3-19-1208/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1208

Haldusasi

OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni

Tehnopark, OÜ Hinno Invest (algselt OÜ Lukki Invest) ja

Osaühing Favorte kaebused Audiitorkogu Audiitortegevuse

järelevalve nõukogult kahju hüvitise väljamõistmiseks koos

viivisega

Menetlusosalised

Kaebajad – OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus,

OÜ Tähetorni Tehnopargi, OÜ Hinno Invest (algselt OÜ

Lukki Invest) ja Osaühing Favorte, volitatud esindaja

vandeadvokaat Teele Viilup

Vastustaja – Audiitorkogu, volitatud esindaja vandeadvokaat

Margus Kõiva

Asja läbivaatamine

03.11.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni Tehnopark, OÜ

Hinno Invest ja Osaühing Favorte kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.12.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-19-1208

2(13)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) alustas 26.09.2017 audiitor-

tegevuse seaduse (AudS) § 132 lg 1 alusel OÜ LEMMUR (OÜ Lemmur) ja vandeaudiitor A.V.

suhtes uurimismenetlust.

2. AJN-i 27.03.2018 otsusega nr 386 võeti ära A.V. vandeaudiitori kutse. Alates otsuse

jõustumisest 02.04.2018 puudus A.V.l vandeaudiitori kutse ning õigus osutada vandeaudiitori

kutseteenust (sh allkirjastada majandusaasta aruandeid).

3. A.V. esitas AJN-i 27.03.2018 otsuse peale 02.05.2018 kaebuse halduskohtule ning taotles

esialgse õiguskaitse korras õigust tegutseda vandeaudiitorina kohtuvaidluse vältel. Tallinna

Halduskohus jättis 07.05.2018 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-18-883 esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. A.V. loobus 18.12.2018 kaebusest ning kohus lõpetas 21.12.2018

määrusega menetluse.

4. OÜ Lemmur sõlmis 17.04.2018-23.06.2018 OÜ-ga Roopa Arendus, Osaühinguga

Favortega (OÜ Favorte), OÜ-ga Künnipõllu Arendus, OÜ-ga Lukki Invest1 ja OÜ-ga Tähetorni

Tehnopark (kaebajad) kliendilepingud audiitorteenuse osutamiseks. A.V. allkirjastatud

vandeaudiitori aruandena pealkirjastatud dokumendid esitati äriregistrile koos kaebajate

majandusaasta aruannetega ajavahemikul 24.06.2018-27.06.2018.

5. Tartu Maakohtu registriosakonna 07.02.2019-08.02.2019 määrustega anti kaebajatele

tähtaeg seaduse nõuetele vastava 2017. a majandusaasta aruannete esitamiseks. Määruse

kohaselt otsustas AJN 27.03.2018 võtta ära A.V. vandeaudiitori kutse. Otsus jõustus 02.04.2018

ning alates nimetatud kuupäevast ei ole A.V.l vandeaudiitori aruande allkirjastamise õigust.

Audiitorteenust on osutatud OÜ Lemmur kaudu, mis ei vastanud audiitorettevõtja nõuetele ja

millel puudus tegevusluba. Seega tuleb kaebajatel esitada 2017. a majandusaasta aruanded koos

vandeaudiitori uue arvamusega.

6. AJN rahuldas 15.01.2019 OÜ Lemmur taotluse tunnistada tema tegevusluba kehtetuks.

Vastav kanne tehti audiitortegevuse registrisse 18.01.2019.

7. Kaebajad sõlmisid 2019. a alguses kliendilepingud HLB Expertus KLF OÜ-ga (HLB) sama

audiitorteenuse osutamiseks, mis oli tellitud OÜ-lt Lemmur.

8. Kaebajad esitasid 06.05.2019 AJN-ile kahju hüvitamise taotlused.

9. AJN-i 28.05.2019 otsusega nr 537 jäeti kaebajate taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni Tehnopark, OÜ Lukki

Invest ja OÜ Favorte esitasid 27.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebused (täiendatud

05.07.2020 ja 14.10.2020) AJN-ilt kahju hüvitise väljamõistmiseks koos viivisega.

1) AJN väljastas 01.02.2019 teadaande ja hoiatuse, et on otsustanud 27.03.2018 (ehk peaaegu

aasta enne hoiatuse edastamist) võtta ära A.V. vandeaudiitori kutse. Otsus, millele AJN viitas,

1 OÜ Hinno Invest (ühendav ühing) ja OÜ Lukki Invest (ühendatav ühing) ühinesid 15.05.2020 sõlmitud ühinemislepingu

alusel. Ühinemisotsus on vastu võetud 01.06.2020. Ühinemine loeti toimunuks äriregistrisse 10.07.2020 ühinemiskande

tegemisega. OÜ Lukki Invest on seoses ühinemisega äriregistrist kustutatud.

3-19-1208

3(13)

hakkas kehtima juba 02.04.2018. Sealjuures oli veel 08.02.2019 seisuga audiitortegevuse

registris märge, mille kohaselt oli A.V.l OÜ Lemmur esindamise õigus audiitorteenuse

osutamisel. Tänaseks on vastav kanne parandatud, kuid kaebajatele teadmata põhjusel parandati

A.V.t puudutav kanne ebamõistlikult pika viivitusega, millest tingituna ei jõudnud info A.V.

osas tehtud otsuse kohta õigeaegselt kolmandate isikuteni (sh kaebajateni). Vastustaja teavitas

äriregistrit asjaolust, et A.V.l puudub vandeaudiitorina tegutsemine õigus, alles 01.02.2019. OÜ

Lemmur tegevusluba on audiitortegevuse registrist nähtuvalt tunnistatud kehtetuks alles

15.01.2019. Seda olukorras, kus OÜ Lemmur ainuosanikult ja juhatuse liikmelt A.V.lt võeti

vandeaudiitorina tegutsemise õigus ära juba aasta varem ning OÜ Lemmur kui audiitorettevõtja

sai teenuseid osutada vaid A.V. kui (endise) vandeaudiitori vahendusel. Kuna vandeaudiitorina

tegutsemise äravõtmise menetlust viis läbi vastustaja, kes oli ühtlasi teadlik, et A.V.lt vande-

audiitorina tegutsemise õiguse äravõtmisega ei ole enam täidetud OÜ Lemmur tegevusloa

kehtivuse eeldused, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisega

(või asjakohase info avalikustamisega) sedavõrd kaua oodati.

2) Juhul, kui äriregister oleks olnud juba enne 2017. a aruannete esitamise tähtaega teadlik, et

OÜ-l Lemmur ja A.V.l puudub audiitorteenuse osutamise õigus, oleks äriregister saanud

esimeste OÜ Lemmur poolt auditeeritud aruannete saabumise järgselt aruanded esitanud isikuid

informeerida ning kaebajatele oleks jäänud kahju tekkimata. Kaebajatel on nimelt seosed

OÜ-ga Lubja Residentsid, kes esitas OÜ Lemmur poolt auditeeritud aruande äriregistrile juba

12.05.2018. Juhul, kui äriregister oleks olnud ülalkirjeldatud asjaoludest teadlik, oleks info

A.V. kutse äravõtmise kohta jõudnud kaebajateni hiljemalt 2018. a maikuus ning kahju ei oleks

kaebajatele tekkinud. Seega on vastustaja tegevusetusel otsene seos kaebajatele tekkinud

varalise kahjuga.

3) AudS § 90 lg 4, § 156 lg 5 ning Vabariigi Valitsuse 23.09.2010 määruse nr 141

„Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (põhimäärus) § 2 lg 2 p

1 ja § 7 lg-te 5 ja 6 eesmärgiks on tagada, et kolmandad isikud (potentsiaalsed vandeaudiitori

teenuse tarbijad) saaksid õigeaegselt korrektset ja kaasajastatud informatsiooni tegevuslubade

kehtivuse ja vandeaudiitorina tegutsemise õiguse puudumise kohta. Kuigi seadusest ei tulene

konkreetset tähtaega, mis ajaks oleks vastustaja pidanud A.V.t ja OÜ-d Lemmur puudutavad

andmed parandama ja asjakohaseid ametiasutusi teavitama, on ilmne, et ligikaudu aastane

viivitus andmete parandamisel ja äriregistri teavitamisel ei kvalifitseeru viivitamatu ega vahetu

avaldamisena ning vastustaja on seega ülalviidatud õigusakte rikkunud. Audiitortegevuse

registri peamiseks eesmärgiks on informatsiooni avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

4) Vastustaja rõhutab, et tegi audiitortegevuse registris A.V. registrikaardile märke kutse

äravõtmise kohta koheselt pärast haldusasjas nr 3-18-883 esialgse õiguskaitse määruse

jõustumist 24.05.2018. Kaebajatele jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele tuginedes

seob vastustaja kande tegemise kohustuse mistahes kutse äravõtmise otsuse tegemisele

järgnevatega sündmustega. AudS-ist tuleneb üheselt, et kanne tuleb teha viivitamatult pärast

otsuse tegemist (AudS § 32 lg 7). Samuti tuleneb AudS §-st 32 lg-st 8 kohustus teavitada

viivitamatult ka asjakohaseid registreid (muuhulgas ka äriregistrit). Äriregistrisse jõudis info

alles 01.02.2018. AJN süüdistab viivituses registripidajaid olukorras, kus info edastamise

kohustus lasub AudS-st tulenevalt vastustajal. Vaidluse kontekstis on oluline, et veel

08.02.2019 seisuga nähtus A.V. registrikaardilt ebaõige info. Meelevaldne on seejuures

vastustaja käsitlus justkui oleks kaebuste lisadest nähtuvalt kaebajad tutvunud Audiitorkogu

tegevust käsitlevate andmetega alles 08.02.2019 seisuga.

5) Arusaamatu on vastustaja käsitlus justkui ei saaks OÜ Lemmur tegevusloa kehtivus

tekitada mistahes õiguspärast ootust A.V. kutse olemasolu osas. A.V.lt vandeaudiitorina

tegutsemise õiguse äravõtmisega ei olnud enam täidetud OÜ Lemmur tegevusloa kehtivused

3-19-1208

4(13)

eeldused ning kuigi audiitortegevuse registrist nähtuvalt oli OÜ-l Lemmur kehtiv tegevusluba,

ei olnud kaebajatel võimalik OÜ Lemmur poolt koostatud aruandeid eesmärgipäraselt kasutada.

AudS-i mõtteks on see, et tegevusluba oleks vaid ühingutel, kelle osas on täidetud tegevusloa

väljastamise eeldused ning kui vastustajale on teada, et tegevusloa kehtivuse eeldused täidetud

ei ole, siis on vastustaja kohustuseks asjatute viivitusteta tegevusluba kehtetuks tunnistada.

Vastustaja viitab ekslikult justkui oleks kaebajad sõlminud lepingud A.V.ga. Lepingu pooleks

oli OÜ Lemmur, kelle esindajana tegutses A.V. ning kelle esindusõiguse olemasolus puudus

veel ka 2019. a veebruari seisuga audiitortegevuse registri andmetele tuginedes põhjus kahelda.

Eeltoodust tulenevalt ei täitnud AJN oma kohustust tunnistada OÜ Lemmur tegevusluba

kehtetuks ning AJN kõrvaldas vastava rikkumise ligikaudu aastase viivitusega, milliseks

hetkeks oli aga juba mitmetele ettevõtjatele (sh kaebajatele) kahju tekkinud.

6) Kaebajad sõlmisid 17.04.2018-23.06.2018 OÜ-ga Lemmur kliendilepingud audiitor-

teenuse osutamiseks. Kooskõlas lepinguga tasus OÜ Roopa Arendus OÜ-le Lemmur 480 eurot,

OÜ Künnipõllu Arendus 840 eurot, OÜ Tähetorni Tehnopark 840 eurot, OÜ Lukki Invest 840

eurot ja OÜ Favorte 1860 eurot. Kaebajad sõlmisid lepingud teadmises, et A.V.l on õigus

vandeaudiitorina tegutseda ning ajal, kui OÜ Lemmur tegevusluba oli audiitortegevuse

registrist nähtuvalt kehtiv. Kaebajad tuginesid lepingu sõlmimisel ja arvete tasumisel

audiitortegevuse registris avaldatud andmetele, mis, nagu tänaseks on selgunud, olid ebaõiged.

Info korrektse ja õigeaegse avalikustamata/parandamise jätmise tõttu tekkis kaebajatele

varaline kahju, mida ei oleks audiitortegevuse registri volitatud töötleja poolt andmete

õigeaegse parandamise ja avalikustamise korral tekkinud.

7) Vastustaja hinnangul ei ole kaebajate subjektiivseid õigusi rikutud, kuna AudS-is sätestatud

normide eesmärk ei ole kaitsta kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad vastustaja käsitlusega

ei nõustu. Vastustaja üritab meelevaldset kitsendada AJN-i järelevalve eesmärke ning õigustada

seeläbi kohustuste rikkumist, mille tagajärjel tekkis kaebajatele rahaline kahju. Nii AudS-ist kui

valdkonda reguleerivatest teistest õigusaktidest tuleneb üheselt, et normide, mille rikkumist

kaebajad vastustajale ette heidavad, eesmärk on muuhulgas ka kaebajate subjektiivsete õiguste

kaitsmine. Sealjuures on AJN-i tõlgendus kohaldamisele kuuluvate normide kaitse eesmärgist

enne käesolevat kohtumenetlust ühtinud kaebajate tõlgendusega.

8) Alused vastustaja vastutuse piiramiseks puuduvad. Vastustaja jätab tähelepanuta, et OÜ

Lemmur ja A.V. said tavapäraselt audiitorteenuse osutamisega jätkata vaid põhjusel, et andmed

A.V. kutse äravõtmise kohta ei jõudnud äriregistrini ning OÜ Lemmur tegevusloa äravõtmine

viibis ebamõistlikult kaua. Vastavate andmete avaldamise eesmärk on muuhulgas

tarbijate/klientide kaitse, mistõttu pidi (oleks pidanud) vastustaja nägema ette, et andmete

avaldamisega ja tegevusloa äravõtmisega viivitamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed

isikutele, kes OÜ Lemmur ja A.V. teenuseid edasi tarbivad. Samuti pidi vastustaja nägema ette,

et teenuseid edasi tarbides maksavad tarbijad OÜ-le Lemmur ja A.V.le ka tasu. On

ilmne, et vastustaja ei järginud ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust ning kuigi vastustaja

täitis lõpuks (viibega) oma seadusest tulenevaid kohustusi, põhjustas kohustuste täitmisega

viivitamine kaebajatele kahju. Seega puuduvad õiguslikud alused vastustaja vastutuse

vähendamiseks.

9) Vastustaja tegevusetuse tõttu olid kaebajad sunnitud sõlmima OÜ-ga Lemmur sõlmitud

lepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamiseks uue lepingu HLB-ga ja tasuma sama teenuse

eest teistkordselt tasu. OÜ Roopa Arendus korduvauditeerimise maksumuseks oli 1360 eurot,

seega on OÜ-le Roopa Arendus tekkinud kahju suuruseks juba tasutud ja täiendavalt tasumisele

kuuluva majandusaasta aruande auditeerimise maksumuse vahe (1360 - 400) ehk 960 eurot. OÜ

Künnipõllu Arendus korduvauditeerimise maksumuseks oli 1480 eurot, seega kahju 780 eurot

(1480 - 400). OÜ Lukki Invest korduvauditeerimise maksumuseks oli 1200 eurot, seega kahju

3-19-1208

5(13)

500 eurot (1200 - 700). OÜ Favorte korduvauditeerimise maksumuseks oli 2600 eurot, seega

kahju 1050 eurot (2600 - 1550). OÜ Tähetorni Tehnopark korduvauditeerimise maksumuseks

oli 1480 eurot, seega kahju 780 eurot (1480 - 700). Kõik eeltoodud summad on käibemaksuta.

10) Kaebajad saatsid 06.05.2019 vastustajale kahju hüvitamise nõude. Vastustaja jättis

28.05.2019 otsusega kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. Vastustaja 28.05.2019 otsus on

õigusvastane. Vastustaja on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi ning vastustaja

tegevusetuse ja kaebajate kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (võlaõigusseaduse (VÕS) §

115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3; riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg-d 1 ja 2, § 8 lg 1).

11) Kaebajad paluvad kohtumenetluses mõista vastustajalt välja kaebajate poolt OÜ-le

Lemmur tasutud summad tervikuna. Kokku moodustab OÜ Roopa Arendus nõue seega 1360

eurot, OÜ Künnipõllu Arendus nõue 1480 eurot, OÜ Tähetorni Tehnopark nõue 1480 eurot,

OÜ Lukki Invest nõue 1200 eurot ja OÜ Favorte nõue 2600 eurot. Juhul, kui kohtu hinnangul

ei ole hinnavahe hüvitamine põhjendatud, paluvad kaebajad mõista vastustajalt kahjuna välja

üksnes kulud, mis kaebajad tasusid OÜ-le Lemmur nõuetekohast teenust saamata.

Alternatiivselt jäävad kaebajad ka nõude suuruse juurde hinnavahe hüvitamiseks (kaebuste

eesmärgiks oli siiski hinnavahe hüvitamine lisaks juba kantud kulule).

12) Kaebajad teatasid vastustajale oma nõudest 06.05.2019, paludes hüvitada kahju hiljemalt

13.05.2019. Kuna vastustaja kahju nimetatud kuupäevaks ei hüvitanud on kaebajatel VÕS §

113 lg 2 alusel õigus nõuda vastustajalt viivist alates 14.05.2019 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras kuni kahju hüvitamiseni (HKMS § 38 lg 3).

13) Kaebajad on esitanud A.V.le ja OÜ-le Lemmur nõudekirjad, millele mis tahes vastust ei

järgnenud ning nõude esitamine ei viinud ka OÜ-le Lemmur tasutud summade tagastamiseni.

AJN-i eeldus, justkui oleksid A.V. ja/või OÜ Lemmur valmis kaebajate poolt tasutud summasid

tagastama, on eluvõõras. OÜ Lemmur on varatu ja A.V. on surnud. Täielikult jääb

arusaamatuks, millele tugineb vastustaja väide justkui ei olnud OÜ Lemmur kaudu nõutud

summade näol tegemist vandeaudiitori teenuse eest turutingimustel tasutud teenustasuga.

11. Audiitorkogu palub 09.09.2019 vastuses (täiendatud 26.10.2020) jätta kaebused rahulda-

mata.

1) AJN-i 27.03.2018 otsusega võeti ära A.V. vandeaudiitori kutse. Alates otsuse jõustumisest

02.04.2018 puudus A.V.l vandeaudiitori kutse ning õigus osutada vandeaudiitori kutseteenust

(sh allkirjastada majandusaasta aruandeid). Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2018

kohtumäärusega haldusasjas nr 3-18-883 A.V. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja

vastav määrus jõustus 24.05.2018. Koheselt pärast kohtumääruse jõustumist tegi AJN

24.05.2018 kl 16.04 audiitortegevuse registris A.V. vandeaudiitori registrikaardile märke kutse

äravõtmise kohta.

2) Kaebajad sõlmisid kaebuste kohaselt 2018. a aprillis kuni juunis OÜ-ga Lemmur

kliendilepingud, mille kohaselt pidi audiitorteenust osutama vandeaudiitor A.V.. OÜ-le

Lemmur oli audiitorettevõtjana (AudS § 7) antud tegevusluba (AudS § 81 jj) kuni 15.01.2019,

kui AJN rahuldas OÜ Lemmur taotluse tunnistada tema tegevusluba kehtetuks. A.V.

allkirjastatud vandeaudiitori aruandena pealkirjastatud dokumendid esitati äriregistrile koos

majandusaasta aruannetega juunis 2018. a. AJN tegi 21.11.2018 prokuratuurile ettepaneku

kriminaalmenetluse algatamiseks seoses kahtlusega, et A.V. on oma teadliku tegevusega täitnud

karistusseadustiku § 372 koosseisu, kuna on korduvalt (perioodil kuni 22.09.2018) tegutsenud

vandeaudiitorina ajal, kui tal puudus vandeaudiitori kutse. Tingituna asjaolust, et A.V. osutas

ka detsembris 2018 ja jaanuaris 2019 vandeaudiitorina lubamatut teenust, pidas AJN

01.02.2019 hädavajalikuks avalikustada A.V. õigusvastast tegevust käsitleva teabe oma

3-19-1208

6(13)

kodulehel, et hoiatada avalikkust. Täiendavalt teavitas AJN 01.02.2019 A.V. rikkumistest Tartu

Maakohtu registriosakonda ja Registrite ja Infosüsteemide Keskust. Viidatud kohustust AJN-l

ei olnud, kuid asjaolud viitasid sellele, et A.V. jätkab oma seadusvastast tegevust ja seekaudu

ehk õnnestub peatada tema seadusvastane käitumine.

3) Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. AJN ei ole vandeaudiitor A.V. kutse äravõtmisel

ja seonduvates toimingutes rikkunud kaebajate subjektiivseid õigusi, mh jätnud õigeaegselt

toimingut sooritamata.

4) Kaebustest ei ole aru saada, millise kohustuse rikkumist vastustajale ette heidetakse ja

milline oli konkreetse rikkumise põhjuslik seos väidetava kahjuga. Kaebustes jäetakse ekslikult

eristamata vandeaudiitor (AudS 3. pt) ning audiitorühing (AudS 5. pt). Nii käsitlevad kaebajad

neile kahju tekitanud asjaoluna nii A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta teabe

avaldamise väidetavat viibimist, kui OÜ-l Lemmur tegevusloa eelduste puudumist. Samuti on

kaebused ebaselged ja tõendamata osas, millisele teabele tuginedes on kaebajad sõlminud

lepingud OÜ-ga Lemmur ning teinud OÜ-le Lemmur makseid. Kaebuses viitavad kaebajad

audiitortegevuse registri väidetavale märkele A.V.l OÜ Lemmur esindamise õiguse kohta ning

OÜ Lemmur kehtivale tegevusloale, samas tuginetakse aga hoopis äriregistri avaldatud teabele.

5) Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib RVastS § 7 lg 2 alusel nõuda üksnes juhul,

kui toiming jäi õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku subjektiivseid õigusi. Vastustaja

on täitnud kõik õigusaktides sätestatud kohustused nõuetekohaselt ega ole jätnud toimingut

õigeaegselt sooritamata. Vaatamata sellele, et ühegi kohustuse rikkumist vastustaja poolt ei ole

aset leidnud, selgitab vastustaja, et kaebustes nimetatud väidetavalt rikutud normid tekitavad

vastustajale küll kohustusi, kuid nende normide eesmärk ei ole lisaks avalikele huvidele kaitsta

kaebajate subjektiivseid õigusi. AJN ei kaitse oma järelevalvelise tegevusega üksikuid isikuid,

kellele vandeaudiitor audiitorettevõtte kaudu teenust osutab, vaid AJN-i kogu tegevus on

suunatud avalike huvide kaitsele (AudS § 121 lg 1). Seega juba olemuselt on vale kaebajate

eeldus, nagu AJN-i järelevalve eesmärgiks peaks olema üksikisiku, sh kaebajate, rahaliste

huvide kaitse. AJN ei saa oma järelevalve ja seotud toimingute abil tagada, et üheski

audiitortegevust puudutavas lepingulises suhtes kahju ei teki, ega ole oma seaduspäraste

tegevustega igakordselt võimeline kõiki rikkumisi ja kaasnevat kahju ära hoidma. Seega

kaebajate subjektiivsed avalikud õigused ei saaks antud olukorras olla rikutud ka sellisel

ebatõenäolisel juhul, kui kohustuste rikkumine vastustaja poolt leiaks antud asjas tuvastamist.

6) Vastustaja tegi õigeaegselt kõik menetlustoimingud. Põhimääruse § 7 lg 5 kohaselt

kajastatakse vandeaudiitori kutse äravõtmine menetlustoimikus koos vastava märke tegemisega

registrikaardile. Kaebustest nähtuvalt oli sellise kande tegemine teada ka kaebajatele.

A.V. vandeaudiitori registrikaardile kantud märge oli kõigile avalikult ja tasuta kättesaadav.

Vastustaja täitis põhimääruse § 7 lg-st 5 tuleneva kohustuse viivituseta ja asjaolusid arvestavalt

esimesel võimalikul juhul. Kaebajad on esitanud tõendina ekraanipildi audiitortegevuse

portaalis avaldatud Audiitorkogu liikmete nimekirjast koos eksliku väitega, et tegemist on

väljavõttega audiitortegevuse registrist. Audiitortegevuse portaali avalehel on selgelt kirjas, et

portaal hõlmab audiitortegevuse registrit ning audiitortegevusega seotud teemasid.

Audiitorkogu liikmete nimekirja ei peeta audiitortegevuse registri osana ja selle pidamist ei näe

ette põhimäärus. Tegemist on Audiitorkogu kui kutseühenduse liikmete kontaktandmeid jm

teavet koondava informatiivse nimekirjaga, millel puudub õiguslik tähendus ja mille väljad ei

ole seotud registri väljadega. Nimekirja andmed on viidud registri andmetega vastavusse.

7) AJN ei ole OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamisel jätnud õigeaegselt toimingut

sooritamata. Vandeaudiitor osutab AudS § 7 lg 1 kohaselt kutseteenust audiitorettevõtja kaudu.

OÜ Lemmur näol oli tegemist audiitorühinguga (AudS § 76). OÜ Lemmur kaudu tegutses

3-19-1208

7(13)

ainukese vandeaudiitorina A.V., kellel puudus alates 02.04.2018 õigus osutada OÜ Lemmur

kaudu vandeaudiitori kutseteenust. OÜ Lemmur tegevusloa kehtivuse periood ei omanud mõju

A.V. vandeaudiitorina tegutsemise õigusele ega saanud tekitada taotlejatele õiguspärast ootust

A.V. kutse olemasolu osas. Kokkuvõttes ei saanud OÜ Lemmur tegevusloa olemasolu omada

mingit rolli kaebajate otsuses valida oma vandeaudiitori teenuse osutajaks A.V. ja talle aluseta

makseid teha. AJN tunnistas 15.01.2019 OÜ Lemmur audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks ja

otsuse kohta tehti kooskõlas põhimääruse § 11 lg 1 p-ga 12 kanne audiitortegevuse registris

18.01.2019. Vastustaja avaldas teabe OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta

viivituseta ning kooskõlas kaebaja viidatud AudS sätetega. Ka ei ole kaebajatel subjektiivset

õigust nõuda kolmanda isiku tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Lisaks ei nähtu kaebuse

põhjendusest, kuidas OÜ Lemmur tegevusloaga seonduv, sõltumata A.V.lt kutse äravõtmise

kohta teabe avaldamisest, sai põhjustada kaebajatele kahju tekkimise.

8) Kaebuste põhjal ei ole võimalik järeldada, et vastustaja toimingud saanuks isegi

hüpoteetiliselt kaebajate käitumist mõjutada. Kaebajad ei ole tõendanud, et otsustasid OÜ

Lemmur kaudu A.V. vandeaudiitori teenust tellida audiitortegevuse registri andmetele

tuginedes. Kaebuste lisadest nähtuvalt on kaebajad tutvunud Audiitorkogu tegevust käsitlevate

andmetega alles 08.02.2019 seisuga (jättes samas tutvumata audiitortegevuse registri

registrikaardiga). Vaidlust ei saa siiski olla selles, et hiljemalt alates 24.05.2018 pidi

audiitortegevuse registri andmete kontrollimise tulemuseks olema A.V.ga kliendilepingu

sõlmimisest loobumine, kliendilepingu lõpetamine ja maksete peatamine. Isegi perioodil, kus

OÜ Lemmur audiitorettevõtja tegevusluba kehtis, pidi A.V. vandeaudiitori kutse puudumine

kaebajatele andma selge teabe selle kohta, et OÜ Lemmur kliendilepingutes kokku lepitud

teenust ei ole võimalik õiguspäraselt osutada. Kaebajatel oli kohustus ise aktiivselt tegutseda,

et kahju tekkimist vältida või vähendada (VÕS § 139). Kaebajad tuginevad registrikannetele

valikuliselt. Kaebajatel oli võimalik audiitortegevuse registri vandeaudiitori registrikaardi

kandeid kontrollida registriandmeid kliendilepingute sõlmimise (mis sõlmiti valdavalt pärast

A.V.lt kutse äravõtmist ajavahemikus 17.04.-23.06.2018), tellimuste esitamise ning arvete

tasumise ajal. Kaebajatele pidi olema mõistlikult ettenähtav, et selline hoolsus aitab teenuste

ostmisel kahju ära hoida või vähendada.

9) Arusaamatu on kaebajate seisukoht, nagu oleks vastustaja pidanud tagama A.V.t käsitleva

teabe kättesaadavuse äriregistri vahendusel või et see oleks pidanud vältima kaebajatele kahju

tekkimist. Vastustaja täitis talle pandud kohustused A.V. registrikaardile märke tegemisega.

Vastustaja on audiitortegevuse registri volitatud töötlejana oma kohustused täitnud. Vastustajal

puudub äriregistris andmete muutmiseks seadusest tulev mandaat. Kaebajad püüavad jätta

ebaõige mulje, nagu oleks vastustaja oma tegevuse või tegevusetusega jätnud õigusliku lünga,

mille alusel A.V. sai teenuse osutamist jätkata. Sellist lünka ei eksisteerinud ning vastustaja

astus kõik tema pädevuses olevad sammud selleks, et A.V. lõpetaks tegutsemise

vandeaudiitorina. OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas puudus rikkumine ning

vastavad registrikanded tehti viivituseta.

10) Kaebuste kohaselt on kahju suuruseks kaebaja poolt juba tasutud ja täiendavalt tasumisele

kuuluva majandusaasta aruande auditeerimise maksumuse vahe. Kaebajate metoodika neile

tekitatud kahju arvutamisel on arusaamatu, kuna kaks tehte aluseks olevat summat ei ole

võrreldavad ega saa põhjendada vastustaja suhtes kahju hüvitamise taotluse esitamist.

A.V.l puudus vandeaudiitori kutse, mis oleks võimaldanud õiguspäraselt maksete aluseks olevat

vandeaudiitori teenust osutada. A.V. poolt OÜ Lemmur kaudu nõutud summade näol ei olnud

tegemist vandeaudiitori teenuse eest turutingimustel tasutud teenustasuga. Tegemist oli

kaebajatele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise abil kasseeritud summadega,

mille eest kaebajad vandeaudiitori teenust ei saanud. OÜ Lemmur arvete alusel tasutud summad

võisid moodustada kaebajate kahju, mille eest vastutab A.V. ja/või OÜ Lemmur. Vandeaudiitori

3-19-1208

8(13)

teenust osutas kaebajatele hiljem sõlmitud kliendilepingute alusel hoopis HLB. Vaidlusalusel

perioodil olid HLB-le tehtud maksed ainukesed, mille kaebajad vandeaudiitori poolt

õiguspärase vandeaudiitori aruande koostamise eest tasusid. HLB-le turutingimustel tasutud

summasid ei saa käsitleda kaebajatele tekkinud kahjuna, kuna vandeaudiitori aruande

koostamine oli kaebajate majandustegevuses nõutav ning kaebajad sõlmisid uued

kliendilepingud turutingimustel. Kaebajate enese käsitluse kohaselt on OÜ-le Lemmur

mittenõuetekohase teenuse eest tasutud summade tagastamise eest vastutav OÜ Lemmur.

Sellega, et OÜ Lemmur tagastas või tagastab kaebajatele nende poolt tasutud summad, saavad

kaebajad asetatud olukorda, nagu nende õigusi ei oleks rikutud (VÕS 127 lg 1). Vastustajalt

kahjuhüvitise väljamõistmine viiks aga kaebajate rikastumiseni vastustaja arvelt. Asjaolu, et

kahju hüvitamise saavutamine selleks kohustatud isikult on keeruline, väheperspektiivne või

ebamugav, ei muuda kahju hüvitamiseks kohustatud isikute ringi.

11) Kuna vastustaja pole rikkunud oma õigusaktides sätestatud kohustusi ega kaebaja

subjektiivseid õigusi, vaid kaebajatele tekkinud väidetav kahju on põhjustatud A.V. ja/või OÜ

Lemmur poolt, ei oleks käsitlus vastustaja tegevuse ja kaebajatel väidetavalt tekkinud kahju

vahelise põhjusliku seose puudumisest antud asjaoludel asjakohane. Põhjusliku seose

sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda VÕS § 127 lg-st 4 ja isik peab kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kuigi õiguslikult võib tegemist olla ka põhjuste

ahelaga, ei tähenda see siiski, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik

kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva

tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3 alusel. Normi kaitse-

eesmärgiga hõlmamata õigusi halduse õigusvastane tegevus ei riku. AJN-i mistahes asjakohase

tegevuse ja kaebajatel väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos ainuüksi seetõttu,

et väidetava kahju on oma õigusvastase tegevusega vahetult põhjustanud A.V. ja/või OÜ

Lemmur. Lisaks, nagu eelnevalt märgitud, ei ole kaebajad ära tõendanud, millisele teabele

kaebajad tuginesid A.V.lt vandeaudiitori teenuse ostmisel. Kaebajate väited on vastava asjaolu

osas vastuolulised.

12) Möönmata vastustaja viivitust toimingute tegemisel või vastutust kaebajatele väidetavalt

tekkinud kahju eest viitab AJN ka RVastS §-s 13 sätestatud vastutuse piiramise alustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni Tehnopark,

OÜ Hinno Invest (algselt OÜ Lukki Invest) ja OÜ Favorte kaebused ei anna alust kahjuhüvitise

väljamõistmiseks Audiitorkogult.

13. Kaebajad taotlevad kahju hüvitamist RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 alusel.

RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega

avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei

olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud

kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming

õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et Audiitorkogu ja selle sõltumatut järelevalveorganit

AJN-i tuleb käsitada AudS-is sätestatud ülesannete täitmisel avaliku võimu kandjana (AudS §

101 lg 1 ja § 121 lg 1). Järgnevalt tuleb seega hinnata, kas AJN on õigusvastase tegevusega või

tegevusetusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud kaebajate õigusi.

3-19-1208

9(13)

14. Kaebajate hinnangul puudus neil AJN-i õigusvastase tegevuse / tegevusetuse tulemusena

võimalus saada perioodil aprill-juuni 2018. a (sisuliselt kuni veebruarini 2019. a) infot selle

kohta, et A.V. ja OÜ Lemmur ei saa neile vandeaudiitori teenuseid osutada.

Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et AJN-i tegevuses / tegevusetuses esineb õigus-

vastasus, põhjendades seda alljärgnevalt.

15. Kaebajad sõlmisid kohtule esitatud teabe kohaselt perioodil 17.(18.)04.2018-23.06.2018

OÜ-ga Lemmur, kui audiitorettevõtjaga, kliendilepingud audiitorteenuse saamiseks2. OÜ-d

Lemmur esindas lepingute kohaselt juhatuse liige ja vandeaudiitor A.V. (kes kirjutas lepingutele

ka alla). Lepingute kohaselt on audiitorettevõtja poolt vandeaudiitori aruande allkirjastajaks

vandeaudiitor A.V. (lepingute p 3.1).

Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et A.V.l puudus alates 02.04.2018 vandeaudiitori

kutse (kutse võeti ära AJN-i 27.03.2018 otsusega nr 386, mis jõustus 02.04.2018) ning A.V. oli

sellest teadlik. Viimast kinnitab mh asjaolu, et A.V. on AJN-i 27.03.2018 otsuse 02.05.2018

kohtus vaidlustanud (kinnitades kaebuses, et sai AJN-i otsuse kätte 02.04.2018) ning taotlenud

ka esialgse õiguskaitse korras selle täitmise peatamist. Tallinna Halduskohus jättis A.V. esialgse

õiguskaitse taotluse 07.05.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-883 rahuldamata ning kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on A.V. esindaja määruse samal päeval kätte saanud. A.V. on

18.12.2018 kaebusest loobunud seoses tervise olulise halvenemisega ning kohus on 21.12.2018

määrusega menetluse lõpetanud.

Seega saab asuda seisukohale, et OÜ Lemmur poolt perioodil 17.04.2018-23.06.2018

kaebajatega kliendilepingute sõlmimisel ja nende täitmisel pidi A.V. olema teadlik sellest, et ei

saa osutada vandeaudiitorina teenust (allkirjastada vandeaudiitori aruandeid), nagu lepiti kokku

kõnelustes kliendilepingutes.

16. Audiitortegevuse registri3 (AudS § 1 p 9 ja § 152 lg 1 ning § 153 lg 1 alusel kehtestatud

põhimäärus) osas tuleb esmalt märkida, et tänasel päeval koosneb see neljast alakategooriast:

„Audiitorite

nimekiri“,

„Audiitorettevõtete

nimekiri“,

„Siseaudiitorite

nimekiri“

ja

„Audiitorkogu liikmete nimekiri“. Valides esimesest kategooriast („Audiitorite nimekiri“)

konkreetse audiitori, avaneb tema registrikaart, kus on omakorda viis alakategooriat: „Üldinfo“,

„Kutsed ja tunnustused“, „Kutsetegevus“, „Menetlused“ ja „Täiendusõpe“.

Kaebajad on esitanud kohtule 08.02.2019 väljatrüki audiitortegevuse registrist ja täpsemalt

A.V. registrikaardi alakategooriast „Üldinfo“4. Nimetatud lehel kajastub A.V. osas mh järgmine

teave: „Kutsetegevuse vorm: Audiitorühing“, „Esindamise õigus audiitorteenuse osutamisel:

Jah“, „Audiitortegevuse seaduse § 78 mõistes esindatav ühing: OÜ LEMMUR“. Vastustaja on

omakorda esitanud kohtule 05.09.2019 väljatrüki samast A.V. registrikaardi alakategooriast

„Üldinfo“, kust nähtub järgmine info: „Kutsetegevuse vorm: Audiitorühing“, „Esindamise

õigus audiitorteenuse osutamisel: Ei“5.

Kohtul puudub teave, milline oli audiitortegevuse registri veebilehe vaade 2018. ja 2019. a-l.

Samas nähtub nii kaebaja kui vastustaja esitatud väljatrükkidest, et menetlusosalised olid

jõudnud registris A.V. registrikaardi lehele ning see oli analoogne tänase registrikaardi

ülesehitusega, st registrikaart kajastas valikuid „Üldinfo“, „Kutsed ja tunnustused“,

„Kutsetegevus“, „Menetlused“ ja „Täiendusõpe“.

2 Kaebuste lisa 1, allkirjastatud lepingud esitatud kaebaja poolt kohtule 02.11.2020

3 Asub veebiaadressil https://www.audiitortegevus.ee/

4 Kaebuste lisa 7

5 AJN-i 09.09.2019 vastus kaebusele, lisa 2

3-19-1208

10(13)

Kohus leiab, et käesoleva vaidluse kontekstis ei saa omistada määravat tähendust küsimusele,

millal tehti audiitortegevuse registris A.V. registrikaardil muudatus teabe osas „Esindamise

õigus audiitorteenuse osutamisel“. Nimelt ei ole vaidluse seisukohast oluline A.V. poolne

OÜ Lemmur esindusõigus, vaid asjaolu, et A.V.l puudus alates AJN-i 27.03.2018 otsuse

jõustumisest, s.o alates 02.04.2018 vandeaudiitori kutse. Vandeaudiitori kutse olemasolu

nähtub audiitortegevuse registris konkreetse isiku registrikaardi alakategooriast „Kutsed ja

tunnustused“. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et info A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise

kohta kanti audiitortegevuse registrisse 07.05.2018, s.o pärast seda kui Tallinna Halduskohus

jättis 07.05.2018 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-18-883 rahuldamata A.V. esialgse

õiguskaitse taotluse AJN-i 27.03.2018 otsuse täitmise peatamiseks. Vastustaja on esitanud selle

kohta tõendina registri vastutava töötleja (rahandusministeeriumi) e-kirjaga kinnitatud logi

väljavõtte6. Seega saab asuda seisukohale, et audiitortegevuse registris kajastus A.V.

registrikaardi alakategoorias „Kutsed ja tunnustused“ alates 07.05.2018 teave A.V.lt

vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta7. Kaebajad ei ole vastupidist tõendanud (s.o esitanud

väljatrükki A.V. registrikaardi alakategooriast „Kutsed ja tunnustused“ seisuga pärast

07.05.2018).

17. Kohtu hinnangul ei ole AJN kaebajate kirjeldatud viisil rikkunud kaebajate poolt viidatud

õigusnorme, s.o AudS § 32 lg-d 7 ja 8, § 90 lg 4, § 156 lg 5 ning põhimääruse § 2 lg 2 p 1 ja §

7 lg-d 5 ja 6.

Nimetatud normidest ei tulene AJN-ile kohustust teavitada avalikkust vandeaudiitori kutse ära

võtmisest muul viisil, kui seda AJN-i poolt tehti (s.o siseriiklikult vastava kande tegemisega

audiitortegevuse registrisse).

Kohtu hinnangul ei saa ka mõistlikult eeldada, et Audiitorkogu tegevust reguleerivatest

õigusnormidest oleks tuletatav Audiitorkogu ülesanne hoida ära vandeaudiitori kutset

mitteomavate isikute poolt vandeaudiitorina esinemine, sh selliste isikute ja nende võimalike

klientide tuvastamine ning klientide informeerituse tagamine. Mõistlik on vastupidi eeldada, et

isikud on üldjuhul seaduskuulekad, st kui isikul puudub vandeaudiitori kutse, siis infor-

meeritakse sellest enda lepingupartnereid ning vandeaudiitorina oma teenuseid ei müüda. Eriti

on seda mõistlik eeldada isikute osas, kes on olnud vandeaudiitorid ning peaksid seetõttu olema

hästi kursis selle kutseala väärtustega ja rolliga ühiskonnas.

Audiitorkogul on kahtlemata võimalik tegutseda ka kõrgemate standardite järgi, kui on seaduses

ette nähtud, samas ei saa seaduses ettenähtust enama tegemata jätmine olla sisustatav õigus-

vastase tegevusena / tegevusetusena RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Vastustaja on seejuures

selgitanud, et astus aktiivsemaid samme avalikkuse (sh äriregistri) teavitamiseks pärast seda,

kui nendeni jõudis info A.V. poolt vandeaudiitorina tegutsemise jätkamise kohta kutse

äravõtmise järgselt (tegemist ei olnud vastava kohustuse hilinemisega täitmisega, vaid

initsiatiiviga, milleks kohustus puudus). Seejuures on eelkõige seadusandja roll kehtestada

regulatsioon, mis tagab seaduse eesmärgi saavutamise.

Regulatsioon, mis näeb ette vandeaudiitori kutse äravõtmise kajastamise avalikus registris

(AudS § 32 lg 7, põhimääruse § 7 lg 5) hõlmab endas ühtlasi põhimõtet, et isikud, keda vastav

teave mõjutada võib, peavad ise olema aktiivsed registri kontrollimisel. Seega ei saa kehtivast

regulatsioonist tuletada kaebajate õigust, et info A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta

6 AJN-i 09.09.2019 vastus kaebusele, lisa 3

7 Tänasel päeval vastav teave A.V. registrikaardil kajastub (Register – Audiitorite nimekiri – Detailotsing):

https://www.audiitortegevus.ee/atr/web/valisaudit/register/vaata/38/kutse?_cId=1605702079765

3-19-1208

11(13)

oleks pidanud jõudma nendeni muul moel, kui kaebajate poolt audiitortegevuse registri

kontrollimise teel.

18. Kaebajate etteheide seisneb täiendavalt ka selles, et AJN ei olnud paralleelselt A.V.lt

vandeaudiitori kutse äravõtmisega võtnud ära OÜ Lemmur audiitorettevõtja tegevusluba (AudS

§ 81 lg 1).

Kohtu hinnangul ei sisalda AudS sellist regulatsiooni, et audiitorettevõtja kaudu kutseteenust

osutanud vandeaudiitorilt kutse äravõtmisel peatuks, lõpeks või tuleks vältimatult kehtetuks

tunnistada ka audiitorettevõtja tegevusluba (vt AudS §-d 86-89). Seda ka juhul, kui

audiitorettevõtja kaudu osutas kutseteenust vaid üks vandeaudiitor, kellelt kutse ära võeti.

Vastustaja on ühtlasi selgitanud8, et audiitorettevõtjal, kelle kaudu osutas kutseteenust vaid üks

vandeaudiitor, on võimalik sellelt vandeaudiitorilt kutse äravõtmise järgselt leida mõni teine

vandeaudiitor, kes osutab selle audiitorettevõtja kaudu vandeaudiitori kutseteenust ja esindab

audiitorettevõtjat seaduse alusel. Kohus leiab, et seda saab pidada olemuslikult mõistlikuks, et

vandeaudiitorilt kutse äravõtmise tulemusena ei muudeta automaatselt / koheselt võimatuks ka

audiitorettevõtja tegevuse jätkamist.

Siinkohal tuleb rõhutada, et audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on

diskretsioonilised, mitte imperatiivsed (AudS § 87 lg 4). Seejuures ka AudS § 87 lg 4 p 8, mis

võimaldab koostoimes § 77 lg-ga 1 tunnistada audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks juhul, kui

audiitorühingut seaduse alusel esindavatest isikutest vähemalt kolm neljandikku ei ole

vandeaudiitorid. AudS § 87 lg 4 p 8 seab ühtlasi lisatingimuseks, et sel alusel saab loa kehtetuks

tunnistada juhul, kui audiitorühing on vastavat nõuet rikkunud üle kolme kuu. Seega ei oleks

OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamine saanud ka teoreetiliselt toimuda oluliselt

varem, kui A.V. poolt allkirjastatud vandeaudiitori aruanded valmisid ja esitati kaebajate poolt

äriregistrile (s.o ajavahemikul 24.06.2018-27.06.2018). Teiste sõnadega ei oleks OÜ-lt Lemmur

sel alusel tegevusloa äravõtmine taganud kaebajate õigeaegset informeeritust sellest, et A.V.l

puudub vandeaudiitori kutse.

Lisaks tuleb veelkord rõhutada, et audiitortegevuse registris kajastunud teave A.V. poolt OÜ

Lemmur kui audiitorettevõtja esindamise õiguse kohta ei saanud tekitada kaebajates

veendumust, et A.V.l on kehtiv vandeaudiitori kutse. Kehtiv õigus ei välista olukorda, et

audiitorettevõtja tegevusluba omava äriühingu esindusõiguslik isik (seaduslik esindaja) ei ole

vandeaudiitor. Seega ei saa lugeda A.V. poolset OÜ Lemmur esindusõigust (ja sellele viitamist

audiitortegevuse registris) ebaõigeks või õigusvastaseks teabeks, mis sai tekitada kaebajates

veendumuse, et A.V.l on kehtiv vandeaudiitori kutse.

19. Kokkuvõttes saab möönda, et kui kaebajateni ei olnud õigeaegselt jõudnud info selle kohta,

et A.V.l puudus õigus (ja OÜ-l Lemmur seega võimalus) osutada vandeaudiitori kutseteenust,

siis on nad tasunud OÜ-le Lemmur alusetult tasu vandeaudiitori teenuse eest. Samas on

mõistetav ka see, et audiitortegevuse regulatsiooni ja AJN-i tegevust ei rajata eeldusele, et

vandeaudiitori kutsest ilma jäänud isikud jätkavad esinemist vandeaudiitorina ja vandeaudiitori

teenuse müümist. Kaebajate poolt piisava hoolsuskohustuse järgmisel oleks seejuures teave

A.V.l vandeaudiitori kutse puudumise kohta olnud audiitortegevuse registrist kättesaadav.

Eeltoodud asjaoludel ei ole kaebajate kantud kahju etteheidetav AJN-ile.

Seejuures juhib kohus tähelepanu, et kui kaebajatel ei ole võimalik OÜ-lt Lemmur ja/või

A.V.lt kahjuhüvitist nõuda, siis tasub kontrollida ka OÜ Lemmur kutsekindlustuslepingu

olemasolu (AudS § 63 lg 1).

8 Kohtuistungi helisalvestis kl 10:39:28-10:41:35

3-19-1208

12(13)

20. Olukorras, kui kohtu hinnangul puudub AJN-i tegevuses või tegevusetuses õigusvastasus,

puudub vajadus täiendavalt analüüsida muid kahju hüvitamise eeldusi.

21. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata kaebajate kaebus kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Audiitorkogult (AJN-ilt).

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega

kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule

hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta

22.1. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb kaebajate menetluskulud jätta nende endi

kanda (HKMS § 108 g 1).

22.2. Vastustaja taotleb menetluskulude (esindajatasu) väljamõistmist kaebajatelt kokku

summas 3354 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtule on esitatud kuludokumendid ja

menetluskulude nimekiri9. Vastustaja leiab, et üldreeglina halduskohtumenetluses haldusorgani

kantud menetluskulusid kaebajatelt välja ei mõisteta, kuid käesoleval juhul on tegemist

erandliku olukorraga. Kohtupraktikas on haldusorgani menetluskulude hüvitamise taotluse

hindamisel põhikriteeriumiks see, kas vaidlus puudutab haldusorgani igapäevast põhitegevust.

Kahju hüvitamise nõue on esitatud vastustaja kui avaliku võimu kandja vastu (RVastS § 2 lg

1). Vastustaja pädevus ja talle pandud ülesanded on sätestatud AudS-s. Vastustaja on

korraldanud oma töö ning värvanud palgalised töötajad selleks, et AJN-il oleks pädevus ja

võimekus täita AudS-s sätestatud kohustusi. Vastustaja igapäevase põhitegevuse osaks ei ole

kahju hüvitamise nõuete analüüsimine ja lahendamine ega osalemine RVastS-i alusel algatatud

kahju hüvitamise nõude menetluses. Vastustajal puuduvad töötajad, kellel oleks põhiülesannete

mahtu ja spetsialiseerumist arvestades võimalus ning pädevus sellises asjas vastustaja

esindamiseks. Seetõttu oli vastustaja jaoks vajalik ning põhjendanud lepingulise esindaja

kaasamine selleks, et tagada osalemine igapäevasest põhitegevusest väljapoole jäävas

kohtuasjas. RVastS alusel esitatud kahju hüvitamise nõue on senist nappi kohtupraktikat

arvestades erandlik mistahes haldusorgani jaoks. Vaidluse lahendamine omab vastustaja jaoks

tema tegevusvaldkonnas erilist tähendust, mis samuti õigustab lepingulise esindaja kaasamist.

Kaebajatele oli vastustaja seisukoht ning põhjendused teada AJN-i 28.05.2019 otsuse alusel.

Kaebajatele pidi kaebuse esitamisel olema arusaadav vastustaja seisukoht, et kahju hüvita-

miseks kohustatud isik on endine vandeaudiitor A.V.. Halduskohtumenetluse kulud olid

kaebajate jaoks välditavad.

Kaebajad leiavad, et sõltumata kohtulahendist tuleb vastustaja kulud jätta vastustaja enda kanda.

Käesolev vaidlus on otseselt seotud vastustajale õigusaktide pandud ülesannete täitmise /

mittekohase täitmisega, st vaidlus ei välja vastustaja põhitegevuse raamest ja vastustaja kulude

väljamõistmine kaebajatelt oleks põhjendamatu.

Kohus leiab, et vastustaja menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et haldusorgani menetluskulusid ei mõisteta vastaspoolelt välja juhul, kui kohtuasi

ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest (nt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-63-10 p

32 ja lahendi nr 3-3-1-26-12 p 29). Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab

arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema

menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral (nt Riigikohtu lahendi

nr 3-3-1-52-07 p 10). Lisaks on Riigikohus selgitanud, et haldusorganid peavad olema

9 Vastustaja 02.11.2020 ja 04.11.2020 menetlusdokumendid

3-19-1208

13(13)

võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma, kasutamata advokaadi

abi (nt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-19-01 p 3 ja lahendi nr 3-3-1-75-03 p 9). Käesolevas asjas

on Audiitorkogu osalenud menetluses vastustajana, seega tuleb eelkirjeldatud Riigikohtu

praktikat kohaldada ka Audiitorkogu suhtes. Praegusel juhul ei ole küll tegemist haldusakti üle

toimuva vaidlusega, samas on AJN lahendanud kohtuvaidluse eelselt kaebajate kahjunõude

ning samadel asjaoludel toimub ka kohtuvaidlus. Kahjunõue / kohtuvaidlus keskendub oma

olemuselt peaasjalikult sellele, millised on Audiitorkogu (AJN-i) AudS-ist tulenevad

kohustused ning kas vastustaja on neid kohustusi rikkunud. Selles osas tuleb pidada

Audiitorkogu piisavalt kompetentseks välist õigusabi kasutamata, st sellesisuline vaidlus ei

välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Asjaolu, et kahjunõuete lahendamine ei ole

Audiitorkogu igapäevane põhitegevus (nagu see ei ole eelduslikult enamike haldusorganite

igapäevaseks tegevuseks) ning spetsiifilisi kahjunõudeid puudutav kohtupraktika on napp, ei

tähenda, et käesolevat vaidlust saaks Riigikohtu praktikast tulenevalt lugeda vastustaja

põhitegevuse raamidest väljuvaks. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et nt Euroopa Kohtult

eelotsuse küsimine (mis ei ole samuti eelduslikult haldusorganite igapäevane tegevus) ei muuda

vaidlust veel haldusorgani põhitegevusest väljuvaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-12, p

30). Eelnev ei tähenda samas seda, et Audiitorkogu poolt kasutatud välise õigusabi sisuline

kvaliteet ei oleks tunnustamist väärt. Kohtu seisukoht menetluskulude väljamõistetavuse osas

tugineb eelviidatud kohtupraktikal, millest ei saa järeldada, et kõnealuses olukorras võiks olla

põhjendatud vastustaja esindajatasu jätmine kaebajate kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

14.05.2021

KOHTUOTSUSEGA.