2-19-18256/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-19-18256

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2020. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-19-18256 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Duo Auto OÜ hagi A.B. vastu kahju hüvitamise nõudes

53 950,51 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse vorm Hageja: Duo Auto OÜ, registrikood 10765525; asukoht: Tehnika 5a, Paikuse, Pärnumaa Hageja lepinguline esindaja: advokaat Vahur Krinal, OÜ Rüütli Advokaadibüroo; e-post: vahur@ryytlilaw.ee Kostja: A.B., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: advokaat Paul Järve, Advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid OÜ, e-post paul@jolab.ee

Eelmenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata Duo Auto OÜ hagi A.B.i vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Jätta menetluskulud tervikuna hageja, Duo Auto OÜ kanda. Kohus määrab välja mõistetavad menetluskulude rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.

3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV OSA

1. Hageja Duo Auto OÜ esitas 21.11.2019.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt 20.02.2018.a toimus Harjumaal, Kulna raudteeülesõidukohal liiklusõnnetus, milles hävines OÜ Duo Auto poolt liisitud Scania (xxxxxxxxxxx) koos järelhaagisega Kraker

2-19-18256

(xxxxxxxxxxx). Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli kostja, kuna juhtis veoautot Scania joobeseisundis, sõitis ette rongile ja tekitas aset leidnud liiklusõnnetusega materiaalset kahju nii OÜ-le Duo Auto kui ka AS-le Eesti Raudtee. Liiklusõnnetuse kaudu tekitas kostja OÜ- le Duo Auto kahju kokku summas 53 950,51 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 53 950,51 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja vaidles 10.01.2020 hagiavaldusele vastu. Kostja esitas hagile aegumise vastuväite. Kostja leiab, et tegemist on kahjuga, mis on põhjustatud tööülesannete täitmisel ning sellest tulenevalt tuleb aegumise suhtes kohaldada Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 4, mille kohaselt aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, , kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Hagi aluseks olev kahjusündmus, A.B.i juhitud veoki ja reisirongi kokkupõrge, toimus 20.veebruaril 2018.a.Juhtunust teatati praktiliselt kõikide oluliste meediakanalite kaudu ja seega sai tööandja sellest koheselt teada. Juhtumi osas on jõustunud ka Harju Maakohtu 08.08.2018.otsus väärteoasjas nr 2302,18,001483 Seega oli hagejal aega hagi esitamiseks kostja vastu 12 kuud alates 20.veebruarist 2018.a.Hagiavaldus oli kohtule esitatud 21.11.2019.a. s.o. 22 kuud peale liiklusõnnetusest teadasaamist. Kostja palub kohtul jätta hagi tervikuna rahuldamata aegumise tõttu.

3. Hageja esitas oma kirjaliku seisukoha kostja vastusele 12.02.2020, kus ta leiab, et aegumist ei saa kohaldada ning nõue ei ole aegunud. Hageja leiab, et nõude aegumise osas kuulub kohaldamisele TSÜS § 150 lg.1, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat, seega on nõue on esitatud tähtaegselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõuded on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

5. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Aegumist reguleerivad üldnormidena TSÜS sätted, kuid lisaks TSÜS-ile reguleervad aegumist ka erinevate seadustega kehtestatud erinormid. Tegemist on töösuhtega hageja ja kostja vahel, kus hageja on kostja tööandjaks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tegemist on töösuhtega, kostja töötas hageja juures, täitis tööülesandeid hageja poolt kostja käsutusse antud hageja poolt liisitud sõidukiga, ning tegi seda ka 20.02.2018. Kostja tekitas tööülesannete täitmisel kahju sõidukile ning hageja nõuab tööandjale tekitatud kahju hüvitamist. Kohus nõustub kostjaga, et antud kaasusele kohaldub TLS § 74 lg 5 toodud 12- kuuline aegumistähtaeg, mis hakkab kulgema kahjusündmuse päevast s.o. 20.02.2018 kuna tööandja sai koheselt teada töötaja poolt põhjustatud liiklusõnnetusest. Antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et töötaja suhtes on läbi viidud väärteomenetlus, kuna tööandja nõudeõigus kahju põhjustanud töötaja vastu tuleneb otseselt TLS § -st 74 ning TLS § 74 lg 4 sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust.

6. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TLS § 74 lg 4 algas nõude aegumistähtaeg 21.02.2018 ning hageja nõue aegus 21.02.2019. Hageja esitas hagi kohtule 21.11.2019. Seega oli hageja nõue kohtusse esitamise hetkeks aegunud.

2-19-18256

7. Kuna hageja põhinõue on aegunud, siis tulenevalt TsMS § 449 lg 3 jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata aegumise tõttu. Kohus ei käsitle teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostja vastuväiteid.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi nõude aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab menetluskulud tervikuna hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jätab menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kohtulahendi menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks teeb kohus peale kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Leanika Tamm