2-20-1987/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1987

Kohtuasi

CC hagi XX vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.05.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja: YY, lepinguline esindaja advokaat

Helen Hääl

Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja 11.11.2020 taotlus menetluskulude tasumise ajatamiseks rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 26.05.2020 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha

uus otsus, millega jätta menetluskuludest 30% hageja kanda ja 70% kostja kanda.

Maakohtu otsus on jõustunud elatise võlgnevuse ja igakuiselt elatise väljamõistmise

osas.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Mõista välja XX-lt CC kasuks elatise võlgnevus perioodi 01.07.2019 - 05.02.2020

eest summas 561,60 eurot.

4.3. XX on kohustatud maksma punktis 4.2 nimetatud elatise võlgnevuse hageja

ema YY arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) selgitusega

„elatise võlg“.

4.4. Mõista välja XX-lt CC kasuks igakuine elatis alates 06.02.2020 kuni CC

täisealiseks saamiseni ½ ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäärast.

2-20-1987

4.5. XX on kohustatud maksma punktis 4.4 nimetatud elatise iga kalendrikuu eest

ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäeval hageja ema YY arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) selgitusega „elatis“.

4.6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 30% hageja kanda ja 70%

kostja kanda.

4.7. Rahuldada

hageja

taotlus

maakohtu

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata hageja maakohtu menetluskuludena

kindlaks 2 985 eurot.

4.8. Jätta hageja taotlus

maakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata 1 614 euro ulatuses.

4.9. Mõista vastavalt menetluskulude jaotusele XX-lt CC kasuks välja maakohtus

kantud menetluskulud 2 089,50 eurot, millelt tuleb XX-l tasuda CC-le viivist

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.10. Jätta

poolte

ringkonnakohtus

esitatud

taotlused

menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. CC esitas 06.02.2020 hagi XX vastu elatise saamiseks. Hageja nõuab kostjalt elatise

võlgnevust perioodi 01.07.2019 kuni 05.02.2020 eest kokku summas 1 962 eurot ning igakuise

elatise tasumist mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast alates hagi esitamisest (s.o 06.02.2020) kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o

kuni 28.10.2023). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. YY ja kostja kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg CC. Hageja ja tema ema elavad kostjast

eraldi alates 2019. a juulist. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Hageja ei nõustu kostja

väitega hageja huvides tehtud kulutuste kohta. Need kulutused on tõendamata. Väär on kostja

väide, et pärast vanemate lahkuminekut viibis hageja suure osa ajast kostja juures ja oli

täielikult kostja ülalpidamisel. Hageja viibis elatise võlgnevuse perioodil (v.a juulis 2019. a,

mil suhtlust peaaegu ei toiminud) kostjaga kolmapäeva õhtust (kooliperioodil pärast koolitunde

ja kodus kooliülesannete tegemist) kuni neljapäeva hommikuni (ehk sisuliselt läks 4 korda kuus

isa juurde ööbima) ning iga teise nädalavahetuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni (kuu

lõikes 4 ööd). See teeb ühes kuus kokku 8 ööd (ehk ca 25% ajast). Isegi kui kostja andis sel ajal

lapsele vahetult ülalpidamist (eluase, toit, meelelahutus), ei anna see automaatselt alust elatise

2-20-1987

vähendamiseks isa juures viibitud päevade võrra. Tihti andis ema lapsele toidu kaasa või käis

ta kostjaga samas majas elavate vanavanemate juures söömas. Hageja ei ole alates 12.02.2020

kordagi kostja juures viibinud.

3. Hageja ema poolt hageja ülalpidamiseks tehtud igakuised kulud on keskmiselt 900 eurot.

Lisaks on hageja ema kandnud mitmeid ühekordseid kulusid. Kostjalt on nõutud korduvalt

hageja ülalpidamist, kuid kostja ütles selgesõnaliselt, et tema ei kavatse maksta.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on elatise nõudest loobunud ning kohtusse pöördumine

oli asjatu. Hageja elas nimetatud perioodil ka kostja juures (igas kalendrikuus keskmiselt 11-13

päeva) ning kostja kandis sellega seonduvalt lapse kulusid vahetult. Kostja kannab hagejaga

seoses igakuiselt kulusid summas 765,42 eurot, millele lisanduvad ühekordsed kulud. Hageja

ema poolt tehtud kulutused ei ole osaliselt põhjendatud. Lisaks leiab kostja, et kulud ei ole

tõendatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse

perioodi 01.07.2019 - 05.02.2020 eest summas 561,60 eurot ning igakuise elatise alates

06.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda ja määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitisena 2 985 eurot.

