2-20-587/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-587

Kohtuasi

XX

hagi

AIANDUSÜHISTU

DRUZNÕI-SAD

17.11.2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.04.2020 määrus (menetlusse võtmisest

keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Indrek Põder

ja Aire Põder

Kostja:

AIANDUSÜHISTU

DRUZNÕI-SAD

(registrikood 80119353)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.04.2020 määrus ja saata tsiviilasi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas 14.01.2020 Harju Maakohtule avalduse AIANDUSÜHISTU DRUZNÕI-SAD

vastu 17.11.2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Maakohus jättis avalduse 15.01.2020

kohtumäärusega käiguta.

2-20-587

Hageja esitas 10.02.2020 maakohtule täiendatud hagiavalduse, paludes (i) tuvastada AÜ

17.11.2019 üldkoosoleku otsuste tühisus täies ulatuses ning (ii) tunnistada AÜ üldkoosoleku

otsused täies ulatuses kehtetuks. Hageja tõi esile järgmised asjaolud.

2.1. 17.11.2019 toimus kostja üldkoosolek. Protokolli kohaselt võttis sellest osa 90-st liikmest

63, mis moodustab 70% liikmete koguarvust. Koosoleku kokkukutsumisel ei järgitud

mittetulundusühingute seaduse ja põhikirja nõudeid. AÜ juhatuse poolt ei ole saadetud

liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumise teadet seitse päeva ette. Hageja sai üldkoosoleku

toimumisest teada pärast üldkoosoleku toimumist. Hagejal puudus igasugune teave

üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning üldkoosoleku päevakorra kohta. Üldkoosoleku

protokollile on märgitud hageja andmed koosolekust osavõtu kohta, sh ka allkiri. Hageja viibis

17.11.2019 Rootsi Kuningriigis ega saanud registreerimislehte allkirjastada. Kokkuvõtvalt on

hageja seisukohal, et 17.11.2019 üldkoosolek on tühine ja sellel vastu võetud otsused kehtetud,

sest rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Maakohus jättis hagiavalduse 04.03.2020 kirjaga korduvalt käiguta ja pikendas hageja

taotlusel selleks määratud tähtaega. Hageja maakohtu viidatud puuduseid ei kõrvaldanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 22.04.2020 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 340¹ lg 2 ning § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis

maakohus TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.

4.1. Hagis esinevad puudused on sedavõrd ulatuslikud, et ei võimalda TsMS §-s 2 sätestatud

korras tsiviilasja läbi vaadata. Hageja pidi täpsustama, (a) kas nõuded on alternatiivsed ja

milline on primaarne nõue; (b) kuidas on esitatud laevapiletid seotud 17.11.2019 koosolekuga;

(c) kas tühised on kõik vastuvõetud otsused (ka liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine); (d)

kuidas oleks hageja osalemine koosolekul võinud mõjutada otsuste vastuvõtmist; ning (e)

tõlkima kõik võõrkeelsed tõendid, millele hageja soovib tugineda. Kohus on andnud hagejale

tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei ole kohtu määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud.

4.2. TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui

rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagist ei selgu, kas hageja leiab, et tühised on

kõik koosolekul vastuvõetud otsused või soovib hageja teatud otsuseid kehtetuks tunnistada.

14.01.2020 hagiavaldusest ja selle 10.02.2020 täiendustest ei selgu asjaolusid, mis viitaksid

otsuste kehtetuks tunnistamise alustele. Seega ei vasta hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2

nõuetele. Siiski ei ole tegemist puudusega, mis takistaks tsiviilasja menetlemist.

4.3. Küll aga ei ole kohtul võimalik lahendada üldkoosoleku otsuse tühisuse küsimust, kui

menetluse esemeks olevat üldkoosoleku otsust ei esitata nii, et see oleks tõlgitud menetlus-

keelde, et kohtul oleks võimalik aru saada, millise sisuga dokumendiga on tegemist. Hageja on

esitanud kohtule võõrkeelseid dokumente ega ole neid kohtu määratud tähtaja jooksul tõlkinud.

Määruskaebus

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata tsiviilasi

hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt

järgmised.

2-20-587

 Hageja poolt 10.02.2020 kohtule esitatud täiendatud hagiavaldus vastab TsMS-s

sätestatud hagiavalduse sisu- ja vorminõuetele. Samuti on hagiavalduselt tasutud

riigilõiv.

 Hagi ese on hagi menetlusse võtmiseks piisavalt selge. Täpsustatud hagiavaldusest

nähtub, et hageja palub tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisuse täies ulatuses või

alternatiivselt tunnistada üldkoosoleku otsused täies ulatuses kehtetuks. Hageja on

konkreetselt näidanud, millises osas ta soovib tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse

ning tunnistada selle kehtetuse.

 Tõendite esitamata jätmine ei anna alust keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Nõude tõendamine on hageja õigus ja nõude tõendamata jätmisel jäetakse hagi

rahuldamata. Seega ei saa määravaks olla tõlgetega tõendite esitamata jätmine.

Menetluse edasine käik

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale võimaluse sellele vastata.

6.1. Kostja selgitas, et 17.11.2019 koosolekul arvati hageja ema liikmete hulgast välja ja võeti

hageja ema asemel AÜ liikmeks. Koosolekul viibis üle 100 inimese, sh hageja ema. Hageja

isiklikult koosolekul ei viibinud. Kostja eeldab, et hageja palus emal viibida koosolekul tema

eest. Kostja liikmed on hageja ja tema abikaasa tegevusest väga häiritud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus

tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

Maakohus märkis vaidlustatud määruses hagi menetlusse võtmisest keeldumise

menetlusõigusliku alusena TsMS § 340¹ lg 2 ning § 371 lg 1 p-d 9 ja 10. Kohus ei või jätta

hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud

tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS

§-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab

nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21.12.2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11).

Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud alust vormipuuduste tõttu TsMS § 371 lg 1

p 9 järgi hagi menetlusse võtmisest keelduda.

10.1. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi võib maakohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid. Menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuded on sätestatud TsMS 38.

peatükis. TsMS §-de 334 ja 336 järgi peavad kohtule esitatud avaldused olema selgesti loetavas

masina- või arvutikirjas A4 formaadis, samas võib menetlusosaline esitada avalduse ka

elektrooniliselt. Lisaks tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3 järgi hagiavalduses märkida mh hageja

selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja

2-20-587

tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu

millise tõendiga tõendada soovitakse.

10.2. Maakohus on hagi vormipuudust sisustanud peaasjalikult sellega, et hageja ei ole kohtule

esitatud võõrkeelseid tõendeid kohtu määratud tähtaja jooksul tõlkinud (maakohtu määruse

p 13 jj). Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu. Maakohus on nõudnud hagejalt

hagi menetlusse võtmise otsustamisel põhjendamatult tõendite esitamist. TsMS-st ei tulene

kohustust esitada koos hagiga tõendid. Maakohtul ei ole põhjust kohustada hagejat esitama

tõendeid enne hagi menetlusse võtmise otsustamist, mistõttu ei saa ka tõendite esitamata (või

nende tõlkimata) jätmine olla hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus. TsMS § 363 lg 1 p 3

näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele

tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu

millise tõendiga tõendada soovitakse. See ei tähenda, et hageja peaks koos hagiavaldusega

tõendeid esitama. Tulenevalt TsMS § 231 lg-test 2 ja 4 ning § 238 lg 1 p-st 1 on ennatlik nõuda

hagejalt tõendeid menetluse etapis, milles pole veel teada, millistele hageja esile toodud

asjaoludele kostja vastu vaidleb.

10.3. Kohtupraktikas on küll peetud võimalikuks jätta hagi menetlusse võtmata ka juhul, kui

haginõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda, kuid ringkonnakohtu

hinnangul see praegusel juhul nii ei ole. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et muud

hagiavalduse sisu- ja vormipuudused ei ole sellised, mis takistaksid tsiviilasja menetlemist

(maakohtu määruse p 12 viimane lõik). Seetõttu ei ole ka ringkonnakohtul alust pidada

haginõudeid sedavõrd ebaselgeks, et see õigustaks nende menetlusse võtmisest keeldumist.

Maakohus viitas hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ka TsMS § 371 lg 1 p-le 10,

mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole

tasutud riigilõivu. Samas nähtub kohtute infosüsteemist, et hagilt on tasutud riigilõivu

300 eurot.

Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et maakohus keeldus ennatlikult hagiavalduse

menetlusse võtmisest. Maakohtu märgitud põhjendustel ei saa hagi menetlusse võtmata jätmist

pidada põhjendatuks. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning määruskaebus rahuldada.

Ringkonnakohus saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

Kolleegium märgib, et hagejal on võimalik kohtus vaidlustada konkreetseid üldkoosolekul

vastu võetud otsuseid, mitte aga üldkoosoleku läbiviimist või otsuseid üldiselt. Hagiavaldusest

peab nähtuma, millisel alusel ja milliseid konkreetseid koosolekul vastu võetud otsuseid hageja

vaidlustab. Kui hageja vaidlustab kõiki vastu võetud otsuseid, tuleb need hagiavalduses

konkreetselt nimetada, tuues iga otsuse puhul välja selle tühisuse või kehtetuks tunnistamise

aluse. Seejuures tuleb arvestada, et otsuste kehtetuks tunnistamine ja tühisuse tuvastamise

alused ja eeldused on erinevad. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, nagu oleks hagiavalduses

konkreetselt näidatud, millises osas soovib hageja koosoleku otsus(t)e tühisuse tuvastada või

need kehtetuks tunnistada. Kehtetuks saab kohus tunnistada üksnes sellise otsuse, mis ei ole

tühine. Seetõttu tuleks vähemalt üldjuhul esmalt kontrollida, kas väidetava puudusega otsus

osutub tühiseks ja alles seejärel saab hinnata otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid.

13.1. Kuigi hagiavaldusele ei ole menetlusse võtmise otsustamise faasis tingimata vajalik

tõendeid lisada, tuleb hagiavalduses sellegipoolest nimetada tõendid, mis kinnitavad hagi

aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 3).

2-20-587

Hagi menetlusse võtmise uuel otsustamisel peab maakohus hindama, kas otstarbekam on

hagejale täiendava tähtaja määramine või hagi menetlusse võtmine (kui selle muud eeldused on

täidetud) ja nõude aluseks olevate asjaolude täiendav väljaselgitamine eelmenetluse käigus,

milleks TsMS § 392 lg 1 näeb ette piisavad menetluslikud võimalused.

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav