1-10-5436/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-10-5436 (kohtueelses menetluses nr 07284000210) riik Heinar Meister versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Küllike Taits

Süüdistatav Heinar Meister

(isikukood 36911106017; elukoht xxxxx xxxx

xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi

Kaitsja advokaat Margo №rmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Heinar Meister süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja

karistusseadustiku mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Heinar Meisterile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui

Heinar Meister ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Heinar Meisterile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx . Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult Milvi K.a tsiviilhagi ning välja

mõista Heinar Meistrilt 9 650 (üheksa tuhat kuussada viiskümmend) krooni Milvi K.a kasuks; 2.2 välja mõista Heinar Meistrilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 828 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa) krooni 55 senti ja

muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 8 393.55 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juuni

kuust igakuise menetluskulu osa 750 (seitsesada viiskümmend) krooni tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo №rmannile.

2 Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-5436“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on Heinar Meister toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupi poolt , mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ja mis oli seotud sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi, mis seisnes: 1) 2007.aasta mais koos teise isikuga tungis lukustamata ukse

avamise teel xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxx maadel

asuvasse Milvi K. ale kuuluvasse lauta ja varastas sealt erinevat vanametalli koguväärtusega 1 800 krooni; 2) ajavahemikul mai 2007 kuni 12. juuni 2007 isikuna, kes on varem toime pannud varguse grupis koos teise isikuga varastas xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx

xxxxxxxx xxxx maadel asuva Milvi K. ale kuuluva lauda juurest 3 tihumeetrit kuuseplanke

koguväärtusega 7 500 krooni ja 5 tihumeetrit laudu koguväärtusega 10 000 krooni. Vargusega tekitatud kahju kokku 17 500 krooni.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta Heinar Meistrile mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates KarS § 74 lg 3 kohaselt Heinar Meistrile katseajaks 18 kuud; KarS § 74 lg 1 kohaselt

allutada katseaja kestel Heinar Meister käitumiskontrollile, kohustades teda täitma KarS § 75

lg.1 sätestatud kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx. 3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

3

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Milvi K. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 9 650 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista Heinar Meistrilt 9 650 (üheksa tuhat kuussada viiskümmend) krooni Milvi K. a kasuks.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi riigi õigusabi seaduse õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009

otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord on

kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 288.55+420 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud

kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille

hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 40 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

4 varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Heinar Meistrilt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 828.55 (1 708.55 +

120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik