju, osaliselt tegemata töö eest on kostja saanud tasu

alusetult.

Hageja põhinõue koosneb järgmistest nõuetest:

1) alusetult saadu tagastamise nõue 976,67 eurot töö eest, mida kostja tegelikkuses ei teinud

(summa sisaldab käibemaksu, hageja leiab, et raamatupidamislikult peaks kostja tegema

kreeditarve vastavale summale).

2) töövõtja poolt kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud kahju pumba parandamise ja

reguleerimise kulude näol 10 558,74 eurot;

3) kasutuseelise kasutamise võimatusest tulenev kahju minimaalselt 31 944 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

3. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja leiab, et kostja on kokkulepitud töö teinud

nõuetekohaselt ega ole töövõtulepingut rikkunud. Alternatiivselt kostja tugineb sellele, et hageja

on kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, sest hageja ei ole

kaksikpumba töös 2015.a mais ilmnenud puudusest kostjale teatanud (rääkimata puuduse

kirjeldamisest), ei ole andnud kostjale võimalust pumba seisukorda hinnata ega pumpa

parandada. Samuti kostja on seisukohal, et puudub põhjuslik seos kostja väidetava

lepingurikkumise ja hagejal väidetud kulude või kahju tekkimise vahel. Kostja leiab, et hageja

nõue ei ole tõendatud ning palub jätta hagi rahuldamata, kõik menetluskulud jätta hageja kanda,

mõista kostja kasuks hagejalt välja menetluskulude hüvitis ning kohustada hagejat tasuma

menetluskulude hüvitiselt viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Kohus, tutvunud põhjalikult poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud kohtuistungitel

suuliselt poolte selgitusi, tunnistajate ütlusi, igakülgselt ja objektiivselt uurinud kohtule esitatud

kirjalikke tõendeid ning kõigi tõendeid kogumis hinnanud, on kohus seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

5. Kohtule on esitatud asjas tähtsust omavad järgmised faktilised asjaolud:

- 2014.a novembri algul demonteeris hageja talle kuuluvalt ekskavaatorilt Case 888B

hüdraulilise kaksikpumba ning toimetas selle diagnostikaks ja remondiks osaühingusse Hüdraks;

- Hüdraks tegi kaksikpumba diagnostika ja selle järel esitas 07.11.2014 hagejale pakkumised (I

kd lk 16 – 18): pakkumine/tellimus nr 141497 kaksikpumba remondiks summas 1953 eurot ja

pakkumine/tellimus nr 141540 kaksikpumba lisapumba remondiks summas 1475,24 eurot.

Lisapumba pakkumises märgitu kohaselt oli varuosade tavatarne aeg 10 – 13 päeva, varuosade

2-17-9686

kiirtarne (2-3 päeva) korral lisandunuks hinnale 210 eurot.

- OÜ Hiiu Turvas 11.novembril 2020 aktsepteeris tavatarnega pakkumist. Lähtudes pakkumises

märgitud tarneajast, eeldas hageja, et töö saab valmis 8.detsembriks.

- Hagiavaldusele lisatud 18.12.2014 e-kirjast (I kd, lk 19) nähtuvalt kostja müügimees teavitas

hagejat, et lisapumba võll on veel puudu, see oli lubatud saata 30.detsembriks, aga müügimees

palus kiiremat saatmist.

- 06.01.2015 on kostja esitanud hagejale arved nr 250004 (29.10/kaksikpumba DAEWOO Solar

130 III lisapumba remont ja arvel loetletud varuosad kokku 1475,24 eurot koos käibemaksuga)

ja nr 25005 (22.12/kaksikpumba DAEWOO Solar 130 III remont ja arvel loetletud varuosad

kokku 1953,35 eurot koos käibemaksuga), hageja samal päeval tasus arved ning järgmisel

päeval, 07.01.2015 saabus remonditud kaksikpump Hiiumaale ja anti hagejale üle.

- Asjas ei ole vaidlust, et remonditud kaksikpumba paigaldas ekskavaatorile hageja töötaja.

Hageja väidetel pump normaalselt funktsioneerima ei hakanud, ka mitte pärast seda, kui hageja

väidetavalt vahetas välja järgmise sõlme ehk klapi.

- Eeldades, et remonditud pump on töökorras ning pumba tööd takistab viga järgmises sõlmes

ehk klapis, tellis hageja uue klapi. Hydropower OÜ-lt tellitud uus klapp jõudis Hiiumaale

30.01.2015 (I kd, lk 22 Hydropower OÜ 30.01.2015 arve nr 150068 summas 86,28 eurot).

- Hageja pöördus Intrac Eesti AS poole, kes väidetavalt 18.02.2015 kohapeal tuvastas, et pump

ei ole töökorras, selle eest esitas Intrac Eesti AS hagejale 27.02.2015 arve nr 000727478 summas

456,58 eurot (koos käibemaksuga), arve selgituses nimetatud remont, sõiduaeg, sõidukilomeetrid

ja ülevedu (I kd, lk 23).

- kaksikpump saadeti 21.02.2015 uuesti kostjale (teenuse osutamise kuupäev DPD Eesti AS

arvel nr 10097057, I kd, lk 71 – 73).

- kostja väidetavalt võttis pumba uuesti lahti ning viga tuvastamata, kuid lähtudes Intrac Eesti AS

arvamusest, et pump ei tööta, tellis uued varuosad kiirsaadetisena ning remontis pumba uuesti

(Korea firma ENU Company 26.02.2015 arve nr JHP-150209 summas US$1703,80, I kd, lk

121).

- Kostja juurest tuli pump Hiiumaale tagasi 2015.a märtsi algul (hageja väidetel 05.03.2015),

saabumisest järgmisel päeval monteeris hageja töötaja selle ekskavaatorile, kuid pump

väidetavalt jätkuvalt ei töötanud.

- Hageja tellimusel käis kostja töötaja 10.03.2015 Hiiumaal pumpa reguleerimas (Hüdraks OÜ

arve nr 250284 summas 456 eurot (koos käibemaksuga) diagnostikatööde ja transpordikulude

eest, arve selgituses viide „10.03/diagnostika ja reguleerimine Hiiumaal“; (I kd, lk 24)). Hageja

on arve tasunud.

- Pärast kostja töötaja poolt reguleerimist hakkas pump tööle ja töötas 216 tundi.

- hageja väidetel 2015.a maikuus läks pumba surve paigast ja pumbast hakkas kostuma kahtlane

heli. Nendest probleemidest hageja kostjat ei teavitanud ega nõudnud kostjalt probleemi

kõrvaldamist. Hageja pöördus esmalt 27.mail 2015 Intrac Eesti AS poole, kes 03.06.2015

väidetavalt tuvastas, et viga on jätkuvalt pumbas. Hageja väidetel esitas Intrac Eesti AS vastava

diagnostika eest hagejale 02.07.2015 arve nr 000731589 summas 1035,96 eurot (koos

käibemaksuga) (I kd, lk 25). Arve selgituses remont 8,50 tundi, sõiduaeg normtunnid 7,50 tundi,

sõiduaeg ü/t L, P 6,50 tundi, sisemine koolitus 2 tundi, sõidukilomeetrid 167,0, Ülevedu 01.06

Triigi-Sõru-Triigi; sõidukilomeetrid 198,0, ülevedu 03.06.15 Triigi-Sõru-Triigi, majutus ja

kulumaterjalid.

- 10.06.2015 saatis hageja pumba Tartusse Rockweld OÜ-le (teenuse osutamise kuupäev DPD

Eesti AS 16.06.2015 arvel nr 10106215, I kd, lk 74 – 76)

- 13.08.2015 on Rockweld OÜ koostanud Case 888B hüdraulikapumba defekteerimise aruande

(I kd, lk 26).

- Hageja tellis Rockweld OÜ-lt remondi, Rockweld OÜ remontis pumba ja saatis 03.09.2015

hagejale tagasi (DPD Eesti AS arve nr 10114143 summas 44,42 eurot (koos käibemaksuga),

2-17-9686

(I kd, lk 77 -79).

- Rockweld OÜ esitas hagejale pumba remontimise (8 tundi) ja varuosade eest 01.09.2015 arve

nr 329 summas 8720,64 eurot (hind koos käibemaksuga) (I kd, lk 27).

- Hageja paigaldas remonditud pumba ja lasi seejärel pumba Intrac Eesti AS-il reguleerida,

väidetavalt sai ekskavaator sellega töökorda 09.09.2015.

- Intrac Eesti AS esitas 24.09.2015 hagejale arve nr 000734375 summas 322,86 eurot (koos

käibemaksuga, I kd, lk 28). Hageja väidetel esitati arve pumba reguleerimise eest, arvel selgitus

– remont (normtunnid) -1, sõiduaeg (nt) 4 tundi, sõiduaeg üt, L,P – 2, sõidukilomeetrid 167,

ülevedu Triigi-Sõru-Triigi, kulumaterjalid.

- 21.10.2015 esitas hageja advokaadi vahendusel kostjale pöördumise kahju vabatahtlikuks

hüvitamiseks kohtuväliselt; 02.11.2015 kostja ettepanekuga ei nõustunud, mille järel pooled

vahetasid veel kirjalikke seisukohti 11.11.2015 ja 14.12.2015 (I kd, lk 30 – 54).

- 2016.a novembris andis Case masinate ametlik esindus Eestis, Intrac Eesti AS, hagejale

kirjaliku arvamuse Case 888B ekskavaatori hüdraulilise kaksikpumba purunemise põhjuste kohta

(I kd, lk 55-67).

- 08.05.2017 hageja tegi kostjale veel kord ettepaneku kahju kohtuväliseks hüvitamiseks.

21.06.2017 esitas hageja hagiavalduse kohtule.

6. Asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ekskavaator Case 888B

hüdraulilise kaksikpumba remondiks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt tehtud töö

vastas kokkulepitule.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg-st 3 tulenevalt muutub

töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija

poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud

või loetakse vastuvõetuks.

VÕS § 641 lg-ts 1 ja 2 sätestatakse, et töö peab vastama lepingutingimustele. töö ei vasta muu

hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi ja 2) kokkuleppe

puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida

töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda

töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd

tavaliselt kasutatakse.

VÕS § 642 näeb ette töövõtja vastutuse töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on

olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui

mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi töövõtja vastutab ka töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

Riigikohus on 28.10.2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 märkinud, et „Töövõtulepingu

järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks

muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama

paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö

vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid

see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle

kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli

täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö

vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab

tõendama tellija. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab

lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav

2-17-9686

ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja

suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab

töövõtja puuduste eest ka vastutama. … Seejuures on töövõtulepingu eriregulatsioon

(esmajoones VÕS § 642) töövõtja vastutuse osas ammendav.“

Tööde lepingutingimustele vastavus tuleb välja selgitada VÕS § 641 järgi, vajadusel analüüsides,

kas töö vastab ka keskmisele kvaliteedile, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud (VÕS § 641 lg

1 p 2, § 77 lg 1) (vt ka Riigikohtu 17. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14, p 15).

7. Hageja tellis kostjalt 2014.a novembris ekskavaator Case 888b hüdraulilise kaksikpumba

remondi. Hageja on esile toonud, et pump vajas remonti, kuna pumbal ei olnud tavapärast jõudu

ja see ei töötanud eesmärgipäraselt. Asjas ei ole vaidlust, et töö kokkulepitud tulemuseks pidi

olema töökorras pump, mis suudab toota ekskavaatori tööks vajalikku rõhku.

Hageja väidetel pump esimese remondi järel normaalselt funktsioneerima ei hakanud. Asjas ei

ole vaidlust ka selle üle, et pump saadeti 2015.a märtsis kostjale tagasi, kostja väidab, et võttis

pumba lahti, viga ei tuvastanud, kuid vastutulekuna kliendile vahetas oma kulul uuesti kõik osad

välja, et välistada võimalikku varuosade mikromõõtude ebatäpsusest tingitud töötamise takistust

(edaspidi nimetatud teine remont).

Hageja on kahtluse alla seadnud nii kostja poolt esialgselt tehtud remondi täielikkuse ja

kvaliteedi, kui teisel remondil pumba uuesti remontimise fakti.

Hageja väited kostja poolt mittenõuetekohase remondi tegemise (s.o töövõtulepingu rikkumise)

kohta tuginevad kahele faktilisele asjaolule: 1) esimese remondi järel pump nõuetekohaselt

funktsioneerima ei hakanud ning 2) teise remondi järel pump purunes 216 töötunni järel.

Hageja on avamusel, et kostja poolt puuduliku remondi tegemist tõendavad Rockweld OÜ

defekteerimise aruanne ja Intrac Eesti AS kirjalik arvamus pumba purunemise põhjuste kohta.

8. Kohus on seisukohal, et hageja väited töö kokkulepitud tingimustele mittevastavuse kohta on

oletuslikud ega ole tõendatud. Ükski asjas esitatud tõend üksikult ega tõendid kogumis ei

võimalda järeldada, et 07.01.2015.a hagejale üle antud remonditud pump ei olnud töökorras.

Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et remonditud pumba paigaldas ekskavaatorile hageja töötaja.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et kui pump seejärel tööle ei hakanud, siis hageja eeldas, et

probleem on järgmises sõlmes, s.o klapis, ning tellis uue klapi.

9. Kui ka klapivahetuse järel pump normaalselt tööle ei hakanud, võttis hageja ühendust

kostjaga, kes arvas, et pumpa tuleks reguleerida. Hageja seejuures heidab kostjale ette, et kostja

lubas korduvalt saata oma tehniku pumpa reguleerima, aga ei teinud seda. Kostja väidetel ta ei

ole andnud ega saanuks sellist lubadust anda, sest varasemalt planeeritud tööde maht ja kostja

töötajate töökoormus ei oleks võimaldanud saata kedagi hageja pumpa reguleerima.

Pooltevahelise võlasuhte aluseks olevast 07.11.2014 pakkumisest/tellimusest järelduvalt

töövõtuleping ei sisalda pumba remondijärgset paigaldamist ega reguleerimist. Hageja ei ole

esile toonud, et pumba remondi järel oleksid pooled 2015.a jaanuaris sõlminud eraldi

kokkuleppe (töövõtulepingu) pumba reguleerimiseks. Seega ei saanud kostja rikkuda

töövõtulepingut sellega, et ei saatnud oma töötajat pumpa reguleerima. Seda kinnitab ka asjaolu,

et pumba reguleerimise eest on kostja esitanud hagejale eraldi arve ja hageja on arve tasunud.

10. Hageja leiab, et mittevajaliku klapivahetusega on kostja tekitanud hagejale kahju, sest pumba

nõuetekohase remondi korral ei oleks hagejal sellist kulu olnud. Kahjuhüvitamise eeldused selles

osas tõendamist ei ole leidnud. Hageja ei väida, et enne klapi vahetust pump üldse tööle ei

hakanud, vaid hagiavalduse kohaselt pump ei hakanud normaalselt funktsioneerima. Sellest saab

järeldada, et pump küll töötas, kuid ei taganud tööoperatsioonideks vajalikku rõhku (ehk pumbal

võis täheldada sama viga, mille tõttu hageja pumba remonti oli saatnud). Samas hagiavalduses

kirjeldatu kohaselt esimese remondi järel ekskavaatorile paigaldatud pumpa ei reguleeritud, vaid

hageja otsustas vahetada klapi. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esile toodud asjaolud ei

välista, et ka esimese remondi järel oleks pumba nõuetekohaselt tööle saamiseks piisanud pumba

reguleerimisest.

2-17-9686

11. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt saabus klapp 30.10.2015, hageja töötajad

vahetasid klapi, kuid ka selle järel pump funktsioneerima ei hakanud. Sellest ei saa aga

automaatselt teha järeldust, et kostja tehtud pumba remont ei olnud nõuetekohane või et klapi

vahetuse on tinginud kostja ebakvaliteetne pumba remont. Hageja ei väida, et klapp oleks saanud

kahjustada ja vajas väljavahetamist mittekvaliteetselt parandatud pumba tõttu. Samuti ei saa

välistada, et klapp vajas väljavahetamist pumba seisukorrast olenemata, klapi tegeliku seisukorra

kohta kohtule andmeid ega tõendeid esitatud ei ole.

Põhjendatud on kostja seisukoht, et isegi kui klapi vahetamine ei olnud masina tööle saamiseks

vajalik, siis on hageja selle kulu ise endale põhjustanud. Hageja pidanuks enne klapi tellimist

veenduma, vajadusel asjatundjat kaasates, et klapp tõepoolest vajab väljavahetamist. Kostja ei

pidanud töövõtulepingu sõlmimisel ette nägema ning tal ei olnud võimalik ette näha, et juhul, kui

kostja pumpa nõuetekohaselt ei remondi, siis hagejal tekib mittevajaliku klapivahetuse tõttu

rahaline kahju. Hageja ei ole tõendanud VÕS § 127 lg 4 kohaselt põhjusliku seose olemasolu

klapivahetuse ja kostja poolt töövõtulepingu võimaliku rikkumise vahel. Kostja töövõtjana ei

vastuta hagejale klapivahetusega tekkinud kulu hüvitamise eest ning hageja nõue on klapi

maksumuse, 86,28 euro, osas põhjendamatu.

12. Rockweld OÜ 13.08.2015 defekteerimise aruanne (I kd, lk 26) ega Intrac Eesti AS (I kd, lk

56 -67) 2017.a mais koostatud (digitaalselt allkirjastatud 02.05.2017) arvamus Case 888B

ekskavaatori hüdraulilise kaksikpumba purunemise põhjuste kohta ei ole usaldusväärsed tõendid

esimese remondi mittenõuetekohasuse tõendamiseks. Arvamused on koostatud pärast teist

remonti toimunud pumba purunemise järel ning purunenud pumba detailide alusel. Intrac Eesti

AS 27.02.2015 arvel nr 000727478 (I kd, lk 23) ja 02.07.2015 arvel nr 000731589 (I kd, lk 25)

on kajastatud masina töötunnid, millest järelduvalt masin oli enne purunemist töötanud 216

tundi. Masina töötamise tingimused ja töö iseloom ei ole teada, ei ole võimalik 2015.a mais

tekkinud pumba tõrkeid üheselt seostada kostja 2015.a märtsis tehtud remondiga, veelgi vähem

saaks 2015.a maikuus tekkinud tõrkest ja pumba purunenud detailidest järeldada, et 2014.a

detsembris tehtud esimene remont oli ebakvaliteetne.

13. Hageja väidetel Intrac Eesti AS tuvastas ka 18.02.2015 kohapeal käies, et pump ei ole

töökorras. Intraci 2017.a mais koostatud arvamuses ei ole aga viidatud ega tuginetud 18.02.2015

tuvastatule. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei selgu, mil viisil ja mida konkreetselt Intrac

Eesti AS 2015.a veebruaris tuvastas. Hageja esindajate selgitustest nähtuvalt Intrac pumpa lahti

ei võtnud: hageja seaduslik esindaja O. Kuuse 18.06.2020 istungil (II kd, lk 184) märkis, et

Intrac Eesti ei võta pumpa lahti, samuti lepinguline esindaja pidas võimatuks, et Intrac võtaks

põlluservas masina kõige tähtsama sõlme lahti.

Hageja märgib, et 18.02.2015 tehtu eest esitas Intrac Eesti AS hagejale diagnostika arve summas

456,58 eurot ning see hageja arvates tõendab, et kostja remonditud pump ei ole töökorras. Selles

summas on Intrac Eesti AS hagejale esitanud 27.02.2015 arve nr 000727478 (I kd, lk 23)

remondi, sõiduaja ja sõidukilomeetrite eest. Arvel on märgitud vaidlusaluse ekskavaatori margi

nimetus ja seerianumber. Kohus möönab, et remont üldmõistena võib sisaldada ka diagnostikat,

kuid väidetud diagnostika tulemust (pump ei ole töökorras) kuidagi fikseeritud ega kohtule

esitatud ei ole. Selle kohta, et diagnoositi vaidlusalust hüdraulilist kaksikpumpa, on üksnes

hageja enda paljasõnaline väide.

14. Intrac Eesti AS käis hageja väidetel Hiiumaal pumpa reguleerimas 18.02.2015, s.o pärast

klapi vahetust. See tähendab, et Intrac Eesti AS ei tuvastanud pumba mittetöötamist vahetult

pärast selle remontimist ja 2015.a jaanuari alguses ekskavaatorile paigaldamist.

Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja kahtlused, et 2015.a jaanuari lõpus-veebruari algul pärast

pumba paigaldamist või klapivahetuse käigus või selle järel võisid hageja töötajad ekskavaatorit

ise valesti seadistada ning see võis olla põhjuseks, miks pumpa tööle ei saadud.

Hageja on püüdnud kohtule jätta mulje, et hageja töötajatel ei olnud masina seadistamiseks

vajalikke oskusi ning seega nad ei ole ise midagi seadistanud. Kohtu hinnangul ei ole see

eluliselt usutav.

2-17-9686

Roomikutel

ekskavaator

Case88b

liigitub

liiklusseaduse

tähenduses

liikurmasinaks:

liiklusseaduse § 2 p 34 kohaselt on ekskavaator liikurmasin, s.o ratastel või roomikutel liikuv,

teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6,

kuid väiksem kui 40 kilomeetrit tunnis.

Kohus loeb üldteadaolevaks, et sellise masinaga töötamiseks on vajalik vastav T-kategooria

mootorsõiduki juhi luba. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr 57

„Traktori-,

liikurmasina-

ja

masinrongijuhi

liiklusalased

kvalifikatsiooninõuded,

ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord,

nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ (edaspidi nimetatud Kord) § 6 lg 3 näeb ette, et juhte

valmistatakse ette T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks. Korra § 14 lg 2

kohaselt peab juht masina juhtimisõiguse saamiseks sooritama liiklusteooriaeksami ning seejärel

oskuste ja käitumise eksami.

Korra §-s 3 loetletud juhi teadmistele esitatavate nõuete kohaselt peab juht muu hulgas teadma

masina ehituse üldpõhimõtteid ning töö- ja mõõteriistade töö põhimõtteid (p 15). Korra § 4

sätestab nõuded juhi oskustele: punktis 3 nähakse ette, et juht peab oskama käsitada eri

masinamarkide põhiseadmeid, lisaseadmeid ja abiseadmeid, tagamaks masina häireteta juhtimise

liiklemisel ja tööoperatsioonides. Seega hüdraulika jõul töötava kopaga ekskavaatori juhil

peavad olema elementaarsed teadmised ja oskused ka hüdraulikaseadmete osas.

Kohtu arvates saab lugeda üldteadaolevaks ka asjaolu, et mootorsõidukijuhi kursuse teooria osa

sisaldab ülevaadet masina ehitusest, käsitlemisest ja hooldusest, masina töö üldpõhimõtetest.

Ekskavaatori juhi kursuse läbinud isik peab olema suuteline iseseisvalt masinaga töötama, muu

hulgas suutma ekskavaatorit seadistama erinevate tööülesannete täitmiseks. Väide, et vastava

kategooria juhitunnistust omaval isikul ei ole pumba seadistamiseks üldse mingeid teadmisi ega

oskusi, on alusetu. Lisaks hageja ise kinnitas, et pumba remondiga samal ajal tehti ekskavaatorile

alusvankri hooldusremonti. Seega olid olemas töötajad, kellel peaksid olema vähemalt

elementaarsed teadmised ettevõttes kasutatavate masinate ehitusest, sh masina erinevate osade

tööpõhimõtetest, kes oskavad masinat lahti võtta ja kokku panna. Ei ole eluliselt usutav, et

hageja töötajad, kes igapäevaselt ekskavaatoriga töötavad või töötajad, kes on suutelised

remonditud pumba ekskavaatorile paigaldama, ei püüa masinat tööle saada ning selleks esmalt

ise erinevaid seadistusi proovida.

15. Kostja on läbi menetluse olnud seisukohal, et on oma kohustusi täitnud hoolsalt ning ei ole

töövõtulepingut rikkunud. Kohtu hinnangul puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et

kaksikpumba esimene remont oli puudulik ja remondi järel pump ei olnud töökorras.

Siiski kostja on esimese remondi järel faktiliselt aktsepteerinud hageja väidet, et pump ei tööta.

Kostja väidetel mingit viga pumbas küll ei tuvastatud, kuid igaks juhuks vahetati pumba osad

uuesti välja. Sarnaselt hageja väitega selle kohta, et pump ei olnud töökorras, ei ole tõendeid ka

kostja väite kohta, et pumbal pärast esimest remonti midagi viga ei olnud.

Aga isegi kui kostja tehtud esimene remont oli puudustega, on kostja pumba VÕS § 646 lg 1

kohaselt uuesti tasuta remontinud. Asjas ei ole vaidlust, et teise remondi järel saadi pump pärast

kostja poolt reguleerimist tööle ja pump töötas 216 tundi. Seega on kostja teinud uue töö ja

sellega esimese remondi võimalikud puudused parandanud.

16. Kohus siinkohal märgib, et Rockweldi ja Intraci kirjalikes arvamustes esitatud oletused, et

parandatud on ainult ühte pumbapoolt, on ümber lükatud nende endi esitatud väidetega, et

kasutatud ei ole originaalvaruosi, ning tsiviilasjas esitatud tõenditega. Kostja esitas ENU

Company 26.02.2015 proforma arve (I kd, lk 121) kaksikpumba täiskomplekti tellimise

tõendamiseks. Iseenesest on õige hageja märkus, et ettemaksuarve ei tõenda selle tasumist,

varuosade tegelikku kohalejõudmist ega pumbas kasutamist, kuid hageja ei ole hagi alusena esile

toonud, et pumpa on ka varem remonditud sama Korea tootja varuosadega. Hageja lepinguline

esindaja alles tõendite uurimise käigus viitas, et ka enne võisid pumbas olla Korea tootja osad.

Kui see nii oli, siis jääb arusaamatuks hageja etteheide, et kostja kasutas teadmata kvaliteediga

varuosi. Kostja väidetel olid enne remonti pumbas originaalosad. Ekspert H. R. tehtud

2-17-9686

uurimistoimingu raportis esitatud fotodel (II kd, lk 87) on pumba mõlema poole osadel sama

tootja koodid. H. R. oma uurimistoimingu käigus ei tuvastanud pumba poolte detailide erinevat

kulumisastet.

Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et isegi kui kostja esimesel korral tegi puudusega töö

(mida tõendatud ei ole), on kostja teise remondiga puuduse kõrvaldanud ja saavutanud

töövõtulepingus kokkulepitud tulemuse – töökorras pumba.

VÕS § 646 lg 4 kohaselt töövõtja kannab töö puuduste kõrvaldamise või uue töö tegemisega

seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kuna kostja tegi uue töö, kannab ta ka

sellega seotud transpordikulud.

Seetõttu hageja nõue tuleb lugeda põhjendatuks pumba 21.02.2015 teistkordseks remondiks

Hiiumaalt Pärnusse transportimisega seotud kulude hüvitamise osas. DPD Eesti AS 28.02.2015

arve nr 10097057 järgi on vastav kulu 37,02 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt on

põhjendatud ja tuleb rahuldada ka sellelt summalt arvestatud viivise nõue.

17. Põhjendamatu on hageja nõue kaksikpumba esimese remondi eest tasutud summast poole

tagastamiseks. Hagiavalduses on nõue esmalt esitatud alusetu rikastumise nõudena,

kohtumenetluse käigus hageja leidis, et alternatiivselt võib sama tulemuseni jõuda ka hinna

alandamisega.

Kohus leiab, et selles osas ei ole ei alusetu rikastumise ega hinna alandamise eeldused täidetud.

Esiteks ei ole hageja tõendanud kostja poolset töövõtulepingu rikkumist. Teiseks, kuna

teistkordse remondi järel hakkas pump tööle, ei ole põhjendatud hageja tuginemine sellele, et

esimene remont ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kostja on teinud töö uuesti ja esimese

remondi võimaliku puuduse kõrvaldanud, hageja on töö vastu võtnud ja VÕS § 637 lg 3 – 5

kohaselt oli hageja kohustatud kostjale töö eest tasuma.

VÕS § 648 punkti 1 kohaselt tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui

töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö.

18. Kostja ei ole saanud kaksikpumba remontimise eest poolt raha alusetult. Hageja viidatud

VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.

Poolte vahel oli kehtiv töövõtuleping, töövõtja on oma töö teinud, tellija on töö vastu võtnud

ning tal oli kohustus selle eest maksta. Isegi kui kostja esimene remont oli puudustega, on kostja

puudused kõrvaldanud, seejuures teistkordselt pumpa remontinud tasuta. Pumba hilisem

purunemine töö käigus ei tähenda, et töö vastuvõtmise ajal ei olnud tellijal tasu maksmise

kohustust või et tasu maksmise kohustus langes pumba purunemise tõttu ära.

VÕS § 101 lg 2 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos

kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust töö samadele puudustele tuginedes korraga nõuda nii töö

eest tasutu tagastamist kui töö parandamiseks tehtud kulude hüvitamist.

19. Hageja nõuab esimese remondi eest tasutud summast poolt tagasi, tuginedes Rockweld OÜ

2015.a defekteerimise aruandele ja Intrac Eesti AS 2017.a koostatud arvamusele. Mõlemad

dokumendid on aga koostud pärast seda, kui kaksikpumpa oli teist korda remonditu, pump oli

216 tundi töötanud, 2015.a mais olid tekkinud uuesti tõrked pumba töös ning pump oli

purunenud. Kummastki kirjalikust arvamusest ei nähtu, et oleks analüüsitud, millistes

tingimustes, millist tööd ja millise seadistusega masin tegi, mingeid uuringuid ega katseid ei ole

Intrac ega Rockweld teinud ning nende järeldused, et kostja remont oli poolik ja see põhjustas

pumba purunemise, on meelevaldsed.

20. Hageja väidetel läks 2015.a mais masina rõhk paigast ära (rõhk tõusis üle 400 bar) ja

pumbast hakkas kostuma kahtlast heli, mille tõttu 27.05.2015 pöörduti Intrac Eesti AS poole, kes

2-17-9686

03.06.2015 tuvastas, et pump ei tööta. Taas ei ole mingit tõendit selle kohta, mida konkreetselt ja

mil viisil Intrac tuvastas.

Hageja väidetel vea tuvastamise eest esitas Intrac Eesti AS hagejale 02.07.2015 arve nr

000731589 (I kd, lk 25). Arve selgitusest nähtuvalt on Intrac Eesti AS töötaja käinud Hiiumaal

01.06.2015 – 03.06.2015, teinud selle aja jooksul 8,5 tundi remonti ja 2 tundi sisemist koolitust.

Esitatud tõenditest ei selgu, milliseid toiminguid 8,5 tundi kestnud diagnostika sisaldas, keda ja

mis osas Intrac koolitas. Kuna hageja nõuab kostjalt kahjuna ka selle arve summa hüvitamist,

pidi arvel märgitud sisemine koolitus olema seotud vaidlusaluse pumbaga. Ei ole välistatud, et

Intrac Eesti AS proovis pumpa seadistada (kuna peamine probleem sel ajal oli liialt kõrgeks

tõusev rõhk) ning ühtlasi õpetas hageja töötajaid pumpa reguleerima.

21. Hageja väidetel võeti pump masinalt maha ja saadeti 09.06.2015 Rockweld OÜ-le. Rockweld

OÜ tehtud fotodel on juba purunenud pumba detailid. Hageja väidetel pärast Rockweld OÜ poolt

pumba remontimist monteeris hageja selle 2015.a septembris ekskavaatorile ning Intrac Eesti AS

esindaja reguleeris pumba. Intrac Eesti AS esitas pumba reguleerimise eest hagejale 24.09.2015

arve nr 000734375 (I kd, lk 28).

Tunnistaja H. R. andis ütlusi (II kd, lk127 pöördel), et (detailide) vigastused viitavad lõtkuga

pumba tööle; lõtku heli on kuulda lisanduva võõrheli valjenemisega, heli iseloomu muutumisega,

pädevale töötajale oleks kuulda olnud; kui tähelepanelik ja oskuslik töötaja oleks tähele pannud,

oleks masin seisatud; kui masin oleks seiskunud, oleks vigastusi kindlasti vähem. H. R. möönis,

et helikindlas kabiinis töötades ei pruugi ekskavaatori juht seda heli kuulda. Hagiavalduses

esitatud asjaoludest nähtuvalt hageja töötajad kuulsid pumbast kostuvat ebatavalist heli ning

seetõttu hageja pöördus Intraci poole, kes olevat tuvastanud pumba rikke.

Intraci 02.07.2015 ja 24.09.2015 arvetel kajastatud masina töötundide arvu võrdlusest selgub, et

pärast Intraci poolt 03.06.2015 pumba rikke tuvastamist on masin töötanud veel 60 tundi.

Hageja nõue muu hulgas sisaldab kasutuseelise kaotuse hüvitist, põhjendusel, et pumba remondis

oleku ajal masin seisis ja hagejal ei olnud võimalik seda kasutada. Seega pärast pumba

09.06.2015 maha monteerimist ekskavaator ei töötanud. Sellest omakorda järeldub, et masin pidi

60 tundi töötama alates 01.06.2015 või 03.06.2015 (sõltuvalt sellest, kas Intrac fikseeris masina

töötundide arvu masinat esimesel päeval üle vaadates või tööde lõppedes) kuni pumba maha

monteerimiseni 09.06.2015. Sellest omakorda järeldub, et masinat käitati veel 7 – 9 päeva pärast

pumba rikke ilmnemist. 60 töötundi ei saanud mõistlikult koguneda ka Intraci tehtud võimaliku

diagnostika või katsetuste käigus (arvel näidatud remondiaja järgi maksimaalselt 8,5 tundi), vaid

masin pidi töötama vähemalt 7 normtööpäeva (7x8=56 töötundi). Seega pumba purunemine võib

olla seotud hoopis Intrac Eesti AS-i 01.06 – 03.06.2015 tegevusega ja pärast seda hageja poolt

masinaga töö tegemise jätkamisega.

22. Kohtu jaoks ei ole veenev pumba pooltes kasutatud keermeliimide erineva värvi põhjal Intrac

Eesti AS tehtud järeldus, et esimesel korral remonditi ainult ühte pumbapoolt ja teist poolt ei ole

üldse lahti võetud. Puuduvad mistahes andmed selle kohta, millist värvi keermeliimi oli pumba

koostamisel kasutatud enne kostja tehtud remonti. Kostja väidetel kasutatakse kostja juures

pumbapoolte remontimisel erinevat värvi keermeliime, et hiljem oleks võimalik kindlaks teha,

kui keegi teine on pumba juures teinud midagi, mis garantiiremondi välistab. Tunnistajana

ülekuulatud kostja töötaja M. L. samuti andis ütlusi, et kaksikpumbas kasutavad kostja töötajad

alati erinevat värvi liimi – valget ja sinist; siis on hea vaadata, kui pump tuleb kunagi nende

juurde tagasi, et keegi teine ei ole midagi ära rikkunud.

Ka asjas ekspertarvamuse andnud riiklikult tunnustatud ekspert H. R. pumba purunemise

põhjuste väljaselgitamiseks ekspertiisi võimalikkuse osas antud konsultatsiooni käigus

13.09.2018 istungil tehnoloogiliselt ei välistanud, et erinevaid osasid erinevat värvi liimiga

kinnitatakse. 12.03.2020 kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel H. R. andis ütlusi, et

keermeliimikuid erinevates värvides tuleb ette; kui on teostatud remonttöid, siis erinevas värvis

hermeetikud ja keermeliimid on tavaline; erinevat värvi keermeliimi või hermeetiku olemasolu ei

ole tehnilises mõtte mingi häiriv faktor. Kohus möönab, et H. R. ütlustest ei saa järeldada, et

2-17-9686

sama remondi käigus on tavaline kasutada pumbapooltes erinevat värvi keermeliime, kuid H. R.

ütlused ka ei välista seda. Selleks, et keermeliimi värvuse põhjal teha põhjapanevaid järeldusi

selle kohta, et ühte pumbapoolt ei ole üldse lahti võetud ega remonditud, peaks olema

minimaalselt teada, millist värvi keermeliimiga olid mõlemas pumbapooles fiksaatorplaadid

kinnitatud enne remonti. Selle kohta mingeid andmeid kohtule esitatud ei ole.

23. M. L. tunnistajana ütlusi andes kinnitas, et kaksikpumbas vahetatakse alati mõlemad

pumbapooled, need töötavad sünkroonis ja ei ole võimalik, et remonditakse ainult üks

pumbapool. Tunnistaja M. L. oma ütlustes kirjeldas pumba remontimise tööprotsessi: pump

võetakse lahti, jupid võetakse välja ja laotakse laua peale rivvi. Kui kaksikpumba ühes pooles

vahetatakse midagi välja, siis ka teises pooles, sest need töötavad paralleelselt. Tunnistaja L.

sõnul kontrollitakse pumba detaile visuaalselt. Hageja esindaja viimasel kohtuistungil heitis

kostjale muu hulgas ette, et kostja juures ei ole tööandja loonud töökojas võimekust pumpa selle

kontrollimiseks tööle rakendada (hageja pidas silmas küll remondijärgset kontrolli). See

tähendab ühtlasi aga seda, et ka remonti toodud pumpa saab kostja kontrollida üksnes visuaalselt

ehk igal juhul tuleb pump tervikuna lahti võtta – kostjal ei ole võimalik koha peal katsetada, kas

pumba tööle hakkamiseks võib piisata selle seadistamisest. Puudub alus kahtlustada, et kostja

enne remonti ei võtnud pumpa tervikuna lahti, et tuvastada, mida remontima peab. Samuti

puudub mõistlik põhjus eeldada, et olukorras, kus mõlemad pumbapooled on osadeks lahti

võetud, vahetas kostja ainult ühe poole detailid.

24. Intrac Eesti AS nimel arvamuse andnud A. Mägi punktis 2 nõustub Rockweldi järeldusega,

et pumbale on teostatud ainult osaline remont, üks pool kaksikpumbast on remonditud ja teist ei

ole lahti võetud. Seejuures ei saa olla tõene Intraci viide sellele, et ta on tutvunud pumba

detailidega – aruande koostamisel kasutatud materjalide hulgas ei ole pumbadetaile nimetatud

ning samast punktist 2 tuleb välja, et tegelikult on Intrac pumbadetaile vaadanud üksnes fotodelt.

Järeldust, et teist pumbapoolt ei ole lahti võetud, põhjendab Intrac kahe pumbapoole

fiksaatorplaatide erineva värvuse ja kulumisastmega, erinev kulumisaste seisneb selles, heledam

fiksaatorplaat on purunenud.

Samas Rockweldi defekteerimise aruande (millele Intraci arvamus tugineb), punktide 3 - 5

kohaselt on mõlemad pumbapooled kulunud sarnaselt: mõlemal on tugiplaat kulutanud pesa juba

nn parapanni sisse. Asjas ei ole vaidlust, et üks fiksaatorplaat purunes ja seetõttu tulid ühe

pumbapoole kolvid on kolvipesadest lahti. H. R. on oma ekspertteadmiste põhjal hinnanud

selliste kahjustuste tekkepõhjuseks pikisuunaliselt mõjunud suure jõuga löökkoormuse. Kohus

leiab, et sellega on seletatav ainult ühe fiksaatorplaadi purunemine. Intraci ega Rockweldi

arvamusest ei nähtu, et korraliku remondi korral oleks pidanud purunema mõlemad

fiksaatorplaadid korraga. Seega ühe fiksaatorplaadi purunemine (ka koos pumbapoolte erinevat

värvi keermeliimiga) ei ole piisav järeldamaks, et kostja remontis ainult ühte pumbapoolt.

25. H. R. andis tunnistajana ütlusi, et kaksikpumba vaatlusest ei meenu talle muljet, et oleks

ilmselgelt üks sektsioon kahest olnud kulunum või jätnud vanema, rohkem kasutatud mulje;

sellist kasutust on raske hinnata lihtsalt visuaalsel vaatlusel, tuleks mõõta täppismõõteriistadega

hõõrdepaare, nende lõtkusid hinnata, et nende kulumise intensiivsust ja ulatust määrata.

Samuti H. R. andis muu hulgas ütlusi (I kd, lk 126), et selget ebatöökindlama materjali

kasutamist või sellist murdumist, mis selgelt viitaks ebakvaliteetse osa, nt poldi või muu detaili

kasutamisele, uuringu käigus silma ei jäänud. H. R. ütluste järgi kostja poolt teostatud

remonttööde kvaliteedi kohta viiteid andvateks osadeks saaks lugeda vaid poltliiteid ehk nende

pingutus- ja kinnitamistingimusi ja kas on aset leidnud nende eraldumine või lahti tulek.

Poltliidetel nähtuvad vigastused ehk poldi peadel olevad muljumisvigastused ei viita nende

enneaegsele eraldumisele ega ende eraldumise tagajärjel juhtunud vigastustele Nad on olnud

kindlas asendis, kui kolb hakkas muljumist tekitama; nende asend on loomulik ja nad ei

paiknenud mujal; poltide osaliselt lahti keerdumise või lahti tuleku korral oleksid vigastused

teistsugused; lahtipääsenud ja põrkunud poltidele iseloomulikud vigastused puudusid. Muus osas

hoolduse või remondi kvaliteedi kohta hinnangut anda selliste osade puhul ei saa.

2-17-9686

Samade purunenud osade põhjal on oma arvamuse andnud aga ka nii Rockweld, kui Intrac.

Erinevalt H. R. teaduslikult põhjendatud seisukohtadest, ei ole Rockweld ega Intrac oma

arvamust mõistlikult põhjendatud, nende tehtud järelduste kujunemine ei ole loogiliselt jälgitav.

Lisaks koosneb Intraci arvamus osaliselt hinnangutest, millel ei ole kaksikpumba purunemise

põhjustega mingit seost. Näiteks on Intrac pidanud vajalikuks avaldada arvamust kostja poolt

hagejale arve ja kahjunõudele vastuväidete esitamise eetilisuse kohta.

Kohtu jaoks on erialase ettevalmistusega ja riiklikult tunnustatud eksperdi H. R. ütlused

usaldusväärsem ja veenvam tõend, võrreldes Rockweldi motiveerimata järeldustega või Intrac

Eesti AS-i fotode vaatluse põhjal tehtud arvamusega.

Kohus on seisukohal, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et pumba ühe poole detailid olid

kulunumad ning et pump purunes pumbapoolte ebaühtlase kulumise tõttu, ehk tõendid ei kinnita

Intrac Eesti AS oletuslikku järeldust, et ühte pumba poolt ei ole üldse lahti võetud. Tõendamata

on hageja nõude aluseks olev asjaolu, et kostja on remontinud ainult ühte pumba poolt. Nii

alusetu rikastumise ega hinna alandamise sätete alusel poole remondiraha tagastamise nõude

rahuldamine eeldab, et kostja on lepingut rikkunud sellega, et on teinud ainult pool tellitud tööst.

Kuna hageja väidetud lepingurikkumist ei ole tuvastatud, ei ole poole remondiraha tagastamise

nõuet võimalik kummalgi alternatiivsel alusel rahuldada.

Eeltoodu alusel ei ole kaksikpumba remondi eest tasutud summast poole, s.o 976,67 euro,

tagasisaamise nõue põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata.

26. Hageja on seisukohal, et ka teine remont ei olnud nõuetekohane, kuna pärast remonti töötas

pump ainult 216 tundi. Kohus leiab, et hageja on kaotanud õiguse teise remondi nõuetele

mittevastavusele tugineda, kuna ei ole puuduse ilmnemise järel sellest töövõtjale mõistliku aja

jooksul teatanud.

VÕS § 643 paneb tellijale, kes on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses,

kohustuse tehtud töö viivitamata üle vaadata või lasta üle vaadata.

Hageja on sõlminud lepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Kohus möönab, et asja

ülevaatamise kohustuse täitmiseks piisas välisest vaatlusest, hageja ei pidanud eeldama, et talle

antakse üle puudusega töö, ega kaasama ülevaatusele asjatundjat. Intrac Eesti AS ja Rockweld

OÜ hilisemates aruannetes nimetatud puudused (remonditud on ainult üks pumbapool ning

kasutatud ei ole piisava tugevusega varuosasid) oleksid ilmselgelt varjatud puudused, mida

kaksikpumba remondi järel tavapärase välise ülevaatusega ei olnud hagejal võimalik tuvastada.

Selleks, et töövõtja vastutaks varjatud puuduste eest, peab tellija VÕS § 644 lg 1 kohaselt

töövõtjale teatama puudusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt juhul, kui tellija ei teata

töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-

või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on

mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes

alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata

jäänud tulu.

27. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.06.2015 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15 sedastatakse:

„Üldreegli kohaselt hakkab töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise mõistlik aeg

kulgema alates töö ülevaatamisest. Samas ei hakka teavitamise mõistlik tähtaeg kulgema töö

ülevaatamisest juhul, kui tegemist on varjatud puudustega. Sarnaselt müügilepinguga tuleb ka

töövõtulepingu puhul eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud

puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida tellija ei võinuks avastada asja temalt

eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19). Eeltoodu on kohaldatav ka VÕS §-st 643 tuleneva töö

ülevaatamis- ning teavitamiskohustuse puhul. Ka juhul, kui töö vaatab üle asjatundja, tuleb

töövõtjat teavitada vaid välisel vaatlusel äratuntavatest tööl esinevatest puudustest. Tellijal ei ole

iseenesest kohustust lasta töö üle vaadata asjatundjal. Seaduses sätestatust kõrgema hoolsusega

2-17-9686

ülevaatamiskohustuse täitmine ei vabasta vastutusest töövõtjat, kelle töö ei vasta

lepingutingimustele. Majandustegevuses lepingu sõlminud töövõtja ei saa võimalikku

ebakvaliteetset tööd õigustada tellija puuduliku omanikujärelevalvega (vt Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 27). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui tellija on

sõlminud töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses ja on täitnud VÕS § 643 järgi

ülevaatamiskohustuse vähemalt käibes vajaliku hoolsusega.

Riigikohtu 10.06.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15 (p 14 – 15) märgitakse, et VÕS § 644

lg 2 järgi ei ole vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine ulatuses,

milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust. Ka majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, st ka

professionaalselt tellijalt saab eeldada puuduste kirjeldamist vaid üldiselt () VÕS § 644 järgi võib

teavitamise ning puuduste kirjeldamise kohustuse täitmiseks piisata ka avariist teavitamisest ning

olukorra

fikseerimisest

sündmuskohal

koos

töövõtjaga.

Isegi

kui

tellija

tegutseb

majandustegevuses, on töövõtulepingu raames asjatundjaks eelkõige töövõtja. Seetõttu võib

eeldada, et kui töövõtja tutvub asjaoludega sündmuskohal, suudab ta VÕS § 644 lg-s 2 viidatud

määras selgeks teha töö puuduste iseloomu.

28. Hageja kostjat 2015.a maikuus pumbaga ilmnenud probleemidest ei teavitanud, vaid pöördus

27.05.2015 Intrac Eesti AS-i poole, kes väidetavalt tuvastas pumba rikke 03.06.2015. Seejärel

10.06.2015 saatis hageja pumba remontimiseks Tartusse Rockweld OÜ-le, hageja väidetel sai

remonditud pump paigaldati ekskavaatorile tagasi ja reguleeriti (s.t pump sai töökorda)

09.09.2015.

Kui pumbast kostub kahtlast heli ning surve on paigast ära, pidi hageja eeldama, et viga võib olla

pumbas, mitte mingis muus ekskavaatori sõlmes. Igal juhul hageja pidi pumba veast teada saama

03.06.2015, kui Intrac Eesti AS väidetavalt pumba rikke tuvastas. Kõige hilisemalt sai mõistlik

aeg kostjale pumba rikkest teatamiseks hakata kulgema pumba ekskavaatori pealt maha

võtmisest 09.06.2015

Töö nõuetele mittevastavusest teatamiseks ei pidanud hageja eelnevalt välja selgitama pumba

purunemise põhjust. Tuginedes Riigikohtu ülalviidatud seisukohtadele, pidanuks hageja avariist

viivitamata teavitama kostjat ning fikseerima avarii tagajärjed kostja juuresolekul. Just kostja

oleks olnud see asjatundja, kes oleks olnud pädev esialgselt hindama pumba purunemise

põhjuseid. Isegi juhul, kui hageja oli kaotanud usalduse kostja töö vastu ega soovinud, et kostja

uuesti pumpa remondiks, tulnuks kostjat teavitada, et tema tehtud remont oli puudustega, ning

anda kostjale võimalus selles ise veenduda.

29. Kostja teatas hagejale pumba teistkordsest rikkest alles koos kahju hüvitamise nõudega

21.oktoobril 2015, s.o ligi 5 kuud pärast pumba purunemist ja 2 kuud pärast pumba remontimist.

Kohtu hinnangul oli selleks ajaks kostja teavitamise mõistlik aeg möödunud. Esimese remondi

tegemisel, kui hageja esindaja kinnitusel ei olnud hagejal ekskavaatorijuhi puhkuse tõttu

remondiga kiiret, arvestas hageja varuosade tarnele ja remondile kuluvaks maksimaalseks ajaks

4 nädalat ning heidab kostjale muu hulgas ette selle tähtaja ületamist. Teisest remondist pumba

purunemiseni kulus 2,5 kuud. Neid ajalisi kriteeriume arvestades ei saa 5 kuud lugeda

mõistlikuks ajaks, et teavitada töövõtjat töös ilmnenud puudusest. Liiati oli kostja teavitamise

ajaks pump uuesti remonditud ja olnud juba kaks kuud töökorras.

Hageja teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav, seega ei saa hageja teise remondi

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes nõuda kostjalt kahju hüvitamist või alandada

makstud tasu.

30. Hageja kahjunõue sisaldab ka Rockweld OÜ-le pumba remontimise eest tasutud summat.

Nõude aluseks on asjaolu, et kostja tehtud töö oli puudustega ja hageja lasi pumba remontida

teisel ettevõttel. VÕS § 646 lg-st 1 tulenevalt on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral

tellija esmaseks õiguskaitsevahendiks töövõtjalt töö parandamise või uue töö tegemise

nõudmine. Hageja saatis pumba remontimiseks teisele ettevõtjale, kostjat pumba purunemisest

üldse teavitamata, ning nõuab kostjalt remondiks kulutatud summa hüvitamist. VÕS § 646 lg 5

2-17-9686

kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt töö parandamiseks tehtud kulude hüvitamist üksnes

juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist, kuid töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul

ning tellija parandab töö ise või laseb seda teha.

31. VÕS § 645 lg-st 1 tulenevalt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda,

sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse

või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest

või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.

Kostja tahtlust või rasket hooletust ei ole hageja tõendanud. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja

arvates kostja on ebakompetentne, lepingulisi kohustusi täites vähemalt raskelt hooletu ning on

kohtueelselt kahju hüvitamiseks peetud kirjavahetuses enda vastutuse välistamiseks mõelnud

välja järjest uusi põhjendusi. Hagiavalduses märgitakse, et hageja valis vaidlusaluse

kaksikpumba remondiks kostja, tuginedes tema veebilehel avaldatud asjatundlikkuse

kinnitustele, mis aga tegelikkuses tõeks ei osutunud. Kostja tõi aga esile, et kostja ei olnud

hageja jaoks tundmatu ettevõtja, kostja oli varem korduvalt remontinud hageja seadmeid ning

mingeid probleeme ei ole varem olnud. Hageja kostja nendele väidetele vastu ei vaielnud.

Kostja on pumpa kahel korral remontinud ja pump töötas ehk saavutati kokkulepitud eesmärk.

Tõendeid, et pumpa ei oleks juba esimesel korral reguleerimisega tööle saanud, ei ole. Seega

kostjal ei saanud olla teadmist töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta, mida ta oleks

pidanud hagejale avaldama. Sellest tulenevalt hageja ei saa puudusest teatamata jätmise korral

töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Samal põhjusel ei saa lugeda kostjat ka töövõtulepingut oluliselt rikkunuks, mille puhul hagejale

oleks VÕS § 647 lg -test 1 ja 3 tulenevalt olnud õigus mitte anda kostjale uut võimalust tööd

parandada või uut tööd teha.

VÕS § 647 lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töölepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui

töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Siit tulenevalt hageja oleks

lisaks pidanud kostjale pumba rikkest teatama ka siis, kui ta ei soovinud kostjalt uut remonti.

Kuna hageja ei ole kostjat pärast teist remonti ilmnenud väidetavast puudusest kostjat teavitanud

ega nõudnud kostjalt puuduse kõrvaldamist, hageja ei ole ka tõendanud, et puudus tekkis kostja

tahtluse või hooletuse tõttu eelmiste remontide tegemisel, siis ei vastuta kostja kulude eest, mis

hageja on tasunud teisele ettevõttele.

Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja kaksikpumba remondi eest

Rockweld OÜ-le tasutud 8720,64 eurot, samuti pumba remondijärgse reguleerimise eest Intrac

Eesti AS-ile tasutud 322,86 eurot. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.

32. Isegi juhul, kui teise remondi järel pumba purunemisest teatamata jätmine oli vabandatav, ei

ole hageja tõendanud pumba purunemise seost kostja tehtud ebakvaliteetse tööga. Hageja

järeldab kostja poolt tehtud kahe remondi nõuetele mittevastavust sellest, et viimase remondi

järel pump töötas hageja arvates liiga vähe.

VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on

olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui

mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Seega töövõtja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski

ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud

asjaolu. Seda, et tööl oli lepingutingimustele mittevastavusele viitav puudus ning et see puudus

oli olemas juba töö üleandmise ajal, peab tõendama tellija.

VÕS § 642 lg 3 sätestab, et töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus

tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 642 lg 3 reguleerib juhtumeid, kus tööl

tekkiv puudus on põhjustatud töövõtja poolsest tellija puudulikust instrueerimisest töö

kasutusvõimaluste, paigaldamise või hoolduse kohta või töö ühel osal on defekt, mis põhjustab

2-17-9686

töö mittedefektsete osade kahjustumise. See säte oleks praeguses asjas kohaldatav juhul, kui

pump puruneski seetõttu, et kostja remontis ainult ühe pumbapoole, remontimata pumbapoole

detailid töö käigus purunesid ja tõid kaasa kogu kaksikpumba töö seiskumise.

Hageja selliste asjaolude olemasolu tõendanud ei ole.

33. Ebakvaliteetset või puudulikku remonti ei saa järeldada pelgalt pumba töötundide arvu

põhjal. Tõendid ei kinnita seost pumba purunemise ja kostja tehtud remondi vahel. Kohus on

eelnevalt põhjendanud, et pärast 2015.a mais pumba töös tõrgete ilmnemist on pumbaga

toimetanud Intrac Eesti AS ning pump on veel töötanud 60 tundi. Seega ei saa järeldada, et

pumba väike töötundide arv ja pumba purunemine oli põhjuslikus seoses kostja tehtud

ebakvaliteetse remondiga. Asjas ei ole ka ühtegi tõendid, mis kinnitaks, et 216 töötundi pärast

remonti oli liiga vähe.

34. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tegi tööd raskelt hooletult ning töö ei

vastanud lepingutingimustele ning et selle tõttu pump purunes 216 tunni töötamise järel.

Hageja oma väidetes tugineb peamiselt Intrac Eesti AS-i ja Rockweld OÜ kui asjatundjate

arvamusele. Kohtu hinnangul ei ole Rockweld OÜ defekteerimisaruanne ega Intrac Eesti AS-i

aruanne pumba purunemise põhjuste kohta käsitatavad ekspertarvamustena. Hageja lepinguline

esindaja möönis kohtuistungil ka ise, et tegemist on praktikute hinnangutega. Ühelgi tõendil ei

ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab neid dokumentaalsete tõenditena

koos teiste asjas kogutud tõenditega.

Tõendite kogum kohtu hinnangul ei kinnita hageja väiteid, et kostja on teinud kaksikpumba

remondi poolikult või ebakvaliteetselt.

Rockweld OÜ 13.08.2015 defekteerimise aruande (I kd, lk 26) kohaselt Rockweld OÜ poole on

pöördunud OÜ Hiiu Turvas palvega defekteerida Case888B hüdraulikapump.

Rockweldi aruande koostajaks on märgitud Rockweld OÜ juhataja Marko Mägi, kuid aruanne on

allkirjastamata (puudub viide ka digitaalsele allkirjale). Andmeid Marko Mägi kvalifikatsiooni

või erialase kogemuse kohta ei ole esitatud. Rockweld OÜ kirjeldab tuvastatud olukorda ja esitab

oletustel põhinevaid järeldusi, seisukohtade kujunemine ei ole jälgitav ega kontrollitav.

Aruandest ei selgu, mille alusel näiteks on aruande koostaja jõudnud järeldusele, et isetehtud

tihendit ei oleks pidanud pumbas olema. Ei ole arusaadav, kas hindaja arvates ei olnud tihend

üldse vajalik või ei oleks tohtinud olla isetehtud tihendit. Samuti ei ole põhjendatud, et isetehtud

tihend mõjutaks pumba töökindlust või kas isetehtud tihend on seotud pumba purunemisega.

Tunnistajana üle kuulatud kostja töötaja, konkreetset pumpa remontinud M. L. andis ütlusi (II

kd, lk 176), et pumba korpuse vahele oli kindlasti paigaldatud isetehtud tihendeid, see on

kliendile vastutulek, et teha sertifitseeritud tihendi materjalist, mida müüakse meetriga;

tunnistaja teeb seda ise, see tihend on samaväärne kui poest ostetud; selle eesmärk on õli kinni

hoida, et ei tekiks lekkeid, muud eesmärki sel pole. Eksperttunnistaja H. R. selgitas ütlusi andes,

et temale edastatud pumbadetailide hulgas tihendeid ei olnud, kuid ta pidas võimalikuks, et

kasutatakse sertifitseeritud materjalist väljalõigatud tihendeid.

Rockweldi aruande kohaselt „kolvigruppi parapanni keskmisel kolvil mis määrab ära parapanni

asendi tugiplaadi suhtes nn. vedruseibid valesti paigaldatud“. Tunnistaja L. ütluste kohaselt

selles pumbas vedruseibe üldse ei ole, ilmselt on need taldrikvedrud, aga need ei saanud

tagurpidi olla, sest pump hakkas tööle. Kirjalikus arvamuses ebaõige termini kasutamine pigem

süvendab kahtlusi aruande koostaja pädevuses ja piisava praktilise kogemuse olemasolus, mis

hageja korduval rõhutusel pidi garanteerima A. L. asjatundlikkust.

Rockweldi aruandes märgitakse ka, et ei ole võimalik öelda, milliseid osa on pumbas varem

vahetatud; kliendilt saadud infole tuginedes ning sellest, et mõned osad on erinevat värvi ja

erineva kulumisastmega, järeldab arvamuse andja, et ilmselgelt on remonti läbi viidud. Samuti

oletatakse, et ei ole kasutatud originaalosi, osade kvaliteet ja kulumine on ebaühtlane ja

töökindlus seega teadmata, selle põhjal antakse soovitus, et kogu pumba sisu tuleks välja

vahetada originaalosade vastu.

2-17-9686

Rockweld remonditeenuse pakkujana on ilmselgelt huvitatud võimalikult kalli remonditellimuse

saamisest. See ei tähenda, et kostja kasutatud odavamad, mitteoriginaalvaruosad ei olnud

piisavalt kvaliteetsed või sobivad. Rockweldi aruanne ei tõenda, et kostja ei vahetanud mõlemal

pumbapoolel kogu sisu, et kostja kasutatud varuosad ei olnud sobivad või põhjustasid pumba

purunemise. Rockweldi arvamuse koostaja aruande punktis 2 ise märgib, et tagantjärele on raske

määrata põhjust, miks ühel pumbapoolel on fiksaatorplaadil avad kulunud ja selle tulemusel

kolvid lahti tulnud. Punktis 6 märgitu, et „keeruline öelda, milliseid osi seal varem on vahetatud“

kohtu hinnangul ei võimalda teha järeldust, et kostja remondi käigus kõiki kulunud ja

väljavahetamist vajavaid osi uute varuosadega ei asendanud.

Rockweldi aruandest ei nähtu, mille põhjal on aruande koostajal kujunenud veendumus, et osade

kvaliteet on ebaühtlane; kuidas esitatud oletused ja arvamised lubavad lõppjäreldusena jõuda

tõenäosuseni, et varem on tehtud osaline remont ja kokku pandud valesti ning et just sellest on

tulenenud lühike tööiga peale remonti. Jääb arusaamatuks, kuidas sai valesti kokku pandud pump

üldse tööle hakata.

35. Samuti kohus suhtub kriitiliselt Intrac Eesti AS arvamusse pumba purunemise põhjuste kohta

(I kd, lk 56 - 67). Intrac Eesti AS arvamuses on põhjendatud, et Intrac Eesti AS on pädev pumba

purunemise põhjuste kohta arvamust andma, kuna on tootja poolt valitud Case masinate

maaletooja ja müügijärgne hooldaja, on metsatehnika ja materjalikäsitlusmasinate turul

liidripositsioonil John Deere (Timberjack) ja Manitou masinatega; muude masinate, sh Case

osas, on Intrac Eesti vaieldamatult juhtival positsioonil nii müügi kui masinate hoolduse osas;

omab pikaajalist ja head koostööd juhtivate masinaehitajatega üle maailma, koolitatud

teenindavat personali ning hästi korraldatud müügijärgset teenindust; ettevõttes on juurutatud

kvaliteedi juhtimise süsteem, mida pidevalt parandatakse ja täiendatakse.

Intrac Eesti AS nimel on arvamuse andnud koolitusinsener Allan Mägi. Allan Mägi pädevust on

põhjendatud töötamisega Intrec Eesti AS-is koolitusinsenerina alates 2007.aastast, pideva

enesetäiendamisega ja erinevate tootjate koolituste läbimisega, sh Case masinate osas.

Täpsemaid andmeid tehnikaalase hariduse olemasolu või läbitud koolituste aja kohta ei ole.

Intrac Eesti AS kirjalik arvamus on koostatud 02.05.2017 ehk 2 aastat pärast pumba purunemist.

Arvamuse kohaselt on Intrac Eesti AS-ile arvamuse kujundamiseks esitatud kogu hagiavaldusele

lisatud materjal (hageja pretensioonid, sh esimesele pretensiooni lisadeks olnud kostja, Intrac

Eesti AS, Rockweld OÜ ja DPD arved, kostja vastused hageja pretensioonidele, Rockweld OÜ

defekteerimise aruanne. Intrac Eesti AS on lisaks kasutanud tootja juhendmaterjale Case 888B

kohta, sh hüdraulika skeemid, hooldusjuhend.

A. Mägi on arvamuse andnud Rockweld OÜ defekteerimise akti ja sellele lisatud fotode alusel,

A. Mägi ise pumba detaile füüsiliselt näinud ega uurinud ei ole.

Kohus leiab, et Intrac Eesti AS masinate müügi ja hoolduse turu liidripositsioon ja kontaktid

tootjatega, samuti A. Mägi koolitusinseneri kogemus ei tähenda automaatselt pädevust

analüüsida fotomaterjali ja kirjalike dokumentide alusel konkreetse pumba purunemise

põhjuseid.

Intraci arvamus on vormistatud vastustena hageja küsimustele, hagejalt saadud info ja kirjalike

dokumentide alusel. Kuigi arvamuse andmise põhjuseks on märgitud hageja pöördumine

arvamuse saamiseks seoses Case 888B ekskavaatori hüdraulilise kaksikpumba purunemise

põhjustega, puudutab suur osa hageja küsimustest Intrac Eesti AS-i hinnanguid kostja tehtud töö

kvaliteedi ja kostja esitatud väidete kohta. Kohus ka asja menetluse käigus juhtis hageja

tähelepanu sellele, et Intracile esitatud küsimustes on põhjendamatult keskendutud Hüdraks OÜ-

le. Pumba purunemise tekkepõhjuste hindamisel ei oma tähtsust, milline konkreetne ettevõte

pumpa varem remontis või milliseid väiteid ta on hagejale esitanud. Intrac Eesti AS on

hüdraulikaseadmete remondi turul kostja konkurent. See, et Intrac Eesti AS töötaja on pidanud

võimalikuks selliseid hinnanguid kostja kohta anda, tekitab kahtlusi vastaja asjatundlikkuses.

Pumba purunemise põhjused ei sõltu sellest, kas A. Mägi hinnangul on kostja töövõtulepingu

täitmisel ja hagejaga suhtlemisel käitunud eetiliselt.

2-17-9686

36. H. R. 20.03.2020 kohtuistungil ütlusi andes selgitas pumba purunemise võimalikke põhjuseid

ja uuritud detailidest tehtud järeldusi. Võrreldes hageja poolt esitatud Rockweld OÜ ja Intrac

Eesti AS-i kirjalike arvamustega, on kohtu hinnangul H. R. uurimisrapordis ja tunnistajana

ütluste andmisel esitatud seisukohad ja hinnangud põhjendatud ja loogiliselt jälgitavad. Kohus

on veendunud H. R. pädevuses ja tema teaduslikult põhjendatud seisukohad on kohtu jaoks

veenvad ja usaldusväärsed. H. R. tegutseb riiklikult tunnustatud eksperdina (masinad ja

transport) ning viis selles asjas läbi uurimistoimingu eesmärgiga anda insenertehniline hinnang

juhtumi järgselt säilunud hüdropumba komponentidel esinevate vigastuste tunnustele ja

tekkepõhjustele. H. R. koostas uurimistoimingu raporti nr 18015 (II kd, lk 85 – 89). H. R. tõi

esile, et ta ei ole näinud tervikpumpa, täielikud ekspertiisi toimingud ei olnud võimalikud, kuna

ei tekkinud võimalust pumpa masina peal testida, pumpa masinalt eemaldada, õlist ja

hüdrovedelikust abrasiivosakeste proovi koguda; oluline olnuks ka filtrit uurida, sest on tunnused

abrasiivosakeste tõttu kahjustunud detailidest.

H. R. andis muu hulgas ütlusi (II kd, lk 125), et uurimise käigus ta tuvastas, et mingid osad

hüdropumba detailidest oli kahjustatud, need on raportis loetletud. Peamiselt võib välja tuua

mehhaanilise muljumisvigastusega komponendid, näiteks sfäärilise otsa tugipesa sektsioonis B,

fiksaatorplaat ise ja lisaks hüdrovedelikus ringelnud abrasiivsete osakeste poolt kahjustunud

liugpinnad. Kahjustunud komponente oli mitmeid, millest H. R. luges pumba töö lõpetamise

osas määravaks mehaanilise vigastuse, mis on tekitatud kolvi liikumisega.

Kolvi vigastust kirjeldavad H. R. koostatud uurimisraportis (II kd, lk 85 – 89) fotod 10 - 12.

H. R. ütlusi andes selgitas, et tegemist on muljumisvigastusega, mis on sfääri nõgusal tugipinnal,

mida oli vigastanud mehaaniliselt survekolb. Purunenud on fiksaatorseparaat ehk fiksaatorplaat,

mis piirab selle kolvi liikumist (fiksaatorplaat on kujutatud fotodel 13 ja 14). Sellest saab H. R.

ütluste kohaselt järeldada, et kolvi liikumisulatus on suurem selle tõttu, et fiksaatorplaat on

purunenud. Kolvi liikumisele viitavad ka poldi peade kahjustused. Raporti fotol 10 on survekolb

ja selle pesal seal kõrval on ka murdunud purunemist. H. R. ütluste andmisel rääkis haprale

materjalile iseloomuliku purunemise joontest, kuid hiljem selgitas, et see ei tähenda, et materjal

ise oleks habras, mõiste habras ei ole õige. H. R. märkis, et materjali analüüsi pole teinud ega

materjali tuvastanud, saab üldiselt öelda, et fiksaatorplaadi materjal ei tohiks võrreldes

survekolviga ja teiste detailidega olla hapram. Siin näeme nii hapramat kulumist, kui ka

muljumist, mis ei viita haprusele. Detailse vastuse saaks anda metalli füüsikalistele omadustele

laborikatsega.

H. R. ütluste kohaselt kolvi välja- või läbituleku fiksaatorplaadist tingib mehaaniline

ülekoormus, milleks pump ei ole projekteeritud; purunenud pumba detailide põhjal ei ole

võimalik öelda, kas see ülekoormus tekitati hüdrauliliselt, n.ö hüdroloogina, või oli

hüdrovedeliku voolamine või liikumine takistatud või tekitati mehaaniliselt purunenud detaili

häiritud liikumisega, aga mehaaniline ülekoormus on aset leidnud. H. R. ütluste kohaselt võis

põhjus seisneda korpuses, mida talle uurimiseks ei edastatud.

Normaalne hõõrdetakistus ei tõmbaks kolbi sellisel moel fiksaatorplaadist välja. H. R. selgitas, et

pump on projekteeritud selliselt, et normaalses ekspluatatsiooni olukorras fiksaatorplaat on

võimeline kolbe omal kohal hoidma. Kolvi liikumisel survesilindris kinni kiilumist ei saa

kindlapeale väita, aga kindlasti saab väita, et kolvile on mõjunud pikijõud ehk takistusega

seonduv jõud, mis on selle ülekoormuse ja muljumise tekitanud. Kas see takistav jõud tekkis nn

kinni kiilumisest või tekitati see hüdrauliliselt, näiteks hüdraulilise takistusega selles silindris,

selle kohta andmed puuduvad.

Hüdraulilise ülekoormuse, löökkoormuse võis tekitada kolvi liikumise takistus. Kolvi liikumise

takistuse võis tekitada kolvi ja silindri liikumispindade vahel olevad võõrkehad või

abrasiivosakesed. See võis nii olla, kuid abrasiivosakeste tõttu kinni kiilumist loeb H. R. väga

vähe tõenäoliseks, kuna jõudude suurusjärk on liigselt kõrge.

2-17-9686

H. R. sõnul tema uurimisraporti fotodel nr 8 ja 9 fikseeritud survesilindrite tööpindadel

survekolvi liikumise sihilised kraape- ja nihketrassid viitavad abrasiivsete osistega saastunud

hüdrovedelikuga ekspluatatsioonile.

H. R. ütluste kohaselt hüdraauline löök ei saa olla seostatud kopa mastitööga, H. R. seda seost ei

looks. H. R. sõnul mehhaaniline ülekoormus, löökkoormus sai tekkida kolmel viisil: 1) kas

hüdraulilise takistusega ehk hüdrolöögi tõttu või 2) kinni kiilumise tõttu, s.o mehhaanilise

liikumistakistuse tõttu silindriruumi pääsenud võõrosakeste tõttu, mis on küll vähem tõenäoline

aga võimalik, või 3) survekolbi liigne liikumine võib tekkida ka kulumisest, lõtku suurenemisest.

Liikumisvabadus hakkab suurenema, suureneb sajandikmillimeetritest millimeetriteni ja see võib

suurendada löökkoormuse võimalust.

Samas H. R. sõnul isegi normaalse loomuliku kulumise korral ei tohiks kolb silindrist välja

minna. Abrasiivosakesi ja kulumist H. R. üheselt ei seostaks purunemisjuhtumiga, mis lõpuks

pumba töö lõpetas.

Detailide kvaliteedi kohta välisel vaatlusel ei saa hinnangut anda. Pumba metalsete osade

kvaliteedi kohta saab hinnangu anda vaid testides ja võrreldes neid analoogsete detailidega

materjalilaboris. Kõige adekvaatsema hinnang detailidele saab anda võrdluskatsetega.

Visuaalselt selliseid ilmselgeid kvaliteedi häireid ei olnud, et nt metalne osa on asendatud plastist

osaga. Selget ebatöökindlama materjali kasutamist või sellist murdumist, mis selgelt viitaks

ebakvaliteetse osa, nt poldi või muu detaili kasutamisele, uuringu käigus H. R.le silma ei jäänud.

Servadest on näha osakeste murdumisi. Takistus põhjustaski purunemise. Tõenäoline on, et

abrasiivosakesed olid süsteemis enne kui toimus muljumine ja purunemine, sest abrasiivosakete

poolt vigastatud piirkonnad jätavad mulje, et tegemist on teistlaadsete osakestega, kui selle

ääriku või plekkdetailidest eraldunud kildudega. Pigem on jäljed saastunud õliga kaasnevate

vigastuste sarnased. Uuritud detailide kulumisjäljed võivad olla tekkinud pumba detailidest, aga

need abrasiivosakesed ei ole tekkinud pumba purunemisega. Need on seotud varasema pumba

kulumisega, nt varasema kuivhõõrdumise tõttu eraldunud väikeste abrasiivosakeste tõttu. H. R.

ütluste kohaselt hüdropumpade olulisemaid, domineerivamaid rikkumise põhjusi on saastunud

hüdrovedelik. Selle süsteemi sattumiseks on mitmeid võimalusi. Hüdrovedelik juba sisaldab

abrasiivseid osakesi või saastunud hüdrovedeliku valamine süsteemi toob kaasa selle, et

saastunud vedelik seal ringlema hakkab. Saasteained võivad sattuda süsteemi väliskeskkonnas

kui süsteem on avatud või ebahermeetiline. Selle pumba puhul hermeetilisuse info puudub, sest

pumba seisundit ei saanud masina peal uurida. Pumba sisekulumise tõttu tekivad

abrasiivosakesed, mida hüdraulikasüsteemi filtrid mingil põhjusel ei suuda eraldada. Need on

kolm põhilist võimalust: on ebasobiva hüdroõli valamine süsteemi või saastunud (nt liivaga) õli

valamine süsteemi, väline sattumine ehk ebahermeetilisuse tõttu satuvad abrasiivosakesed sisse,

näiteks tolm või liiv karjääritöödel, või pumba enda sisekulumisega tekivad abrasiivosakesed,

mida süsteem ei suuda välja filtreerida ja ohutuks teha.

H. R. ütluste kohaselt ei ole tal asjatundjana võimalik vastust anda, kas pump enne vigastusi ja

purunemist töötas ülemäärasel ja lubatust kõrgemal rõhul, H. R. ei saanud teostada rõhu

mõõtmist ning temana ei ole jõudnud teadaolevalt adekvaatseid numbreid rõhu kohta. Kogu

süsteemis leiduv rike võib ka pumba rõhku suurendada või vähendada.

H. R. on teaduslikult põhjendatult selgitanud, et purunenud detailide vaatluse alusel ei ole

võimalik üheselt tuvastada, mis põhjusel tekkis mehaaniline ülekoormus ja löökjõud, mille tõttu

pump purunes. Purunenud detailide põhjal ei ole ei ole võimalik hinnata kostja tehtud remondi

kvaliteeti, mh ei ole H. R. ütlustest nähtuvalt võimalik osandatud detailide pealt järeldada seost,

et abrasiivmaterjal on pumpa sattunud selle koostamise käigus.

H. R. ütlused ega uurimisraport ei kinnita hageja väidet, et kostja tegi remonti lohakalt ja

osaliselt.

37. Hageja ekskavaator Case 888B on toodetud 1994.aastal ning kostjale toodi remontimiseks

kasutatud pump. Hageja ei ole esile toonud, et kostjaga kokkulepitud tööks oli pumba kõigi

osade väljavahetamine originaalvaruosade vastu. Asjas ei ole tõendeid, et kostja kasutatud

varuosad olid ebasobivast või ebapiisava tugevusega materjalist.

2-17-9686

Põhjendatud on kostja seisukoht, et aastakümneid kasutatud masinal võivadki erinevad sõlmed

hakata järgi andma.

H. R. tunnistajana andis muu hulgas ütlusi (II kd, lk 126 pöördel), et kui pump või ekskavaator

tervikuna on tööd teinud üle 200 tunni ja siis midagi juhtub, siis objektiivset vastust ei saa

pakkuda, kas see võib viidata ebakvaliteetsele remondile; kui masin on teinud tööd sajad tunnid

ja varem on töötanud probleemideta ja siis midagi juhtub, ei saa seost luua remondiga, nii võibki

juhtuda; see kui masin varem on probleemideta tööd teinud, siis ei saa garanteerida, et ta lõpuni

probleemideta töötab.

H. R. ütluste kohaselt üheselt ei saa aga ka öelda, et sellest ei saa järeldada seost ebakvaliteetse

remondiga; ei ole ühest loogilist andmebaasi ega infot olemas, et alati remondijärgselt teatud

kindla arvu tundide järel vead peavad ilmnema; H. R. ei pidanud võimalikuks pakkuda välja

sellist seost, et remondist teatud aja möödumisel saaks igal juhul põhjusena välistada tehniliselt

remonditöid.

H. R. sõnul ei ole tal täpsemaid järeldusi pumba purunemise põhjuste kohta teha, kuna ta ei ole

ise olnud pumba osandamise juures ega saanud võtta proove hüdrovedelikust. Hageja ei

teavitanud kostjat pumba rikkest ega võimaldanud kostjal olla purunenud pumba demonteerimise

juures, sellega on hageja ise vähendanud võimalusi tõsikindlalt tõendada pumba purunemise

põhjuseid, sh seost kostja tehtud remondiga (s.t remondi ebakvaliteetsust). H. R. nimetatud

ekspertiise labori või tehasetingimustes ei ole asjas taotletud. Kostja töö lepingutingimustele

mittevastavuse tõendamise koormis lasub hagejal.

Hageja väidab, et enne Rockweldilt remonttööde tellimist uuris hageja ise varuosade hindasid.

Esitatud tõendite kohaselt on hageja saatnud välismaistele ettevõtetele (I kd, lk 142-147) e-kirja

teel päringuid pealkirjaga „Case 888B hydraulic pump“. 25.06.2015 kell 14:39 e-posti aadressile

rb@warwik-ward.com saadetud päringus (I kd, lk 142) on märgitud ekskavaatori tüüp,

seerianumber ja ehitusaasta, viide, et e-kirjale on lisatud kaks hüdraulilise pumba fotot; ning

päringus hageja esitab küsimuse „Kas te saate meile midagi pakkuda?“ Sellele on kell 16:44 e-

kirjaga saabunud vastus (lk 146), et „saatsin kasutatud osakonda, uus osa ei ole enam saadaval“.

Samal päeval kell 18:06 e-kirjaga on samast ettevõttest teiselt e-posti aadressilt ab@warwik-

ward.com hagejale teatatud, et „Kahjuks midagi kasutatut praegu ei ole“ (lk 142). 08.07.2015

kell 07.38 e-kirjas Richard Huskinsonile on lisaks ekskavaatori andmetele märgitud pumba ja

lisapumba tüübi numbrikoodid, R. Huskinson on 08.07.2015 kell 13:12 e-kirjaga samuti

vastanud, et kahjuks midagi pakkuda ei ole (mõlemad e-kirjad I kd, lk 144 - 145).

Hageja ei ole päringutes konkreetselt välja toonud, milliseid varuosi ta soovib. Sellist päringut on

raske pidada varuosade hinnapäringuks, vaid hageja on soovinud leida teist ekskavaatorile

sobivat täiskomplektset pumpa. Seega hageja ei püüdnud parandada kostja väidetavat praaki,

vaid soovis senise pumba asendada.

38. Rockweldi tehtud remont oli kordades kallim, kui kostja tehtud remont. Rockweld esitas

hagejale 01.09.2015 arve nr 329 (I kd, lk 27) summas 7267,20 eurot (lisandub käibemaks). Arve

selgituses on märgitud 1) hüdropumba remont komplekt (kogus 2, hinnaga 6811,20 eurot); 2) töö

(kogus 8, á 35 eurot), 3) fiksaator, tihend, o-ring (kogus 1, hinnaga 176 eurot). Samuti on arvel

ära toodud masina Case 888B seerianumber, valmimise aasta ja peapumba identifitseerimise

koodid.

Tõendamaks remondi komplekti hinnas sisalduvat, esitas hageja Rockweld OÜ esindaja

01.09.2017 e-kirja (I kd, lk 140) remondi maksumuse selgitusega. Rockweld OÜ selgitab, et tegi

hüdropumba remondi vastastikusel kokkuleppel, mille aluseks oli defekteerimisele järgnenud

hinnapakkumine ja kliendi nõusolek selle teostamiseks. Kasutati pumba tootja Bosch-Rexroth

originaalvaruosi, sellest oli tingitud varuosade pikk tarneaeg. Vahetatud osadena nimetatakse 1)

Rotary Group F. A8V 80 20122.0521 – 1 komplekt; 2) Rotary Group F.A8V 80 20122.0511 – 1

komplekt. Kuna ka selgitustes on vahetatud varuosad nimetatud komplektina, ei ole Rockweldi

ja kostja tehtu mahtusid tegelikult võimalik võrrelda, ei ole võimalik hinnata Rockweldi tehtu

vajalikkust. Hageja nõue ei ole Rockweldile makstud remondikulude osas põhjendatud.

2-17-9686

39. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamise raames kasutuseelise kasutamise võimatusest

tulenevat kahju VÕS § 132 lg 4 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt saab lepingulises suhtes kahju

hüvitamist nõuda üksnes lepingu rikkumise korral.

VÕS § 127 § lg-te 1 - 5 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles

kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohusust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes

kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise

ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises

seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha

arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt

säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise

eesmärgiga.

Seega kasutuseelise hüvitamise nõude rahuldamise peamisteks eeldusteks on hageja kahju, kostja

lepingurikkumine ja põhjuslik seos kahju ja lepingurikkumise vahel.

40. Esiteks kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal jäi kasutuseeliseid saamata ja sellega on

tal tekkinud kahju, tõendamata on ka väidetava kahju suurus.

Hageja arvestab kahju suurust OÜ Kemehh 17.07.2015 pakkumise alusel: OÜ Kemehh pakub

roomikekskavaatoriga kraavide kaevamist ja kändude juurimist hinnaga 46 eurot/tund, lisandub

käibemaks. Hind sisaldab kõiki ekskavaatori tööks vajalikke kulusid. Hageja ei ole aga pumba

remondi ajaks reaalselt ekskavaatorit rentinud. Hageja esindaja istungil selgitas, et hageja

korraldas oma töö ümber ja ei pidanud rendimasinat kasutama. Samuti ei ole hageja tõendanud,

et tema ise oleks ekskavaatorit rendile andnud. Seega saab hageja kasutuseelise kaotus seisneda

selles, et hageja ise ei saanud ekskavaatorit oma töös kasutada.

Kasutuseelise hüvitamise nõue samaväärse asja kasutamise korral ja olukorras, kus isik

samaväärset asja ei kasuta, ei saa olla ühe suurusega. Muu hulgas tuleks kasutuseelise hüvitisest

minimaalselt maha arvestada kütusekulu ja masina hooldamise kulud, sest asja mittekasutamise

korral hagejal neid kulusid ei teki.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja kasutuseelise hüvitamise nõue põhineb ülemäärasel ja

tõendamata tundide arvestusel. Võttes arvesse hagiavalduses näidatud andmeid, et vaidlusalune

ekskavaator töötas pärast teist remonti 2,5 kuu jooksul 216 tundi, ei ole eluliselt usutav, et

kasutuseelise nõude perioodi arvestatud 121 tööpäeva jooksul oleks ekskavaator iga päeva

töötanud 8 tundi (kokku 968 tundi). Perioodil 10.03.2015 – 26.05.2015 töötas ekskavaator hageja

väidetel 216 tundi. Selles perioodis on 56 tööpäeva. Seega keskmiselt töötas ekskavaator päevas

vähem kui 4 tundi.

41. Teiseks ei ole tõendatud kostja poolt lepingu rikkumine. Hageja peab kostja

lepingurikkumiseks seda, et kostja esimese remondi tegemisega ületas kokkulepitud tähtaega,

esimese remondi järel pump tööle ei hakanud ning ka teise remondi järel kostja parandatud pump

purunes pärast 216 töötundi.

Hageja sai pumpa kasutama hakata 11.märtsil 2015, kasutuseelise hüvitamise periood seega

8.detsember 2014 – 10.03.2015, kokku 48 päeva. Pumba purunemise tõttu polnud töö tegemine

taas võimalik 73 päeva jooksul perioodil alates 27.maist 2015 – 9.septembrini 2015.

Kohus leidis, et kostja poolt pumba uuesti parandamist võib käsitada esimese remondi

puudustega tegemise tunnistamist. Samas on kostja töö parandanud (võimaliku lepingurikkumise

heastanud). Kohus möönab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamine üldjuhul ei sõltu rikkumise

olulisusest. Rikkumise heastamise korral võib üksnes formaalsele rikkumise faktile tuginev

kasutuseelise hüvitamise nõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Olukorras, kus hagejale

reaalset kahju ei ole tekkinud, tooks nõude rahuldamine kaasa hageja rikastumise kostja arvelt,

mis ei saa olla kahju hüvitamise eesmärk.

2-17-9686

42. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja rikkus lepingut ka kokkulepitud tähtaja ületamisega ning

et hagejal õigus nõuda kostjalt kasutuseelise kaotuse hüvitamist alates 8.detsembrist 2014 kuni

pumba tööle saamiseni 11.03.2015.

Kostja nõustus hageja käsitlusega, et pakkumise aktsepteerimise aja ja varuosade tarneaegade

põhjal pidanuks töö olema valmis 8.detsembriks. Kostja väidetel leppisid pooled aga kokku

tähtaja pikendamises. Asjas on tõendatud, et kostja 18.12.2014 e-kirjaga (I kd, lk 19) teavitas

hagejat võlli hilinemisest ja saabumisest 30.detsembriks, kostja on palunud kiiremini saata.

Kostja on tõendanud, et puuduv võll saabus juba 19.12.2014 ja võeti samal päeval kostja laos

arvele (arve ja lao sissetuleku kirje I kd, lk 116-117). Kostja poolt hagejale 06.01.2015 esitatud

arvel nr 250005 (I kd, lk 21) ja 31.03.2015 esitatud arvel nr 250284 (I kd, lk 24) on kajastatud

pumba remondi aeg 22.12. Seega pump oli hagejale üleandmiseks valmis 22.detsembril 2014.

Hageja seaduslik esindaja ei vaielnud vastu kostja väidetele, et jõulupühade ajal olid hageja

töötajad kollektiivpuhkusel. Hageja ei esitanud 2014.a detsembris kostjale ühtegi pretensiooni

tähtaja ületamise pärast, millest saab järeldada, et lepiti kokku pumba üleandmine uue aasta

algul. Lisaks hageja esindaja selgitas, et hageja kasutas seda aega ära ja tegi samal ajal

ekskavaatorile alusvankri hooldusremonti, roomik oli ekskavaatorilt maha võetud. 8.detsembrist

2014 kuni pumba üleandmiseni 07.01.2015 ei olnud tegemist kostja poolt lepingurikkumisega

ning hagejal ei saanud tekkida kasutamiseelise kasutamise võimatusest kahju, mille hüvitamist

kostjalt nõuda. Isegi juhul, kui pooltel ei olnud tähtaja pikendamise kokkulepet, ei saanud

hagejal tekkida kasutuseelise kaotust kollektiivpuhkuse ja ekskavaatori alusvankri remontimise

ajal, kuna sel ajal ekskavaatori mittekasutamine ei olnud seotud pumba remondiga.

43. Kohus otsuses leidis, et kuna kostja 2015.a veebruaris pumba uuesti parandas, peab ta

kandma sellega seotud kulud. Samas ei ole tõendatud, et pumpa ei saadud 2015.a jaanuaris

korralikult tööle kostja puuduliku remondi tõttu. Pumba reguleerimine ei olnud vaidlusaluse

töövõtulepingu osa, vastava teenuse tellimine sõltus hagejast endast.

Tuleb nõustuda kostjaga, et kostjalt ei saa nõuda kasutuseelise hüvitamist ka selle aja eest, mil

pumba töökorda seadmine sõltus hagejast endast (2015.a jaanuari algul pumba reguleerimise

asemel uue klapi tellimine, Intraci diagnostika tegemine alles 18.02, kuigi pump saadeti

Rockweldi 09.06.2015, defekteeris Rockweld pumpa alles 13.08.2015, seejärel remonditud

pump paigaldati ekskavaatorile ja reguleeriti 09.09.2015).

Lisaks tuleb arvestada, et hageja viivitas 5 kuud kostja teavitamisega 2015.a mais ilmnenud töö

mittevastavusest. Samuti hageja ei hoiatanud kostjat, et pumba rikke tõttu tekib hagejale väga

suur kahju kasutuseelise kaotamise näol. Kostja ei saanud ega pidanud sellise kahju tekkimise

võimalust lepingu sõlmimisel ette nägema. Teavitamata jätmisega võeti kostjalt ka võimalus

astuda samme kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. VÕS § 139 lg-tes 1 ja 2 tulenevalt võib

sellisel juhul kahju hüvitist (s.h asja kahjustamisest tuleneva kasutuseelise kaotuse hüvitist)

vähendada isegi juhul, kui muud kahju hüvitamise eeldused on täidetud.

Kuna hagejal kahju tekkimine ega kostja vastutus selle eest ei ole tõendamist leidnud, jätab

kohus rahuldamata ka kostja 31 944 euro suuruse kasutuseelise hüvitamise nõude täies ulatuses

rahuldamata.

Seega kohus rahuldab hagi üksnes 37,02 euro transpordikulu hüvitamise osas, ülejäänud osas

jääb hagi rahuldamata.

44. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt 42 479,41 eurot alates hagi

esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatus määras. Kuna

kohus rahuldas hageja põhinõude 37,02 euro transpordikulu osas, on ka viivisenõue põhjendatud

osaliselt.

Kohus mõistab viivise välja TsMS § 367 kohaselt kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud osas kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlast.

Perioodil 21.06.2017 – 23.11.2020 (kaasa arvatud) on põhinõudelt 37,02 eurot viivis

sissenõutavaks muutunud summas 10,15 eurot.

2-17-9686

45. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS

§ 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et selles asjas on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Rahuldatud nõue praegusel juhul moodustab hageja esitatud nõuetest 0,08%, mis ümardatult

võrdub 0-iga.

46. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 143 p 1 ja 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja

tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.

TsMS § 144 punkti 1 kohaselt kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

47. Kostja palub kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista tsiviilasja nr 2-17-9686 menetlusega

seoses kantud kulud kokku summas 10 655,00 eurot (käibemaksuta), mis koosnevad asja

läbivaatamine kuludest summas 1530,00 eurot, kohtueelses menetluses kantud kulutuste

hüvitamisest summas 675,00 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 8450,00 eurot.

48. Asja läbivaatamise kuludeks on kokku 1530,00 eurot, mis koosnevad: asjatundja H. R.

13.09.2018 eelistungile ilmumise tasu - 360,00 eurot; tehniline konsultatsioon hüdropumba

vigastatud komponentide visuaalsel ülevaatusel ja ülevaatuse kirjaliku kokkuvõtte (raport)

vormistus - 720,00 eurot; asjatundja 12.03.2020 kohtuistungil osalemise tasu – 450,00 eurot.

49. AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt osutatava õigusteenuse tunni maksumus on 120,00

eurot (hind sisaldab käibemaksu 20,00 eurot). Toimingute tegemiseks kulus lepingulisel

esindajal kokku 98 tundi, millest arveid on kliendile esitatud 84,5 tunni eest. Kostja ei taotle

käibemaksu hüvitamist, kuna OÜ Hüdraks on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses antud kohtuasja

menetlusega. Kostja taotleb kohustada hagejat tasuma kostja menetluskuludelt viivist.

50. Kostja lepingulise esindaja kulud on tekkinud seoses järgnevate toimingute tegemisega:

Hagi ja lisadega tutvumine, õiguslik analüüs

7 tundi

Kokkusaamine kostja esindajaga, nõupidamine 08.08.2017

3 tundi

Riigikohtu praktikaga, õigusteooriaga tutvumine seonduvalt hagi

alusega jms

4 tundi

Kostja 24.08.2017 hagivastuse koostamine, konsultatsioonid klien12 tundi

Tutvumine hageja arvamusega kostja vastusele, konsultatsioonid 3 tundi

Taotluse koostamine tõendite esitamiseks 13.02.2018

2,5 tundi

21.02.2018 kohtueelistungiks ettevalmistamine

3,5 tundi

Esindamine eelistungil 21.02.2018

1,5 tundi

Nõupidamine kliendiga (enne ja pärast istungit)

3 tundi

Tutvumine eelistungi protokolliga

0,5 tundi

Kostja 16.03.2018 taotluse koostamine

3 tundi

Hageja 23.03.2018 arvamusega tutvumine

0,5 tundi

Kostja 16.03.2018 taotluse täiendamine (28.03.2018)

1 tund

Hageja 29.03.2018 arvamusega tutvumine

0,5 tundi

PMK 05.06.2018 kohtumäärusega tutvumine

0,5 tundi

2-17-9686

Hageja küsimustega (27.06.2018) eksperdile tutvumine, konsul

kliendiga

1,5 tundi

Kostja küsimuste (27.06.2018) koostamine eksperdile, konsul

kliendiga

4,5 tundi

Hageja 05.07.2018 seisukohtadega tutvumine, konsultatsioon klie 1,5 tundi

Kostja 17.07.2018 seisukoha koostamine

0,5 tundi

13.09.2018 istungiks ettevalmistamine, konsultatsioonid kliendig 4 tundi

Kostja esindamine 13.09.2018 kohtuistungil

2,5 tundi

Kohtuistungi protokolliga tutvumine

1 tund

Nõupidamine kliendiga (seoses 16.10.2018 tehnilise konsultatsioo2 tundi

08.03.2019 avalduse koostamine

0,5 tundi

20.03.2019 taotluse koostamine, konsultatsioon kliendiga

1,5 tundi

Hageja 15.10.2019 menetlusdokumendiga tutvumine

1 t

Kostja 29.10.2019 taotluse koostamine

4 tundi

PMK 09.01.2020 kohtumäärusega tutvumine

0,5 tundi

12.03.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine, konsultatsioonid

enne ja pärast istungit

7 tundi

Esindamine 12.03.2020 kohtuistungil

3,5 tundi

Kohtuistungi protokolliga tutvumine

2 tundi

18.06.2020 kohtuistungi ettevalmistamine (sh küsimuste k

tunnistajale, kohtuvaidluse ettevalmistamine jms)

9 tundi

Kostja esindamine 18.06.2020 kohtuistungil

6tundi

51. Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu ning leiab, et sõltumata asja

lahendamise tulemusest, ei ole kostja menetluskulu põhjendatud. Hageja leiab, et p. 2 asja

läbivaatamise kulu kokku summas 1530 eurot ei ole tervikuna põhjendatud. Kostja lootus oli

saada asjatundjalt ütlusi või tõendeid, et tema tekkinud olukorra eest ei vastuta. Asjatundja H. R.

ühtegi sellist kategoorilist väidet ei esitanud, mis oleks kostja vastutuse välistanud. H. R. küll

esitas mõningaid väiteid, mis toetavad hageja positsiooni. Sõltumata asja lahendamise tulemusest

on kulu H. R.ga seoses selline, mille hüvitamist ei saa nõuda hagejalt. Kumbki pool valib ise,

milliste tõenditega ta oma (vastu)väiteid tõendab. Kui isik teeb tõendi saamiseks kulu, kuid ei

saavuta loodetud tulemust, ei ole sellise kulu hüvitamist võimlik nõuda vastaspoolelt. Siinkohal

on samuti oluline rõhutada, et kuigi kohus oma 05.juuni 2018. a määrusega määras rahuldada

kostja alternatiivne taotlus ja määrata asjas (masinaehituslik) ekspertiis ekskavaatori Case 888B

hüdraulilise kaksikpumba vigastuste põhjuse väljaselgitamiseks, siis seda lõppkokkuvõttes ei

toimunudki, kuivõrd asjatundja H. R. leidis, et tal puuduvad teaduslikult põhjendatud ekspertiisi

läbiviimiseks vajalikud algmaterjalid ja teha tuleks hulgaliselt äärmiselt kulukaid katseid nt

TalTechis. Selliste katsete läbiviimist kumbki pool ei taotlenud. TsMS § 157, § 159, § 160, etc,

tuleneb, et tasu maksmine on võimalik üksnes tunnistajale, eksperdile ja tõlgile. Kuna asjas

ekspertiisi läbi ei viidud, siis ei ole H. R. käsitletav eksperdina. Kuna ta ei olnud ilmselgelt ka

tõlk, siis sellest tulenevalt on isik asjas üle kuulatud menetluslikult tunnistajana. Seega

maksimaalselt saaks hageja kahjuks asja otsustamise korral hüvitamisele kuuluda summad, mis

on ette nähtud tunnistajale Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-

, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise

kord“ § 2 ja § 7 alusel.

P-s 3 märgitud kohtueelse õigusabi kulud ei ole üldse kulu, mida saaks välja nõuda

menetluskulude raames. Tegemist ei ole menetlusosaliste kohtukulude ja kohtuväliste kuludega.

Hageja näeb osundatud hagi lisadest, et need on alla kirjutanud juhatuse liige ise. Kohtupraktikas

on asutud seisukohale, et isegi kui advokaadibüroo on kohtumenetluses poole jaoks dokumente

koostanud, ei ole vastav kulu välja mõistetav, kui advokaadi esindus kohtumenetluses välja ei

2-17-9686

paista. Käesoleval juhul LEXLINE KINNISVARA ja ÕIGUSBÜROO OÜ esindus ega tema

poolt õigusdokumentide koostamine välja ei paistnud. Ülalmärgitust tulenevalt ei ole vastav kulu

menetluslikult hagejalt menetluskulude raames välja mõistetav. Kostja saanuks teoorias esitada

vastava nõude menetluskulude väliselt, kuid käesolevaks hetkeks oleks seegi nõue aegunud

(lisaks selle põhjendamatusele).

Menetluskulude p 4 jj tuuakse esile, et kostjale on õigusabi osutatud 98 tunni ulatuses. Hagejale

on

samas

asjas

õigusabi

osutatud

ca

kaks

korda

vähem.

Nähtuvalt

esitatud

menetlusdokumentidest mahust ei ole kostja esindaja kindlasti esitanud vajalikke ja põhjendatud

dokumente kaks korda rohkem kui hageja esindaja. Istungitel on esindajad osalenud võrdselt.

Erilist tähelepanu vajab väide, et viimase kohtuistungi ettevalmistuseks kulus 9 tundi (vrdl –

hageja esindaja 2 tundi). Väidetavalt kulutas kostja esindaja aega tunnistajale küsimuste ette

valmistamiseks. Leiame, et vastav aeg on ebamõistlik seda enam, et tunnistajale esitatud

asjakohased küsimused moodustasid kõigist küsimustest olulise vähemuse – enamus küsimusi ei

puudutanud asja lahendamiseks tähtsaid küsimusi. Istungil ette kantud kohtukõne oli kohapeal

välja mõeldud, mitte tunde ette valmistatud. Märgitu on ka loogiline – kõik peamine oli pooltel

juba kirjalikult esitatud, kohtukõne saigi olla vaid kokkuvõte ja olulisemate asjaolude esile

toomine. Kuigi menetlusosaliste kulud ei pea olema võrdsed, siis asjaolu, kui need suhteliselt

sama mahu korral erinevad kordades, peaks olema oluline indikatsioon, et kohus peaks äärmiselt

tähelepanelikult neisse suhtuma.

52. Kohus leiab, et kostja menetluskuludest on asja läbivaatamise kulud põhjendatud ja vajalikud

kokku 1530,00 euro ulatuses:

- Asjatundja H. R. 13.09.2018 eelistungile ilmumise tasu - 360,00 eurot;

- Tehniline konsultatsioon hüdropumba vigastatud komponentide visuaalsel ülevaatusel ja

ülevaatuse kirjaliku kokkuvõtte (raport) vormistus - 720,00 eurot;

- Asjatundja 12.03.2020 kohtuistungil osalemise tasu – 450,00 eurot.

53. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike menetluskuludega. Nagu märgitud, siis

asja läbivaatamise kulud on tunnistaja- ja eksperdikulud ning ja dokumentaalse tõendi saamise

kulud. Riiklikult tunnustatud ekspert H. R. kuulati 13.09.2018 istungil ära eksperdi

konsultatsiooni vormis, et saada temalt selgitusi taotletud ekspertiisi tegemise, eksperdile

esitatud küsimustele vastamise võimaluste ja asja lahendamiseks vajaliku ulatuse kohta, samuti

ekspertiisi maksumuse kohta. Asjaolu, et kategoorilise arvamuse andmine eksperdi hinnangul

eeldab kallite katsete ja uuringute tegemist, mistõttu ekspertiisi siiski läbi ei viidud, vaid piirduti

detailide vaatlemise ja uurimisraporti koostamisega, ei tähenda, et tegemist ei oleks põhjendatud

ja vajaliku menetluskuluga. Kohus ei nõustu hageja väitega, et H. R. antud selgitused on üksnes

teoreetilised ning asja lahendamisele kaasa ei aidanud. Kumbki pool peab tõesti hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja esitas selleks H.

R. poolt koostatud uurimistoimingu raport. Igal juhul on sellega seotud kulu käsitatav

dokumentaalse tõendi hankimise kuluna. Kostja on H. R. tasusid maksnud kohtu korraldusel ja

vastavalt H. R. poolt kohtule teatatud tunnitasule. H. R. on eksperdina uurinud samu detaile,

mida hageja nimetatud asjatundjad Rockweld OÜ ja Intrac Eesti AS. Nende seisukohti H. R.

selgitused ja põhjendused ei kinnita. Samuti asjaolu, et 12.03.2020 kohtuistungil kuulati

asjatundja H. R. üle tunnistajana, mitte eksperdina ega see, et hageja arvates kostja ei saanud H.

R. ütlustest sellist tõendit, mida lootis, ei tähenda, et kostja poolt kohtu nõudmisel H. R. istungile

ilmumise kulu ettemaksuks tasutud summa ei ole põhjendatud ega vajalik. Hageja esitas samuti

tunnistajale küsimusi nii ekspertiisi ettevalmistava konsultatsiooni käigus, kui kohtuistungil

tunnistajana ülekuulamisel.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt märgitud asja läbivaatamise kulud summas 1530,00

eurot on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu.

54. Kostja palub menetluskuludena kindlaks määrata ka kostja kohtueelses menetluses hageja

pretensioonidele vastamiseks kasutatud õigusabi kulud summas 675,00 eurot. Kostja viitab

hagiavaldusele lisatud AS Hiiu Turvas 02.11.2015 ja 04.12.2015 vastustele (hagi lisad 13 ja 15).

2-17-9686

Kohus nõustub hagejaga, et selle kulu näol ei ole tegemist menetluskuluga. Kostja ka ise

menetluskulude nimekirjas viitab VÕS § 128 lg-le 3, mille kohaselt on tegemist otsese varalise

kahjuga, mille hüvitamist saanuks hageja nõuda hagimenetluse korras nõude esitamisega. Lisaks

viitab hageja õigesti, et 02.11.2015 ja 04.12.2015 vastused on allkirjastatud AS Hiiu Turvas

juhatuse liikme Bruno Tähiste poolt, vastustes puuduvad mistahes viited selle koostamisel

kasutatud õigusabile.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja kohtueelses menetluses kantud kulud summas 675,00 eurot

ei kuulu hüvitamisele menetluskuluna.

55. Kostja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist 84,5 tunni eest, summas 8450 eurot.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 märkinud, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige

õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahukusega.

56. Kohus leiab, et asja sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, asjas esitatud kirjalike avalduste ja

seisukohtade ning tõendite sisu ja mahtu arvestades, on kostja lepingulise esindaja põhjendatud

ja vajalik ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 74 tundi.

57. Menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

kostja

esindaja

tegelenud

hagivastuse

ettevalmistamisega (sh hagiga tutvumisega) ja koostamisega kokku 26 tundi. Kohus leiab, et

põhjendatud ei ole eraldiseisvalt ajakulu 4 tundi arvestamine Riigikohtu praktikaga,

õigusteooriaga jms tutvumine seonduvalt hagi õigusliku alusega. Kohtupraktika analüüs ning

õigusteooriaga tutvumise ajakulu on hõlmatud ajakuluga, mis kostja esindaja on teinud hagi ja

lisadega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile (7 tundi). Samuti ei ole kohtu hinnangul vajalik ja

põhjendatud kostja esindajaga kokkusaamise, nõupidamise 08.08.2017 ajakulu 3 tundi. Kostja

24.08.2017 hagivastuse koostamise ajakulus sisalduvad samuti konsultatsioonid kliendiga.

Kohus ei kirjuta kostjale ette, kui sageli ja kui pikalt ta oma lepingulise esindajaga kohtub, kuid

kostja ei saa eeldada hagejalt kõigi kohtumiste hüvitamist.

58. Kohtu hinnangul on ülemäärane ka esindaja kliendiga nõupidamine enne ja pärast istungit,

ajakulu 3 tundi. Tegemist on eeldatavalt 21.02.2018 toimunud eelistungiga seotud kuluga.

Kliendiga nõuspidamine enne istungit on hõlmatud istungi ettevalmistamise ajakuluga.

Arusaamatuks jääb pärast istungit kliendiga nõupidamise eesmärk, menetluslikku väljundit

sellisel nõupidamisel ei ole ning kohtul ei ole võimalik seda kontrollida. Juhul, kui kliendiga

eelistungijärgne nõupidamine oli vajalik 16.03.2018 taotluse koostamiseks, siis on see kohtu

hinnangul hõlmatud juba ka 16.03.2018 taotluse koostamise ajakuluga kokku 3 tundi.

59. Osaliselt on põhjendamatu kostja lepingulise esindaja 13.09.2018 istungi ettevalmistamise

ajakulu. Tegemist ei olnud esimese kohtuistungiga ning sellele eelnevalt on esindaja pidevalt

asjaga tegelenud, kohtu hinnangul piisas istungi ettevalmistamiseks 2 tunnist.

60. Põhjendatud ei ole kostja lepingulise esindaja kliendiga nõupidamise ajakulu (seoses

16.10.2018 tehnilise konsultatsiooniga) 2 tundi. Tegemist vajaliku menetluskuluga, mille teine

pool peaks hüvitama.

61. 12.03.2020 istungi ettevalmistamiseks on kohtu hinnangul piisav aeg 4 tundi. Tegemist ei

olnud esimese kohtuistungiga ning sellele eelnevalt on esindaja pidevalt asjaga tegelenud.

62. Samuti on kostja lepingulise esindaja 18.06.2020 istungi ettevalmistamise ajakulu

põhjendatud osaliselt. Esindaja märgib, et ettevalmistamise hulka kuulus muuhulgas küsimuste

koostamine tunnistajatele ning kohtuvaidluse ettevalmistamine. Kohus leiab, et selleks vajalik

aeg oli 2 tundi.

2-17-9686

63. Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas kohtupraktikas

tunnustatud advokaadi tunnitasuga. Kostja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane. Seega

on kostja lepingulise esindaja kulu kokku põhjendatud summas 7400,00 eurot.

64. Eeltoodu alusel kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas kokku 8930,00 eurot (ilma käibemaksuta), millest asja läbivaatamise kulu 1530,00

eurot ja lepingulise esindaja kulu 7400,00 eurot. Kohus mõistab 8930 eurot hagejalt kostja

kasuks välja.

65. Kostja taotlusel kohus TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

66. Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis kohus hageja menetluskulude

suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusega tõendina esitatud töökäsk. Võtta asja

juurde hageja 8. aprilli 2021. a menetlusdokumendiga esitatud tõendid.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 23. novembri 2020. a otsus osas, millega maakohus jättis

hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 23 494,60 euro ja sellele vastava seadusjärgse viivise

alates 21. juuni 2017. a väljamõistmiseks kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga,

menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja nõue osaliselt ja mõista välja

kostjalt hageja kasuks põhivõlg 23 494,60 eurot, viivis 7255,65 eurot 30. aprilli 2021

seisuga ja alates 01. juuni 2021. a viivis põhivõlalt (23 494,60 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses toodud määras kuni põhivõla tasumiseni.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta maakohtu menetluskulud 34,52% ulatuses hageja ja 65,48% ulatuses kostja

kanda.

Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

6. Rahuldada osaliselt OÜ Hiiu Turvas hagi osaühingu Hüdraks vastu alusetult saadu

tagastamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

7. Mõista välja osaühingult Hüdraks OÜ Hiiu Turvas kasuks põhivõlg 23 494,60 eurot,

viivis 7255,65 eurot 30.04.2021. a seisuga ja alates 01.05.2021 viivis põhivõlalt (23 494,60

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras kuni põhivõla tasumiseni.

8. Jätta maakohtu menetluskulud 34,52% ulatuses OÜ Hiiu Turvas ja 65,48% ulatuses

osaühingu Hüdraks kanda. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud osaühingu Hüdraks

kanda.