6. Isegi, kui hageja ema oleks kostjale väitnud, et ta on elatise nõudmisest loobunud, saab seda

käsitleda vanemate vahelise lapse ülalpidamist puudutava kokkuleppega, mis ei takista lapse

elatisnõudega kohtu poole pöördumist (perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3). Kuna käesoleval

juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust

tõendada. Kuivõrd hageja igakuised kulutused moodustavad vähemalt kahekordse PKS § 101

lg-s 1 sätestatud määra, kostja puhul ei esine PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolusid ning kostja

on rikkunud ülalpidamiskohustust, tuleb hagi elatise saamiseks alates 06.02.2020 kuni hageja

täisealiseks saamiseni rahuldada.

7. Pooled ei vaidle, et hageja viibis perioodil 01.08.2019 - 05.02.2020 kostja juures vähemat 8

ööd kalendrikuus (ehk ca 25% ajast) ning alates 12.02.2020 ei ole hageja kostja juures viibinud.

Välja arvatud arvuti kulu ulatuses (1400,40 eurot), ei ole tõendatud kostja poolt kulutuste

tegemine hageja ülalpidamiseks. Tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine ei aseta kostjat

õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav (arvestades

siinkohal ka kostja stabiilselt head majanduslikku seisukorda). Seega tuleb elatise võlgnevuse

nõue rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 561,60 eurot (1962 –

1400,40).

8. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev otsus tehtud kostja

kahjuks ning menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

jätta kostja kanda. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist 25 tunni ja 33 minuti õigusabi

eest tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga), mis moodustab kokku 4 599 eurot. Põhjendatud

ajakulu on 19 tundi ja 54 minutit ning mõistlikuks saab pidada tunnihinda 150 eurot

(käibemaksuga). Kokku on põhjendatud hageja menetluskuluks 2 985 eurot.

2-20-1987

Apellatsioonkaebus

9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti ei

nõustu kostja menetluskulude kindlaksmääramisega. Maakohus on kostjalt hageja kasuks välja

mõistnud 2 985 eurot, mis teeb 180 euro (koos käibemaksuga) suurust tunnitasu arvestades 16,6

tundi tööd. Maakohus on jätnud arvestamata, et hageja lepinguline esindaja on hagiavalduse ja

järgnevate menetlusdokumentide koostamisel peamiselt refereerinud erinevaid seadusesätteid

ja kohtulahendeid. Hageja lepinguline esindaja tegeleb igapäevaselt selliste tsiviilvaidluste

lahendamisega, mistõttu tal ei tohiks menetlusdokumentide koostamisel niivõrd palju aega

kuluda.

Vastustaja seisukoht

10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetluskulude

jaotuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta menetluskuludest 30% hageja kanda ja

70% kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

12. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et ebaõige on hageja arusaam, et kostja ei ole

menetluskulude jaotust apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Sellekohane kostja soov avaldub

apellatsioonkaebuse viimases lõigus. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud elatise

võlgnevuse ja igakuise elatise väljamõistmise osas. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.

13. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ja sellest tulenevalt

ebaõigesti menetluskulud jaotanud. Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldades arvesse võtmata

TsMS § 163 lõike 1. TsMS § 162 lg 1 kohaldub üksnes juhul kui tegemist on hagi täieliku

rahuldamise või rahuldamata jätmisega. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda. Kolleegiumi hinnangul moodustab hagi rahuldamise ulatus käesoleval juhul 70%

(elatise võlgnevuse nõue jäi valdavalt rahuldamata ja igakuise elatise nõude rahuldas kohus

täies ulatuses). Tegemist ei ole marginaalse rahuldamise ulatusega, et menetluskulud saaks jätta

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleb jätta hageja kanda 30% menetluskuludest

ja kostja kanda 70% menetluskuludest.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude kindlaksmääramise ulatust.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab

kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14;

11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrust tsiviilasjas

nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse

2-20-1987

üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust

praegusel juhul õiguspäraselt teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja

analüüsinud hageja esindaja töö mahtu. Sellest tulenevalt on kohus õigesti vähendanud

toimingute ajakulu vaidlustatud määruses märgitud ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud

ega vajalik, ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja

lepingulise esindaja kulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse

osutamise ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse

käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse

põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning

tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu

kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

15. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ekslik

on kostja arusaam, et maakohus lähtus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määrast 180 eurot (käibemaksuga). Maakohus vähendas hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määra 180 eurolt (käibemaksuga) 150 euroni (käibemaksuga)

ning lähtus hageja lepingulise esindaja ajakulu osas selle põhjendatud ulatusest, s.o 19 tunnist

ja 54 minutist. Sealhulgas on maakohus ka arvesse võtnud hageja lepingulise esindaja poolt

menetlusdokumentide koostamiseks vajalikku ajakulu, leides põhjendatult, et need on osaliselt

ülepaisutatud. Kokkuvõtteks vähendas maakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu rohkem

kui 5 tunni võrra. Seega on maakohus hinnanud hageja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatust ja on teinud seda erinevate menetlusdokumentide koostamise osas. Kolleegium ei

nõustu kostjaga, et tulenevalt asjaolust, et hageja lepingulise esindaja puhul on tegemist

advokaadiga, kes päevast päeva tegeleb sarnaste vaidlustega, tuleks menetlusdokumentide

koostamiseks vajalikku ajakulu veelgi vähendada. Kohus peab menetluskulude põhjendatust

hindama lähtudes konkreetse tsiviilasja sisust, keerukusest ja mahust. Menetlusdokumentide

koostamine ei ole pelgalt tehniline töö, vaid eeldab konkreetsete asjaolude hindamist, nendest

faktiliste ja õiguslike järelduste tegemist. Asjaolud, mida on vajalik konkreetsel juhul hinnata,

võivad olla erinevad teistest sarnastest vaidlustest. Lisaks märgib ringkonnakohus, et

dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa

olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt

Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

16. Tulenevalt maakohtu menetluskulude jaotusest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

seega 2 089,50 eurot (s.o 70% 2 985 eurost).

17. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel osaliselt apellandi ja osaliselt vastustaja kanda.

Kolleegiumi hinnangul on kostja oma apellatsioonkaebusega saavutanud sama palju nagu

saavutas kostja oma vastuväidetega maakohtus, mistõttu tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud

jaotada selliselt, et 70% jääb apellandi kanda ja 30% vastustaja kanda.

18. TsMS § 178 lg 4 alusel ei hüvitata menetluskulusid, mis on tekkinud menetluskulude

kindlaksmääramise

vaidlustamisel.

Kostja

vaidlustas

apellatsioonkaebuses

lisaks

menetluskulude kindlaksmääramisele ka menetluskulude jaotust, kuid arvestades kaebuse sisu

ja mahtu on tegemist marginaalse osaga kaebusest. Seetõttu on õige jätta menetluskulud

apellatsioonkaebuse osas kindlaks määramata. Sellest tulenevalt tuleb hageja taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata.

2-20-1987

19. Kostja esitas 11.11.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku 660 eurot. Ringkonnakohus

leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonimenetluses ei saa kostja tulenevalt TsMS § 178 lg 4 menetluskulude hüvitamist

taotleda. Maakohtu menetluse osas märgib kolleegium järgmist. Kostja soovib õigusabikulude

hüvitamist, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole kostjal käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses

olnud lepingulist esindajat. Kostja ei ole menetluse jooksul avaldanud, et tal on lepinguline

esindaja ning ka ühestki kohtule esitatud menetlusdokumendist ei nähtu menetlustoimingute

tegemist esindaja poolt. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu

üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.04.2015 määrust

tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13).

20. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 275 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1

p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes

maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Antud sätet on kohtupraktikas

tõlgendatud nii, et RLS § 22 lg-s 1 sätestatud riigilõivuvabastus hõlmab mõlemat menetluse

poolt ja kahte kohtuastet. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal vajalik apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivu maksta. Kostja saab taotleda selle tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.

21. Kostja esitas 11.11.2020 taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks seoses halva

majandusliku olukorraga. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu taotlus rahuldamisele. Kohus ei

saa määrata teisele poolele väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumist osamaksete kaupa

TsMS § 445 lg 1 alusel. See oleks võimalik vaid poolte omavahelisel kokkuleppel (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-14-13786, p 14).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav