3-20-981/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23.11.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-981

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2020 otsuse

nr E08827-1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks määrata kaebajale soodustingimustel

vanaduspension

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X, esindaja Laurena Telk

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia

Azojan

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 23.10.2020, Tallinna Halduskohtu Pärnu

kohtumajas

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. detsembril 2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 31.01.2020 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) avalduse ja

dokumendid

soodustingimustel

vanaduspensioni

määramiseks

soodustingimustel

vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 1 ning Eesti Vabariigi Valitsuse

16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (edaspidi määrus

nr 206) kinnitatud nimekirja nr 1 peatüki VII „Ehitusmaterjalitööstus“ punkti 1 erialakoodi

13914 (pöördahju masinist) ja 16860 (pöördahju masinisti abi) alusel.

2. SKA 24.04.2020 a otsusega nr E08827-1 jäeti kaebajale soodustingimustel vanaduspension

määramata.

3. 24.05.2020 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2020

otsuse nr E08827-1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks määrata kaebajale

soodustingimustel vanaduspension.

Kohus võttis kaebuse oma 25.05.2020 määrusega menetlusse. Asjas toimus kohtuistung Pärnus,

23.10.2020.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada. Kaebaja põhjendab kaebust alljärgnevalt.

4.1. Kaebaja hinnangul on SKA rikkunud uurimispõhimõtet ja SKA on otsuse tegemisel

ületanud enda pädevust. Kaebajal ei ole lastud selgitada täiendavalt enda töö sisu ja töö tegemist

täistööaja ulatuses. Samuti ei ole SKA kogunud täiendavaid tõendeid asjas tähtust omavate

asjaolude kohta, vaid on ise asunud täitma eriteadmistega isiku rolli.

4.2. SKA on otsuses selgitanud, et kuna määruse nr 206 loetelude koostamisel on silmas peetud

tsemendi tootmisega seotud pöördahju masinisti ja tema abi ametikohti, on oluline, et pöördahju

kasutamine

oleks

seotud

tsemendi

tootmisega.

Antud

järelduse

tegemisel

on

Sotsiaalministeerium oma seisukohtadega ületanud pädevust, asudes Vabariigi Valitsuse rolli.

Sotsiaalministeerium annab määruse nr 206 punkti 3 kohaselt küll selgitusi soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude nr

1 ja nr 2 rakendamise kohta, kuid SKA ei ole pädev andma hinnanguid, milleks on vajalikud

eriteadmised.

4.3. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-96-09 punktis 13 sedastanud, et: kohtute järeldus, et metalli

töötlemise tõttu kõrgel temperatuuril toimus loetelu nr 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 all

sätestatud keevitamine toodete kuumutamisega, ei tugine erialateadmistele. Kolleegiumi

arvates ei olnud piisav pensionisoodustuste saamiseks vajaliku asjaolu tuvastamisel lähtuda

vaid kaebaja seletustest, hankimata valdkonna asjatundja erialateadmistel põhinevaid

seisukohti väljendavaid tõendeid.

4.4. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kuna tema töö

vastas pöördahju masinisti abi tööle (kood 16680). Kaebaja hinnangul tuleb loetelu tõlgendada

laiendavalt ning lähtuda asjaolust, et töö pöördahjuga on tervist kahjustav määruse nr 206

nimekirja kantud pöördahjust endast tulenevatest ohuteguritest.

4.5. Riigikohus on leidnud, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on maksta

vanaduspensioni tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) isikutele,

kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates

tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. (3-3-1-10-08). Riigikohtu 28.02.2019 otsuses nr 3-

17-1108 p-s 10 on kolleegium leidnud, et määruse nr 206 loeteludes tuleb eristada töid ja

ametikohti, mille puhul soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks on see, et isik

töötab ise 3. ohuklassi kahjulike ainetega, nendest töödest ja ametikohtadest, mille puhul

eelduseks on ainuüksi tervistkahjustavas töökeskkonnas viibimine.

4.6. Kaebaja on hinnangul, et pöördahju masinisti abi töö puhul on soodustingimustel

vanaduspensioni määramise eelduseks see, et isik viibib tervistkahjustavas töökeskkonnas ja

seeläbi puutub kokku ohuteguritega.

4.7.

Haldusasjas nr 3-19-175 on AS Nordic Tsement 06.09.2019 kirjas kohtule selgitanud,

et tsemenditehase pöördahju masinist ja tema abi töötavad töötingimustes, kus töökeskkonna

ohutegurid on müra, temperatuur, tolm, kõrgus, töötavad seadmed ning kemikaalide käitlemine.

Nordic Tsement esindaja hinnangul, sarnases töökeskkonnas töötavad ka teised pöördahjuga

kokku puutuvad töötajad. Käesolevas asjas on tööandja selgitanud, et kergkruusa tootmisel

kasutatav pöördahi on analoogne tsemendi pöördahjule, erinevad on tootmises kasutatavad

toor- ja lisaained.

4.8. Haldusasjas nr 3-19-192 on kaebaja endine tööandja, Leca Eesti OÜ 05.07.2019 esitanud

tõendi, mille kohaselt on kergkruusa tootmine väga sarnane tsemendi tootmisele. Arusaamatu

on, miks SKA jätnud kogumata käesolevas asjas täiendavaid selgitusi tööandjalt või muudelt

eriteadmisi omavatelt isikutelt teavet tootmisprotsesside ja nende ohutegurite osas.

4.9. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja selle alusel vastu võetud määrus nr 206

kehtestati 1992. a Nõukogude Liidus kehtinud viimase seaduse ja määruse alusel mõningate

muudatustega. Muid, sh selgitavaid materjale või ametikohtade tööülesannete kirjeldusi

seadusandja ei kehtestanud ja seega puudub ülevaade sellest, milline oli seadusandja tahe

määruse nr 206 kehtestamise ajal. Haldusasja lahendist nr 3-15-725, nähtub, et olemas on Eesti

NSV Sotsiaalhooldusministeeriumi Metoodilise Kabineti 1981. aasta juhendmaterjal

nimekirjade nr 1 ja 2 rakendamise kohta. Kaebaja hinnangul on oluline asjas välja selgitada

nimetatud metoodilise juhendi sisu, mis puudutab masinisti ja tema abi.

4.10. SKA on selgitanud, et isegi kui kergkruusatehase vahetuse mehaaniku tööülesanded

vastaksid tsemenditootmise pöördahju masinisti ja tema abi tööülesannetele, ei täitnud X neid

ülesandeid täistööajaga. Tõendatud ei ole asjaolu et kaebaja vahetusevanema ülesanded

vähendasid kaebaja täistööaega tema põhitöökohal. Ainuüksi fakt, et kaebajale lisandus

vahetusevanema kohutused, ei tähenda, et isik ei täitnud täistööaja ulatuse põhitööd.

Vastupidiselt, tööandja on enda 12.02.2020 kirjas selgitanud SKA-le, et kaebaja täitis vahetuse

vanema kohustusi 8 tunnise vahetuse jooksul puhkepausidel ehk tegi sisuliselt lisatööd.

4.11. Lõpetuseks märgib kaebaja, et tal on õigustatud ootus, et haldusasjade parktika oleks

ühesugune. Sotsiaalkindlustusamet on haldusasjades 3-18-60 ja 3-16-1054 nõustunud, et

kergkruusatehases töötanud vahetuse mehhaaniku ja põletusoperaatori ametikohta saab pidada

määruse nr 206 lisa I erialakoodile 13914 vastavaks. Kuna soodustingimustel vanaduspensioni

maksmisega kompenseeritakse isikule pikaajaline kokkupuude tervist kahjustavate faktoritega,

ei ole põhjendatud erinevalt kohelda isikuid, kes on töötanud samasugustes tingimustes sama

pika perioodi jooksul, kuid erinevas õiguslikus raamistikus.

4.12. Riigikohus on möönnud, et halduspraktikast võib tõusetuda haldusvälisele isikule

usalduse kaitse, kuid rõhutanud, et ebaõige halduspraktika sellist usaldust ei tekita (RKHKo 3-

3-1-23-06, p 12). Kaebaja hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks ei peaks

haldusorgan ka ebaõige halduspraktika puhul läbi viima kaalumist. Arusaadavalt ei saa isikul

olla õiguspärast ootust olukorra muutumatuna säilimiseks, vaid halduspraktika põhjendatud

muutmine on täiesti lubatav ja legaalne (RKHK 3-08-1976, 3-07-974). Seega kui on välja

kujunenud halduspraktika, siis sellest kõrvalekaldumine peab kaebaja hinnangul olema

põhjendatud ja otsuse motiivid selged.

4.13. Eeltoodud diskretsiooni vigade tõttu tuleb kaebaja hinnangul Sotsiaalkindlustusameti

otsus nr E08827-1 tühistada ja kohustada vastustajat määrama kaebajale soodustingimustel

vanaduspension.

4.14. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde.

4.15. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 400 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Vastustaja leiab haldusmenetluses kogutud tõenditele viidates, et isegi juhul, kui arvestada

tööandja väitega, et kergkruusa tootmine on väga sarnane tsemendi tootmisele, ei oleks täidetud

eeldused sooduspensionile loetelu nr 1 osa VII „ Ehitusmaterjalitööstus“ p 1 „Tsemendi

tootmine“ koodi 13914 alusel kui pöördahju masinist. Samuti juhib vastustaja tähelepanu

asjaolule, et haldusasjas 3-19-192 jättis Tallinna Halduskohus kaebuse rahuldamata ja

soodusstaaži tuvastamata.

Loetelus nr 1 puudub tootmisalade loeteludes kergkruusa tootmine ja selle tootmisega

seonduvate ametikohtade loetelu. Pöördahju masinisti on nimetatud loetelus nr 1 tsemendi

tootmise all, s.t seadusandja on sooduspensionile õigust andva pöördahju masinisti ametikoha

sidunud tsemendi tootmisega. Kergkruusatehases ei toodetud tsementi. Asutuses toodeti

kergkruusa ja kergkruusast valmistatud tooteid (Fibo ehitusplokid). Antud tooted ei ole kuidagi

seotud tsemendiga ega tsemenditootmisega. Kergkruusa ja kergkruusast valmistatud toodete

tootmisega seotud ametikohti ei ole loeteludes nimetatud. Seega ei ole seadusandja pidanud

õigustatuks sooduspensioni määramist kergkruusa ja kergkruusast toodete tootmisel. Tallinna

Halduskohtu poolt 30.08.2010 haldusasjas nr 3-10-601 tehtud otsuse (jõustunud Riigikohtu

määrusega), mille p-des 15 ja 16 on asutud järgmisele seisukohale: „ 15. ... tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade, mida peeti töötamiseks tervist kahjustavates tingimustes ning

kokkupuude ohuteguritega, määratlemise ainupädevus on tulenevalt SVPS §-st 1 lg 1 ja §-st 6

Vabariigi Valitsusel. Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi

Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades

nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et

tegemist oli töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuutel ohuteguritega. ... 16.

... Seega ei olnud nimekirjade koostamisel eesmärk loetleda võimalikult täpselt üles

kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade

puhul on sooduspensioni määramine õigustatud. Asjaolu, et teatud tööd või ametikohad ei anna

soodusstaaži, ei ole nende isikute õiguste rikkumine, kuna neile on tagatud vanaduspension

üldises korras.“

Eeltoodust tulenevalt ei töötanud X sooduspensionile õigust andval ametikohal.

5.2. Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seletustega, toimiku materjalidega ja kohtuistungil antud tunnistajate

ütlustega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb

jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7. Õiguslik regulatsioon

Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p-s 1 sätestatakse, et isikul, kes on töötanud

tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 (edaspidi loetelu nr

1) järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud

nendel töödel, on õigus pensionile 10 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7

sätestatud vanusesse jõudmist.

Loetelu nr 1 osa VII „ Ehitusmaterjalitööstus“ p 1 „Tsemendi tootmine“ koodi 13914 alusel on

õigus pensionile pöördahju masinistil ja koodi 16860 alusel pöördahju masinisti abil.

8. Kohus märgib esmalt, et asjas on tõendamist leidnud, et tööraamatust nähtub X töötamine

järgnevalt:

1. alates 01.02.1994 tööleping sõlmitud AS Leharu;

2. alates 09.02.1996 AS Leharu nimemuutus Fibo ExClay Eesti AS;

3. alates 01.11.1999 Fibo ExClay Eesti AS nimemuutus Optiroc AS Fibo Exclay;

4. alates 30.07.2004 ettevõtte nimemuutus maxit Estonia AS;

5. alates 20.07.2006 tööleping lõpetatud.

9. Vaidlust ei ole ka selles, et AS Leharu ja X vahel sõlmitud töölepingu nr 15 alusel asus X

tööle ehitustöölisena alates 01.02.1994. Töölepingu tingimuste muudatusega asus X alates

05.01.1999 põhikohaga tööle kergkruusatehases vahetuse mehaanikuna. Optiroc AS ja X

sõlmisid 01.11.1999 töölepingu nr 6047, mille alusel töötaja jätkas tööd kergkruusatehases

vahetuse mehaanikuna. Töölepingu tingimuste muutmisega lisandus alates 01.11.2001

põhipalgale vahetuse vanema lisatasu. Töölepingu nr 7072, sõlmitud maxit Estonia AS (hilisem

AS Saint-Gobain Ehitustooted AS) ja X vahel 30.07.2004 ja lõpetatud 20.07.2020, alusel jätkas

X töötamist kergkruusatehases vahetuse mehaanikuna ja vahetuse vanemana, kelle töö sisuks

oli: masinate ja seadmete töötamise kontroll ja korrashoid; kütuse ja lisandite etteandmine

tootmisprotsessile; rataslaaduri hooldus ja remont; kergkruusa tehase koristamine ning vahetuse

töö organiseerimine. Samuti sisaldas tööleping viidet, et täpsed kohustused, õigused ja

vastutuse ulatus on määratud ametijuhendiga. Kergkruusatehase mehaaniku ametijuhendi nr 18

alusel oli X töö eesmärgiks tagada masinate ja seadmete häireteta töö vahetuse jooksul ning

teenindada

tootmisprotsessi

vajaminevate

kütuste

ja

lisaainetega,

täites

üldisi

keskkonnanõudeid. Kergkruusatehase vahetuse vanema ametijuhendi nr 12 alusel oli X töö

eesmärgiks vahetuse töötajate juhtimine tootmisprotsessi etteantud parameetrite tagamiseks,

kvaliteetse toodangu saamiseks ja üldiste keskkonnanõuete täitmiseks.

10. Pooled ei vaidle selle üle ja ka Leca Eesti OÜ (Saint-Gobain Ehitustooted AS tütarfirma)

kinnitas 12.02.2020 vastuses, et X töötas tehases Fibo ExClay alates 01.02.1994 kuni

08.02.1996 ehitustöölisena ja alates 09.02.1996, kui kergkruusatehas alustas tootmist, jätkas

töötamist kergkruusatehases vahetuse mehaanikuna. Alates 01.11.2001 lisandusid mehhaaniku

tööülesannetele vahetuse vanema kohustused, st. 8-tunnise vahetuse jooksul puhkepausidel ja

puhkuste perioodil pöördahju põletusoperaatori-masinisti asendamist. Samas vastuses selgitas

Leca Eesti OÜ järgevat: tehase töötamise ajal oli vahetuses 4 töötajat: põletusoperaator,

savioperaator ja 2 mehaanikut. Põletusoperaator vastutas otseselt põletusprotsessi eest,

savioperaator vastutas savi ettevalmistuse ja kuivatusahju suunamise eest, mehaanikute

ülesandeks oli põletusprotsessi varustamine vajalike kütuste ja lisaainetega. Üks neljast

töötajast oli alati määratud vahetuse vanemaks, kes vastutas kogu vahetuse jooksul kogu

tootmisprotsessi korrektse toimimise eest ja asendas vajadusel vahetuse põletusoperaatorit. Kui

lugeda määruse nr 206 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate kutsealade ja

ametikohtade loetelu nr. 1, siis pöördahju masinistil ja tema abil on õigus soodustingimustel

vanaduspensionile. Määruses on otsesõnu kirjas, et vastav osa käib tsemendi tootmise kohta.

Kohus märgib, et määruse koostamise ja välja andmise ajal kergkruusa tehast alles ehitati.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et oma ametikohal tehases Fibo ExClay töötas X alates 01.02.1994

kuni 20.07.2006 täistööajaga.

11. Esimeseks vaidlusküsimuseks käesolevas asjas on see, kas kaebaja töötas olles vahetuse

vanem ka täistööajaga kergkruusatehase mehhaanikuna või mitte määruse 206 mõttes.

Kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis on seisukohal, et antud juhul on kaebaja asunud õigesti

seisukohale, et tema vahetuse vanema ülesanded ei vähendanud kaebaja täistööaega tema

põhitöökohal pöördahju mehaanikuna. Eeltoodut kinnitavad endise tööandja poolt 12.02.2020

esitatud andmed (vt 15.06.2020 vastustaja vastus KIS dok 4s Leca Eesti OÜ vastuse lisad ja

13.10.2020 KIS dok 9s), mille üle pooltel vaidlus puudub, kui ka tunnistajate ütlused. Mõlemad

tunnistajad ja ka kaebaja ise kinnitasid kohtuistungil, et vahetuseülema täiendavad ülesanded

ei vabastanud kaebajat vahetuse jooksul mehaaniku ülesannete täitmisest. Vajaliku ja väga

vähese bürokraatliku töö tegi kaebaja ära kas lõunapausi ajal või pärast vahetust. Mingeid

konkreetseid täiendavaid töid ja ülesandeid tal vahetuse jooksul peale tavalise koordineerimise

ja juhendamise täita ei tulnud.

12. Kohus toob asja edasise lahendamise käigus välja, et sarnase sisuga kohtuvaidluses on

Tallinna Ringkonnakohus oma 14.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-175 leidnud, et asja

lahendamisel on keskse tähendusega küsimus, kas määrust nr 206 saab tõlgendada laiendavalt.

Nimelt nähtub erialakoodide 13914 (pöördahju masinist) ja 16860 (pöördahju masinisti abi)

asukohast määruse nr 206 loetelu nr 1 peatüki VII p-s 1, et silmas on peetud tsemendi

tootmisega seotud ametikohti. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et pöördahjuga töötamise

tingimused võivad sarnased olla nii tsemendi kui ka kergkruusa tootmisel, kuid leiab, et

ainuüksi sellest ei piisa, et erand laieneks ka kaebuse esitajale.

Tallinna Ringkonnakohus leidis eelviidatud haldusasjas, et tsemendi tootmist ei saa ohtlikkuselt

võrdsustada kergkruusa tootmisega. Avalikult kättesaadavatest materjalidest on näha, et

tsemendi tootmise puhul on keskseks komponendiks lubjakivi, mille tõttu on tsement tugeva

leelisusega. (file:///C:/Users/kaire.pikamae/Downloads/ohutuskaart.pdf) Kergkruusa seevastu

valmistatakse savist ning tootjad reklaamivad seda kui keskkonnasõbralikku toodet, mis ei

sisalda

kahjulikke

ühendeid

(https://www.ee.weber/files/ee/2018-

07/Kergkruus_2013_small.pdf). Ehitusmaterjalitööstusest on määruse nr 206 loetellu nr 1

arvatud üksnes kaks valdkonda: tsemendi tootmine ja mineraalvati tootmine. Eeltoodut

arvestades on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et pöördahju kasutamine oleks seotud

tsemendi tootmisega, mitte mingi muu tootmisprotsessiga. Pöördahju käitamisega seotud

tegevused on loetellu arvatud, sest nad asuvad tsemendi tootmis alapunktis, mitte vastupidi.

Kergkruusa tootmist ei saa paigutada määruse nr 206 loetelu nr 1 ptk VII p 1 alla. Halduskohus

jagab siinkohal eeltoodud ringkonnakohtu seisukohti ning leiab, et kuivõrd kaebaja töötas

kergkruusatehases, mitte tsemenditehases, siis talle määrus nr 206 loetelu nr 1 ptk VII p 1 ei

laiene.

Tallinna Ringkonnakohus tõi otsuses välja, et määruse nr 206 loetelud nr 1 ja 2 on väga

detailsed, mis viitab asjaolule, et õiguslooja on ette kirjutanud ammendava loetelu, mille

laiendav tõlgendamine ei ole õigustatud. Samas on jäetud võimalus nimekirja täiendamiseks

(SVPS § 6 ja määruse nr 206 p 3 ap 3). Isikutel, kes leiavad, et mingid tööd peaksid samuti

loeteludes sisalduma, on õigus pöörduda vastava taotlusega Vabariigi Valitsuse poole määruse

nr 206 p 3 ap-s 3 sätestatud korras. Kergkruusa tootjad ei ole kohtule teadaolevalt sellist

pöördumist teinud. Halduskohus märgib, et käesoleva asja kohtuistungil selgitasid tunnistajad

ja kaebaja küll seda, et sellise taotluse esitamist on arutatud, kuid seda ametlikult esitatud ei

ole. Halduskohus nõustub nende kõrgema astme kohtu kohtupraktikas selgelt väljendatud

seisukohtadega.

13. Kaebaja tõi välja, et vastustaja on varasemas praktikas soodustingimustel vanaduspensioni

saajate hulka arvanud ka kergkruusatehases pöördahju masinisti või masinisti abina töötanud

isikuid (nt nähtub see haldusasjadest nr 3-16-1054 ja 3-18-60), millest tulenevalt on kaebajal

tekkinud õiguspärane ootus, et haldusasjade praktika on ühesugune. Kaebaja leidis veel, et

antud juhul ei ole vastustaja halduspraktika muutmist põhjendanud.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et haldusorgan peab kõiki isikuid kohtlema võrdselt. Samas

tuleb halduskohtul arvestada kohtupraktikas välja kujundatud seisukohta, mida selgitas ka

Tallinna Ringkonnakohus oma 14.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-175 ning mille kohaselt

ei loeta võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks seda, kui haldusorgan muudab oma

halduspraktikat. Kui halduspraktika muutuse tingib õigusnormidele uue tõlgenduse andmine,

ei ole haldusorganil vaja seda täiendavalt põhistada või tõendada. Halduse tegevus peab olema

kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti,

peab haldusorgan edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest.

Kaebaja viitas veel asjaolule, et haldusasjas nr 3-19-192 on Leca Eesti OÜ 05.07.2019 esitanud

tõendi, mille kohaselt on kergkruusa tootmine väga sarnane tsemendi tootmisele ning sellest

tulenevalt oleks SKA pidanud koguma täiendavaid selgitusi tööandjalt või eriteadmisis

omavatelt isikutel tootmisprotsesside ja ende ohutegurite suhtes.

Kohus on seisukohal, et määruse nr 206 kontekstis ei ole see oluline. Kergkruusa tootmist ei

ole määruses ehitusmaterjalitööstuse ühe alaliigina välja toodud. Nimekirja saab täiendada

üksnes Vabariigi Valitsus. Sotsiaalministeeriumi 13.08.2019 vastusest kohtunõudele tuleneb,

et kuna määruse nr 206 aluseks oli Nõukogu Liidus teadmata ajast kehtiv regulatsioon, ei pruugi

kõigi tööde ohtlikkus olla tänapäeval enam tollaegse olukorraga võrreldav (nt tsemenditehase

pöördahju masinisti töö iseloomustamiseks on kasutatud 1974. a materjale). Juba sel põhjusel

pole õigustatud näiliselt sarnaste tööde võrdsustamine. Selle asemel tuleb soodustingimustel

pensioni saamiseks läbi loetelu täiendamise menetluse tuvastada, et tegemist on tervist eriti

kahjustava ja eriti raskete töötingimustega tööga, nagu nõuab SVPS § 1 lg 1.

14. Eelmises kahes punktis toodut kokku võttes on kohus sunnitud asuma seisukohale, et

kaebaja taotlus on vaatamata varasemale haldus- ja kohtupraktikale põhjendamatu ja kohtul

puudub alus tuvastada, et kaebaja töötas määruse nr 206 loetelu nr 1 peatüki VII p-s 1 nimetatud

ja erialakoodidega 13914 (pöördahju masinist) ja 16860 (pöördahju masinisti abi) määratud

ametikohal. Kuna kaebaja ei ole töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete

töötingimustega

töödel,

mis

annaks

võimaluse

talle

määrata

soodustingimustel

vanaduspensioni soodustingimustel vanaduspensionide seaduses ja selle alusel vastu võetud

õigusaktides sätestatud korras ja alustel, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulud

15. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist kokku

summas 400 eurot.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad poolte menetluskulud

nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik